[VSL] Võõrsõnade leksikon

aie <aie 16 s> (pr aye-aye < malagassi, oletatavasti üllatushüüd v looma häälitsuse imitatsioon) • zool aielaste sugukonda aie perekonda kuuluv esikloomaline (Daubentonia madagascariensis); kassisuurune loom, elab Madagaskaril; oma sugukonna ainus säilinud liik

amfibiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< amfi- + biont) • zool amfiiborganism, kes ühes elujärgus elab vees ja teises elujärgus õhus (nt kiilid, kahepaiksed)

anšoovis <anšoovis -e 9 s> (sks Anschovis < hisp, port anchoa, anchova) • zool väike kilutaoline parvekala (Engraulis) heeringaliste alamseltsist, elab Mustas ja Aasovi meres, Euroopa edelarannikul, Vahemeres jm

arapaima <arap´aima 16 s> (uusld < indiaani k-d), piraruku <pirar´uku 16 s> (tupii) • zool suurimaid magevee luukalu (Arapaima gigas) (pikkus kuni 4 m, mass 200 kg), elab Ameerika troopikajõgedes; hinnaline töönduskala

batübiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr bathys sügav + biont) • biol süvaveeorganism, veeorganism, kes elab ainult veekogude väga sügavates osades, kuhu päikesevalgus ei ulatu

beluuga <beluuga 16 s> (vn белуга) • zool kala, suurim (kuni 9 m pikk) tuurlane, elab Kaspia, Mustas ja Aadria meres; ka valgevaal (arktilistes meredes)

epibiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< epi- + biont) • biol organism, mis elab teise organismi pinnal teda kahjustamata

fama semper vivit [faama semper viivit] (ld) • maine (v kuulsus) elab igavesti

gaavial <g`aavial -i 19 s> (pr gavial < hindi ghaṛiyāl) • zool krokodilliliste seltsi kuuluv pika koonuga roomaja (Gavialis) (kuni 5–6 m pikk), elab India jõgedes

galaago <galaago 16 s> (uusld) • zool väike tiheda karvaga poolahviline (Galago), elab Aafrika troopilistes metsades

guanaako <guanaako 16 s> (hisp guanaco < ketšua wanaku) • zool üks laama liike (Lama huanaco), elab Lõuna-Ameerika kõrgmäestikes; annab väärtuslikku villa

habitaat <habit|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld habitat elab, elutseb) • biol elupaik, teatud looma v taimeliigi looduslik asuala

hemikrüptofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< hemi- + krüptofüüt) • bot taim, mis ebasoodsa aastaaja elab üle vahetult maapinna lähedal asetsevate pungade varal (nt võilill)

homaar <hom|`aar -aari -`aari 22e s> (pr homard) • zool suur (kuni 90 cm pikk ja 15 kg raske) merivähk (Homarus) kümnejalaliste seltsist, elab Atlandi ookeanis; hinnatud maitsva liha tõttu

iguaan <igu|`aan -aani -`aani 22e s> (hisp iguana < kariibi) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev suur lameda kehaga pikasabaline sisalik (Iguana), elab peamiselt maapinnal. Vt ka leeguan

irbis <irbis -e 9 s> (vn ирбис < mongoli ирвэс) • zool lumeleopard (Uncia uncia), kiskja kaslaste sugukonnast, elab Kesk-Aasia mägedes

kapibaara <kapibaara 16 s> (hisp capibara < guaranii kapiÿva rohusööja) • zool veesiga (Hydrochoerus hydrochaeris), suur näriline veesigalaste sugukonnast; elab Lõuna-Ameerika jõgede ja järvede äärsetel kõrge rohustikuga madalikel

kataroob <katar|`oob -oobi -`oobi 22e s> (< kr katharos puhas + bios elu), katarobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr katharos puhas + biont) • biol organism, kes elab ainult väga puhtas, orgaaniliste reoainetega saastamata vees. Vastand saproob

kleptobioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< kr kleptō varastan + -bioos) • biol liikidevaheliste suhete vorm: üht liiki loom elab teist liiki looma pesas ja toitub tema kogutud v toodetud toiduvarust v eritistest (nt vahakoid mesilastarudes)

krüptofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< krüpto- + -füüt) • bot peittaim, mitmeaastane rohttaim, mis talvitub v elab kuiva perioodi üle maa sees v vees peituvate pungade abil

langust <lang|`ust -usti -`usti 22e s> (pr langouste < ld locusta merivähk) • zool suur söödav sõrgadeta merivähk (Palinurus), elab Vahemeres ja Euroopa Atlandi rannikul

leeguan <l`eeguan -i 19 s> (holl leguaan < hisp (la) iguana iguaan < kariibi) • zool kõrge külgedelt kokkusurutud kerega sisalikuline (Iguana) iguaanlaste sugukonnast, elab peamiselt puudel, on öise eluviisiga; levinud Lõuna-Ameerikas. Vt ka iguaan

lepidosireen <+ sir|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr lepis soomus + sireen) • zool kopskalaliste ülemseltsi kuuluv kuni 1 m pikk mageveekala (Lepidosiren paradoxa), elab Lõuna-Ameerika jõgedes

manul <manul -i 2e s> (mongoli мануул) • zool stepikass (Felis manul), väike kodukassi meenutav pikakarvaline lühikeste jalgadega kaslane; elab Siberis, Mongoolias, Kesk-Aasias, Tiibetis jm

miljöö <milj`öö 26 s> (pr milieu < mi- kesk-, pool- + lieu koht) • keskkond, kogum väliseid elutingimusi, milles asub ühiskonnaliige v elab mingi organism ja mis teda otseselt v kaudselt mõjutavad; ümbruskond, õhkkond

mureen <mur|`een -eeni -`eeni 22e s> (ld murena < kr myraina) • zool mureenlaste sugukonda (Muraenidae) kuuluv angerjaline; elab lähistroopika- ja troopikameredes; võib olla mürgine

mustang <must|`ang -angi -`angi 22e s; mustang -i 2e s> (ingl < hisp mesteño, mostrenco peremeheta, omanikuta) • zool varem Ameerika rohtlais karjadena elanud metsistunud hobune; tänapäeval elab mustange kaitsealuste karjadena USA lõunaosas poolkõrbelistel aladel

nautilus <nautilus -e 11 s> (kr nautilos meresõitja < naus laev) • zool laevuke, spiraalse hulgakambrilise kojaga peajalgne, laevukeseline; elab Vaikses ja India ookeanis
nautiluspokaal • kunst renessansi ja baroki ajastul luksuslik kuld- v hõbekaunistustega pokaal, mis oli valmistatud suurest merikarbist

navaaga <navaaga 16 s> (vn навага < saami) • zool kala (Eleginus) tursklaste sugukonnast; elab Põhja-Jäämeres ja Vaikse ookeani põhjaosas

nunn <n`unn nunna n`unna 22i s> (keskalamsks nunne, rts nunna < ld nonna) • oma elu jumalale pühendanud ja nunnatõotuse andnud naine, kes elab maailmast eraldunud kogukonnas (kloostris). Vt ka munk

ordu <ordu 16 s> (keskld ordo vaimulik ordu < ld kord, reegel) • kindlate põhikorrareeglite järgi organiseeritud kinnine, tavaliselt vaimulik ühing; relig katoliku vaimulik vennas- v õeskond, mis elab kiriklikult kinnitatud ordureeglite järgi
ordumeister • relig katoliku vaimuliku rüütliordu ülem
ordurüütel • relig katoliku vaimuliku rüütliordu liige

pangoliin <pangol|`iin -iini -`iini 22e s> (pr pangolin < malai pengguling „veeretaja“) • zool soomus-sipelgakaru (Manis pentadactyla), imetaja soomusloomaliste seltsist; elab Põhja-Indias, Nepalis, Lõuna-Hiinas

parasiit <paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr parasitos muidusööja, priileivasööja) • biol nugiline, söödik, taim- v loomorganism, mis elab teise organismi peal v sees, toitudes selle kulul; piltl teise kulul elav isik
parasiitsõna • lgv nugisõna, vääras tähenduses kasutatav, teise sõna tähendusalale tunginud sõna, nt sõna läbi sõnade kaudu, üle, pärast, tõttu asemel
parasiittaim • bot taimparasiit, nugitaim, taim, mis toitub teistest taimedest, olles kinnitunud nende juurtele v võsudele; täisparasiidid võtavad peremeestaimelt vee ja kõik toitained, poolparasiidid saavad teistelt taimedelt vee ja osa toitaineid

qui vivra, verra [ki vivr·a ver·a] (pr kes elab, see näeb) • küll tulevik näitab

sotsiaalparasitism <+ parasit|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< sotsiaalne + parasitism) • ökol kahe loomaliigi (pms ühiselulise putuka) kooselu, milles üks liik elab parasiidina ja sõltub teise liigi pesakonnast v karjast

stenotoopne <+ t`oop|ne -se 2 adj> (< steno- + kr topos koht) • biol elupaika valiv, vastand eurütoopne
stenotoopne organism • biol organism, kes elab kindlas biotoobis ega talu selle muutusi

šaakal <š`aakal -i 2e s> (trg çakal < prs shagāl) • zool punakaskollane kiskja (Canis aureus) koerlaste sugukonnast, elab Edela-Aasias, Kagu-Euroopas ja Põhja-Aafrikas

tiigerhai <+ h`ai 26 s> (< tiiger) • zool kõhrkala (Galeocerdo cuvieri) hallhailaste sugukonnast; elab ookeanide troopilistes ja lähistroopilistes osades; on inimesele ohtlik, ründab ka rannavees

vikunja <vik´unja 16 s> (hisp vicuña < ketšua wikuña) • zool kaamellaste sugukonda laamade perekonda kuuluv sõraline (Vicugna vicugna), elab Lõuna-Ameerika kõrgmäestikus