[VSL] Võõrsõnade leksikon

aatrium <`aatrium -i 19~2e s> (ld atrium)
1. arhit Vana-Rooma elamu pearuum laeavaga, millest vihmavesi voolas põrandas olevasse basseini; elamu sammaskäiguga ümbritsetud haljastatud siseõu; basilikaalse kiriku kaevuga eesõu; sammaskäiguga ümbritsetud siseõu v -aed
2. anat (südame)koda

abakus <abakus -e 11 s> (ld abacus < kr abax, gen abakos arvutus- v joonistustahvel)
1. aj antiik- ning keskaegne pulgakeste v kivikestega arvutuslaud
2. arhit kapiteeli nelinurkne katteplaat antiikses ehituskunstis, koosneb nn rullis padjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega
3. mat nomograafias eriline joonis arvtähistega võrrandi mehaaniliseks lahendamiseks

abažuur <abaž|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr abat-jour < abattre nõrgendama + jour päev, valgus)
1. arhit kallaka aknalaua ja sissepoole laienevate külgedega aken
2. lambivari valguse suunamiseks ja silmade kaitseks ereda valguse eest

aedicula [ed·ikula] (ld) arhit
1. väike Rooma tempel
2. hauakabel varakristlikus arhitektuuris; orv sarkofaagi, urni v portreebüsti paigutamiseks
3. kahe sambaga ehisorv akende v uste kohal

akantus <ak`antus -e 11~9 s> (kr akanthos) • bot karusõrg, Vahemere rannikualadel jm kasvav sulglõhiste lehtedega roht- v põõsastaim (Acanthus); arhit selle taime lehe stiliseering ehitus- ja tarbekunstis

akroteer <akrot|`eer -eeri -`eeri 22e s> (kr akrōtērion < akros kõrgeim) • arhit väike plastiline skulptuurkaunistus ehitise viilu harjal v nurkadel, haua- ja pühendreljeefidel

alkoov <alk|`oov -oovi -`oovi 22e s> (pr alcôve < ar al-qubbah väike tuba) • arhit eesriidega orv seinas voodi jaoks; magamisruumi kõrgem, balustraadiga eraldatud osa, millel asetses voodi

altaan <alt|`aan -aani -`aani 22e s> (it altana < alto kõrge) • arhit sambaile v allehitisele toetuv lahtine rõdu, platvorm v suvine eluruum

ambon <`ambon -i 2e s> (kr ambōn mäehari; kõnepult), ambo <ambo 16 s> (ld < kr) arhit
1. varakristliku kirikuhoone (basiilika) kesklöövi lõpposas paiknev lugemispuldiga poodium
2. kõrgendatud koht õigeusu kirikus altari ees, kus peetakse jutlust

ambrasuur <ambras|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr embrasure) • arhit sissepoole laienev ava seinas akna v ukse jaoks; sõj laskeava v -pilu kindluse müüris, soomustornis jm suurtükkidest ja kuulipildujatest tulistamiseks

amfiprostüül <+ prost|`üül -üüli -`üüli 22e s> (< amfi- + prostüül) • arhit Kreeka tempel, mille jumalakujuga siseruumi cella ees ja taga on (reas) neli sammast

amfiteater <+ t`eat|er -ri 2e s> (kr amphitheatron) arhit
1. Vana-Kreeka teatris poolringina küngaste nõlvakuil asetsenud istmeread vaatajaile
2. Vana-Roomas ülalt katmata ümmargune v elliptiline ehitis gladiaatorite ja loomade võitluste korraldamiseks, koosnes areenist ja seda ümbritsevaist trepistikuna tõusvaist istmeridadest vaatajaile
3. nüüdisaegseis teatreis, tsirkustes, kontserdisaalides jm istmeread (hrl trepistikuna) parteri taga

ampiir <amp|`iir -iiri -`iiri 22e s> , ampiirstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (pr style Empire < empire impeerium, keisririik) • kunst, arhit hilis-klassitsistlik stiil Lääne-Euroopa arhitektuuris ja rakenduskunstis XIX s 1. veerandil, tekkis Prantsusmaal Napoleon I keisririigi ajal; ampiiri iseloomustavad ranged suuremõõtmelised vormid, lähtumine Rooma keisririigi aegseist eeskujudest

anfilaad <anfil|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< pr enfilade rida, rivi) • arhit rida otsejoones üksteisele järgnevaid tube, kusjuures ruume ühendavad uksed asetsevad ühel pikiteljel; on iseloomulik barokklossidele

anneks <anneks -i 2e s> (ld annexus liidetud, ühendatud) • lisand, manus; arhit kõrvalruum, kõrvalehitis

ansambel <ans`amb|el -li 2e s> (pr ensemble < ld insimul korraga < simul)
1. tervikkogu
2. muus kammerkoosseis, millesse kuulub vähemalt kaks esinejat; ka ettekande kunstiline terviklikkus
3. teater etenduse tegelaskond
4. arhit arhitektooniliselt terviklik hoonete jm rajatiste rühm

ant <`ant andi `anti 22e s> (ld pl antae) • arhit külgseina lõpetav otsatulp Vana-Kreeka templi ja majade esiküljel

antablemaan <antablem|`aan -aani -`aani 22e s> (pr entablement) • arhit sambaile toetuv talastik. Vt ka order

antefiks <antef|`iks -iksi -`iksi 22e s> (< ld antefixum ette kinnitatud) • arhit, aj algselt põletatud savist plaat puust katuseserva kaitseks, hiljem ka katuseräästa v -viilu kaunistus

antree <antr`ee 26i s> (pr entrée < entrer sisenema)
1. arhit maja v korteri eesruum
2. kok roog, mida serveeritakse piduliku menüü puhul päris alguses v eelroa v supi järel supi ja põhiroa vahel

antresool <antres|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr entresol < hisp entresuelo < entre vahel + suelo korrus) • arhit hoone poolkorrus; ka põhiruumi osalt hõlmav pool- v vahekorrus üldpindala suurendamiseks

anttempel <+ t`emp|el -li 2e s> (< ant + tempel1) • arhit Vana-Kreeka lihtne tempel, mille eesruumi moodustasid pikendatud, antidega külgseinad ja kaks sammast nende vahel

apsiid <aps|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr hapsis võlv, kaar)
1. arhit pealtvaates poolringjas, harva hulknurkne eenduv hooneosa, hrl kaetud poolkupliga (ristiusu kirikuil)
2. astr tsentraalkehale lähim ja sellest kaugeim punkt (nt afeel ja periheel, apogee ja perigee, aposeleen ja periseleen) elliptilisel orbiidil, millel tiirleb mingi teine taevakeha

areostüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (kr araiostylos harvade sammastega < araios hõre, harv + stylos sammas) • arhit moodul sambavahe mõõtmiseks, 1 areostüül = neli samba läbimõõtu

arhitekt <arhit|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (kr architektōn ehitusmeister < arhi- + tektōn puusepp, ehitaja) • arhit ehituskunstnik, ehitiste ja ruumilise keskkonna kujundamisega tegelev eriharidusega isik

arhitektoonika <arhitektoonika 1 s> (kr architektonikē ehituskunst) • arhit ehituskunstiteadus; kunst kunstiteose ülesehituse mõõdusuhe ja vormirütm

arhitektooniline <arhitektoonili|ne -se -st 12 adj> (< kr architektonikē ehituskunst) • arhit ehituskunstiline; ehitusstiili ja ehitustehnika nõuetele vastav; kunst kunstiteose ülesehitusse puutuv

arhitektuurne <arhitekt`uur|ne -se 2 adj> • arhit arhitektuuri nõuetele vastav

arhitraav <arhitr|`aav -aavi -`aavi 22e s> (it, pr architrave < arhi- + ld trabs palk, tala) • arhit sambaile toetuv alumine lai rõhttala antiikehitiste ja neid matkivate ehitiste talastikus

arhivolt <arhiv|`olt -oldi -`olti 22e s> (it archivolto) • arhit võlvkaare profileeritud v reljeefidega kaunistatud esikülg, eriti romaani ja gooti portaalil

arkaad <ark|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr arcade < keskld arcata < ld arcus kaar, võlv) • arhit sambaile v piilareile toetuv kaar v kaaristu, kasut ka võlvlae, silla ja akvedukti toena

arkatuur <arkat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr arcature < ld arcus kaar) • arhit petikarkaad, dekoratiivsete petikkaarte (kaari järeleaimavate kinniste süvendite) rida ehitise esiküljel v siseruumide seintel. Vt ka arkaad

arkbutaan <arkbut|`aan -aani -`aani 22e s> (pr arc-boutant) • arhit tugikaar, gooti arhitektuuris kasutatud välimine kivist kaar, mis annab rõhtsurve edasi võlvi tugipiilarile

arkosoolium <arkos`oolium -i 19~2e s> (keskld arcosolium < ld arcus kaar, võlv + solium iste; sarkofaag) • arhit silluskaarega hauaorv, haud katakombi seinas

astraagalus <astraagalus -e 11 s> (< kr astragalos kaelalüli; pahkluu)
1. bot hundihammas, taimeperekond (Astragalus) liblikõieliste sugukonnast; mõned liigid annavad traganti
2. anat kontsluu
3. arhit → astragaal

astragaal <astrag|`aal -aali -`aali 22e s> (kr astragalos, vrd astraagalus) • arhit hrl pärlvöödina kujundatud kitsas ehisliist, vööt, mis eraldab samba, piilari v pilastri kapiteelist; antiikne luutäring

atika <atika 1 s> (< pn Atika, Kesk-Kreeka maakond) • arhit hoone peasimsilt tõusev madal sein katuse varjamiseks; madal ülakorrus hoone peasimsi kohal

atlant <atl|`ant -andi -`anti 22e s> (< pn Atlas, tegelane Kreeka müt-s), ka atlas <`atlas -e 11~9 s> • arhit, kunst mehefiguurina kujundatud tugisammas, kannab seinaosa v talastikku. Vt ka karüatiid

atlas <`atlas -e 11~9 s> (< pn Atlas, tegelane Kreeka müt-s; gloobust valmistava Atlase kujutise järgi varasemate atlaste tiitellehtedel)
1. kaardistik, geograafiliste, ajalooliste jm kaartide kogu albumi v raamatu näol; loomade, taimede jms kujutiste kogu (nt anatoomiaatlas, zooloogiaatlas, botaanikaatlas, täheatlas, pilveatlas)
2. anat kandelüli, lülisamba esimene, koljut kandev lüli
3. arhit vt atlant

aula <aula 16 s; `aula 1 s> (< kr aulē õu) arhit
1. Vana-Kreekas sammastega piiratud õu, mida ümbritsesid eluruumid, vt ka aatrium
2. saal pidulikeks kogunemisteks (pms õppeasutustes)

baldahhiin <baldahh|`iin -iini -`iini 22e s> (it baldacchino < pn Bagdad, linn Iraagis) • varikatus, katuse- v telgikujuline ehiskate trooni, altari v voodi kohal; kandekatus-päevavari pidulikel katoliiklikel rongkäikudel; arhit sammastelt v seinakonsoolidelt tõusev kivist, puust v metallist ehiskatus

baluster <bal`ust|er -ri 2e s> (pr balustre < it balaustro < kr balaustion granaadipuu õis) • arhit tulband, lühike, altpoolt v keskelt tüsedam profileeritud sambake

balustraad <balustr|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr balustrade) • arhit käsipuuga vm ühendatud balustrite reast koosnev rinnatis, eriti rõdude ja palkonite avakülgedel

bangalo <bangalo 1 s> (ingl bungalow < hindi banglā bengali) • arhit kerge ühekorruseline rõdudega puumaja, pms Indias; bangaloks nimet kohati Euroopas ka seda laadi suvemaju

barakk <bar|`akk -aki -`akki 22e s> (pr baraque) • arhit kerge keldrita puitehitis-elamu; van eraldine haiglahoone, hrl nakkushaigete jaoks

barbakaan <barbak|`aan -aani -`aani 22e s> (pr barbacane < ar v prs) • aj keskaegse linnusevärava eelkindlustus, mis oli ühendatud väravaga kaetud käigu kaudu; arhit sillapäis

basiilika <basiilika 1 s> (ld basilica < kr basilikē stoa kuningakoda) • arhit piklik täisnurkne poolümaralt lõppev saalhoone; Vana-Kreekas ja Roomas kasutusel turu- ja kohtuhoonena; IV s kujunes varakristliku kiriku peatüübiks (jaotatud kahe v nelja sambareaga kolmeks v viieks lööviks)

basilikaalne <basilik`aal|ne -se 2 adj> • arhit basiilika laadis, sellel põhinev

bastion <b`astion -i 19~2e s> (pr bastion) • aj kindluse kaitsetorn keskajal; arhit nürinurkse siksakina etteulatuv kindlusehitise osa. Vt ka raveliin

beletaaž <belet|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (< pr bel kaunis + étage korrus) • arhit maapealse korruse (parteri) v keldrikorruse peal asetsev hoone (lossi, üksikelamu) peakorrus; teatrisaali 1. rõdukorrus parteri ja amfiteatri kohal

belvedere [belvedeere] (it < bel ilus + vedere vaatama) • arhit kerge tornikujuline ehitis v paviljon kaunil ja avaravaatelisel kohal; puhkeloss

bergfriid <bergfr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (sks Bergfried) • arhit ruudu-, sõõri- v hulknurgakujulise põhiplaaniga peatorn keskaegse linnuse keskel

bifoorne aken (< ld biforis kaheukseline, kaheavaline) • arhit kahetiivaline püstaken, hrl kaarsillustega, sagedane gootikas ja renessansis

brutalism <brutal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < brutaalne) • arhit XX s arhitektuurisuund, millele on omane konstruktsioonimaterjalide (betoon, teras, tellis) rakendamine ehedaina

cavea [kave˛a] (ld) • õõs, puur; arhit, aj publikutribüün amfiteatris ja tsirkuses

chalet [šal·e] (pr) • arhit Alpi mägimajake; selles stiilis ehitatud väike suvila

deambulatoorium <deambulat`oorium -i 19~2e s> (keskld deambulatorium < ld deambulare jalutama, ringi käima) • arhit sammaskäik; kooriümbriskäik (kirikus); risti- e ringkäik (kloostri siseõues)

dekastüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (< kr dekastylos kümne sambaga < deka- + stylos sammas) • arhit kümne sambaga portikus

diele [diile] (sks Diele) arhit, aj
1. suur koldega keskruum Alam-Saksi v Põhja-Saksa talumajas
2. Tallinna hiliskeskaegse elamu suur pearuum e eeskoda, mis on naaberruumidest poole korruse võrra kõrgem
3. pearuum linnakodaniku majades renessansi- ja barokiajal

dipteer <dipt|`eer -eeri -`eeri 22e s> (kr dipteros kahetiivaline) • arhit Vana-Kreekas tempel, mis kõigist neljast küljest oli ümbritsetud kahekordse sammaskäiguga. Vt ka monopteer, peripteer

dodekastüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (< kr dōdeka kaksteist + stylos sammas) • arhit ehitis, mille fassaadi kaunistab reastikku kaksteist sammast

domikaalvõlv <+ v`õlv võlvi v`õlvi 22e s> (sks Domikalgewölbe < pr dôme kuppel) • arhit nelinurkse põhiplaaniga kuplitaoline ristvõlv

donžoon <donž|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr donjon < ld dominio võim, valitsus) • arhit nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses, linnuse peatorn

dooria <d`ooria 1 s> (< doorlased)
1. arhit vanim klassikaline arhitektuuristiil (tekkinud VII s eKr Kreekas), mida iseloomustab lihtne, proportsionaalne ja range vorm; dooria stiilile on omane ülespoole ahenev kannelüüridega nn dooria sammas, vt ka joonia, korintose stiil
2. muus minoorse kõlaga helilaad, millel on minooriga võrreldes kõrgendatud kuues aste

dornse <dornse 16 s> (keskalamsks) arhit
1. eluruum Alam-Saksi talumajas
2. Tallinna hiliskeskaegses elamus diele taga asetsev soe ruum, mida köeti keldrist kalorifeeri abil

ehhiin <ehh|`iin -iini -`iini 22e s> (kr echinos siil) • arhit dooria samba kapiteeli padjataoline osa, millel asetseb abakus

ekseeder <eks`eed|er -ri 2e s> (kr exedra) • arhit, aj vanaaja Kreekas ja Roomas poolümar v nurgeline istumispingiga ruum; keskajal sama mis apsiid

empoor <emp|`oor -oori -`oori 22e s> (sks Empore < empor üles) • arhit väär, rõdu kirikus; külglöövipealne korrus vararomaani basiilikates

entaas <ent|`aas -aasi -`aasi 22e s> (kr entasis pingutus) • arhit antiiksamba tüvese allosa sujuv paisutus

ešogett <ešog|`ett -eti -`etti 22e s> (pr échauguette) • arhit ripptorn, väike konsoolile toetuv vahitorn keskaegse linnuse nurgal v müüriservas

fassaad <fass|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr façade < it facciata < faccia nägu < ld facies) • arhit hoone esinduslik, arhitektuuriliselt rõhutatud külg; piltl väline, esinduslik külg
fassaaditellis • eh spetsiaalne tellis puhta vuugiga müüritise ladumiseks

festoon <fest|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr feston < it festone < festa pidu)
1. lilledest, lehtedest jm punutud rippehis hoonete, auväravate jne kaunistamiseks
2. arhit lainjas v vanikutaoline kaunistus(motiiv) arhitektuuris
3. tekst lainjas v hambuline ääris rõivail, kardinail jm

fiaal <fi`aal fiaali fi`aali 22e s> (kr phialē)
1. aj lameda kausi taoline kultus- ja tarbenõu Vana-Kreekas
2. (sks Fiale < it fiala pikakaelaline pudel < kr) arhit sale teravatipuline ehistornike gooti ehituskunstis

flamboyant [fla(n)buaj·a(n)] (pr leegitsev), flamboyant-stiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> • arhit leekestiil, leegimotiividega ornamendid XV s hilisgooti arhitektuuris (nt akende ümber)

flankeerima <flank|`eerima -eerib 28 v> (pr flanquer küljele paigutama v ehitama) • sõj küljelt, piki rinnet tulistama; tiibama, ümber haarama; arhit külgedel asetsema, külgedelt piirama

fornix [forniks] (ld)
1. arhit võlvkaar
2. anat võlvitaoline moodustis elundeil

framuug <fram|`uug -uugi -`uugi 22e s> (poola framuga < sks Verramung raamistik) • arhit kõrge akna v ukse ülemine, eraldi raamistusega osa

friis <fr`iis friisi fr`iisi 22e s> (pr frise) • arhit Kreeka templitel reljeefidega kaunistatud vööt arhitraavi ja karniisi vahel; hiljem üldse profileeritud horisontaalvööt seinapinna kaunistamiseks v liigendamiseks

frontispiss <frontisp|`iss -issi -`issi 22e s> (pr frontispice < ld gen frontis lauba + specio vaatan)
1. trük raamatu palgeleht, tiitellehe vastaklehekülg, millel on illustratsioon v autori portree
2. arhit → frontoon

frontoon <front|`oon -ooni -`ooni 22e s> (it frontone < ld frons laup, esikülg) • arhit ehitise esiküljel asetsev etteulatuv viil; akna ja ukse ehisviil

funktsionalism <funktsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl functionalism < funktsioon)
1. arhit, kunst suundumus arhitektuuris ja tarbekunstis 1920ndatel; tähtsaks peeti uute materjalide ja konstruktsioonide kasutamist, loobuti kaunistustest, hinnati otstarbekust
2. sotsiol metodoloogiline seisukoht sotsioloogias: ühiskonda uuritakse süsteemse objektina, selgitatakse ühiskonna funktsionaalsed elemendid, uuritakse nende vastasmõju ja koostoimet; ühiskonda vaadeldakse elusorganismi analoogina

galerii <galer`ii 26 s> (pr galerie < keskld galeria < galilaea kloostrikiriku portikus < pn Galilea, piirkond Lähis-Idas)
1. arhit pikk kitsas, hrl ühepoolse valgustusega ruum hoones; sammaskäik v rõdu hoone sise- v välisküljel
2. kunst ruum v ehitis kunsti-, eriti maalikogu jaoks (maaligalerii)
3. piltl pikk rida, rodu (nt tüüpide galerii)
galeriimets • bot igihaljas v heitlehine ribamets troopiliste rohtlate ja poolkõrbete jõeorgudes

gazebo [gəziibou] (ingl) arhit
1. aiapaviljon
2. aken, vaatetorn v palkon katusel

geison <g`eison -i 2e s> (kr) • arhit pärgsimss, eenduv äär Vana-Kreeka templi katust kandvais osades

gootika <gootika 1 s> (pr gothique < ld gothicus goodi, gooti < goodid), gooti stiil • kunst, arhit kunstistiil Euroopas, romaani stiilile järgnenud stiiliperiood keskajal; kujunes XII s Põhja-Prantsusmaal, levis kogu Lääne-Euroopas, asendus alates XV s aegamööda renessanss-stiiliga; gootikat iseloomustavad ehituskunstis teravkaared, roietele toetuvad ristvõlvid, skulptuurkaunistused, värvilised aknad, kõrgusse pürgimine

hagioskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr hagios püha + kr skopeō vaatan) • aj, arhit väike avaus keskaegse kiriku välisseinas, mis võimaldas vaadet peaaltarile ja reliikviatele ka neile, kes mingil põhjusel kirikusse ei pääsenud (nt pidalitõbised)

hall <h`all halli h`alli 22e s> (ingl hall) arhit
1. mitmest küljest avatud saalehitis v suure avaliku hoone sammassaal, vt ka portikus
2. keskaegne valitsejate saalhoone
3. nüüdisajal suurem ruum mingiks otstarbeks, nt spordihall
4. kodasaal, maja suurem ees- v eluruum trepistiku ja rõdudega (pms Inglise elamus)

hekatompedon <hekat´ompedon -i 19 s> (kr sada jalga pikk < hekaton sada + pous jalg) • aj, arhit Parthenoni idapoolne cella

heptastüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (< hepta- + kr stylos sammas) • arhit 7 sambaga portikus; 7-sambalise portikusega antiiktempel v klassitsistlik ehitis

hermpilaster <+ pil`ast|er -ri 2e s> (< herm + pilaster) • arhit dekoratiivselt kujundatud arhitektooniline ehitusdetail, mis koosneb inimese pea- v rinnakujust allapoole kitseneval seinasambal

heroon <her|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr hērōion) • aj, arhit kabel, heeroste kultusepaik, asus heerose haua lähedal

high tech [hai tek] {lüh ingl sõnadest high technology kõrgtehnoloogia}
1. valdkonnad, kus rakendatakse kõrgtehnoloogiat – uusimaid uurimustulemusi, menetlusi ja materjale; ka vastavad tehnikaharud
2. arhit nii vormis kui ka materjalis hoone konstruktsiooni ja tehnoloogilisi komponente rõhutav suund alates 1970ndatest. Vt ka low tech

historitsism <historits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Historizismus < kr historikos ajalooline) • arhit ajalooliste arhitektuuri- ja tarbekunstistiilide kopeerimine XIX s 2. poole arhitektuuris

historitsistlik <historits`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • arhit historitsismile omane, ajaloolisi stiile kopeeriv

horisontalism <horisontal|`ism -ismi -`ismi 22e s> • arhit, kunst kompositsioonivõte kunstis, horisontaalsete osade rõhutamine. Vt ka vertikalism

hüpaatrum <hüp`aatrum -i 2e s> (ld hypaethrum < kr hypaithros katuseta, pealt lahtine) • arhit ukse kohal paiknev võretatud aken antiikarhitektuuris

hüpetraaltempel <+ t`emp|el -li 2e s> (< kr hypaithros katuseta, lahtise taeva all + tempel1) aj, arhit
1. suur katuseta Kreeka sammastempel
2. suur sammastega piiratud õu lahtise taeva all

hüpokaust <hüpok|`aust -austi -`austi 22e s> (kr hypokauston) • arhit antiikajast pärit õhkkütteseadeldis, milles soojendatud õhk juhiti kanalite kaudu ruumide põrandate alla v otse ruumi

hüpostüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (< kr hypostylos sambaile tuginev) • arhit katusega kaetud sammaskäik v saal antiikarhitektuuris

impluuvium <impl`uuvium -i 19~2e s> (ld impluvium < impluere (vihma) sisse sadama) • arhit Rooma elamus aatriumi keskel asetsev bassein, millesse kogunes vihmavesi

joonia <j`oonia 1 s> (< joonlased)
1. muus diatooniline helilaad, mis kõlab nagu tavaline mažoor
2. arhit Vana-Kreeka klassikaline arhitektuuristiil; iseloomulik detail samba kapiteelil on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist. Vt ka dooria, korintose stiil

juugend <juugend -i 2e s> , juugendstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (sks Jugendstil < pn Jugend, Münchenis 1896–1940 välja antud ajakiri) • kunst, arhit XIX s lõpus ja XX s alguses Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud stiil, millele on iseloomulikud grotesksuseni iselaadne siluett, nihestatud proportsioonid, mänglev joon ja stiliseeritud taimornament

kampaniil <kampan|`iil -iili -`iili 22e s> (it campanile < campana tornikell) • arhit kirikuhoonest lahus seisev kellatorn

kanefoor <kanef|`oor -oori -`oori 22e s> (kr kanēphoros < kaneon korv + pherō kannan)
1. aj korvikandja, Muinas-Kreeka suursugune neitsi, kes jumalate auks korraldatud pidustustel kandis pühi esemeid
2. arhit, kunst korvi pea kohal hoidva tütarlapse kuju(tis)

kanneleerima <kannel|`eerima -eerib 28 v> (pr canneler) • arhit rihvama, kannelüüridega kaunistama

kannelüür <kannel|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr cannelure) • arhit rihv, püstine ehisvaoke sambal, pilastril v piilaril

kapiteel <kapit|`eel -eeli -`eeli 22e s> (ld capitellum peake, ülaosa) • arhit samba, piilari v pilastri kunstilise kujundusega ülaosa, millele toetub talastik, võlv v kaar

karniis <karn|`iis -iisi -`iisi 22e s> (sks Karnies < it cornice) • arhit seina ülaosast eenduv loogelise (S-kujulise) profiiliga ehisliist; rõhtne ehisliist

karüatiid <karüat|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr pl Karyatides Karyai linna neitsid) • arhit, kunst marmorist maani rüüs naisekuju katust kandva sambana Vana-Kreeka templis; naisekujuline sammas v piilar. Vt ka atlant

kassett <kass|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cassette < it cassetta kastike)
1. tehn lameda karbi kujuline heli- v videolindiga seadis
2. fot valgustihe mahuti plaatide v filmi asetamiseks fotoaparaati v filmikaamerasse
3. kartongist lahtise seljaga kaitsekarp raamatute, kirjapaberi vms jaoks
4. sõj seadis lennukilt seeriaviisi pommide heitmiseks; van laskurrelva padrunisalve endisaegne nimetus
5. (sks Kassette < it) arhit ruudukujuline laesüvend talastiku v võlviroodude vahel
kassettlagi (sks Kassettendecke) • arhit tihedasti kõrvuti paiknevate (ka rosettidega vm kaunistatud) kassettidega lagi

kessoon <kess|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr caisson kast)
1. hüdrol suur põhjata kasti kujuline tarind suruõhu abil veevaba kambri loomiseks veealuste tööde tegemisel
2. mer seadis laeva veealuse osa kuivatamiseks laevakere remontimisel
3. tehn metallisulatusahju osa: õõnsate seintega teraskarp, milles ringleb jahutusvesi
4. arhit → kassett (5)

kiiver <k`iiv|er -ri 2e s> (vn кивер)
1. tugevast materjalist kaitsepeakate
2. arhit tornikatus

klassitsism <klassits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld classicus esmaklassiline) • kunst, kirj, arhit antiikkultuurist eeskujusid otsiv ning lihtsust, selgust, vormitäiuslikkust rõhutav suund kunstis ja kirjanduses Lääne-Euroopas XVII–XVIII s; samal ajal valitsenud arhitektuuristiil, mis jälgis osalt antiikkunsti, osalt renessansi eeskujusid

klausuur <klaus|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld clausura < ld riiv, lukk < claudere sulgema)
1. arhit sulushoonestu; relig konvendile (2) reserveeritud kloostri osa
2. viibimine kinnises ruumis; eraldatus välismaailmast (eriti kloostris)

kleristoorium <klerist`oorium -i 19~2e s> (uusld clerestorium, cleristorium < ingl clerestory, clearstory, arvatavasti < clear valge, valgustatud + story korrus, tasand) • arhit basiilika keskmine, akendega lööv

kluaater <klu`aat|er -ri 2e s> (pr cloître < keskld claustrum < ld lukk, riiv, kindlustus) • arhit küljelt lahtine galerii kloostri siseõue ümber

kokošnik <kok´ošnik -u 2 s> (vn кокошник < кокошь kana) • etn, tekst Vene abielunaise rahvuslik, pärlite ja helmestega kaunistatud kõrge pidulik peakate; arhit dekoratiivelement, pms Vene kirikuarhitektuuris XVI–XVII s

kolonett <kolon|`ett -eti -`etti 22e s> (pr colonette) • arhit väike dekoratiivne sammas

koloniaalstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (< koloniaalne + stiil) • arhit Euroopa riikide asumaade ehitusstiil XVII–XX s; Suurbritannia asumail ja USA-s jäljendati Inglise klassitsismi, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas Hispaania barokki

kolonn <kol|`onn -onni -`onni 22e s> (pr colonne < ld columna)
1. arhit (arhitektuuriliselt kujundatud) sammas
2. rivi, mille sügavus on suurem kui laius, eriti sõjaväelaste v teiste reas liikuvate isikute rännakrivistusrühm
3. tehn tornikujuline destilleerimis-, ekstraktsiooni- v rektifikatsiooniseade
viies kolonn • piltl vaenlase kasuks töötavad isikud riigis endas

kolonnaad <kolonn|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr colonnade < ld columna sammas) • arhit sammastik, sammaste rida v sammaskäik

komposiitkapiteel <+ kapit|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< ld perf partits compositus kokku pandud) • arhit joonia ja korintose kapiteeli motiividel põhinev rikkaliku kujundusega kapiteel Rooma ehituskunstis; olnud kasut ka baroki ja klassitsismi ajal

konh <k`onh konhi k`onhi 22e s> (ld concha teo- v pärlikarp < kr konchē) • arhit altariruumi poolümmargust lõpposa kattev limusekarbitaoline võlv keskaja kirikuis

konsool <kons|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr console < ld consolator trööstija)
1. arhit toend, seinast eenduv kunstiliselt kujundatud tugi, mis kannab v toetab ehitiseosa (nt rõdu) v skulptuurteost
2. eh üht otsa pidi jäigalt kinnitatud varras, sõrestik vm tarind, üle toe ulatuv talaosa
3. info arvuti perifeerseade, nt mängujuhtimispult
konsoollaud • väike konsoolile toetuv seinaäärne laud

kontraforss <k`ontraf|`orss -orsi -`orssi 22e s> (vn контрфорс < pr contrefort < kontra- + ld fortis tugev) • arhit tugipiilar, tugipiit

koor <k`oor koori k`oori 22e s> (kr choros tants, tantsutrupp, laulukoor)
1. muus lauljate kollektiiv; selle poolt esitatava muusikalise lavateose osa
2. arhit kiriku peaaltarit ümbritsev ruum koos kirikupinkidega liturgilise tunnipalve pidamiseks
3. kõnek kiriku altarivastases osas ja külgedel asetsev rõdu, oreliväär, empoor

korintose stiil (< pn Korinthos, Kreeka linn) • arhit hiliseim klassikaline arhitektuuristiil (tekkinud IV s eKr Kreekas); sarnaneb joonia stiiliga, kuid sambaid kaunistab taimemotiividega kapiteel. Vt ka joonia, dooria

korpus <k`orpus -e 11~9 s> (< ld corpus keha)
1. (masina, aparaadi, laeva jms) kere
2. arhit teatavasse hoonerühma kuuluv üksikhoone
3. ühiste ülesannete v ühise kutsega seotud isikute kogu, nt diplomaatiline korpus, ohvitseride korpus
4. sõj mitmest diviisist ja eriüksusest koosnev väekoondis
5. aj Venemaal mõnede sõjaväeliste õppeasutuste nimetus, nt kadetikorpus, paažikorpus
6. trük vt korpuskiri
7. lgv keelematerjali kogu

krabi <krabi 17 s> (sks Krabbe)
1. zool kümnejalaline vähk (Brachyura) lühikese, pearindmiku alla paindunud tagakehaga
2. arhit gooti stiilile iseloomulik katuseviilu kaunistav kivilill, ka ronileht

kremaljeer <kremalj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< pr crémaillère keedu- v katlakonks) • arhit sakk, etteulatuv nurk välisseinas; sakmeline serv; tehn hammaslatt v -rööbas; hammaslattmehhanism

kuppel <k`up|pel -li 2e s> (sks Kuppel < it cupola, keskld cupula < ld dem väike vaat, hauakamber) • arhit poolkera vm pöördkehakujuline kattetarind v ese; geogr ümara põhikuju, järskude kumerate nõlvade ja kumera laega kõrgendik

kurvatuur <kurvat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld curvatura) • kõverik, koold; arhit ehitiste, eriti templite rõhtpindade märgatav kumerus, ehitise liigenduse kõrvalekalle loodjoonest

lakuunar <lak`uunar -i 2e s> (ld lacunar) • arhit laesüvend, kassett

lambrii <lambr`ii 26 s> (pr lambris) • arhit puit-, marmor- v stukkpaneel seina alaosas

lantsettaken <+ aken `akna 8 s> (pr (fenêtre à) lancette < ld lancea oda) • arhit kõrge kitsas ehisraamistikuta teravkaaraken, iseloomulik Inglise varagootikale

lantsettkaar <+ k`aar kaare kaarte 13 s> (pr lancette < ld lancea oda) • arhit tavalisest teravkaarest kõrgem ja kitsam kaar

latern <latern -a 2 s> (ld lanterna, laterna lamp, tõrvik)
1. tuule- ja vihmakindel valgusti
2. arhit arhitektooniliselt kujundatud tornike kuppelehitise tipus

letner <l`etner -i 2e s> (sks Lettner < keskld lectorium lugemispult, lectionarium piibli lugemiste raamat) • arhit kirikus võidukaare alla v ette ehitatud vahesein, mis eraldab vaimulikele ja kõrgaadlile määratud kooriruumi rahvale kuuluvast pikihoonest

liseen <lis|`een -eeni -`eeni 22e s> (sks Lisene < pr lisière äär) • arhit pilastritaoline kitsas püstine müüri ehisriba

lodža <lodža 16 s> (it loggia < keskld lobia, lobium eeskoda, sammaskäik) arhit
1. ühest v mitmest küljest lahtine sammas- v kaarkoda, hrl mingi lossi osana
2. taandrõdu, vähemalt osaliselt maja välisseina pinnast seespool asuv lahtine rõdu

low tech [lou tek] {lüh ingl sõnadest low technology madaltehnoloogia} • arhit, kunst 1970ndatel tekkinud suund arhitektuuris, tootekujunduses ja tehnoloogias, mis propageeris looduslähedasi ja ökoloogilisi lahendusi ning looduslikke materjale. Vt ka high tech

lukarn <luk|`arn -arni -`arni 22e s> (pr lucarne) • arhit rikkaliku kaunistusega viilukujuline katuseärkel

lünett <lün|`ett -eti -`etti 22e s> (pr lunette „kuuke“)
1. arhit poolringi-, segmendi- v ringikujuline kaunistus hrl portaalil v akna kohal
2. arhit kilpkaarega piiratud seinapind võlvruumis, sageli maalinguga kaunistatud
3. tehn rakis treitava pika tooriku kinnitamiseks

maasvärk <m`aasv|`ärk -ärgi -`ärki 22e s> (sks Maßwerk) • arhit, kunst ehisraamistik, eriti gooti stiilis akna kaarestikumuster

mansard <mans|`ard -ardi -`ardi 22e s> (pr mansarde < pn Fr. Mansart, Prantsuse arhitekt, 1598-1666) • arhit katusekorrus, mansardkatusega piiratud ruumis asetsev korrus
mansardkatus • eh murdpinnaline katus, mille all võib asetseda mansardkorrus v katusekamber

mašikulii <mašikul`ii 26 s> (pr mâchicoulis) • arhit keskaegse kindluse v lossi tornide v seinte ülaosas eenduv laskeavadega rinnatis, mis välisküljel toetus konsool-kaarestikule; hiljem esineb ehismotiivina

meander <me`and|er -ri 2e s> (< kr Maiandros, jõgi Väike-Aasias)
1. geogr looga- v silmusekujuline jõekäär
2. arhit paelornament lainjaist v täisnurgi murtud joontest
meanderimpulsid pl • el ristkülikimpulsid, mille kestus on pool perioodist

megaron <megaron -i 19 s> (kr suurkoda, saal) • arhit vanimat tüüpi Muinas-Kreeka maja suur (hrl nelinurkne) siseruum ümmarguse koldega keskel

mensa <mensa 16 s> (ld mensa laud) • arhit kivist altarilaud, mida tavaliselt katab ehiskate antependium

mezzanino [metsaniino] (it) • arhit poolkorrus kahe kõrgema korruse vahel v ühe kõrgema korruse peal

metoop <met|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr metōpon kulm, laup, esikülg) • arhit dooria templi friisil kahe triglüüfi vahel asetsev reljeefkaunistustega plaat

minarett <minar|`ett -eti -`etti 22e s> (hisp minarete, pr minaret < trg minare < ar manāra tuletorn) • relig, arhit mošee ringrõduga torn, millest muessin kuulutab palvuse algust

modiljon <modiljon -i 19 s> (it modiglione < ld mutulus) • arhit karniisi S-kujulise profiiliga toend

monoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr monolithos ühest kivist < mono- + lithos kivi) • geol terviklik kivirahn; kunst, arhit ühest kiviplokist raiutud skulptuur, sammas vm

monopteer <monopt|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< mono- + kr pteron tiib) • arhit antiikne ümartempel, mis koosneb lihtsast ringitaoliselt asetatud kolonnaadist ja sellele toetuvast kuppelkatusest. Vt ka dipteer, peripteer

moodul <m`oodul -i 2e s> (ld dem modulus mõõt, rütm < modus mõõt, mõõdupärasus)
1. arhit arhitektooniline mõõtühik ehituse üksikosade proportsioonide reguleerimiseks; klassikalises arhitektuuris on mooduliks pool samba läbimõõdust baasi juures mõõdetult
2. täppisteadustes mitmesuguseid koefitsiente, suurustevahelisi suhteid v leppeühikuid tähistav termin
3. tehn seadme v aparaadi terviklik, omaette ülesandega osa, nt kuumoodul, kosmoselaevaga ühendatud, kuid sellest eraldatav osa Kuul maandumiseks ja kosmoselaeva tagasipöördumiseks
4. füsiol kehaosa, mille pikkust kasut mõõtühikuna inimesel teiste kehaosade mõõtmiseks
5. info loogiliselt eristatav programmi osa

mulüür <mul|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr moulure < mouler vormima) • arhit simss, seinasimsistik

mutulus (ld) • arhit dooria sammastiku element, kitsas liist triglüüfide kohal

narteks <narteks -i 2e s> (kr narthēx vaiguputk, karbike) • arhit lahtine avar eeskoda pms varakristliku basiilika v bütsantsi kiriku peasissekäigu ees. Vt ka portikus

nišš <n`išš niši n`išši 22e s> (pr niche) • arhit orv, seina- v müüritühe; piltl hõivamata koht v ala mingis süsteemis, nt turunišš

nümfaion <nümf`aion -i 2e s> (kr nymphaion < nümf) • arhit algselt nümfidele pühendatud grott v hoone, hrl allika kohal; hiljem avalik v eravalduses hoone, mille luksuslikku fassaadi kaunistasid nümfide jt veejumaluste kujud

obelisk <obel|`isk -iski -`iski 22e s> (kr obeliskos ora, praevarras) • arhit ülalt ahenev neljakandiline püramiidja tipuga kivisammas; obeliskid olid eriti Vana-Egiptuses päikesejumala kultuse sümbolid

odeion <od`eion -i 2e s> (kr ōideion < ōidē laul) • aj, arhit antiikajal katusega ümarehitis, kus korraldati lauljate ja muusikute (võistu)esinemisi

ogivaalne <ogiv`aal|ne -se 2 adj> (pr ogival) • arhit teravakaareline

oktastüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (kr oktastylos kaheksasambaline < okta- + stylos sammas) • arhit kaheksasambalise portikusega antiiktempel v klassitsistlik ehitis

oktogoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (kr oktagōnon < okto- + gōnia nurk) • mat kaheksanurk; arhit kaheksanurkse põhiplaaniga ehitis (sageli haua- ja ristimiskabelid)

order <`order -i 2e s> (pr ordre < ld ordo rida, kord, reegel)
1. kirjalik käsk, korraldus; van ostuluba; van korterisse asumise õigust tõendav dokument
2. maj raamatupidamisdokument, mis tõendab sularaha laekumist v väljamaksmist
3. arhit antiiktempli fassaadi kandvate (sammaste) ja kantavate (talastiku)osade arhitektooniline süsteem; orderi kujunduse järgi eristatakse dooria, joonia ja korintose stiili

ortostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< orto- + kr statos seisev) arhit
1. vanaaja paleede ja templite soklikivi, kõrgus kuni 3 m
2. bareljeefidega kaunistatud kivitahvel vanade monumentaalehitiste soklil Ees-Aasias

pagood <pag|`ood -oodi -`oodi 22e s> (port pagode, arvatavasti < draviidi k-d) • arhit, relig budausuliste torntempel (Indias, Hiinas, Jaapanis), hrl 6–8-korruseline, igal korrusel omaette, ülespoole kaardus katus

palatso <pal´atso 16 s> (it palazzo < ld palatium < pn Palatium, Rooma küngas, kus asus keisriloss) • arhit palee; renessanss- v barokkstiilis loss Itaalias; esinduslik elamu

palee <pal`ee 26i s> (pr palais < ld palatium < pn Palatium, Rooma küngas, kus asus keisriloss) • arhit esinduslik elu- v haldushoone, loss
paleepööre • aj riigivalitseja võimult kõrvaldamine õukonna vandenõu abil; piltl võimuvahetus (nt asutuses)

palkon <p`alkon -i 2e s> (it balcone < vanaülemsks balko palk) • arhit väike lahtine rinnatisega rõdu hoone välisküljel; rõdu teatrisaalis

palkonett <palkon|`ett -eti -`etti 22e s> • arhit pseudopalkon, madal ornamenteeritud akna- v ukserinnatis

palladionism <palladion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn A. Palladio, Itaalia arhitekt, 1508–80) • arhit antiikaja eeskujudele toetuv arhitektuuristiil, mida iseloomustavad sümmeetrilised põhiskeemid ja fassaadikõrgused sambad; rõhutatakse tervikidee selgust ja ehituskehandi ranget liigendust

pannoo <pann`oo 26i s> (pr panneau < ld pannus riie, riidetükk, panis leib, leivaviil) • arhit raamiga piiratud pind seinatahveldisel (vt paneel (1)), lael v uksel; kunst maal, bareljeef v ornament sellisel pinnal

passiivmaja <+ maja m`ajja 17u s> (< passiivne) • ökol, arhit maja, mille energiavajadus on viidud miinimumi looduslike kütte-, valgustus- ning jahutusvõimaluste abil, energiasäästlik maja

paviljon <paviljon -i 19 s> (pr pavillon < ld papilio liblikas, telk)
1. arhit ümara v hulknurkse põhiplaaniga kerge ehitis aias v pargis
2. kerge tarindusega, hrl ajutine ehitis näituseväljakul väljapanekute jaoks
3. film eriseadmetega varustatud hoone filmivõtete tegemiseks (võttepaviljon) v helisalvestamiseks (helipaviljon)
4. suure hoone ehituskompleksi suhteliselt iseseisev eenduv osa

pendentiiv <pendent|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr pendentif < ld pendere rippuma) • arhit kuplit kandev võlvkaar, vikkel, sfäärilise kolmnurga sarnane müüriosa kuppelvõlvi seostamiseks kvadraatse ruumiga

pentastüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (< penta- + kr stylos sammas) • arhit viiesambaline portikus

penthouse [penthauss] (ingl) • arhit katuseehitis, kõrgeima(te) korruste avar korter, sageli ehitatud läbi kahe korruse (hrl kõrghoonetes)

perimetraalne hoonestus (< perimeeter) • arhit tänavajoonega paralleelne kinnine hoonestusviis, iseloomulik ajaloolisele linnakeskkonnale

peripteer <peript|`eer -eeri -`eeri 22e s> (kr peripteros < peri- + kr pteron tiib) • arhit neljast küljest sammaste reaga ümbritsetud antiiktempel. Vt ka monopteer, dipteer

peristüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (kr peristylon < peri- + stylos sammas) • aj, arhit Vana-Kreeka ja -Rooma maja sammastega ümbritsetud täisnurkne siseõu, mille keskel oli bassein v purskkaev

piano nobile [pjaano noobile] (it) • arhit hoone (eriti palee v lossi) esinduslik peakorrus

piilar <p`iilar -i 2e s> (keskld pilare < ld pila sammas) • arhit lae v võlvi kandesammas, tugipost

pilaster <pil`ast|er -ri 2e s> (it pilastro < ld pila sammas) • arhit seinapiilar, ühe küljega seina sees asetsev piilar, nelinurkne seinasammas

plafoon <plaf|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr plafond lagi)
1. arhit kunstipäraselt kujundatud reljeefide v maalidega kaunistatud lame v peegelvõlvlagi v lae keskosa
2. valgusti lame kuppel
plafoonmaal • kunst lage kaunistav maal

portikus <portikus -e 11 s> (ld porticus) • arhit sammaseeskoda, (sammas)hall

predella <pred´ella 16 s> (it astmed) • arhit gooti tiibaltari alaosa, mis on hrl kaunistatud skulptuuride ja maalingutega

presbüteerium <presbüt`eerium -i 19~2e s> (keskld presbyterium < kr presbyterion)
1. relig kirikuvanemate (presbüteride) kogu; nende kogunemisruum
2. arhit altariruum kiriku apsiidis

profaan <prof|`aan -aani -`aani 22e s> (< ld profanus pühitsematu)
1. asjasse pühendamata isik, võhik, mitteasjatundja
2. relig ilmalik isik
profaanarhitektuur • arhit ilmaliku otstarbega arhitektuur, nt kindlused, elamud, tööstushooned. Vastand sakraalarhitektuur
profaankunst • kunst ilmalik kunst (vastandina kiriklikule kunstile)

profileering <profileering -u 2 s> (< profileerima)
1. tehn profiilitud e profileeritud osa
2. arhit eenduva arhitektuurielemendi (näiteks karniisi) ruumiline kujundus

pronaos <pron|`aos -aosi -`aosi 22e s> (kr pronaos < pro- + naos tempel) • arhit eeshall Kreeka templis ja varakristlikus basiilikas. Vt ka narteks

propüleed pl <propül`ee 26i s> (kr propylaia väravaesine, sissekäik < pro- + pylē värav) • arhit Vana-Kreeka arhitektuuris monumentaalne väravehitis, eriti muistse Ateena Akropolise väravaeelne hoonestik

prostüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (kr prostylos < pro- + stylos sammas) • arhit Kreeka tempel sambareaga fassaadi ees

pseudodipteer <+ dipt|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< pseudo- + dipteer) • arhit klassikaline tempel, mille sambapärja kaugus cella’st on kaks korda nii suur kui dipteeril

pseudogootika <+ gootika 1 s> (< pseudo- + gootika) • arhit gootika vorme matkiv arhitektuuristiil

pseudoklassitsism <+ klassits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pseudo- + klassitsism) • arhit klassitsistliku stiili kompositsioonivõtteid ja vorme eklektiliselt rakendav arhitektuuristiil

püloon <pül|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr pylōn värav, väravaehitis) arhit
1. Vana-Egiptuse templi kahe torniga monumentaalne väravehitis
2. silla, spordiväljaku värava jm ehistorn
3. võlvkaare, katusekonstruktsiooni, rippsilla vms massiivne tugipost

püramiid <püram|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr pyramis)
1. mat hulktahukas, mille üks tahk (põhi) on hulknurk, teised tahud ühise tipuga kolmnurgad
2. arhit Vana-Egiptuse monumentaalne ruudukujulise põhjaga ja längus külgedega teravatipuline kivist haudehitis, mille sisemuses asus kuninga (vaarao) hauakamber; ka muud püramiidjad ehitised
3. sport võimlejate rühmmoodustis mitmekordse ülalt kitseneva tornina, kus ülemised seisavad alumiste õlgadel