[VSL] Võõrsõnade leksikon

akmeism <akme|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr akmē tipp, haripunkt, parim iga), ka adamism <adam|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Aadam) • kirj vool XX s alguse Vene luules; selle esindajad deklareerisid tagasipöördumist materiaalse maailma juurde, sõna täpse tähenduse juurde

anafoor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (kr anaphora tagasitoomine, kordus)
1. kirj sõna v sõnarühma tunderõhuline kordus lausete v värsside alguses (esineb sageli rahvaluules)
2. lgv tagasiviide, pronoomen, mis on samaviiteline mingi eespool esineva väljendiga, nt päike hakkas loojuma ja poiss jäi seda vaatama, vt ka katafoor

anakruus <anakr|`uus -uusi -`uusi 22e s> (< kr anakrousis tagasitõukamine; algus) • kirj eeltakt, rõhutu lisasilp värsirea alguses

anarhosündikalism <+ sündikal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr anarcho-syndicalisme < anarhism + sündikalism) • pol anarhismist mõjutatud vool töölisliikumises XIX s ja XX s alguses

antree <antr`ee 26i s> (pr entrée < entrer sisenema)
1. arhit maja v korteri eesruum
2. kok roog, mida serveeritakse piduliku menüü puhul päris alguses v eelroa v supi järel supi ja põhiroa vahel

antroposoofia <antropos`oofia 1 s> (< antropo- + kr sophia tarkus) • fil Austria filosoofi R. Steineri (1861–1925) XX s alguses rajatud inimest jumalustav usulis-müstiline õpetus

armanjakk <armanj|`akk -aki -`akki 22e s> (< pn Armagnac, piirkond Prantsusmaal)
1. aj julm ning ohjeldamatu palgasõdur XV s Prantsusmaal, alguses Armagnaci krahvisuguvõsa teenistuses
2. Prantsusmaal Armagnaci piirkonnas toodetav konjakitaoline jook

australopiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< ld australis lõunapoolne + kr pithēkos ahv) • paleont perekond tertsiaari (1) lõpus ja kvaternaari alguses elanud inimlasi

baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoon • geod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaev • mer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis teenindab allveelaevu jt väiksemaid sõjalaevu

baironism <bairon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn) • kirj Inglise kirjanikust G. G. Byronist alguse saanud kirjandusvool XIX s

ballaad <ball|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr ballade < keskld ballare tantsima) • kirj alguses keskaegne tantsulaul; hiljem fantastilise, ajaloolise v heroilise sisuga, sageli sünge v salapärase värvinguga eepiline luuletus; nüüdisajal lüroeepilist laadi mitmestroofiline luuleteos; muus lüroeepilise sisuga muusikateos
ballaadooper • muus ballaadilaadne ulatuslik heliteos rahvalaulude ja -muusikaga

baptism <bapt|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < kr baptismos ristimine) • relig Inglismaal XVII s alguses tekkinud usuvool, mis tunnistab vaid täisealiste ristimist vee alla kastmisega

bassett <bass|`ett -eti -`etti 22e s> (sks Bassetthorn < it basso madal) • muus altklarnet, puupuhkpill, oli kasut XVIII s lõpus ja XIX s alguses

bokser <b`okser -i 2e s> (sks, ingl poksija)
1. zool Saksa buldog (1)
2. aj võõramaise ülemvõimu vastasest rahvaülestõusust osavõtja Hiinas XX s alguses

bonistika <bon´istika 1 s> (vn бонистика) • paberrahakogumine; aj ajaloo abiteadus, mis eristus XX s alguses numismaatikast; uurib boone (3), assignaate (2), obligatsioone, paberraha jms kui finantsajaloo allikaid

breik <br`eik breigi br`eiki 22e s> , breiktants <+ t`ants tantsu t`antsu 22e s> (ingl breakdance) • tants 1970ndate alguses New Yorgi afroameeriklaste seas tekkinud akrobaatika ja pantomiimi elementidega tantsustiil

burimee <burim`ee 26i s> (pr bout-rimé riimuv lõpp) • riimimäng, mis sai alguse Louis XIV salongides Prantsusmaal, kus etteantud riimidele tekste loodi

cakewalk [keikwook] (ingl „koogimarss“) • tants XIX s tekkinud Ameerika neegrite võistluslik ²/₄-taktimõõdus rühmatants; XX s alguses levis paaristantsuna ka Euroopas

copyhold [kopihould] (ingl) • aj talupoegade feodaalse maavalduse põhivorm Inglis- ja Iirimaal hiliskeskajal ja uusaja alguses: vaba talupoeg rentis feodaalilt maatüki ja sai kohtus fikseeritud rendilepingust koopia (copy)

dadaism <dada|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr dadaïsme < dada lastekeeles: (mängu)hobu, juhuslikult valitud termin) • kunst, kirj, teater avangardistlik suund kirjanduses, kujutavas ja teatrikunstis, tekkis a-tel 1915–16 Lääne-Euroopas; dadaismi taotluseks oli kunstniku täielik vabadus ja publiku šokeerimine; sulandus 1920ndate alguses sürrealismi ning avaldas hiljem mõju happening’i, bodyart’i, popkunsti ja kontseptuaalse kunsti kujunemisele

dekadents <dekad|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr décadence < keskld decadentia langus) • kirj, kunst üldnimetus vaimsele kriisile XIX s lõpu ja XX s alguse kultuuris, mida iseloomustas lootusetus, elutüdimus ja individualism; oli omane mitmele kunstisuunale, kõige ilmekamalt avaldus Prantsuse sümbolistlikus poeesias

džäss <dž`äss džässi dž`ässi 22e s> (ingl jazz), džässmuusika <+ muusika 1 s> • muus nüüdismuusika liik, mida iseloomustab meloodia variatsioonilisus ja rohke improvisatsiooni kasutamine; kujunes USA-s XX s alguses neegrimuusika pinnal
džässbänd (ingl jazz band) • muus džässorkester; selle koosseisu kuuluvad pms puhk- ja löökpillid ning klaver; tänapäeval on tavalisimad džässansamblid (triost septetini), milles domineerib sooloimprovisatsioon

egiptienn <egipti|`enn -enni -`enni 22e s> (pr égyptienne egiptuse) • trük XIX s alguses kujunenud ladina trükikiri

elektrodünamomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< elektro- + dünamomeeter) • aj, füüs riist elektrivoolu võimsuse mõõtmiseks, kasut XX s alguses

energetism <energet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr energeia tegevus) • fil filosoofiline kontseptsioon, milles mateeria mõiste on püütud asendada energia mõistega; energetismi rajas W. Ostwald (1853–1932) XX s alguses

en-tête [a(n)t·et] (pr) • trük päiskiri, kirja v kirjalehe algusse trükitud tekst, nimi v moto, ka vinjett (iga) peatüki alguses

eohippus <eoh`ippus -e 11~9 s> (< kr ēōs koit < hippos hobune), hürakoteerium <hürakot`eerium -i 19~2e s> (uusld Hyracotherium < kr hyrax karihiir + thērion metsloom) • paleont vanimate hobuslaste perekond; olid rebasesuurused, elasid eotseeni alguses Põhja-Ameerika metsades

epanastroof <epanastr|`oof -oofi -`oofi 22e s> (kr epanastrophē < epi- + anastroof), epanafoor <epanaf|`oor -oori -`oori 22e s> (kr epanaphora < epi- + anafoor) • kirj lause v värsi lõpposa kordus järgmise lause v värsi alguses

fatseetia <fats`eetia 1 s> (< ld facetia nali, teravmeelsus) • õpetliku sisu ja sageli teravmeelse puändiga rahvanaljand v anekdoot; fatseetiast on alguse saanud kirjanduslik anekdoot. Vt ka fablioo, švank

fenomenoloogia <+ l`oogia 1 s> (< fenomen + -loogia) • fil XX s alguses E. Husserli (1859–1938) rajatud idealistlik tunnetusteooria; seadis eesmärgiks kirjeldada inimese kogemust sellisena, nagu see on, uurimata selle päritolu, põhjuslikke seoseid jm; G. W. Hegeli „Vaimu fenomenoloogias“ õpetus vaimu (teadvuse) arengust ja väljendustest (fenomenidest)

filioque [filiookve] (ld ja Pojast) • relig XI s alguses Nikaia usutunnistuse tekstile lisatud sõna

five o’clock tea [faiv ökl·ok tii] (ingl) • kellaviietee, seltskondlik koosviibimine algusega kell 17

fovism <fov|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr fauvisme < fauve ookrikarva; metsloom) • kunst ekspressionismi vool XX s alguse Prantsuse maalikunstis, mille esindajad eelistasid erksaid värve ja loobusid valguse ja varju kasutamisest; fovistid lähtusid kunsti kui vaimse teraapia kontseptsioonist

fusion [fjuuž(ə)n] (ingl ühtesulamine) • muus erinevate stiilide segunemisel tekkiv muusika, kitsamas tähenduses džässrokk; mõistet hakati kasutama 1970ndate alguses USA-s; kok eri rahvuste toidukultuuride segamisel tekkinud kulinaariastiil

galantstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (pr style galant) • aj XVIII s alguses rokokoostiili kohta kasutatud nimetus

glossaator <gloss`aator -i 2e s> (keskld glossator) • lgv sõnaseletaja, vanaaja (pms juriidilistes) teostes esinevate vanade ja haruldaste sõnade tõlgendaja; aj jurist XI–XIII s alguses Bolognas (Itaalias), kes tõlgendas Rooma õigust, varustades Corpus iuris civilis’t glossidega (1)

grunge <grunge 16 s> (Ameerika ingl < grungy must, räpane) • punkliikumise hipilik variant, 1960ndate hipimoe eklektiline tagasitulek USA-s 1990ndate alguses

guohua <g`uohua 1 s> (hiina guó huà rahvuslik maal) • kunst koolkond Hiina maalikunstis XIX s lõpus ja XX s alguses; tõi traditsioonilisse maalimisviisi maalimise looduse järgi

hard bop [haa(r)d bop] (ingl) • muus 1950ndate 2. poole džässis kõige dünaamilisem muusika, mis sai alguse New Yorgis; puhas bebop, mida rikastas harmoonia aluste parem tundmine ja instrumentide täiuslikum valdamine

hard rock [haa(r)d rokk] (ingl raske rokk) • muus 1970ndate alguses Inglismaal rütmibluusist ning rock’n’roll’ist väljakujunenud rokistiil, mida iseloomustavad ekspressiivne väljenduslaad, korduvad motiivid ja raske rütm

harmoonika <harmoonika 1 s> (sks Harmonik < kr harmonikos muusikaline, harmooniline < harmoonia) • muus lõõtspill, lõõtsa ja nupustikuga käsipill, hrl diatoonilise heliastmikuga; leiutatud XIX s alguses

hiaatus <hi`aatus -e 11~9 s> (ld hiatus avatud suu, avatus)
1. avaus, lõhe, ava
2. lgv kahe täishääliku kõrvuti sattumine ühe silbi lõpus ja sellele järgneva silbi alguses; eelneva sõna lõpptäishääliku ja järgneva sõna algustäishääliku kõrvuti sattumine, nt poeem, video, ma olen
3. anat lahi
4. geol settelünk

hiphop <h`iph|`op -opi -`oppi 22e s> (ingl hip-hop) • muus tänapäevane muusika- ja tantsustiil, sai alguse 1970–80ndatel New Yorgis
hiphopmuusika • muus segu afroameerika varasemast tantsumuusikast ning sellele lisandunud uuematest mõjutustest (dub, salsa, rokk)
hiphoptants • tants hiphopmuusika mõjul välja kujunenud sportlik tants, vt ka breik

hot dog (Ameerika ingl „kuum koer“) • kok kuum viinerisai; algul tähendas Frankfurdi vorsti, mis XX s alguses toodi USA-sse, kus seda serveeriti sinepiga maitsestatult kahe saiapoolmiku vahel. Vt ka hamburger

humanitaarteadused pl <+ t`eadus -e 11~9 s> (< humanitaarne) • inimest ja ühiskonda käsitlevad teadused (ajalugu, filoloogia, filosoofia jt) vastandina reaalteadustele; alguses ilmalikud teadused vastandina teoloogiale

humanitas [humaanitas] (ld inimlikkus) • haritus, kultuursus; alguses suursuguse roomlase haridusideaal, mis tähendas eelkõige (kreeka) hariduse kaudu täiustatud inimsust, hiljem omandas filantroopia tähenduse

ido <ido 17~16 s> (esperanto järglane) • lgv 1900. aastate alguses loodud rahvusvaheline tehiskeel, esperanto teisend

iguaanodon <iguaanodon -i 19 s> (< iguaan + kr odous, gen odontos hammas) • paleont hiidsisalike hulka kuuluv roomaja, kuni 10 m pikk; elas kriidiajastu alguses Lääne-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Mongoolias, liikus tugevail tagajäsemeil, toitus taimedest

individuaalpedagoogika <+ pedagoogika 1 s> (< individuaalne) • ped isiksusepedagoogika, XX s alguse reformpedagoogika suund, mis peab kasvatuse eesmärgiks lapse individuaalsuse, iseseisvuse ja loovuse arendamist ning eriti oluliseks praktiliste, tugevate ja sõltumatute isiksuste kujundamist

in principio [in prints·ipio] (ld) • alguses, algul

intimism <intim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld intimus sisemine, sisim) • kunst suund Rootsi loodusmaalikunstis XX s alguses

intuitsionism <intuitsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< intuitsioon) • fil, mat intuitsionistlikul e konstruktiivsel loogikal ja mõttekäikude intuitiivse selguse printsiibil põhinev filosoofilis-matemaatiline suund XX s alguses; tänapäeval omab pms matemaatilist sisu

irredentism <irredent|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< it (terra) irredenta vabastamata (maa)) • aj, pol Itaalias XIX s lõpus ja XX s alguses tekkinud rahvuslik poliitiline liikumine, mis taotles pms itaallastega asustatud naaberalade (Lõuna-Tirooli, Trieste, Fiume, Nizza jt) liitmist Itaaliaga

juugend <juugend -i 2e s> , juugendstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (sks Jugendstil < pn Jugend, Münchenis 1896–1940 välja antud ajakiri) • kunst, arhit XIX s lõpus ja XX s alguses Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud stiil, millele on iseloomulikud grotesksuseni iselaadne siluett, nihestatud proportsioonid, mänglev joon ja stiliseeritud taimornament

kabuki <kab´uki 16 s> (jpn < ka laul + bu tants + ki osavus, oskus), kabukiteater <+ t`eat|er -ri 2e s> • teater Jaapani klassikalise teatri liik, milles on ühendatud sõnakunst, laul, instrumentaalmuusika ja tants; tekkis XVII s alguses vastukaaluks aristokraatlikule nooteatrile

kamisaarid pl <kamis|`aar -aari -`aari 22e s> (pr camisards < oksitaani camiso särk) • aj talupojad ja linnakehvikud, kes XVIII s alguses Lõuna-Prantsusmaal tõusid üles feodaalkorra vastu

karbonaar <karbon|`aar -aari -`aari 22e s> (< it pl carbonari söepõletajad) • aj Itaalias ja Prantsusmaal XIX s alguses asut poliitilise salaühingu liige; Itaalia karbonaarid võitlesid võõramaise rõhumise vastu ja Itaalia ühendamise eest; Prantsuse karbonaarid taotlesid restaureeritud Bourbonide dünastia kukutamist

katastrofism <katastrof|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< katastroof) • geol Maa geoloogilise arenemise õpetus, mis oli XIX s alguses üldtunnustatud; selle kohaselt on Maa ajaloos vaheldunud rahulikud ajajärgud ja katastroofid e kataklüsmid, mis on muutnud maakera ilmet ning hävitanud elusa looduse kas osaliselt v täielikult

konkista <konk´ista 16 s> (< hisp conquista vallutus) • aj hispaanlaste ja portugallaste vallutuste ajastu XV s lõpus ja XVI s alguses

kotülosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr kotylē kauss, nõu + saurus) • paleont vanaaegkonna lõpus ja keskaegkonna alguses elanud roomaja

kvartal <kv`artal -i 2e s> (keskld quartale (anni) < ld quartus neljas)
1. veerandaasta (algusega 1. jaanuar, 1. aprill, 1. juuli ja 1. oktoober)
2. (keskld quarterium) linnajagu, hrl ristuvate tänavatega piiratud linnaosa
3. mets ristuvate sihtidega piiratud metsaosa

land art [länd aa(r)t] (ingl maakunst) • kunst 1960ndatel alguse saanud kunstivool, mis esitas loodusobjekte vabas looduses kunstiteostena. Vt ka environmental art

lendler <l`endler -i 2e s> (sks Ländler < Land maa) • folkl, tants rahulikus ¾-taktimõõdus austria rahvatants, millest XIX s alguses arenes välja valss

liberalism <liberal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld liberalis vabale v vabadusele omane) • fil XIX s alguses tekkinud mõttesuund ja ideoloogia, mille järgi kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed ning nende õigusi peab kaitsma riik; sellele põhimõttele toetuv poliitiline filosoofia

Liedertafel [liidertaafel] (sks) • muus XIX s alguses ja XX s lõpus Saksa meestelauluselts, kus esitati ka seltsi liikmete asjaarmastajalikku loomingut; Liedertafel’id muutusid hiljem lauluhuviliste suurteks ühisorganisatsioonideks

lindy-hop [lindihop] (< pn C. A. Lindbergh, Ameerika lendur, 1902–74) • tants 1920–30ndatel New Yorgis alguse saanud svingmuusika järgi tantsitav improvisatsiooniline tants

ludiit <lud|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ingl Luddite < pn Ned Lud, legendaarne masinapurustaja) • aj masinapurustaja, stiihilistest töölisrahutustest osavõtja Inglismaal XIX s alguses; püüdsid hävitada tekstiilitööstuse masinaid, pidades neid oma viletsuse põhjuseks

luterlus <luterlus -e 11 s> (< pn M. Luther, Saksa usureformaator, 1483–1546) • relig luteri usk, kristlik protestantlik usutunnistus, usukäsitus ja kirikukorraldus, sai alguse Saksamaalt. Vt ka reformatsioon

maagiline <maagili|ne -se -st 12 adj> • maagiaga seonduv, nõidusväeline v -jõuline; piltl nõia-, nõiduslik, seletamatult lummav
maagiline realism • kirj Ladina-Ameerika kirjanduses, pms romaanižanris viljeldud suund; kaasaegse reaalse elu peegeldusse põimitakse indiaani rahvaluulest ja usundist pärinevaid müütilis-fantastilisi kujutelmi; kunst XX s alguse kunstivool, kus kujutatu on ülepingutatult realistlik, samas pakutakse võõraid ebaharilikke ühendusi ja seoseid
maagiline ruut • ruut numbrite v tähtedega, mille kõik read vertikaalselt, horisontaalselt ja diagonaalselt annavad sama summa v sõna

mea culpa [mea kulpa] (ld minu süü) • relig patutunnistus missa (1) alguses. Vt ka Confiteor
mea culpa, mea maxima culpa [mea kulpa mea maksima kulpa] • relig minu süü, minu ülisuur süü (sügava kahetsuse väljendus)

miks <m`iks miksi m`iksi 22e s> (ingl mix segu) • segustatu, kokkusegatu (nt mikseriga (3) töödeldud videokujutis); muus pala, mis on kokku pandud varemloodud muusikapalade komponentidest; sellelaadne praktika sai alguse 1980ndate diskomuusikast, vt ka remiks

modernism <modern|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< modernne)
1. kirj, kunst, muus uuenduslikkust taotlev suund, mis kujunes välja XX s alguse kirjanduses, kunstis ja muusikas (abstraktsionism, dadaism, ekspressionism, kubism, pop art jt)
2. relig XIX s lõpus katoliiklikes ringkondades tekkinud suund usu lepitamiseks teadusega

moto <moto 16 s> (it motto) • juhtsõna, juhtlause, eriti teose alguses antav autori suhtumisele v teksti mõttele viitav mõttetera, tsitaat vm; sama mis epigraaf

naivism <naiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< naiivne) • kunst teadlikult lapsemeelselt vahetu kujutamisviisiga kunstisuund, mis sai tuntuks XX s alguses; iseloomulik on detailirikkus, perspektiivi ning plastilise anatoomia kompositsiooni nõuete eiramine; ka kunstihariduseta inimeste harrastatav kunstilaad. Vt ka primitivism

neogrammatik <+ gramm´atik -u 2 s> (< neo- + grammatik), noorgrammatik <+ gramm´atik -u 2 s> (sks Junggrammatiker) • lgv pms Saksamaal XIX s lõpus ja XX s alguses levinud noorgrammatilise keeleteaduskoolkonna esindaja; uuriti keeltes toimunud häälikulisi muutusi; sealjuures väideti, et need muutused toimuvad range mehaanilise seaduspärasusega, mis ei luba mingeid erandeid

neohegelianism <+ hegelian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + hegelianism) • fil uushegelianism, XIX s lõpus ja XX s alguses viljeldud filosoofiasuund, mis põhines Hegeli dialektilisel vaimufilosoofial; seda tõlgitseti kriitiliselt ja modifitseeritult, tõstatati valdavalt ühiskonna ajaloo filosoofilisi küsimusi

neoromantism <+ romant|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + romantism) • kirj, kunst uusromantism, realismile ja naturalismile vastanduvate ning romantismi kalduvate modernsete voolude üldnimetus XIX s lõpu ja XX s alguse Euroopa kirjanduses ja kunstis

nostraatiline keel (< ld nostratim meie moodi < noster meie (oma)) • lgv hüpotees teatud Euraasia ja Aafrika keelkondade sugulusest, ühine algvorm on rekonstrueeritud u 700 sõnale; teooriale pani lause XX s alguses H. Pedersen

nudism <nud|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld nudus alasti) • alastikultuur, XX s alguses Saksamaal tekkinud liikumine, mille pooldajad propageerivad alastiolekut

opkunst <+ k`unst kunsti k`unsti 22e s> (ingl op art < optical art optiline kunst) • kunst 1960ndatel abstraktsionismist ja konstruktivismist alguse saanud, USA-s ja ka Euroopas viljeldud kujutava kunsti vool, mis rajaneb optilistel efektidel ja illusioonidel

optimaalsus <optim`aalsus -e 11~9 s> (< optimaalne) • parimus, parim seisund
optimaalsusteooria • lgv 1990. aastail alguse saanud keeleteooria, mille tuumaks on variantsete keelendite kirjeldamine universaalsete kitsenduste kaudu, põhiväide on, et puuduvad ideaalsed keelevormid, mis ei rikuks ühtki kitsendust; on üksnes optimaalsed keelevormid, mis rikuvad keelespetsiifilist hierahiat vähimal määral (nt eesti keeles on kitsendused ä-le, ö-le, ü-le, mis ei luba neil esineda omasõnades esisilbist kaugemal)

osmanism <osman|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< osmanid), ottomanism <ottoman|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< it ottomano osmani < ar pn ʿUṯmān Osman, Türgi valitsejad) • aj, pol noortürklaste doktriin XIX s lõpus ja XX s alguses; nõudis kõigi osmanite juriidilist võrdsust, olenemata rahvusest ja usundist; hiljem taotles kogu elanikkonna türgistamist ühtse osmani rahvuse loomiseks

palestra <pal`estra 1 s> (kr palaistra) • aj alguses Vana-Kreeka gümnaasiumi (1) keskne plats maadlus-, vehklemis- ja võimlemisharjutusteks vabas õhus; hiljem selleks määratud ruum v pms poiste võimlemis- v maadluskool

panturanism <+ turan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + pn Turan, Sise-Aasia piirkonna iraanipärane nimi) • pol Turaani liikumine; taotles XIX s lõpus ja XX s alguses kõigi türgi-tatari, Uurali (ka soome-ugri) ja tunguusi-mandžu rahvaste lähendamist ja Turaani riigiks ühendamist

parabellum <parab`ellum -i 2e s> (< pn Parabellum, Saksa kaubamärk < ld para bellum valmistu sõjaks) • sõj XX s alguses Saksamaal loodud sõjaväepüstol, kaliiber enamasti 9 mm, Saksamaa ja mõne teise riigi relvastuses kuni II maailmasõjani

parantroop <parantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< para- + kr anthrōpos inimene) • paleont, antr väljasurnud inimahv, kuulus australopiteeklaste alamsugukonda; elas pleistotseeni alguses

parole [par·ol] (pr sõna) • keele igakordne avaldumine kõnes; lgv mõiste, mille tõi XX s alguses mõiste langue kõrval sisse strukturalistliku keeleteaduse teoreetik Ferdinand de Saussure. Vt ka langue

pedoloogia1 <+ l`oogia 1 s> (< pedo- + -loogia) • ped, aj XX s alguse pedagoogikasuund, mis taotles lapse arenemise uurimist ühtaegu psühholoogia, anatoomia, füsioloogia, bioloogia ja sotsioloogia meetoditega

performance [pə(r)fooməns, pe(r)foomans] , performance art [pə(r)fooməns aa(r)t] (ingl) • kunst 1970ndate alguses tekkinud kontseptuaalse kunsti liik, etendus- e tegevuskunst, milles kunstniku juhatusel ja publiku osalusel luuakse happening’ist konkreetsema stsenaariumiga etendus

plesiantroop <plesiantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr plēsios lähedane + anthrōpos inimene) • paleont, antr pleistotseeni alguses elanud australopiteeklaste rühma inimene; luustikke on 1936. a alates leitud Lõuna-Aafrikas

postkeinsism <+ keins|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< post- + keinsism) • maj majandusteooria, mis sai alguse 1970ndatel keinsismi põhiseisukohtade ümberhindamisest; peab tasakaalu rikkumist majandusele olemuslikuks, samas rõhutab majanduse reguleerimise, tulude õiglasema jaotamise ja konkurentsi ohjeldamise vajadust

praemissis praemittendis [prem·issis premit·endis] (ld) • kui varem toodud, mis peab eelnema, s.o eeldades kõiki vastavaid tiitleid (kasut hrl lühendina P. P. kirja alguses ütte v tiitlite asemel)

prefiks <prefiks -i 2e s> (< ld perf partits praefixus ette kinnitatud) • lgv eesliide, sõna algusse liidetav afiks. Vt ka infiks, sufiks

primitivism <primitiv|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. primitiivsus, algelisus, lihtsakoelisus, piiratus, keeruliste küsimuste lihtsustatud käsitamine
2. kunst loodusrahvaste kunsti üldnimetus; Vene kunsti vool a-tel 1905–20; vahel ekslikult kasutatud XX s alguse kunstivoolu naivismi sünonüümina

proloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (kr prologos eeskõne)
1. teater antiiktragöödia ja -komöödia alguses tavaline pöördumine kuulajaskonna poole sisu selgitava sissejuhatusega
2. kirj, muus eellugu, kirjandus- v muusikateose iseseisev sissejuhatav osa, vastand epiloog

protees <prot|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr prothèse < kr prothesis välja-, ette- v juurdepanemine)
1. med tehiskehaosa (nt tehishambad, -silm, -rind, -jäse, -liiges)
2. lgv sõna algusse mingi hääliku v häälikuühendi liitmine ilma sõnatähenduse muutuseta, nt espetsialist

punktmaneer <+ man|`eer -eeri -`eeri 22e s> (sks Punktiermanier < punkteerima + maneer) • kunst graafikatehnika, mille puhul kujutise moodustavad üksteise kõrvale klišeeplaadile löödud punktid; tuli kasutusele koos vaselõikega XVI s alguses Itaalias

reekviem <r`eekviem -i 19 s> (ld requies, ak requiem rahu, puhkus; puhkepaik) • muus mitmehäälne tsükliline kooriteos elu ja surma temaatikal, alguses katoliku leinamissa jaoks komponeeritud muusika

registertonnaaž <+ tonn|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (< register + tonnaaž) • mer registermahutavus, laevaruumide mahutavus (alguses registertonnides, praegu mõõtühikuta suurus)

revisionism <revision|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Revisionismus < keskld revisio (uuesti) üle- v läbivaatamine) pol
1. XX s alguses töölisliikumises tekkinud suund, mis taotles majanduslikke ja sotsiaalseid reforme
2. põhiseaduste ja lepingute muutmist taotlev liikumine
3. hrv igasugune välispoliitika, mis üritab muuta riikidevahelist status quo’d

ridikül <ridikül -i 19 s> (sks Ridikül < pr réticule < ld reticulum võrguke) • naiste käekott, alguses varrastega kootud kott

ritualism <ritual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl ritualism) • relig alguses anglikaani kirikus suund, mis peab eriti tähtsaks jumalateenistusrituaali; fil reeglite, rituaalide rõhutatud, liialdatud järgimine (ka nendega nõustumata)

rukola <rukola 1 s> (it rucola) • bot, kok põld-võõrkapsas (Eruca vesicaria), alguses Vahemere äärest pärinev aromaatsete lehtedega rohttaim; lehti ja varsi kasut salatite valmistamisel ja liha maitsestamisel

satjagraha <satj´agraha 1 s> (sanskr satyāgraha tões püsimine)
1. fil pärimusliku joogafilosoofia üks enesetäiustamise osa; püüd näha asju nii, nagu nad on, ja sellega kooskõlas käituda
2. pol vägivallatu vastupanuliikumine Indias XX s alguses

sentimentalism <sentimental|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr sentimentalisme < sentimental sentimentaalne) • kirj XVIII s alguses Inglismaal tekkinud tundeelu ja looduslähedust rõhutanud haletundeline kirjandusvool, mis hiljem levis kogu Euroopas

skandinavism <skandinav|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Skandinaavia) • pol Taani, Norra, Rootsi, Islandi ja ka Soome ühiskondlik-poliitiline liikumine, mille eesmärk on Skandinaavia maade riiklik, poliitiline, majanduslik ja kultuuriline lähendamine v ühendamine; tekkis XIX s alguses akadeemilise liikumisena Rootsis

solidarism <solidar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< solidaarne) • jur, sotsiol XX s alguses tekkinud suund, mille järgi riik ja õigus rajanevad klasside, sotsiaalsete rühmade, organisatsioonide ja üksikisikute solidaarsusel

subfossiilne <+ foss`iil|ne -se 2 adj> (< sub- + fossiilne) • geol kivistumisprotsessi alguses olev

subwoofer [sabwuufə(r)] (ingl < sub- + woofer madalsageduskõlar < woof haukuma) el, muus
1. süvabassikõlar, lisatakse olemasolevale laiaribaliste kõlarite paarile
2. bassikõlar, kuulub juba alguses akustilisse süsteemi koos kahe väikese nn satelliitkõlariga, mis taasesitavad keskmisi ja kõrgeid sagedusi

sufražism <sufraž|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl suffragism < suffrage hääleõigus) • aj Suurbritannias naisliikumine XIX s 2. poolel ja XX s alguses naistele meestega võrdsete poliitiliste õiguste taotlemiseks; levis ka USA-sse ja Saksamaale

suprematism <supremat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn супрематизм < pn Супремус, Vene kunstnike rühmitus < ld supremus kõrgeim, ülim) • kunst Venemaal tekkinud abstraktne suund maalikunstis XX s alguses, kasutab tasapinnalisi (ruut, ring jt) ja ka ruumi illusiooni kandvaid geomeetrilisi kujundeid

svadeši <svadeši 1e s> (bengali, hindi swadeshi omamaine) • aj Briti Indias XX s alguses tekkinud liikumine, mille eesmärk oli edendada kodumaist tööstust ja käsitööndust ning kaitsta neid Briti tööstuse konkurentsi eest; väljendus Inglise kaupade boikoteerimises eriti a-tel 1905–08

sümbolism <sümbol|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr symbolisme < sümbol) • kunst, kirj kunsti- ja kirjandusvool XIX s lõpus ja XX s alguses; sümbolism püüdis argimaailma taga avastada ja sümbolite kaudu väljendada meeltega tunnetamatut ideede maailma; sümbolismi äärmuslikud vormid kaldusid estetismi ja müstikasse

sümplasma <+ plasma 16 s> (< süm- + plasma) • biol amorfne aine, mis tekib bakterirakkude autolüüsis; sümplasmas võivad säilida taastuvad graanulid, millest saavad alguse uued bakterirakud

sümplokk <sümpl|`okk -oki -`okki 22e s> (< kr symplokē põimumine < süm- + plekō põimin) • lgv lausekujund, milles kaks kõnelõiku on ühesuguse alguse ja lõpuga

sündikaat <sündik|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr syndicat < kr syndikos õigusekaitsja)
1. müügikartell, ettevõtete ühendus, mis on loodud konkurentsi piiramiseks tootmise ja turustamise kooskõlastamise kaudu
2. konsortsium, investeerimispankade vm finantsasutuste rühm, mis tagab firma väärtpaberiemissiooni v suure krediidi saamise
3. mõnede Lääne-Euroopa maade ametiühingute nimetus XX s alguses

šimmi <šimmi 16 s> (ingl shimmy < pr chemise särk) • tants Põhja-Ameerikast pärinev seltskonnatants, fokstroti teisend; oli moes XX s alguses

žoržett <žorž|`ett -eti -`etti 22e s> (< pn Georgette de la Plante, XX s alguse Prantsuse moelooja), kreppžoržett <+ žorž|`ett -eti -`etti 22e s> (< krepp) • tekst õhuline läbipaistev siidriie

tekst <t`ekst teksti t`eksti 22e s> (< ld textus kude, struktuur < texere kuduma)
1. kirjutise sõnaline osa ilma selle juurde kuuluvate illustratsioonideta; teose (laulu, ooperi, näidendi vm) sõnad
2. ka lgv teatavas märgisüsteemis kodeeritud ning kindla alguse ja lõpuga sõnum (informatsioon), keelelise suhtluse suurim üksus, koosneb kindlate reeglite järgi ühendatud ja sidusat tervikut moodustavatest lõikudest, lausetest ja fraasidest
3. trük 20-punktine trükikiri

tiitel <t`iit|el -li 2e s> (ld titulus)
1. seisust, teaduskraadi vms tähistav nimetus, aunimetus, kasut nime ees
2. trük trükise vms pealkiri, autori nimi ja ilmumisandmed tiitellehel
seljatiitel • trük raamatu seljale paigutatud teose pealkiri
tiitelleht • trük raamatu alguses olev hrl eeslehele järgnev leht, millele on paigutatud autori nimi, teose pealkiri, ilmumiskoht jm ilmumisandmed

trip hop (ingl < trip psühhedeelne seisund < reis, teekond) • muus 1990ndate alguses Inglismaal pms hiphopist välja arenenud rahuliku tempoga elektrooniline tantsumuusika

tsistertslane <tsist`ertsla|ne -se -st 12~10? s> (< ld pn Cistercium Cîteaux, ordu emaklooster Prantsusmaal) • relig XI s alguses rajatud katoliku mungaordu liige (Prantsusmaal nimetati ordu liikmeid ka bernhardlasteks)

tsunft <ts`unft tsunfti ts`unfti 22e s> (sks Zunft) • aj sama v lähedase eriala linnakäsitööliste kutseühing keskajal ja uusaja alguses; tsunftid reguleerisid tootmist, kutseväljaõpet ja harrastasid tsunftimäärusega korraldatud organisatsioonielu. Vt ka gild

tšaako <tšaako 16 s> (ung csákó) • tekst kõrge lamedapõhjaline nahast v vildist nokkmüts mõne Euroopa riigi sõjaväes XIX s, alguses Ungaris

tukat <tukat -i 2e s> (it ducato < duca hertsog) • aj alguses Veneetsia kuldmünt tsekiin; naabermail (Ungaris, Saksamaal, Venemaal) sai tukati nimetuse

two-step [tuustep] (ingl kaks sammu) • tants loomulikul kõnnil põhinev Põhja-Ameerikast pärit ²/₄-taktimõõdus seltskonnatants, Euroopas oli moes XX s alguses

unanimism <unanim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr unanimisme < unanime üksmeelne < ld unanimus) • kirj XX s alguses Prantsuse kirjandusrühmitis, mis tegutses 1906–18, propageeris abstraktset humanismi, inimeste, klasside ja rahvaste üksmeelt ning loodusmüstitsismi, vastandus sümbolismile

uroboros <urob´oros -e 9 s> (kr pn Ouroboros < oura saba + bibrōskō söön, õgin) • müt end sabast õgiv müütiline madu; alkeemiale ja hermetismile iseloomulik sümboolne kujund, mis väljendab kõiksuse tsüklilisust, alguse ja lõpu ühtsust

utoopia <ut`oopia 1 s> (uusld utopia < kr ou ei, mitte + topos koht) • ainult kujutlustes eksisteeriv täiusliku ühiskonnakorraldusega mõttekujutuslik ideaalriik, alguses inglase T. More’i teoses „Utoopia” loodud kujutletav Utoopia saar, kus kehtib mõistuspärane, aga sisuliselt totalitaarne riigikorraldus; piltl teostamatu unistus, kujutletav ideaalolek

valss <v`alss valsi v`alssi 22e s> (sks Walzer) • tants, muus ³/₄-taktimõõdus seltskonnatants, sai alguse XVIII s 2. poolel Austrias ja Saksamaal, levis XIX s kõikjal Euroopas. Vt ka boston (1), lendler

van1 (holl) • Hollandi perekonnanimedes esinev sõna, mis alguses tähistas päritolu (ei ole aadliseisusse kuulumise tunnus)

veduut <ved|`uut -uudi -`uuti 22e s> (it veduta < vedere nägema, vaatama) • kunst vaatemaal, maastiku-, pms linnamaastikupilt, mis kujutab mingit kindlat kohta topograafilise täpsusega; veduuti harrastati XVIII s ja XIX s alguses; täitis hilisema dokumentaalfoto osa

ver sacrum [veer sakrum] (ld) • relig pühitsetud kevad, ohvrikevad (Rooma-eelse Itaalia tava järgi tuua eriti raskel ajal jumalaile ohver kevadel sündivatest noorloomadest, alguses ka inimlastest)

vestern <v`est|`ern -erni -`erni 22e s; vestern -i 2e s> (ingl western < west lääs) • kirj alguses seiklusromaan Põhja-Ameerika lääneosariikide, nn Metsiku Lääne koloniseerimisest; film alates 1930ndatest seda aega kajastav hrl romantiline hoogsa seiklusliku sündmustikuga film

vojevood <vojev|`ood -oodi -`oodi 22e s> (vn воевода) aj
1. Venemaal X s vürsti družiina v maakaitseväe ülem
2. XVI–XVIII s Vene linna ja sellele alluva territooriumi haldusjuht
3. Poolas ja Leedus alguses kuninga asemik kohapeal (rahu ajal) ning väepealik (sõja ajal); XIV–XVIII s vojevoodkonna valitseja

volbripäev <+ p`äev päeva p`äeva 22i s> (< pn Walpurga) • 1. mai, katoliku naispühaku Walpurga mälestuspäev; rahvakalendris ka üks suve alguse tähiseid