[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

Sõnastikust • Pikem tutvustus • dict.vsl@eki.ee •

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

akadeemik <akadeemik -u 2 s> • teadusasutuste (akadeemiate (2) ) valitav liige; väljapaistvate teadlaste ja kunstnike aunimetus mõnedes maades

apostel <ap`ost|el -li 2e s> (kr apostolos saadik) • relig Kristuse antud aunimetus 12 jüngrile; ristiusu esimestele kuulutajatele antud aunimetus; piltl mingi idee levitamisele pühendunud isik

augusta <aug´usta 16 s> (ld fem suursugune) • aj Rooma keisrinnade sakraalne aunimetus, hiljem valitseva keisri abikaasa tiitel

defensor fidei [def·ensor fidee˛i] (ld) • relig usu kaitsja (paavsti poolt Inglise kuningale Henry VIII-le antud aunimetus)

director cantus [dir·ektor kantus] (ld), lüh dir. cant. • muus laulujuht; relig aunimetus, mille toomkapiitel võib anda teenekale kantorile

director musices [dir·ektor muusitses] (ld) • muus muusikajuht õppeasutuses v kirikus; relig aunimetus, mille toomkapiitel võib anda orelimängijale v üldse suurte teenetega muusikule

doctor ecclesiae [doktor ekleesie] (ld kirikuõpetaja) • relig katoliku kiriku aunimetus püha elu v õpetusega silma paistnud liikmele

doctor honoris causa [doktor honooris kausa] (ld), lüh dr. h. c. • audoktor (ülikoolide poolt antav aunimetus teenete eest teaduse vm alal)

drott <dr`ott droti dr`otti 22e s> (vanapõhja drótt) • aj kuninga ja vaimuliku aunimetus vanadel skandinaavlastel

ekstsellents <ekstsell|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld excellentia < ld suurepärasus, täiuslikkus) • dipl viisakustiitel diplomaatilises suhtlemises; varem: ministrite ja kõrgete ametnike aunimetus

ghasi (< ar gaza sõdima) • ghazawat’is eriti silma paistnud võitlejaile antav aunimetus; aj valitsejate ja väepealikute tiitel paljudes islamimaades

hierarh <hier|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr hierarchēs ülempreester < hieros püha + archē valitsus, võim) • relig kõrgema vaimuliku aunimetus ortodoksses kirikus

honourable [on(ə)rəbl] (ingl kõrgeauline, auväärne), lüh Hon. • Inglise aadelkonna aunimetus, USA-s ministrite, kongressi liikmete ja suursaadikute aunimetus

imaam <im`aam imaami im`aami 22e s> (ar imām eesolija) relig
1. aj islamiusuliste vaimulik valitseja (seda nimetust kandsid nt kaliifid)
2. islamiusulistel vaimulik, kes juhatab mošees ühispalvust
3. šiiitidel kogukonna kõrgeim vaimulik
4. usujuht; usutegelase aunimetus muslimitel

kindraladjutant <+ adjut|`ant -andi -`anti 22e s> (< kindral- + adjutant) • aj monarhi (nt tsaari) kindrali auastmes adjutant; vahel ka ainult aunimetus

majesteet <majest|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld maiestas suurus, auväärsus, väärikus) • riigipea aunimetus monarhistlikes Euroopa riikides

pater patriae [pater patrie] (ld isamaa isa) • aj Rooma keisrite ja kõrgete riigiametnike, hiljem keisrite aunimetus

patriarh <patri|`arh -arhi -`arhi 22e s> (ld patriarcha < kr patriarchēs esiisa)
1. esiisa, sugukonna vanem
2. relig õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik
3. relig mõningate katoliku piiskoppide aunimetus
4. piltl kollektiivi, eriala vm kõige vanem ja auväärsem isik

prelaat <prel|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld praelatus ette pandu, eelistatu) • relig katoliku (ka anglikaani ning mõne maa luteri) kiriku kõrgem vaimulik; paavsti poolt vaimulikele antav aunimetus

priimas1 <priimas -e 9 s> (ld primas parim, tähtsaim < primus esimene) • relig anglikaani kiriku esipiiskopi aunimetus; mõnede katoliku peapiiskoppide aunimetus; endisaegne piiskopkonna ülemvaimulik

sādhu (sanskr sādhú) • relig vaga mehe, askeedi v munga aunimetus Indias

Sancta Sedes [sankta seedes] (ld), ka Apostolica Sedes [apost·olika seedes] (ld), Sedes Apostolica [seedes apost·olika] (ld) • relig Püha Tool, paavsti kui apostel Peetruse järglase ameti aunimetus

sri [srii] (sanskr srī särav) • hindude aunimetus

tiitel <t`iit|el -li 2e s> (ld titulus)
1. seisust, teaduskraadi vms tähistav nimetus, aunimetus, kasut nime ees
2. trük trükise vms pealkiri, autori nimi ja ilmumisandmed tiitellehel
seljatiitel • trük raamatu seljale paigutatud teose pealkiri
tiitelleht • trük raamatu alguses olev hrl eeslehele järgnev leht, millele on paigutatud autori nimi, teose pealkiri, ilmumiskoht jm ilmumisandmed


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur