[VSL] Võõrsõnade leksikon

ab urbe condita [ab urbe kondita] (ld linna (s.o Rooma) asutamisest (ka Titus Liviuse ajalooteose pealkiri)) • pärast 753. a eKr (ajaarvamises); algusest alates

acta diurna [akta di·urna] (ld päevasündmused), acta urbis [akta urbis] (ld linna sündmused) • aj igapäevane ametlik päevauudiste teataja Roomas 59 eKr kuni III s pKr; ajalehe eelkäija

akadeemia <akad`eemia 1 s> (< kr pn Akadēmeia, heeros Akademose pühamu, mille lähedal Platon õpetust jagas)
1. aj Platoni (IV s eKr) asut filosoofiline kool Ateena lähedal, filosoofiakeskus Vana-Kreekas, tegutses 529. a-ni pKr
2. teaduslik uurimisasutus v kõrgkool

alea iacta est [aalea jakta est] (ld) • liisk on heidetud (sõnad, mille Caesar olevat lausunud, tungides oma vägedega üle Rubico jõe Itaaliasse 49. a eKr)

anakreontika <anakre´ontika 1 s> (< pn Anakreon, VI s eKr elanud Vana-Kreeka luuletaja), anakreontiline luule [anakre·ontiline luule] • kirj antiik- ja hilisemal ajal, eriti XVIII–XIX s levinud mänglev, veini ja armastust ülistav luulevool

antiikaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> (< antiik) • vanaaeg, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna ja kultuuri ajastu, alates u IX s eKr kuni keskaja alguseni (IV–V s)

apeiron <ap`eiron -i 2e s> (kr piiritu) • fil määramatu ja lõpmatu algmateeria Kreeka filosoofi Anaximandrose (VI s eKr) õpetuses

aprill <apr|`ill -illi -`illi 22e s> (ld (mensis) Aprilis, arvatav tähendus 'avav', vrd aperire avama) • jürikuu, kalendri 4. kuu, Vana-Roomas 154. a-ni eKr 2. kuu

armillaarsfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< ld armilla käevõru + sfäär) • astr vanaaegne (juba III s eKr kasutatud) riist taevakehade ekvaatoriliste ja ekliptiliste koordinaatide määramiseks

asianism <asian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Aasia) • kirj kirjandusstiil, kujunenud Väike-Aasias I s eKr (paljusõnalisus, ülepaisutatud retoorika). Vt ka atikism

august <`august -i 2e s> (ld (mensis) Augustus < pn Augustus, Rooma keiser 27 eKr – 14 pKr; varasem nimetus Sextilis 'kuues') • lõikuskuu, kalendri 8. kuu, Vana-Roomas 154. a-ni eKr 6. kuu

braahmanad pl <br`aahmana 1 s> (sanskr brāhmaṇa preesterlik) • aj, relig rühm Vana-India kirjanduse teoseid, brahmanismi pühad raamatud VIII–V s-st eKr, mis täiendavad vedasid ja sisaldavad veda usundi rituaalide kirjeldusi ja tõlgendusi

brahmanism <brahman|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< braahman, brahman) • relig Indias X–IX s eKr tekkinud usund, hinduismi varane arengujärk, järgnes veda usundile

budism <bud|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Buddha Šākjamuni) • relig buda usk ja usulis-filosoofiline õpetus, tekkis Indias arvatavasti VI–V s eKr; usundi rajas Buddha Šākjamuni (Siddhārtha Gautama), levinud Hiinas, Jaapanis jm Aasias; õpetuse järgija põhieesmärgiks võib pidada virgunud meeleseisundini jõudmist

cicerone [tšitseroone] (it < pn M. Tullius Cicero, Vana-Rooma riigitegelane ja kõnemees, 106–43 eKr) • turistide juht, giid (pms Itaalias)

daimonion <daim´onion -i 19 s> (kr) • fil Vana-Kreeka filosoofi Sokratese (u 469–399 eKr) järgi inimese sisehääl v kuues meel

dareik <dar|`eik -eigi -`eiki 22e s> (kr dareikos < pn Dareios I, Pärsia kuningas, u 549–486 eKr) • aj Vana-Pärsia ovaalne kuldmünt

demagoog <demag|`oog -oogi -`oogi 22e s> (< kr dēmagōgos rahvajuht < dēmos rahvas + agōgos juhtiv) • aj vanaaja Ateenas (V s eKr) demokraatlik riigimees; ka pol isik, kes püüab poolehoidu võita vääritute abinõudega (valelike lubaduste, faktide moonutamise v meelitamisega), hämaja

demootiline <demootili|ne -se -st 12 adj> , demootne <dem`oot|ne -se 2 adj> (< kr dēmotikos rahvapärane) • relig rahvalik, rahvale omane
demootiline kiri • lgv hieraatilisest kirjast arenenud vanaegiptuse tarbekiri (VIII s eKr – V s pKr)

detsember <dets`emb|er -ri 2e s> (ld (mensis) December < decem kümme) • jõulukuu, kalendri 12. kuu; Vana-Roomas kuni 154. a-ni eKr 10. kuu

diadohhid pl <diad|`ohh -ohhi -`ohhi 22e s> (kr sg diadochos järglane) • aj Aleksander Suure väejuhid, kes pärast ta surma (a 323 eKr) võitlesid omavahel võimu pärast

dooria <d`ooria 1 s> (< doorlased)
1. arhit vanim klassikaline arhitektuuristiil (tekkinud VII s eKr Kreekas), mida iseloomustab lihtne, proportsionaalne ja range vorm; dooria stiilile on omane ülespoole ahenev kannelüüridega nn dooria sammas, vt ka joonia, korintose stiil
2. muus minoorse kõlaga helilaad, millel on minooriga võrreldes kõrgendatud kuues aste

drakooniline <drakoonili|ne -se -st 12 adj> (< pn Drakon, vanaaja Ateena seadusandja, VII s eKr) • karm, ülirange, julm

džainism <džain|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< sanskr jaina pühaku < jina võitja, pühak) • relig, fil budismile lähedane India usund ja filosoofiakoolkond, tekkinud VI s eKr; nõuab järgijailt askeesi ja vooruslikkust, hinge sihiks peab vabanemist keha ikkest paljude taassündide kaudu

efeet <ef`eet efeedi ef`eeti 22e s> (kr ephetēs) • aj 51-liikmelise kohtukolleegiumi liige vanaaja Ateenas VII–VI s eKr

eleaat <ele|`aat -aadi -`aati 22e s> (< pn Elea, Vana-Kreeka linn Lõuna-Itaalias) • fil Vana-Kreeka filosoofiakoolkonna filosoof; eleaadid arendasid VI–V s eKr õpetust, mille kohaselt tõeline olemine on ilma erinevusteta ja muutumatu, sest kogu näilik muutlik mitmekesisus on meelepete; see õpetus oli üheks platonismi allikaks

entelehhia <entel`ehhia 1 s> (kr entelecheia teostumine) • fil Aristotelese (384–322 eKr) filosoofias arenemise teleoloogiline printsiip (vt ka teleoloogia); mittemateriaalne tegev, kujundav võime; mõnedel vitalismi pooldajatel (H. Driesch) organismi arengut sihipäraselt suunav müstiline mittemateriaalne elujõud

epigoon <epig|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr epigonos järeltulija) • ka kunst, kirj järeleaimaja, eelkäijate eeskuju, ideid ja meetodeid rakendav, ilma loomevõimeta jäljendaja
epigoonid pl
1. müt Kreeka müt-s seitsme kangelase pojad, kellel 10 aastat pärast isade katse nurjumist õnnestus vallutada Teeba
2. aj hellenistlike riikide valitsejate teine sugupõlv (u a-st 280 eKr) pärast diadohhe

epikureism <epikure|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Epikuros) • fil Vana-Kreeka materialistliku filosoofi Epikurose (341–270 eKr) õpetus, mille aluseks on atomism ning veendumus, et aatomid võivad „kõrvale kalduda“, st et maailmas on ka juhuslikke sündmusi; filosoofia peaeesmärk on Epikurose arvates anda meelerahu: õnn seisneb ärevusest hoidumises ja rahumeelses naudingus

epikuurlus <epik`uurlus -e 11~9 s> (< pn Epikuros, Vana-Kreeka filosoof, 341–270 eKr) • fil Epikurose õpetuse kohane ellusuhtumine, filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimeerimine enesekontrolli abil ning liialduste vältimise teel, vt ka hedonism; piltl elunautimine

esseen <ess|`een -eeni -`eeni 22e s> (kr essēnoi, ilmselt heebrea v aramea päritolu sõna, mille algkuju on vaieldav) • relig juudi lahkusuline Palestiinas II s eKr – I s pKr; esseenid võtsid aktiivselt osa Rooma-vastasest ülestõusust a-tel 66–73

etruskid pl <etr|`usk -uski -`uski 22e s> (ld sg Etruscus) • aj Kesk-Itaalias eKr elanud selgitamata päritoluga rahvas

euhemerism <euhemer|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Euhemeros, Vana-Kreeka filosoof, u 360–240 eKr) • fil käsitus, mille kohaselt rahvaste jumalad olid esialgu tugevad v muidu tähelepanuväärsed inimesed, kellest sugupõlvede vältel said üleloomulikud olendid

fabiaanlus <fabi`aanlus -e 11~9 s> (< ingl Fabian Society < pn Q. Fabius Maximus Cunctator, Vana-Rooma väepealik, u 280/275-203 eKr) • pol 1883. a alates Inglismaal levinud reformistlik liikumine, mis pidas võimalikuks töölisklassi ja kodanluse koostööd

hedonism <hedon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < kr hēdonē mõnu, nauding) • fil algul kürenaikute filosoofilise koolkonna (IV s eKr) arendatud eetikaõpetus, pidas elu eesmärgiks ja kõrgeimaks hüveks naudingut (ja valu vältimist), vt ka epikuurlus. Vastand asketism

hellenism <hellen|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr Hellēnismos kreeklaste jäljendamine, kreekapärasus) • aj XIX s loodud nimetus, millega hrl tähistatakse antiikaja ajaloo- ja kultuuriperioodi alates a-st 323 eKr (Makedoonia Aleksandri surmast) kuni a-ni 30 eKr (Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla); perioodi iseloomustab kreekalike ning idamaiste majanduselu-, ühiskonnakorra- ja kultuurielementide segunemine ning Vahemere maade idaosa ja Ees-Aasia orjandusliku ühiskonna kõrgem arenemistase Kreeka polisesüsteemiga võrreldes

helveedid pl <helv|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld Helvetii) • aj eKr Šveitsi põhja‑ ja loodeosa asustanud keldi hõimud

hetiidid pl <het|`iit -iidi -`iiti 22e s> , hetid pl <h`ett heti h`etti 22e s> (kr Chettaioi < hbr Hittim) • aj Väike‑Aasias II at eKr elanud rahvas

heureka <heureka interj> (kr heurēka leidsin) • Kreeka matemaatikule Archimedesele (287–212 eKr) omistatud hüüatus hüdrostaatika põhiseaduse avastamisel; rõõmuhüüatus mingi avastuse v äkki tärganud uue mõtte puhul

hipokratism <hipokrat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn) • aj, med Vana-Kreeka arsti Hippokratese (u 460 – u 377 eKr) õpetus, mis peab haiguste tekkimise põhjuseks kehavedelike ebaõiget segunemist

hüksoslased pl <hüksosla|ne -se -st 12 s> (kr Hyksōs, Hyxōs < egiptuse heqa khasewet võõrad valitsejad) • aj rändhõimud Ees-Aasias II at eKr

idüll <id`üll idülli id`ülli 22e s> (< kr eidyllion lühike kõrgstiilis karjaseluuletus) • kirj, kunst teos v motiiv, mis idealiseerib lihtsa looduslähedase elu väärtusi, vaikelupildike; tekkis III s eKr Vana-Kreekas, leidis viljelemist renessansiajal ja XVIII s; piltl vaikne, häirimatu, õnnelik olelemine

jaanuar <jaanuar -i 19 s; j`aanuar -i 2e s> (ld mensis (Ianuarius), arvatavasti Rooma jumala Januse järgi) • näärikuu, kalendri 1. kuu, Vana-Roomas a-ni 154 eKr 11. kuu

judaism <juda|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr Ioudaismos < Ioudaios juut) • relig pms juutide hulgas levinud monoteistlik usund, mis tugineb vanale testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning talmudile; tekkis II a-tuhandel eKr Palestiinas. Vt ka judaistika

juuli <juuli 16 s> (ld (mensis) Iulius Juliuse kuu, nimetatud G. Julius Caesari auks 44. a eKr, varasem nimetus Quintilis 'viies') • heinakuu, kalendri 7. kuu; Vana-Roomas kuni 154. a eKr 5. kuu

juuni <juuni 16 s> (ld (mensis) Iunius, nimetatud Vana-Rooma jumalanna Iuno auks) • jaanikuu, kalendri 6. kuu; Vana-Roomas a-ni 154 eKr 4. kuu

kalender <kal`end|er -ri 2e s> (keskld calendarium < ld võlaregister < kalendid) • ajaarvamise korraldamise viis, mille alus on ööpäev ja mis lähtub põhilistest astronoomilistest nähtustest; pikemate ajavahemike arvestamise süsteem, mis põhineb nende jaotamisel perioodideks (nädalateks, kuudeks, aastateks); aasta kõigi päevade loetelu, milles on märgitud ka puhkepäevad, tähtsate sündmuste mälestuspäevad jne
Gregoriuse kalender • uus kalender, mille kehtestas paavst Gregorius XIII 1582. a
Juliuse kalender • vana kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46. a eKr

koinee <koin`ee 26i s> (kr koinē (dialektos) ühine (keelepruuk)) lgv
1. hellenismi ajal (alates IV s-st eKr) kogu antiikmaailmas levinud kreeka ühiskeel
2. eri murdeid v keeli kõnelevate keelekollektiivide suhtluskeel; ka üks neist murdeist (keeltest) v nende alusel tekkinud keelekuju

konfutsianism <konfutsian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Confucius) • fil, relig Vana-Hiina filosoofiakoolkond, hiljem Hiina mõjukaim usuline ja filosoofiline traditsioon; konfutsianismi põhialused sõnastas Hiina filosoof Kong Fuzi (ladina Confucius; 551–479 eKr); konfutsianism rõhutab pms inimsust, perekonna- ning riigielu kindlustavat voorust ja vanematekultust

korintose stiil (< pn Korinthos, Kreeka linn) • arhit hiliseim klassikaline arhitektuuristiil (tekkinud IV s eKr Kreekas); sarnaneb joonia stiiliga, kuid sambaid kaunistab taimemotiividega kapiteel. Vt ka joonia, dooria

küklos <k`üklos -e 11~9 s> (kr kyklos ratas, sõõr) • kirj, aj Vana-Kreeka kirjanduses rida Homerose eepose mõjul VII–VI s eKr tekkinud eepilisi, nn küklilisi poeeme, millest on säilinud vaid väheseid katkendeid

kürenaik <küren´aik -u 2 s> (kr Kyrēnaikos < pn Küreene) • fil filosoof Vana-Kreeka filosoofiakoolkonnast, mille rajas Küreene linnast pärinenud Aristippos Ateenas IV s eKr; kürenaikud pidasid ülimaks hüveks meelelist lõbu, elunaudingut

küünik <küünik -u 2 s> (kr kynikos koerataoline < kyōn, gen kynos koer)
1. fil IV s eKr Ateenas Antisthenese rajatud filosoofiakoolkonna esindaja; küünikud hülgasid ühiskonna konventsioone ja kõlblusnorme, loobusid elumugavustest; lootsid protesti varal saavutada seesmist vabadust, mida peeti filosoofia põhieesmärgiks
2. häbematu, mitte midagi pühaks pidav, kõigesse väljakutsuvalt ning põlglikult suhtuv, kõige üle irvitav isik

lesbism <lesb|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Lesbos, Kreeka saar), sapfism <sapf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Sappho, kreeka luuletaja, VII–VI s eKr) • naistevaheline homoseksualism. Vt ka tribadism

logograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (kr logographos < logos arvutus, seletus, mõistus, kõne + -graaf) aj
1. Vana-Kreeka ajalookirjutaja (VI–V s eKr); logograafid koostasid müüte ja legende mõistuspäraselt, seletades proosas linnade ajalugusid ja ülikusuguvõsade genealoogiaid, kirjeldasid võõraid maid ja rahvaid
2. tellitud kohtukõnede koostaja Ateenas
3. Hilis-Rooma arveametnik

lukulluslik <luk`ullusl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< pn L. Licinius Lucullus, toretseva eluviisi poolest tuntud Vana-Rooma väepealik, u 117–56 eKr) • külluslik, rohke ja hea valikuga (söömingu kohta)

mai <m`ai 26 s> (ld (mensis) Maius, arvatavasti Rooma jumalatari Maia järgi) • lehekuu, kalendri 5. kuu, Vana-Roomas a-ni 154 eKr 3. kuu

maraton <maraton -i 19 s> (< pn Marathon, koht Kreekas, kus 490. a eKr saavutasid kreeklased võidu pärslaste üle; teate võidust tõi käskjalg Ateenasse joostes) • sport kergejõustikuala maratonijooks, ülipikamaajooks (42 km 195 m); ülipika võistlusmaa läbimine jalgrattasõidus, aerutamises, kiiruisutamises, suusatamises jne; piltl pikk kauakestev tegevus

metoonitsükkel <+ ts`ük|kel -li 2e s> (< pn Meton, tsükli avastaja, V s eKr Kreeka astronoom ja matemaatik) • aj 19 troopilisest aastast (235 sünoodilisest kuust) koosnev ajavahemik, mille järel Kuu faasid langevad samadele kuupäevadele; rakendati antiikajal ajaarvamises

metseen <mets|`een -eeni -`eeni 22e s> (< pn G. Maecenas, roomlane, kuulus kirjanduse toetaja, u 70 eKr–8 pKr) • rikas teaduse, kirjanduse ja kunsti toetaja

märts <m`ärts märtsi m`ärtsi 22e s> (sks März < ld (mensis) Martius < pn Mars, Vana-Rooma sõjajumal) • paastukuu, kalendri 3. kuu, Vana-Roomas a-ni 154 eKr 1. kuu

neoliitikum <neoliitikum -i 19 s> (< neo- + kr lithos kivi) • arheol noorem kiviaeg, kiviaja hilisem järk, u 5000–2000 eKr

neoteerik <neoteerik -u 2 s> (ld pl neoterici < kr neōteroi uuemad < neos uus) • aj, kirj I s eKr tegutsenud Rooma luuletajate ringi liige; neoteerikud toetusid Aleksandria luule väikevormidele ja kasutasid haruldasi müüte v vähetuntud müütide haruldasi variante, õpetatud luule ähmaseid vihjeid ja tsitaate

november <nov`emb|er -ri 2e s> (ld (mensis) November < novem üheksa) • talvekuu, kalendri 11. kuu, Vana-Roomas a-ni 154 eKr 9. kuu

oktoober <okt`oob|er -ri 2e s> (ld (mensis) October < octo kaheksa) • viinakuu, kalendri 10. kuu, Vana-Roomas a-ni 154 eKr 8. kuu

olümpiamängud plt <+ mängud m`ängude 22e s> , olümpia <ol`ümpia 1 s> (< pn Olympia, Kreeka kohanimi) sport
1. Vana-Kreekas alates a-st 776 eKr kuni a-ni 394 pKr Olümpia lähedal iga 4 a järel peetud võistlusmängud, mille järgi kujunes Kreeka ajaarvamine, vt ka olümpiaad
2. nüüdisaja suurimad ning pidulikemad rahvusvahelised spordivõistlused; korraldatakse igal 4. aastal

omnia mea mecum porto [omnia mea meekum porto] (ld) • kõike, mis mul on, kannan endaga (Kreeka mõttetarga Biase (VI s eKr) välise varanduse vastu ükskõiksust väljendava lause ladinakeelne vaste)

oppidum (ld kindlustatud paik)
1. aj kindlustus, valli ja müüriga piiratud maa-ala Vana-Roomas; alates I s eKr linnataoline provintsiasula; neist tähtsaimad olid keltide oppidum’id
2. barjäär tsirkuses

orfism <orf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Orpheus, mütoloogiline laulik)
1. aj, relig Vana-Kreeka usuvool, tekkis VI s eKr Traakias; orfikud uskusid inimest koosnevat heast surematust hingest ja halvast surelikust kehast (keha hauast vabanemiseks on vajalikud taassünnid ja askeetlik, nn orfiline elu)
2. (pr orphisme < pn) kunst nonfiguratiivne kunstisuund Prantsuse maalikunstis alates a-st 1912; kubismi erivorm, millel on futurismile omaseid jooni, peamiseks väljendusvahendiks on värv, kontrastsete värvipindade kõrvutiasetamisega luuakse mulje rütmist ja liikumisest

pedonoom <pedon|`oom -oomi -`oomi 22e s> (kr paidonomos < pedo- + nomos seadus, tava) • aj VIII–VI s eKr Spartas 7–12-aastaste range kasvatuskorraldusega riikliku kasvatusasutuse juht

platonism <platon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Platon) • fil Vana-Kreeka filosoofist Platonist (427–347 eKr) lähtunud õpetus, mille järgi aistitavate asjade maailma kõrval ja sellest kõrgemal eksisteerib ideede maailm, kusjuures asjad on vaid ideede varjud

pronksiaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> • aj esiaja keskmine põhiajajärk, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks; algas Lähis-Idas, Indias ja Vahemere maadel III at 2. poolel, suures osas Euroopas ja Kesk-Aasias II at keskel; lõppes raua kasutusele tulekuga I at eKr

purim [pur·im] (hbr pl < pur liisk) • juutide kevadine rõõmupüha (14. adaril), millega tähistatakse Pärsia juutide hävingust pääsemist IV s eKr

pürronism <pürron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Pyrrhon) • fil Vana-Kreeka filosoofi Pyrrhoni (IV s eKr) õpetus, äärmine skeptitsism

pütagoreism <pütagore|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Pythagoras) • fil Vana-Kreeka filosoofi ning matemaatiku Pythagorase (VI s eKr) ja tema koolkonna õpetusest lähtunud antiikfilosoofia suund

saduser <saduser -i 19 s> (sks Sadduzäer < kr Saddoukaios < hbr) • relig juudi preesterkonna alalhoidliku usulispoliitilise voolu esindaja II s eKr – I s pKr, saduserid eitasid messia tulekut

seleukiidiline ajaarvamine (< pn Seleukos I, Makedoonia väejuht ja Seleukiidide riigi kuningas, u 358–281 eKr) • aj kalender, milles ajaarvamise alguseks võeti 312. a eKr (siis vallutas Seleukos I Babüloni)

seloot <sel|`oot -oodi -`ooti 22e s> (kr zēlōtēs) • aj I s eKr ja I s pKr Palestiina juutkonnas Rooma-vaenuliku rühmitise liige; seloodid osalesid aktiivselt Juudi sõjas

senatus consultum [senaatus kons·ultum] (ld) • aj Rooma senati otsus; sai seaduse jõu pärast heakskiitmist rahvatribuunide poolt
senatus consultum ultimum [senaatus kons·ultum ultimum] (ld viimane) • aj senati erakorraline otsus, millega anti konsulitele äärmise ohu v kriisi korral piiramatu võim (II–I s eKr)

september <sept`emb|er -ri 2e s> (ld (mensis) September < septem seitse) • mihklikuu, praegu kehtivas kalendris 9. kuu; Vana-Roomas a-ni 154 eKr 7. kuu

situla (ld) • aj tüüp ämbritaolisi pronksnõusid, eriti VII–IV s eKr Itaaliast ja Kesk-Euroopast

sokraatik <sokraatik -u 2 s> (< pn Sokrates) • fil Vana-Kreeka filosoofi Sokratese (469–399 eKr) õpetuse, eriti kõlblusõpetuse edasiarendaja; sokraatikud moodustasid mitu koolkonda, vt ka küünik (1), kürenaik

sokraatiline õppemeetod (< pn Sokrates, Vana-Kreeka filosoof, 469–399 eKr) • ped meetod, kus õpetaja suunab küsimuste ning analüüsiga õpilasi ise avastama tõde ning tulema otsitavaile järeldustele

spartakiaad <spartaki|`aad -aadi -`aadi 22e s> (vn спартакиада < pn Spartacus, orjade ülestõusu juht Vana-Roomas, u 109–71 eKr) • sport paljusid spordialasid hõlmav suurvõistlus

taoism <tao|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< tao) • relig hiina pärimuslik maailmakäsitus ja selle põhjal kujunenud usund; filosoofilise koolkonnana tekkis IV–III s eKr

terramaarekultuur <+ kult|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< terramaare + kultuur) • aj pronksiaja kultuur II at 2. poolel eKr Põhja-Itaalias Lombardia madalikul. Vt ka terramaare

tsesareevitš <tsesareevitš -i 2e s> (vn цесаревич < pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr) • troonipärija nimetus Venemaal alates XIV s-st

tsesarism <tsesar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr) • pol rahva suveräänset võimu põhimõtteliselt tunnustav, kuid tegelikult sõjaväele toetuv diktatuurivalitsus, nt Napoleon I ajal Prantsusmaal; vastav ideoloogia

tsesaropapism <tsesaropap|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr + keskld papa paavst) • pol keiserpaavstlus, riigi ja kiriku vahekord, kus ilmalik valitseja on ühtlasi kirikuelu juht (nt Bütsantsis, Tsaari-Venemaal, Inglismaal). Vastand ultramontanism

tsiitsero <tsiitsero 1 s> , tsiitserokiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> (< pn M. Tullius Cicero, Vana-Rooma riigitegelane ja kirjanik, 106-43 eKr) • trük liik trükikirja, mille suurus on 12 punkti (4,5 mm). Vt ka mittel

tsikuraat <tsikur|`aat -aadi -`aati 22e s> (akadi ziqqurratu) • astmiktorn, püramiidjas astmeline ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel; tsikuraat on üks maailmasamba sümboleid; tsikuraate püstitati juba 3000 a eKr

upanišaadid pl <upaniš|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< sanskr upa nišad (õpetaja) lähedal istuma) • relig, fil Vana-India kirjandusteosed, mis on kirjutatud sanskritis ja kuuluvad vedade kirjanduse hilisemasse ajajärku (1100–600 eKr); käsitlevad hindu pärimuslikku usuõpetust, müüte, loodus- ja ühiskonnakäsitust ning filosoofiat; nad on olnud aluseks hilisemale eepilisele ja filosoofilisele kirjandusele

varroatoos <varroat|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< pn M. Terentius Varro, Vana-Rooma õpetlane, 116–27 eKr) • vet, zool haudme ja täiskasvanud mesilaste ohtlik parasitaarhaigus, mida põhjustab varroalest (Varroa jacobsoni) ja mis võib põhjustada mesilasperede hukkumist; haiguse vastu rakendatakse pms keemilist tõrjet

vedad pl <veda 16 s> , veedad pl <veeda 16 s> (sanskr sg veda teadmine, pühakiri) • relig, fil India kirjanduse vanima ajajärgu kirjavara, mis on hinduismi õpetuslik lähtealus; vedade neli vanimat osa pärinevad II a-tuh-st eKr, X–IX s eKr lisandusid neid täiendavad braahmanad

vedanga <ved´anga 16 s> (sanskr vedāṅga veda liikmed) • V–II s eKr loodud suutrate vormis kirjavara, mis selgitab vedade pärimuse tähtsust ja praktilist rakendust (rituaali, foneetikat, etümoloogiat, astronoomiat jm)

vilistid pl <vilist -i 2e s> (hbr pl pelištim) • aj vanaaja rahvas, kelle järgi on nime saanud ajalooline piirkond Lähis-Idas – Palestiina; vilistid asusid neile aladele elama nn mererahvaste rändamise ajal XII s eKr