Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit
aie <aie 16 s> (pr aye-aye < malagassi, oletatavasti üllatushüüd v looma häälitsuse imitatsioon) • zool aielaste sugukonda aie perekonda kuuluv esikloomaline (Daubentonia madagascariensis); kassisuurune loom, elab Madagaskaril; oma sugukonna ainus säilinud liik
amfibiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< amfi- + biont) • zool amfiiborganism, kes ühes elujärgus elab vees ja teises elujärgus õhus (nt kiilid, kahepaiksed)
anšoovis <anšoovis -e 9 s> (sks Anschovis < hisp, port anchoa, anchova) • zool väike kilutaoline parvekala (Engraulis) heeringaliste alamseltsist, elab Mustas ja Aasovi meres, Euroopa edelarannikul, Vahemeres jm
arapaima <arap´aima 16 s> (uusld < indiaani k-d), piraruku <pirar´uku 16 s> (tupii) • zool suurimaid magevee luukalu (Arapaima gigas) (pikkus kuni 4 m, mass 200 kg), elab Ameerika troopikajõgedes; hinnaline töönduskala
batübiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr bathys sügav + biont) • biol süvaveeorganism, veeorganism, kes elab ainult veekogude väga sügavates osades, kuhu päikesevalgus ei ulatu
beluuga <beluuga 16 s> (vn белуга) • zool kala, suurim (kuni 9 m pikk) tuurlane, elab Kaspia, Mustas ja Aadria meres; ka valgevaal (arktilistes meredes)
epibiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< epi- + biont) • biol organism, mis elab teise organismi pinnal teda kahjustamata
fama semper vivit
[faama semper viivit] (ld) • maine (v kuulsus) elab igavesti
gaavial <g`aavial -i 19 s> (pr gavial < hindi ghaṛiyāl) • zool krokodilliliste seltsi kuuluv pika koonuga roomaja (Gavialis) (kuni 5–6 m pikk), elab India jõgedes
galaago <galaago 16 s> (uusld) • zool väike tiheda karvaga poolahviline (Galago), elab Aafrika troopilistes metsades
guanaako <guanaako 16 s> (hisp guanaco < ketšua wanaku) • zool üks laama liike (Lama huanaco), elab Lõuna-Ameerika kõrgmäestikes; annab väärtuslikku villa
habitaat <habit|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld habitat elab, elutseb) • biol elupaik, teatud looma v taimeliigi looduslik asuala
hemikrüptofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< hemi- + krüptofüüt) • bot taim, mis ebasoodsa aastaaja elab üle vahetult maapinna lähedal asetsevate pungade varal (nt võilill)
homaar <hom|`aar -aari -`aari 22e s> (pr homard) • zool suur (kuni 90 cm pikk ja 15 kg raske) merivähk (Homarus) kümnejalaliste seltsist, elab Atlandi ookeanis; hinnatud maitsva liha tõttu
iguaan <igu|`aan -aani -`aani 22e s> (hisp iguana < kariibi) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev suur lameda kehaga pikasabaline sisalik (Iguana), elab peamiselt maapinnal. Vt ka leeguan
irbis <irbis -e 9 s> (vn ирбис < mongoli ирвэс) • zool lumeleopard (Uncia uncia), kiskja kaslaste sugukonnast, elab Kesk-Aasia mägedes
kapibaara <kapibaara 16 s> (hisp capibara < guaranii kapiÿva rohusööja) • zool veesiga (Hydrochoerus hydrochaeris), suur näriline veesigalaste sugukonnast; elab Lõuna-Ameerika jõgede ja järvede äärsetel kõrge rohustikuga madalikel
kataroob <katar|`oob -oobi -`oobi 22e s> (< kr katharos puhas + bios elu), katarobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr katharos puhas + biont) • biol organism, kes elab ainult väga puhtas, orgaaniliste reoainetega saastamata vees. Vastand saproob
kleptobioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< kr kleptō varastan + -bioos) • biol liikidevaheliste suhete vorm: üht liiki loom elab teist liiki looma pesas ja toitub tema kogutud v toodetud toiduvarust v eritistest (nt vahakoid mesilastarudes)
krüptofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< krüpto- + -füüt) • bot peittaim, mitmeaastane rohttaim, mis talvitub v elab kuiva perioodi üle maa sees v vees peituvate pungade abil
langust <lang|`ust -usti -`usti 22e s> (pr langouste < ld locusta merivähk) • zool suur söödav sõrgadeta merivähk (Palinurus), elab Vahemeres ja Euroopa Atlandi rannikul
leeguan <l`eeguan -i 19 s> (holl leguaan < hisp (la) iguana iguaan < kariibi) • zool kõrge külgedelt kokkusurutud kerega sisalikuline (Iguana) iguaanlaste sugukonnast, elab peamiselt puudel, on öise eluviisiga; levinud Lõuna-Ameerikas. Vt ka iguaan
lepidosireen <+ sir|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr lepis soomus + sireen) • zool kopskalaliste ülemseltsi kuuluv kuni 1 m pikk mageveekala (Lepidosiren paradoxa), elab Lõuna-Ameerika jõgedes
manul <manul -i 2e s> (mongoli мануул) • zool stepikass (Felis manul), väike kodukassi meenutav pikakarvaline lühikeste jalgadega kaslane; elab Siberis, Mongoolias, Kesk-Aasias, Tiibetis jm
miljöö <milj`öö 26 s> (pr milieu < mi- kesk-, pool- + lieu koht) • keskkond, kogum väliseid elutingimusi, milles asub ühiskonnaliige v elab mingi organism ja mis teda otseselt v kaudselt mõjutavad; ümbruskond, õhkkond
mureen <mur|`een -eeni -`eeni 22e s> (ld murena < kr myraina) • zool mureenlaste sugukonda (Muraenidae) kuuluv angerjaline; elab lähistroopika- ja troopikameredes; võib olla mürgine
mustang <must|`ang -angi -`angi 22e s; mustang -i 2e s> (ingl < hisp mesteño, mostrenco peremeheta, omanikuta) • zool varem Ameerika rohtlais karjadena elanud metsistunud hobune; tänapäeval elab mustange kaitsealuste karjadena USA lõunaosas poolkõrbelistel aladel
nautilus <nautilus -e 11 s> (kr nautilos meresõitja < naus laev) • zool laevuke, spiraalse hulgakambrilise kojaga peajalgne, laevukeseline; elab Vaikses ja India ookeanis
nautiluspokaal • kunst renessansi ja baroki ajastul luksuslik kuld- v hõbekaunistustega pokaal, mis oli valmistatud suurest merikarbist
navaaga <navaaga 16 s> (vn навага < saami) • zool kala (Eleginus) tursklaste sugukonnast; elab Põhja-Jäämeres ja Vaikse ookeani põhjaosas
nunn <n`unn nunna n`unna 22i s> (keskalamsks nunne, rts nunna < ld nonna) • oma elu jumalale pühendanud ja nunnatõotuse andnud naine, kes elab maailmast eraldunud kogukonnas (kloostris). Vt ka munk
ordu <ordu 16 s> (keskld ordo vaimulik ordu < ld kord, reegel) • kindlate põhikorrareeglite järgi organiseeritud kinnine, tavaliselt vaimulik ühing; relig katoliku vaimulik vennas- v õeskond, mis elab kiriklikult kinnitatud ordureeglite järgi
ordumeister • relig katoliku vaimuliku rüütliordu ülem
ordurüütel • relig katoliku vaimuliku rüütliordu liige
pangoliin <pangol|`iin -iini -`iini 22e s> (pr pangolin < malai pengguling „veeretaja“) • zool soomus-sipelgakaru (Manis pentadactyla), imetaja soomusloomaliste seltsist; elab Põhja-Indias, Nepalis, Lõuna-Hiinas
parasiit <paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr parasitos muidusööja, priileivasööja) • biol nugiline, söödik, taim- v loomorganism, mis elab teise organismi peal v sees, toitudes selle kulul; piltl teise kulul elav isik
parasiitsõna • lgv nugisõna, vääras tähenduses kasutatav, teise sõna tähendusalale tunginud sõna, nt sõna läbi sõnade kaudu, üle, pärast, tõttu asemel
parasiittaim • bot taimparasiit, nugitaim, taim, mis toitub teistest taimedest, olles kinnitunud nende juurtele v võsudele; täisparasiidid võtavad peremeestaimelt vee ja kõik toitained, poolparasiidid saavad teistelt taimedelt vee ja osa toitaineid
qui vivra, verra
[ki vivr·a ver·a] (pr kes elab, see näeb) • küll tulevik näitab
sotsiaalparasitism <+ parasit|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< sotsiaalne + parasitism) • ökol kahe loomaliigi (pms ühiselulise putuka) kooselu, milles üks liik elab parasiidina ja sõltub teise liigi pesakonnast v karjast
stenotoopne <+ t`oop|ne -se 2 adj> (< steno- + kr topos koht) • biol elupaika valiv, vastand eurütoopne
stenotoopne organism • biol organism, kes elab kindlas biotoobis ega talu selle muutusi
šaakal <š`aakal -i 2e s> (trg çakal < prs shagāl) • zool punakaskollane kiskja (Canis aureus) koerlaste sugukonnast, elab Edela-Aasias, Kagu-Euroopas ja Põhja-Aafrikas
tiigerhai <+ h`ai 26 s> (< tiiger) • zool kõhrkala (Galeocerdo cuvieri) hallhailaste sugukonnast; elab ookeanide troopilistes ja lähistroopilistes osades; on inimesele ohtlik, ründab ka rannavees
vikunja <vik´unja 16 s> (hisp vicuña < ketšua wikuña) • zool kaamellaste sugukonda laamade perekonda kuuluv sõraline (Vicugna vicugna), elab Lõuna-Ameerika kõrgmäestikus