[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

akadeemik <akadeemik -u 2 s> • teadusasutuste (akadeemiate (2) ) valitav liige; väljapaistvate teadlaste ja kunstnike aunimetus mõnedes maades

apostel <ap`ost|el -li 2e s> (kr apostolos saadik) • relig Kristuse antud aunimetus 12 jüngrile; ristiusu esimestele kuulutajatele antud aunimetus; piltl mingi idee levitamisele pühendunud isik

augusta <aug´usta 16 s> (ld fem suursugune) • aj Rooma keisrinnade sakraalne aunimetus, hiljem valitseva keisri abikaasa tiitel

defensor fidei [def·ensor fidee˛i] (ld) • relig usu kaitsja (paavsti poolt Inglise kuningale Henry VIII-le antud aunimetus)

director cantus [dir·ektor kantus] (ld), lüh dir. cant.muus laulujuht; relig aunimetus, mille toomkapiitel võib anda teenekale kantorile

director musices [dir·ektor muusitses] (ld) • muus muusikajuht õppeasutuses v kirikus; relig aunimetus, mille toomkapiitel võib anda orelimängijale v üldse suurte teenetega muusikule

doctor ecclesiae [doktor ekleesie] (ld kirikuõpetaja) • relig katoliku kiriku aunimetus püha elu v õpetusega silma paistnud liikmele

doctor honoris causa [doktor honooris kausa] (ld), lüh dr. h. c.audoktor (ülikoolide poolt antav aunimetus teenete eest teaduse vm alal)

drott <dr`ott droti dr`otti 22e s> (vanapõhja drótt) • aj kuninga ja vaimuliku aunimetus vanadel skandinaavlastel

ekstsellents <ekstsell|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld excellentia < ld suurepärasus, täiuslikkus) • dipl viisakustiitel diplomaatilises suhtlemises; varem: ministrite ja kõrgete ametnike aunimetus

ghasi (< ar gaza sõdima) • ghazawat’is eriti silma paistnud võitlejaile antav aunimetus; aj valitsejate ja väepealikute tiitel paljudes islamimaades

hierarh <hier|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr hierarchēs ülempreester < hieros püha + archē valitsus, võim) • relig kõrgema vaimuliku aunimetus ortodoksses kirikus

honourable [on(ə)rəbl] (ingl kõrgeauline, auväärne), lüh Hon.Inglise aadelkonna aunimetus, USA-s ministrite, kongressi liikmete ja suursaadikute aunimetus

imaam <im`aam imaami im`aami 22e s> (ar imām eesolija) relig
1. aj islamiusuliste vaimulik valitseja (seda nimetust kandsid nt kaliifid)
2. islamiusulistel vaimulik, kes juhatab mošees ühispalvust
3. šiiitidel kogukonna kõrgeim vaimulik
4. usujuht; usutegelase aunimetus muslimitel

kindraladjutant <+ adjut|`ant -andi -`anti 22e s> (< kindral- + adjutant) • aj monarhi (nt tsaari) kindrali auastmes adjutant; vahel ka ainult aunimetus

majesteet <majest|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld maiestas suurus, auväärsus, väärikus) • riigipea aunimetus monarhistlikes Euroopa riikides

pater patriae [pater patrie] (ld isamaa isa) • aj Rooma keisrite ja kõrgete riigiametnike, hiljem keisrite aunimetus

patriarh <patri|`arh -arhi -`arhi 22e s> (ld patriarcha < kr patriarchēs esiisa)
1. esiisa, sugukonna vanem
2. relig õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik
3. relig mõningate katoliku piiskoppide aunimetus
4. piltl kollektiivi, eriala vm kõige vanem ja auväärsem isik

prelaat <prel|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld praelatus ette pandu, eelistatu) • relig katoliku (ka anglikaani ning mõne maa luteri) kiriku kõrgem vaimulik; paavsti poolt vaimulikele antav aunimetus

priimas1 <priimas -e 9 s> (ld primas parim, tähtsaim < primus esimene) • relig anglikaani kiriku esipiiskopi aunimetus; mõnede katoliku peapiiskoppide aunimetus; endisaegne piiskopkonna ülemvaimulik

sādhu (sanskr sādhú) • relig vaga mehe, askeedi v munga aunimetus Indias

Sancta Sedes [sankta seedes] (ld), ka Apostolica Sedes [apost·olika seedes] (ld), Sedes Apostolica [seedes apost·olika] (ld) • relig Püha Tool, paavsti kui apostel Peetruse järglase ameti aunimetus

sri [srii] (sanskr srī särav) • hindude aunimetus

tiitel <t`iit|el -li 2e s> (ld titulus)
1. seisust, teaduskraadi vms tähistav nimetus, aunimetus, kasut nime ees
2. trük trükise vms pealkiri, autori nimi ja ilmumisandmed tiitellehel
seljatiiteltrük raamatu seljale paigutatud teose pealkiri
tiitellehttrük raamatu alguses olev hrl eeslehele järgnev leht, millele on paigutatud autori nimi, teose pealkiri, ilmumiskoht jm ilmumisandmed


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur