[VSL] Võõrsõnade leksikon

adoob <ad`oob adoobi ad`oobi 22e s> (hisp adobe < ar aṭ-ṭūb < kopti tōb) • eh põletamata tellis, ka neist valmistatud hoone

agloporiit <aglopor|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld agglomerare liitma, lisama + poor) • eh kruusa- v killustikutaoline tehislik poorne täitematerjal

akvedukt <akved|`ukt -ukti -`ukti 22e s> (ld aquaeductus < aqua vesi + ductus viimine, juhtimine) • eh sildveejuhe, sildehitis lahtise veejuhtme või torustiku viimiseks üle oru, jõe, tee vms

alcázar [alk·assar] (hisp < ar al-qaṣr loss < ld castrum kindlus) • eh kindlustatud loss, linnus Hispaanias

antiseismiline <+ seismili|ne -se -st 12 adj> (< anti- + seismiline) • eh maavärinatele vastupidav, nt ehitis

arboliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< ld arbor puu, puit + -liit) • eh kergbetoon, mis on valmistatud orgaanilise täitematerjali (peenestatud puidujäätmed, roog vm), sideaine ja vee segust

asbest <asb|`est -esti -`esti 22e s> (< kr asbestos kustu(ta)matu) • miner varem ka kivilina, mõnede silikaatmineraalide (amfiboolide jt) kiulise ehitusega tulekindel erim; eh sellest valmistatud tule- ja ilmastikukindel ehitusmaterjal

asbestiit <asbest|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< asbest) • eh soojusisolatsioonimaterjal

asfalt <`asf|`alt -aldi -`alti 22e s> (kr asphaltos mäevaik v -pigi) • geol, eh pruunikasmust läikiv pigitaoline aine, esineb looduslikult v valmistatakse (naftast, kiviõlist); kasut (segatuna liiva, kruusa v killustikuga) pms teedeehituses, katusepapi ja lakkide valmistamisel
asfaltbetoon • eh bituumeni ja jahvatatud mineraalse täitematerjali segu; kasut ehitussideainena, teede katmiseks

asfalteerima <asfalt|`eerima -eerib 28 v> , asfaltima <`asf|`altima -aldib 28 v> • eh asfaltbetooniga katma

askariit <askar|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Ascarite, kaubamärk) • eh sula naatriumhüdroksiidiga immutatud asbest

azulejos [asul·ehos] (hisp pl < ar az-zulaiŷ) • eh Hispaanias laialt kasutatavad mitmevärvilised glasuuritud keraamilised seinaplaadid

baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoon • geod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaev • mer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis teenindab allveelaevu jt väiksemaid sõjalaevu

ballast <ball|`ast -asti -`asti 22e s> (ingl < rts)
1. vajutis, raskus (nt kaasavõetavad liivakotid jm õhupallidel ja -laevadel)
2. mer raskus, mis paigutatakse laeva, et parandada laeva meresõiduomadusi
3. eh kruus, liiv, kivikillustik raudteetammil
4. piltl liigne v tülikas lisakoorem v ese
ballastaine • toidu koostisosa (tselluloos, ligniin jt), mis ei lõhustu seedimisel ning täidab seedetalitluses nn puhastusfunktsiooni

bankett2 <bank|`ett -eti -`etti 22e s> (pr banquette iste, pink)
1. eh seinast ettepoole ulatuv vundamendiserv
2. kitsas maariba (peenar) mõlemal pool maantee sõiduteed
3. nõlvakuastang; väike muldvall raudtee muldkeha serval
4. sõj laskeaste, kõrgendatud rada kindlusvallide siseküljel

berm <b`erm bermi b`ermi 22e s> (sks Berme) • eh linne; rõhtne pind paisu nõlval

betoon <bet|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr béton < ld bitumen maapigi) • eh survetugev tule- ja veekindel kivisarnane ehitusmaterjal, valmistatakse hrl liivast, kruusast v kivikillustikust ja tsemendist; kasut teede, sildade, hoonete, vundamentide jm ehitamiseks

betoonima <bet|`oonima -oonib 28 v> , betoneerima <beton|`eerima -eerib 28 v> • eh betooniga täitma v katma

bituminoosne <bitumin`oos|ne -se 2 adj> • eh bituumenit sisaldav, sellega immutatud

bituumen <bit`uumen -i 2e s> (ld bitumen maapigi)
1. tehn laiemas tähenduses: tahkekütustest ja maavahast ekstraheeritavad koostisosad
2. eh, tehn naftast, looduslikust asfaldist v tahkekütustest valmistatav sideaine; kasut teedeehituses, ehituses jm

bituumendama <bituumendama 27 v> , bitumineerima <bitumin|`eerima -eerib 28 v> • eh bituumeniga katma

brešš <br`ešš breši br`ešši 22e s> (pr brèche) • eh müürilünk, läbimurruavaus (kindlusemüüris)

buun <b`uun buuni b`uuni 22e s> (holl bun) • eh kannustamm, voolu reguleeriv ja mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsev kaldast lähtuv tamm

dansker <d`ansker -i 2e s> (sks Dansker) • aj, eh keskaja linnuse müüri välisküljelt eenduv väike nelinurkne ehitis, mis võimaldas külgsuunalist kaitset (kasutati ka käimlana)

depoo <dep`oo 26i s> (pr dépôt)
1. eh ehitis raudteeveeremi, trammide, trollide v tuletõrjetehnika hoidmiseks ja remontimiseks
2. med talletus, süstimise varal naha all v lihastes ravimivaru moodustamine, et ravim toimiks pikemat aega; depooravimid on pikaaegse toimega ravimid
depooleid • arheol peitleid, maasse kaevatud v muul viisil peidetud muinasaegsete esemete leid
depooveksel • maj mingi kohustuse tagatiseks antud veksel
veredepood pl • füsiol verevarulad, inimesel ja loomadel elundid (põrn, maks, nahk), kus võib säilida teatud hulk verd, mis on üldisest vereringest välja lülitatud

dinas <dinas -e 9 s> (< ingl pn Dinas Rock, mägi Walesis) • eh tulekindel tellis, koosneb pms ränimullast; kasut tööstusahjude müüritistes

dreen <dr`een dreeni dr`eeni 22e s> (ingl drain)
1. põll, eh salakraav, maa-alune juhe liigse vee ärajuhtimiseks
2. med kummi-, klaas- v metalltoru eritiste väljutamiseks haavadest v kehaõõntest

dreenima <dr`eenima dreenib 28 v>
1. põll, eh drenaaži korraldama, maad torutama
2. med haavadest v kehaõõntest dreeni abil mäda vm vedelikke väljutama

drenaaž <dren|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr, ingl drainage)
1. põll, eh liigvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks maasse rajatud veejuhtmestik; dreenide (1) süsteem
2. med vedelike väljutamine haavadest v kehaõõntest dreeni (2) abil

ekraan <ekr|`aan -aani -`aani 22e s> (pr écran)
1. projektsioonipind, mis peegeldab v muundab temale langevat kiirgust, nii et tekib nähtav kujutis (nt kino-, teleri-, kuvari- v projektsiooniaparaadi ekraan)
2. tehn varje, kahjustava kiirguse eest kaitsev seade v seadmeosa; elektri- ja/või magnetvälja tõkestav metallplaat, kest v võrk
3. eh veetihe kiht pinnas- v kivipaisu survepoolsel nõlval filtratsiooni vähendamiseks
akustiline ekraan • pind, millega peegeldatakse helilaineid soovitavas suunas

eksterjöör <eksterj|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr extérieur < ld exterior väline) • eh hoone välimus, väliskujundus, vastand interjöör; põll välimik, looma välisvorm, milles avalduvad tõu- ja individuaalsed omadused, tootmistüüp

elementmaja <+ maja m`ajja 17u s> • eh ehitis, mille karkass koosneb seinaelementidest, milles on juba nii uksed kui aknad

eterniit <etern|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Eternit, tehissõna < ld aeternus igavene) • eh asbesti ja tsemendi segust tehtud vee- ja tulekindel tehiskivi; eterniidist valmistatakse katuse ja seinte katteplaate, veetorusid, ventilatsioonilõõre jm

fassaad <fass|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr façade < it facciata < faccia nägu < ld facies) • arhit hoone esinduslik, arhitektuuriliselt rõhutatud külg; piltl väline, esinduslik külg
fassaaditellis • eh spetsiaalne tellis puhta vuugiga müüritise ladumiseks

fašiin <faš|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Faschine < ld fascis kimp, kubu) • eh haos, kokkuseotud haod v ridvad, kasut nt muldkeha kindlustamiseks, drenaažis jm

ferm <f`erm fermi f`ermi 22e s> (pr ferme < fermer kinnitama) • eh tasandsõrestik, turvik, omavahel ühendatud sirgetest tõmbe- ja survevarrastest koosnev tala-, raam- v kaarkonstruktsioon

fibroliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< fiiber + -liit) • eh puulaastudest vm kiulisest materjalist ja sideainest kokkupressitud kore ehitusmaterjal

flokk <fl`okk floki fl`okki 22e s> (ingl flock villa- v karvatutt < ld floccus) • tekst, eh patjades ja aluskottides kasutatavad villa- v puuvillajäätmed, ka soojustav täitematerjal

gaasbetoon <+ bet|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< gaas1) • eh urbne betoon, sisaldab gaasi tekitavate lisandite toimel moodustunud mulle, mis teevad betooni hästi soojapidavaks; mullbetooni liik

gabioon <gabi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr gabion < it gabbione < gabbia puur) • eh metallkarkassile kinnitatud traatvõrgust kast, mis on täidetud kividega; kasut kaldakindlustistes, paisudes jm

geotehnika <+ tehnika 1 s> (< geo- + tehnika) • eh aluste ja vundamentide arvutamiseks vajalike ehitusgeoloogia ja pinnasemehaanika osi hõlmav rakendusteadus

geotekstiil <+ tekst|`iil -iili -`iili 22e s> (< geo- + tekstiil) • eh sünteeskiust ehitusmaterjal

glüftaal <glüft|`aal -aali -`aali 22e s> (< glütserool + ftaalhape) • keem glütserooli kondenseerimisel ftaalhappega saadav vaik
glüftaalemailvärv • eh glüftaalvaikude baasil valmistatud ilmastikukindel emailvärv

hüperboolne <hüperb`ool|ne -se 2 adj> • hüperboolikujuline; liialdav, liialduslik
hüperboolne geomeetria • Vene matemaatiku N. Lobatševski (1792–1856) loodud mitteeukleidiline geomeetria
hüperboolne paraboloid • eh hüpar, koorikkonstruktsioonide sagedane kuju

indantreenvärv <+ v`ärv värvi v`ärvi 22e s> (< indigo + kr anthrax süsi) • eh valgus-, õhu- ja pesukindel antrakinooni baasil saadud küüpvärvaine (nt indantreensinine)

jaune brillant [žon brij·a(n)] (pr säravkollane) • eh kaadmiumkollane, sidrunkollane mineraalvärv

kaadmiumsulfiid <+ sulf|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kaadmium + sulfiid), kaadmiumkollane <+ kolla|ne -se -st 10 adj> • keem, eh kaadmiumi sisaldav anorgaaniline kollane maalrivärv

kahhel <k`ah|hel -li 2e s> , kahhelkivi <+ kivi k`ivvi 17e s> (sks Kachel < ld caccabus keedupott < kr kakkabos) • eh valge v värviline glasuuriga kaetud pottkivi v keraamiline plaat; kasut ahjude, seinte ja põrandate katmiseks

kapitaalehitus <+ ehitus -e 11 s> (< kapitaalne, kapital) • eh põhifondidesse kuuluvate ehitiste rajamine, suurendamine, rekonstrueerimine ja moderniseerimine

karbonisatsioon <karbonisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , karboniseerimine <karbonis`eerimi|ne -se -st 12 s> (< ld carbo süsi)
1. söestamine, söeks muutmine, eriti puu pealispinna söestamine kaitseks kõdunemise vastu
2. tekst villmaterjali töötlemine hapete abil taimsete lisandite kõrvaldamiseks
3. süsinikdioksiidi (süsihappegaasi) lisamine jookidele vm vedelikele
4. eh lupja sisaldavate ehitusmaterjalide kõvastumise kiirendamine süsinikdioksiidiga
õli karbonisatsioon • tehn reostunud õli puhastamine kurnamisega läbi puusöe

karkassehitis <+ ehitis -e 11 s> (< karkass) • eh ehitis, mille põhikandetarindi moodustab omavahel ühendatud püstvarrastest (postidest) ja rõhtvarrastest (riividest) koosnev ühe- v mitmelööviline karkass

kavaljeer <kavalj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it cavaliere ratsanik, rüütel) • eh tee, kanali v kraavi rajamisel väljakaevatud pinnase vall

keramiit <keram|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr keramis katusekivi) • eh paakumiseni põletatud tellis

keramsiit <kerams|`iit -iidi -`iiti 22e s> (vn керамзит < kr keramos savi) • eh kergkruus; mullstruktuuriga põletatud savist teraline materjal, kasut pms kergbetooni täitematerjalina

klinker <kl`ink|er -ri 2e s> (ingl clinker < holl klinker klinkertellis) • tsingi-, plii- v tinamaagi töötlemise paakunud jääk
klinkertellis (holl klinker) • eh kõrgpõletustellis, täieliku paakumiseni (kokkusulamiseni) põletatud keraamiline tehiskivi. Vt ka tsemendiklinker

kompaktplaat <+ pl`aat plaadi pl`aati 22e s> (< kompaktne)
1. eh ehitus-viimistlusmaterjal, mida kasut fassaadide katmiseks ja siseviimistluses
2. info → laserplaat

komposiit <kompos|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld perf partits compositus kokku pandud)
1. eh kuubiline boornitriid
2. tehn kuubilise boornitriidi ja alumiiniumoksiidi koos paagutamisel saadud tööriistamaterjal
3. med hammaste plombeerimisel kasutatav täidismaterjal

konduktor <kond`uktor -i 2e s> (< ld conductor juhtija)
1. piletimüüja ning -kontrollija ühissõidukis
2. tehn puurpingi rakis puuride juhtimiseks
3. eh seadis monteeritava elemendi ajutiseks kinnitamiseks ja rihtimiseks

konsool <kons|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr console < ld consolator trööstija)
1. arhit toend, seinast eenduv kunstiliselt kujundatud tugi, mis kannab v toetab ehitiseosa (nt rõdu) v skulptuurteost
2. eh üht otsa pidi jäigalt kinnitatud varras, sõrestik vm tarind, üle toe ulatuv talaosa
3. info arvuti perifeerseade, nt mängujuhtimispult
konsoollaud • väike konsoolile toetuv seinaäärne laud

krepis <krepis -e 9 s> (kr krēpis alus, vundament) • eh ehitise alusmüür, sokkel

ksüloliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< ksülo- + -liit) • eh magnoliit, puitkivi, saepuru ja magnesiaalsideaine segu, mis kokkusurutuna kuivab kivikõvaks; kasut pms põrandakattematerjalina

kukerbetoon <+ bet|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kukersiit + betoon), kukeroon <kuker|`oon -ooni -`ooni 22e s> • eh põlevikivituhkbetoon

kukermiit <kukerm|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kukersiit) • eh põlevkivituhksideaine

kvaader <kv`aad|er -ri 2e s> (keskld quadrus < ld nelinurkne) • eh täisnurkselt tahutud ehituskivi

lambrekään <lambrek|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr lambrequin) • tekst narmaste v lõigetega ilukardin ukse v akna kohal; selliselt kaunistatud baldahhiini- v eesriideääris; eh puitpits katuseäärtes, uste v akende kohal

liiper <l`iip|er -ri 2e s> (ingl sleeper magaja, tala) • eh puidust, terasest v raudbetoonist tala, millele on kinnitatud raudtee-, trammi- v kraanateerööpad

linkrust <linkr|`ust -usti -`usti 22e s> (< ld linum lina, lõuend + crusta koorik) • eh pressitud reljeefse mustriga linoleumitaolise pealispinnaga seinakattepapp

linoleum <linol|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< ld linum lina + oleum õli) • eh kuumvaltsimise teel valmistatud põrandakattematerjal

litopoon <litop|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< lito- + kr ponos vaev, töö) • keem, eh baariumsulfaadi ja tsinkvalge segu, valge pigment, kasut sisetöövärvide koostisainena jm

mansard <mans|`ard -ardi -`ardi 22e s> (pr mansarde < pn Fr. Mansart, Prantsuse arhitekt, 1598-1666) • arhit katusekorrus, mansardkatusega piiratud ruumis asetsev korrus
mansardkatus • eh murdpinnaline katus, mille all võib asetseda mansardkorrus v katusekamber

mastiks <mastiks -i 2e s> (ingl mastic vaik, side- v täiteaine < kr mastichē vaik) • eh sideaine (bituumeni, tõrva, vaigu) ja peeneteralise täiteaine segu, mida kasut külmalt v kuumutatult katuse katmiseks, põrandaplaatide kleepimiseks, vuukide tihendamiseks jms

metlahhplaat <+ pl`aat plaadi pl`aati 22e s> (< pn Mettlach, Saksa kohanimi) • eh kulumiskindel kõrgpõletatud keraamiline põrandakatteplaat

mineraal <miner|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld minerale < mineraalne) • miner looduslik maakoores leiduv keemiliselt ühtlase koostisega ühend, ka ehe element
mineraalaine • biol organismile eluks vajalik anorgaaniline aine
mineraalhape • keem anorgaaniline hape, mille sooli leidub maakoores mineraalidena
mineraaljärv • hüdrol ka soolajärv, suure soolasisaldusega (üle 35 g/l) järv
mineraalpigment • looduslik pigment, mida kasut jahvatatult värvainete tootmiseks
mineraalvatt • eh looduslikust kivimist v räbust saadav peenekiuline kohev materjal, kasut pms soojustamiseks
mineraalvesi • rohkesti mineraalsooli, gaase ja mikroelemente sisaldav ravitoimega põhjavesi
mineraalväetis • põll anorgaaniline väetis, maavaradest v sünteetiliselt saadav väetis, milles taimetoiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena
mineraalõli • pms nafta destilleerimisel saadav suure molekulmassi ja kõrge keemistemperatuuriga süsivesinike vedel segu

monoliitimine <+ l`iitimi|ne -se -st 12 s> (< monoliit) • eh, tehn kahe v enama raudbetoonist tarikonstruktsiooni muutmine üheks tervikuks

muul1 <m`uul muuli m`uuli 22e s> (pr môle < ld moles) • mer, eh kaldalt merre ulatuv tamm sadama v jõesuudme kaitseks

mört <m`ört mördi m`örti 22e s> (sks Mörtel < ld mortarium uhmer, mördinõu, mört) • eh müürisegu, müüritöödel kasutatav sideaine (tsemendi, lubja, kipsi, savi), liiva ja vee segu

nulltsükkel <+ ts`ük|kel -li 2e s> (< null + tsükkel) • eh ehitise allmaaosade rajamine, ehitustööde esimene järk

pahtel <p`aht|el -li 2e s> (sks Spachtel(masse)) • eh pahtelkitt, peenest täiteainest ja sideainest pastataoline mass värvitava pinna tasandamiseks
pahtellabidas (sks Spachtel) • eh lapits

pandus <p`andus -e 11~9 s> (vn пандус < pr pente douce lauge kallak) • eh kaldtee, mida mööda sõidetakse garaaži, sillale v liigutakse hoone ühelt korruselt teisele; kasut ka trepi asemel

parapett <parap|`ett -eti -`etti 22e s> (it parapetto)
1. eh (kaitse)rinnatis, madal kaitsesein või võre (terrassil, rõdul, katusekarniisil, kaldapealsel vm)
2. aj laskeavadega kivirinnatis keskaegse kindluse müüril

pikett <pik|`ett -eti -`etti 22e s> (pr piquet, ingl picket)
1. poliitiliste vm nõudmistega esinev meeleavaldajate salk
2. valvesalk streigimurdjate eemalehoidmiseks
3. geod maastikul märkvaiaga tähistatud loodimispunkt
4. vanaaegne Prantsuse kaardimäng kahele inimesele
5. eh teetrassi 100 m pikkune lõik

podest <pod|`est -esti -`esti 22e s> (sks Podest < ld pedester jala-, jalgsi-) • eh trepimade, trepi vaheplatvorm; teater lavakõrgend

polümeerbetoon <+ bet|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< polümeer + betoon), plastbetoon <+ bet|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< plast) • eh betoon, mille sideaine on sünteetiline polümeer; kasut teekatete ehitamiseks, tootmishoonete põrandate ja kandekonstruktsioonide katmiseks jm

ponuur <pon|`uur -uuri -`uuri 22e s> (vn понур) • eh paisu vm veetõkestusehitisega ülavee poolelt külgnev savist, puidust, betoonist vm rajatis jõe, kanali vms põhjas

portlandtsement <+ tsem|`ent -endi -`enti 22e s> (< pn Portland, Suurbritannia poolsaar) • eh kasutatavaim tsemendisort, paakumiseni kuumutatud lubjakivi ja lisandite jahvatatud segu

pärgamiin <pärgam|`iin -iini -`iini 22e s> • pärgamentpaberiga sarnanev õhuke poolläbipaistev pakkepaber; eh katuse- ja hüdroisoleermaterjal, mis on saadud õhukest katusepappi naftabituumeniga immutades

reliin <rel|`iin -iini -`iini 22e s> (vn релин < резина kummi + linoleum) • eh kummilinoleum, teatav põrandakattematerjal

romaantsement <+ tsem|`ent -endi -`enti 22e s> (< pn Rooma) • eh Rooma tsement, kiiresti kivistuv suure savisisaldusega sideaine; nüüdisajal peaaegu ei kasutata

rostvärk <r`ostv|`ärk -ärgi -`ärki 22e s> (sks Rostwerk < Rost rest + Werk ehitis) • eh parvalus, rõhtpalkidest alus, millele on rajatud ehitise vundament; palkidest v raudbetoonist tarind, mis jaotab ehitise raskuse pinnasesse süvistatud vaiadele

ruberoid <ruber|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ingl rubber kummi + -oid) • eh lamekatuste pealiskihina ja hüdroisolatsiooniks kasutatav rullmaterjal

rustika <rustika 1 s> (< ld rusticus lihtne, rohmakas)
1. eh konarpinnaliste, kuid sileda vuugiservaga kantkividest müüritis; olnud kasut eriti Rooma, renessanss- ja barokkarhitektuuris
2. trük kitsaste tähtedega suurtähtkiri

samaan <sam|`aan -aani -`aani 22e s> (vn саман < turgi k-d saman õled, põhk)
1. eh õlgsaviplonn, õhus kuivatatud tellis, mis on valmistatud savi, liiva ja õlgede segust (kasut ehitusmaterjalina eriti Kesk-Aasia stepialadel)
2. peenestatud põhk

silikaat <silik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld silex ränikivi) • keem, miner ränihappe sool; paljud silikaadid moodustavad looduses laialt levinud mineraale; tehissilikaadid on nt klaas, portselan, tsement
silikaatbetoon • eh peeneteraline betoon, mille sideaine on lubja ja liiva jahvatatud segu ning täitematerjal jahvatamata v jahvatatud liiv v poorne mineraalmaterjal
silikaatkivi • eh lubjast ja liivast valmistatud ehituskivi

silikaltsiit <+ kalts|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld silex ränikivi + kaltsiit) • eh jahvatatud liivast ja lubjast desintegraatoris (1) valmistatud ehitusmaterjal

sindel <s`ind|el -li 2e s> (sks Schindel < ld scindula < scindere kiskuma, rebima) • eh katuse katmiseks kasutatav aheneva ristlõikega lauake, mille paksemas servas on soon teise sindliga ühendamiseks

stukk <st`ukk stuki st`ukki 22e s> (it stucco kips) • eh kipskrohv, kiiresti kivistuv pastataoline kipsi, liiva ja lubja segu
stukkdekoor • kunst stukk-kaunistus, stukist valatud v vormitud kaunistus(detailid)

šaht <š`aht šahti š`ahti 22e s> (sks Schacht) • mäend kaevus, maapinnale avanev püst- v kaldkaeveõõs; eh püstõõs mingis tarindis (nt liftis)
šahtahi • tehn kõrge tööruumiga tööstusahi; kasut metallide tootmiseks maakidest, metallide sulatamiseks jne
šahtiõu • mäend šahtilähedaste kaeveõõnte kogum; ühendab peašahti veo- ja tuulutusšahtidega

šamott <šam|`ott -oti -`otti 22e s> (sks Schamotte) • eh paakumiseni põletatud tulekindel savi; peenestatud šamoti ja põletamata tulekindla savi segust valmistatakse šamottkive, -telliseid ja -mörte

tapeet <tap|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld tapete seinavaip, -tekstiil < kr tapēs vaip) • eh paberist, riidest v nahast seina-, harva laekattematerjal

tapeetima <tap|`eetima -eedib 28 v> , tapetseerima <tapets|`eerima -eerib 28 v> • eh siseruumide seinu tapeediga katma, tapeeti panema

tender <t`end|er -ri 2e s> (ingl)
1. mer 6–12 väikese suurtükiga ühemastiline kahvelpurjestusega sõjalaev; II maailmasõjas kasutatud väike lihtsa kerekujuga ja automootoriga laev; allveelaevu, torpeedokaatreid jms teenindav abilaev
2. tehn, aj auruveduriga vahetult ühendatud veok, milles paikneb kütuse-, vee- ja määrdeainevaru
tenderpost • eh soonega püstpruss (nt palkseina kindlustamiseks)

termoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (termo- + -liit) • eh lupja v kipsi sisaldav saepurutäidis

termosiit <termos|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr thermos soe) • eh poorne täitematerjal kõrgahjuräbu kergbetooni valmistamiseks, vahträbu

terrasiit <terras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld terra maa) • eh terrasiitkrohv, dekoratiivkrohv, mis koosneb tsemendist ja värvilise kivimi (graniidi, marmori, dolomiidi vm materjali) purust

terrasseerima <terrass|`eerima -eerib 28 v> (pr terrasser < terrass) • eh agro- ja hüdrotehniliste võtetega järske erosiooniohtlikke nõlvu reguleeritava veerežiimiga astanguteks kujundama

terrassima <terr|`assima -assib 28 v> , terrassitama <terr´assitama 27 v> • eh terrassiliseks e astanguliseks tegema; terrassidega varustama

torkreetima <torkr|`eetima -eedib 28 v> , torkreteerima <torkret|`eerima -eerib 28 v> (< ld tectorium krohv, stukk < tegere katma + ingl concrete betoon < ld concretus tihendatud) • eh tsemendikahuri abil betoneerima

tsemendikahur <+ kahur -i 2e s> • eh suruõhuseade tsementmördi paiskamiseks betoonitavale pinnale

tsemendiklinker <+ kl`ink|er -ri 2e s> (< tsement + klinker) • eh paakumiseni põletatud toorainete segu tsemendivalmistamisel, jahvatamata tsement

tsement <tsem|`ent -endi -`enti 22e s> (pr cément < ld caementum kivipuru, kasutati antiikajal betooni täiteainena) • eh hall pulbritaoline sideaine; kasut betoonis ja müüri- ning krohvimördis; geol purdkivimite teri liitev aine

tsementatsioon <tsementatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> • eh tsemendi abil liitmine v tugevdamine, tsementeerimine

tsementima <tsem|`entima -endib 28 v> , tsementeerima <tsement|`eerima -eerib 28 v> (sks zementieren) • eh tsemendiga liitma, tugevdama. Vt ka tsementiitima

tsinkvalge <+ v`alge 1 s> • eh valge kristalne värvaine, keemiliselt koostiselt tsinkoksiid; kasut värvide valmistamiseks ja kummitööstuses

tunnel <t`unnel -i 2e s> (ingl < vanapr tonel tünn) • eh võlvi- v torutaoline allmaakäik liikluse, kanalisatsiooni, kaablite vms tarbeks, nt raudteetunnel, autotunnel, käigutunnel, allveetunnel

vant <v`ant vandi v`anti 22e s> (sks Want) • mer laeva seisevtaglase tross, mis hoiab masti v tengi parda poolt (vt ka vall); arhit tala v masti toetav tõmbevarras, hrl terastross; rippkonstruktsiooni eelpingestatud kandeelement
vantsild • eh rippsild, mille peakandurid moodustuvad sõidutee tasemel asuvast jäikustalast ja seda püloonidega ühendatavatest vantidest

ventilatsioon <ventilatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr ventilation < ld ventilatio < ventilare loopima, tuulama, õhutama < ventus, dem ventulus tuul) • õhuvahetus, tuulutus, õhustus, ruumide õhu asendamine puhta välisõhuga; loomulik ventilatsioon toimub jaheda ja sooja õhu erisuguse tiheduse mõjul, sundventilatsiooni puhul liigub õhk ventilaatorite toimel
ventilatsioonišaht • eh püstõõs hoone ventileerimiseks; mäend tuulutusšaht

vermikuliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (ingl vermiculite < ld dem vermiculus ussike) • miner ehitus- ja isoleermaterjalina kasutatav tulekindel mineraal hüdrovilkude rühmast; väga kõrge temperatuurini (kuni 1000 °C) kuumutamisel pundub ja lõheneb pikkadeks usjateks niitideks, kusjuures tema mass suureneb 15–20 korda
vermikuliitbetoon • eh kergbetoon, mille täitematerjal on pundunud vermikuliit, sideaine tsement, bituumen, vesiklaas vms

viadukt <viad|`ukt -ukti -`ukti 22e s> (< ld via tee + ductus viimine, juhtimine) • eh sügavast orust, teest vm üleviiv sild

vibrobetoon <+ bet|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< vibro- + betoon) • eh vibreerimismenetlusel saadud betoon

vundament <vundam|`ent -endi -`enti 22e s> (ld fundamentum) • eh ehitise (ka seadme) alumine osa, millega ehitis toetub alusele (pinnasele, kivimile); piltl alus, põhi

vundamentima <vundam|`entima -endib 28 v> • eh vundamenti rajama

ödomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr oideō paisun + -meeter) • eh ehitusgeoloogias kasutatav seade pinnase kokkusurutavuse määramiseks kompressiooniolukorras (st pinnase põiklaienemise võimaluseta)