[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit

anestesioloogia <+ l`oogia 1 s> (< anesteesia + -loogia) • med tuimastus- ja narkoosiõpetus, arstiteaduse haru, mis käsitleb valutustamist kirurgilise operatsiooni ajal ning intensiivravi, elustamist ja krooniliste valude ravi

artroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr arthron liiges + -loogia) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb liigesehaigusi

aviomeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< avio- + meditsiin) • med arstiteaduse osa; käsitleb lennundusega seotud meditsiinilisi eriprobleeme

eskulaap <eskul|`aap -aabi -`aapi 22e s> (< ld pn Aesculapius < kr pn Asklepios, Vana-Kreeka ravijumal) • piltl arst (naljatlevas v pilkavas tähenduses)
eskulaabikeppAsklepiose tunnus, kepp, mille ümber on keerdunud madu; hiljem arstiteaduse sümbol

etioloogia <+ l`oogia 1 s> (kr aitiologia põhjuse esitamine < aitia põhjus + -loogia) med
1. arstiteaduse haru, mis uurib haiguste põhjusi
2. ülevaade asjaoludest, mis võivad olla konkreetse haiguse põhjuseks

farmakoloogia <+ l`oogia 1 s> (< farmako- + -loogia) • farm, med arstiteaduse ja bioloogia piiriteadus, mis uurib ravimite (mürkide) toimet elusorganismi normaalsesse v haiguslikult muutunud talitlusse; käsitleb inimese või looma organismis ravimite toimet, toimemehhanisme, kasutamist ja kõrvaltoimeid

foniaatria <foni`aatria 1 s> (< fono- + -iaatria) • med häälehäireid uuriv arstiteaduse haru

ftisiaatria <ftisi`aatria 1 s> (< kr phthisis tiisikus + -iaatria) • med tuberkuloosi profülaktika, diagnoosimise ja raviga tegelev arstiteaduse haru

gastroenteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< gastro- + entero- + -loogia) • med arstiteaduse haru, käsitleb pms mittenakkuslikke mao- ja soolehaigusi, nende diagnoosimist, ravi ja profülaktikat

geriaatria <geri`aatria 1 s> (< kr gēras vanadus + -iaatria) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb eakate inimeste haigusi, ravi ja profülaktikameetodeid, gerontoloogia osa

humaanmeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld humanus inimese- + meditsiin) • med (inimest käsitleva) arstiteaduse nimetus vastandina loomaarstiteadusele (veterinaarmeditsiinile)

hügieen <hügi|`een -eeni -`eeni 22e s> (kr hygieinē (technē)) • med tervishoiuõpetus, profülaktilise arstiteaduse osa, mis käsitleb inimese tervist mõjustavaid tegureid ja abinõusid haiguste ärahoidmiseks; vastavate meetmete kogum, tervishoid

-iaatria <+ i`aatria 1 s> (< kr iatreia ravimine) • arstiteaduse haru v ravimisviis

kartsinoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karkinos vähk + -loogia)
1. zool vähiteadus, koorikloomi käsitlev zooloogia haru
2. med vähkkasvajaid käsitlev arstiteaduse haru

katastroof <katastr|`oof -oofi -`oofi 22e s> (< kr katastrophē purustamine, hävitamine) • äkiline õnnetus, hukatus, hävinguline sündmus (looduses, inimtegevuses)
katastroofimeditsiinarstiteaduse ja tervishoiukorralduse haru, mille eesmärk on osutada arstiabi katastroofide puhul

kirurgia <kir`urgia 1 s> (kr cheirourgia < cheir käsi + ergon töö) • med haavaarstiteadus, arstiteaduse ala, mis ravib haigusi ja vigastusi pms operatsioonide abil

kliinika <kliinika 1 s> (< kr klinikē (technē) arstikunst) • med arstiteaduse praktiline õpetamine meditsiiniasutuses

kronomeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< krono- + meditsiin) • med biorütme uuriv arstiteaduse haru

kuraator <kur`aator -i 2e s> (ld curator eestkostja, hooldaja, ülevaataja)
1. kõrgem järelevalveametnik mõne maa autonoomse kõrgkooli juures, vt ka kuratoorium
2. med arstiteaduse üliõpilane, kelle ülesandeks on kliinikus lamava haige haiguskäiku jälgida
3. kunst kunstinäituse koostaja mingi kontseptsiooni alusel

larüngoloogia <+ l`oogia 1 s> (< larüngo- + -loogia) • med kõri ja kõrihaigusi käsitlev arstiteaduse osa

materia medica [mat·eria medika] (ld) • farm arstirohud, droogid; droogi- e rohuteadus; med kasut ka kogu arstiteaduse kohta

miasm <mi`asm miasmi mi`asmi 22e s> (< kr miasma rüvetus) • med, aj nakatis, vanema arstiteaduse kujutluse järgi on miasmid õhus, vees jm leiduvad haiguste põhjustajad, mürgised aurud ja mädanemissaadused

neuroimmunoloogia <+ l`oogia 1 s> (< neuro- + immunoloogia) • med närvisüsteemi ja immuunsüsteemi normaalseid ning haiguslikke seoseid uuriv arstiteaduse haru

neuroloogia <+ l`oogia 1 s> (< neuro- + -loogia) • med närviteadus, närvisüsteemi ehitust, talitlust ja haigusi käsitlev arstiteaduse haru

neuropsühhiaatria <+ psühhi`aatria 1 s> (< neuro- + psühhiaatria) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb närviprotsesside ja psüühiliste häirete vahelisi seoseid

onkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keskkr onkos kasvaja < kr raskus + -loogia) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb kasvajate põhjusi, tekkemehhanismi, liigitust, diagnoosimist, ravi ja profülaktikat

ortopeedia <ortop`eedia 1 s> (< orto- + kr paideia kasvatus) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb tugi- ja liikumiselundite (lülisamba, vaagna ja jäsemete) väärarenguid ja talitlushäireid ning vastavat ravi

otorinolarüngoloogia <+ l`oogia 1 s> (< oto- + rino- + larüngo- + -loogia) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb kõrva-, nina-, neelu-, kõri- ja hingetoruhaigusi

pediaatria <pedi`aatria 1 s> (< pedo- + -iaatria) • med lastehaigusi, ka laste anatoomilisi, füsioloogilisi ja hügieeni iseärasusi käsitlev arstiteaduse haru

perinatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< peri- + ld natus sündinud + -loogia) • med arstiteaduse haru, mille uurimisobjektiks on ema ja lapse tervis enne sündi, sünnituse ajal ning pärast seda

preventika <prev´entika 1 s> (< ld praevenire ennetama) • med preventiivne meditsiin, haiguste ärahoidmist käsitlev arstiteaduse haru

psühhiaatria <psühhi`aatria 1 s> (< psühho- + -iaatria) • med arstiteaduse haru, mis tegeleb psüühikahäirete ravi, uurimise ja ennetamisega

pulmonoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld pulmo, gen pulmonis kops), pneumonoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr pneumōn kops + -loogia) • med arstiteaduse haru, mis uurib hingamiselundite (trahhea, bronhide, kopsu ja rinnakelme) ehitust ja talitlust; käsitleb ka nende haiguste diagnoosimist, profülaktikat ja ravi

reumatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< reuma + -loogia) • med reumaatilisi haigusi uuriv arstiteaduse haru

rinoloogia <+ l`oogia 1 s> (< rino- + -loogia), riniaatria <rini`aatria 1 s> (< rino- + -iaatria) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb nina ja selle haigusi, ninahaigusõpetus

seksuaalpatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< seksuaalne + patoloogia) • med meditsiiniline seksuoloogia, arstiteaduse haru, mis käsitleb inimese seksuaalfunktsiooni häireid, nende põhilisi avaldumise viise, kulgu ja ravi

sotsiaalpatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< sotsiaalne + patoloogia) • med arstiteaduse osa, mis uurib sotsiaalse keskkonna mõju haiguste tekkele

spordimeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< sport + meditsiin) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb kehakultuurlaste ja sportlaste tervise kaitset

uroloogia <+ l`oogia 1 s> (< uro- + -loogia) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb kuseelundite haigusi

veneroloogia <+ l`oogia 1 s> (< veneeriline + -loogia) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb suguhaiguste põhjusi, diagnoosimist, ravi ja vältimist


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur