[VSL] Võõrsõnade leksikon

aikmofoobia <+ f`oobia 1 s> (< kr aichmē odaots + foobia) • psühh haiglane teravate esemete kartus

analoogia <+ l`oogia 1 s> (kr analogia)
1. sarnasus, taolisus, üldiselt erinevate esemete, nähtuste v mõistete teatavate tunnuste sarnasus v samalaadsus
2. biol erineva päritolu, kuid sarnase talitlusega elundite esinemine, vt ka homoloogilised elundid
3. loog kaudne järeldus üksikult üksikule, milles kahe eseme teatavate tunnuste sarnasusest järeldatakse teiste tunnuste sarnasust
õiguse analoogia • jur mingi seaduses mitte ettenähtud juhtumi puhul sellise õigusnormi rakendamine, mis hõlmab üldisi õiguspõhimõtteid

animism <anim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr animisme < ld animus hing, vaim) • relig hingeusk, elutute esemete ja loodusnähtuste hingestamine loodusrahvail; on usundiliste uskumuste aluseks

antikvaar <antikv|`aar -aari -`aari 22e s> (ld antiquarius < antiquus vana) • vanaaegsete haruldaste esemetega, piltidega, eriti trükistega kaupleja; vanemal ajal ka selliste esemete koguja; mõnel maal: muinasuurija

autoregulatsioon <+ regulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< auto- + regulatsioon) • iseregulatsioon, mille puhul juhtiv mõju pärineb süsteemist enesest

bakeliit <bakel|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn L. H. Baekeland, Belgia keemik, 1863–1944) • keem, tehn fenoplastide liiki kuuluv plast; kasut vedelal kujul (bakeliitlakk) v tahke, merevaiku meenutava massina mitmesuguste esemete valmistamiseks, isoleerainena jne

blüüs <bl`üüs blüüsi bl`üüsi 22e s> (sks Blüse) • mer, aj põlevvedelikuga täidetud nõu, mis põlemisel annab eredat valgust (vahend enesele tähelepanu juhtimiseks v lootsi väljakutsumiseks öösel)

definitsioon <definitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld definitio) • määratlus, mõiste (esemete v nähtuste klassi) oluliste tunnuste lühiesitus; definitsioonis on hrl antud soomõiste (genus proximum) ja liigitunnus (differentia specifica)

dekoratsioon <dekoratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr décoration) • ruumide, tänavate, vaateakende, esemete kaunistus v kujundus; teater lavakujunduselement; piltl välispidisus, väline meeldivus (puuduste varjamiseks)

depoo <dep`oo 26i s> (pr dépôt)
1. eh ehitis raudteeveeremi, trammide, trollide v tuletõrjetehnika hoidmiseks ja remontimiseks
2. med talletus, süstimise varal naha all v lihastes ravimivaru moodustamine, et ravim toimiks pikemat aega; depooravimid on pikaaegse toimega ravimid
depooleid • arheol peitleid, maasse kaevatud v muul viisil peidetud muinasaegsete esemete leid
depooveksel • maj mingi kohustuse tagatiseks antud veksel
veredepood pl • füsiol verevarulad, inimesel ja loomadel elundid (põrn, maks, nahk), kus võib säilida teatud hulk verd, mis on üldisest vereringest välja lülitatud

drentšer <dr`entšer -i 2e s> (ingl drencher) • tehn veepihusti tuletõrje veetorustikul esemete ja ruumide niisutamiseks v vesikardinate moodustamiseks tulekahju puhkemisel

eksistents <eksist|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ld exsistentia) • olemasolu, olemine
eksistentsiotsustus • loog otsustus, mille sisu peegeldab teatud esemete v nähtuste olemasolu

ekspressionism <ekspression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr expressionnisme < expression väljendus, ilme < ld expressio väljendusrikkus) • kunst, kirj, muus vool Euroopa kujutavas kunstis, kirjanduses, muusikas ning lava- ja filmikunstis XX s; seadis esikohale kunstnikust enesest lähtuva idee ja tema elamuste väljendamise eksalteeritud, paatoslikus, fantastiliselt liialdatud kujunditega stiilis

ekstraklass <+ kl`ass klassi kl`assi 22e s> (< ekstra- + klass) • omadustelt v võimetelt tavalisust ületav esemete v isikute rühm

ekstravertne <ekstrav`ert|ne -se 2 adj> (< ekstraversioon) • väljapoole pööratud; psühh rohkem välismaailmale kui enesele suunatud huvidega (inimtüübi kohta). Vastand introvertne

eleaat <ele|`aat -aadi -`aati 22e s> (< pn Elea, Vana-Kreeka linn Lõuna-Itaalias) • fil Vana-Kreeka filosoofiakoolkonna filosoof; eleaadid arendasid VI–V s eKr õpetust, mille kohaselt tõeline olemine on ilma erinevusteta ja muutumatu, sest kogu näilik muutlik mitmekesisus on meelepete; see õpetus oli üheks platonismi allikaks

elektrontehnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< elektron + tehnoloogia) • tehn materjalide ja esemete töötlemine elektrilaengute ja tugevate elektriväljade koosmõjul

entiteet <entit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr entité < keskld entitas < ld ens olev, asi < esse olema) • olemus, esemete tõeline olu

erütropsia <erütr`opsia 1 s> (< erütro- + kr opsis nägemine) • med punanägemine, esemete nägemine punase varjundiga

fatamorgaana <fatamorgaana 16 s> (it fata Morgana haldjas Morgana) • meteor terendus, õhupeegeldus, valguskiirte murdumisel eri tihedusega õhukihtides tekkiv kaugemate nähtamatute esemete suurendatud kujutis (vt ka miraaž); piltl pettepilt, viirastus

galvanotehnika <+ tehnika 1 s> (< galvano- + tehnika) • tehn menetlus esemete katmiseks metallikihiga elektrolüüsi teel; galvanotehnika liigitub galvanoplastikaks ja galvanosteegiaks

garnituur <garnit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr garniture)
1. ühtekuuluvate esemete terviklik kogu, komplekt (nt mööbligarnituur)
2. mingi suurema eseme juurde kuuluvad lisandid, kaunistus
3. trük samanimeliste trükikirjade komplekt, mis sisaldab kõiki kirjasuurusi, -jämedusi ja -kujusid

genus → geenus
genus proximum [genus proksimum] (ld lähim liik) • loog (lähim) soomõiste, laiem esemete v nähtuste klass, millesse mingi teine mõiste vahetult kuulub ühe liigina, vt ka definitsioon
genus utrum (ld kumbagi sugu) • lgv kahesooline sõna, samal ajal kahest soost olev sõna

halfa <halfa 16 s> (ar ḥalfah), esparto <esp´arto 16 s> (hisp) • bot stepirohu liik (Stipa tenacissima) Vahemere maadel, kasut mitmesuguste esemete punumiseks, tselluloosi ja paberi valmistamiseks
halfapaber • trük paks, kuid kerge kõrgtrükipaber

hieroloogia <+ l`oogia 1 s> (< hiero- + -loogia) • relig pühade esemete uurimine ja sellega seotud kirjandus

ikaarilised mängud pl, ikaristlikud mängud pl (< pn Ikaros, Kreeka müütilise taiduri Daidalose poeg) • tsirkuses viljeldav akrobaatika ala: erilistel alustel lamavad akrobaadid žongleerivad jalgade abil esemete ja inimestega

illusioon <illusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld illusio pilkamine; eksitus) • psühh meelepete, tajueksimus, objektide reeglipäraselt korduv teisiti tajumine, kui need on tõeliselt; piltl aluseta lootus, täitumatu unistus; pettekujutelm

induktsioon <induktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inductio sissejuhtimine < inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog loogiline järeldamine üksikult v vähem üldiselt üldisemale, üksikjuhtudest v -faktidest üldistuste ja seaduspärasuste tuletamine; teaduslikus tunnetuses on induktsioon lahutamatult seotud deduktsiooniga
2. el voolu v magnetvälja tekkimine kehas teise, lähedal asetseva keha voolu v magnetvälja toimel
3. füsiol närvikeskuste talitlust koordineeriv mehhanism, seisneb erutuse ja pidurduse vastastikuses soodustamises
4. biol embrüoloogias: kudede v rakkude vastastikune mõju, mis juhib nende arengut
5. biol teatud (valk)aine tootmise käivitumine rakus mingi välisteguri mõjul
6. med ajavahemik narkoosi alustamisest sobiva sügavusega narkoosi saavutamiseni
7. med sünnituse esilekutsumine
induktsioondefektoskoopia • defektoskoopia meetod elektrit juhtivast materjalist esemete defektide avastamiseks pöörisvoolude abil
induktsiooniperiood • keem ajavahemik keemiliseks reaktsiooniks vajalike tingimuste tekkimisest reaktsiooni tegeliku alguseni
induktsioonlogi, elektromagnetlogi • mer navigatsiooniseade laeva kiiruse mõõtmiseks vee suhtes
induktsioonmootor → asünkroonmasin
induktsioonregulaator • el pöördtrafo, sujuvalt muudetava väljundpingega autotrafo

installatsioon <installatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld installatio kohale- v ametissepanemine < stallum vaimuliku istekoht kirikus)
1. kunst kolmemõõtmeline objekt, kunstipärane esemete v materjalide seade, mis võib ühendada erinevaid kunstivorme ja -tehnikaid
2. tehn rakestus, seadmestus, vee-, gaasi- v elektriseadmete (ka masinate vm) paigaldamine; vastav paikne seadmestik, paigaldis
3. relig pidulik vaimuliku ametisseseadmise rituaal katoliku kirikus, vt ka introduktsioon (3)

juveliir <juvel|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Juwelier) • kullassepp, juveelide valmistaja v nendega kaupleja
juveliirikunst • kullassepakunsti haru, vääriskivide töötlemine ja nende kasutamine esemete kaunistamisel

kollektsionäär <kollektsion|`äär -ääri -`ääri 22e s> • esemete koguja kollektsiooni jaoks

kollektsioon <kollektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr collection < ld collectio kogumine) • ühelaadsete esemete süstematiseeritud kogu

kompleks <k`ompl|`eks -eksi -`eksi 22e s> (< ld perf partits complexus kokku põimitud)
1. tervikut moodustav omaette ehitiste, esemete, nähtuste, toimingute vm kogum
2. psühh hingeelu häire, mõtete, kujutluste, tunnete kogum, mis on alateadvuslik ja vastuolus teiste, indiviidi enda poolt tunnustatud mõtete ja veendumustega

kredents <kred|`ents -entsi -`entsi 22e s> (it credenza usk, usaldus; puhvetkapp < ld credere uskuma) • aj algselt lauake, millel hoiti toitu ja jooke enne pakkumist (nende ohutuses veendumiseks); hiljem serveerimislaud; relig lauake jumalateenistusel vajalike esemete jaoks

kultus <k`ultus -e 11~9 s> (ld cultus viljelus; austus) • jumaldav austamine, aukartlik harrastamine; relig jumalate ja muude üleloomulikku väge omavaiks peetud olendite, esemete, paikade usuline austamine ja sellega seotud kombed; piltl kellegi v millegi sõge austamine, iidoliks seadmine

kvantor <kv`antor -i 2e s> (< ld quantus kui palju) • mat loogiline operaator, mis iseloomustab esemete (või predikaadi (2)) valdkonda, mille kohta loogiline avaldis käib; lgv hulgasõna

köösner <k`öösner -i 2e s> (sks Kürschner, keskalamsks korsener) • kasuksepp, pargitud ja viimistletud karusnahast esemete valmistaja

lift <l`ift lifti l`ifti 22e s> (ingl lift tõstma) • tehn tõstuk, tõsteseade inimeste v esemete edasitoimetamiseks püstsihis, hrl ehitise ühelt korruselt teisele

luminestsentsdefektoskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< defektoskoopia) • tehn luminestsentsil põhinev menetlus metall-, plast-, keraamika- jm esemete pinna-, erijuhul ka läbivate defektide avastamiseks

luup1 <l`uup luubi l`uupi 22e s> (pr loupe) • suurendusklaas, raamistatud kumerlääts v läätsede süsteem väikeste esemete vaatlemiseks

magnetodefektoskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< magnet + defektoskoopia) • füüs kogum meetodeid, millega avastatakse magnetiliste omadustega esemete pinna- ja pinnalähedasi defekte ning ebakorrapärasusi

makropsia <makr`opsia 1 s> (< makro- + kr opsis nägemine) • med esemete nägemine tõelistest suurematena. Vastand mikropsia

mikrofotograafia <+ gr`aafia 1 s> (< mikro- + fotograafia) • fot mikroskooppildistus, mikroskoopiliste esemete fotografeerimine erilise mikroskoobi ja fotokaamera abil

mikropsia <mikr`opsia 1 s> (< mikro- + kr opsis nägemine) • med esemete nägemine tõelisest väiksemana. Vastand makropsia

modelleerima <modell|`eerima -eerib 28 v> (it modellare)
1. esemete, nähtuste ja protsesside mudeleid koostama, neid uurima, mudeldama; voolima, vormima, mingist materjalist välja töötama
2. kunst kunstiteoses valguse ning varju efektidega kolmemõõtmelise eseme illusiooni looma

niello <ni´ello 16 s> (it < ld nigellus mustjas < niger must) • kunst metallehistöö tehnika, hõbedast (harvem kullast) esemete kaunistamine musta sulatisega, millega täidetakse esemele graveeritud süvendid

nonfiguratiivsus <nonfigurat`iivsus -e 11~9 s> (< nonfiguratiivne) • kunst abstraktsus; looduse ja esemete vältimine eeskujudena

optikasüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< optika + süsteem) • tehn optikaseadiste kogu, mida kasut valguse spektraalseks lahutamiseks v esemete kujutiste saamiseks

optiline <optili|ne -se -st 12 adj> • optikasse puutuv; valgusse ja nägemisse puutuv, valgus-, nägemis-, silma-
optiline aktiivsus • teatud ainete võime pöörata teda läbiva polariseeritud valguse võnketasandit
optiline analüüs • keemiliste elementide ja ühendite kindlakstegemine optilise kiirguse kaudu
optiline indikatriss • kujund, mis iseloomustab valguse v keskkonna optiliste karakteristikute suunda
optiline isomeeria, ka peegelisomeeria • molekulide asümmeetriast tulenev isomeerialiik, mille puhul eksisteerivad isomeerid on teineteise peegelpildid
optiline kaabel • valguskaabel
optiline ketas • laserketas
optiline kiri • info automaattuvastuseks mõeldud kiri
optiline klaas • ühtlase koostise ja suure läbipaistvusega sisepingeteta klaas
optiline kvadrant • nurgamõõteriist, millega mõõdetakse pinna kallet horisontaaltasandi suhtes
optilised petted pl • nägemismeele petted, mõnede esemete teisiti nägemine, kui nad on tõeliselt
optiline side • info edastamine valguse v sellele lähedase lainepikkusega elektromagnetkiirguse abil
optiline tsentriir • seade mõõteriista keskmestamiseks mingisse kindlasse punkti
optiline tugevus • läätse v optikasüsteemi valgusmurdmisvõimet iseloomustav suurus
optilised atmosfäärinähtused pl • astr valguse peegeldumisest, hajumisest ja murdumisest põhjustatud nähtused atmosfääris (nt halo, vikerkaar, taeva värvus)

panoptikum <pan´optikum -i 19 s> (< pan- + kr optikos nägemis-) • haruldaste esemete, eriti vahakujude vaatekogu; süsteemitu huviväärsuste näitus

psühhokinees <+ kin|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< psühho- + kr kinēsis liigutamine, liikumine) • parapsühholoogia nähtus, esemete liigutamine psüühilise energiaga

radiesteesia <radiest`eesia 1 s> (< radio- + kr aisthēsis tajumine, tundmine) • õpetus oletatavatest kiirgus- ja infoväljadest, mida tekitavad elusa ja eluta looduse objektid ning mida sensitiivid on võimelised tajuma; levinud rahvameditsiinis, kadunud esemete, hukkunute, veesoone jm otsinguil

rakurss <rak|`urss -ursi -`urssi 22e s> (vn раκурс < pr raccourcir lühendama)
1. kunst maalikunstis esemete lühenemine perspektiivis
2. ka fot, film nurk, mille all objekti pildistatakse, filmitakse v vaadatakse

rekvisitsioon <rekvisitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld requisitio < ld uurimine, jälitamine) • sundvõtmine, vara v teatud esemete (ajutine) võõrandamine riigile, hrl tasu eest

sakraarium <sakr`aarium -i 19~2e s> (ld sacrarium) • aj esialgu Vana-Rooma eramus paiknenud perekonnakabel, kus hoiti kodukoldejumalate kujusid; relig pühade esemete hoiuruum

sakristei <sakrist`ei 26 s> (sks Sakristei < keskld sacristia < ld sacer püha) • arhit, relig käärkamber, kiriku kõrvalruum vaimuliku ametitoimingute tarvis ja jumalateenistuseks vajalike esemete hoidmiseks

seeria <s`eeria 1 s> (ld series rida) • sari, samalaadsete esemete v nähtuste rida v rühm; ühise temaatika vm tunnuse poolest kokkukuuluvate ühesuguse kujundusega teoste kogu; geol regionaalse stratigraafilise liigestuse üksus
seeriamuusika • muus nüüdismuusika liik, mis põhineb seeriatehnikal: peale helide kõrguse võib helilooja allutada põhireale e seeriale helide pikkuse, tugevuse, tekitamise viisi, tämbri ja lähtekoha ruumis
seeriatootmine • maj saritootmine, toodete valmistamine ühetüübiliste korduvate partiide kaupa

süsteem <süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr systēma ühendus, tervik)
1. omavahel seotud esemete v nähtuste terviklik kogum, nt päikesesüsteem
2. mingit õpetust, teooriat moodustavate põhimõtete, väidete jm kogu, nt turumajandussüsteem
3. mingi üldise põhimõtte alusel loodud ühikute, elementide arvestus, nt punktisüsteem, rahasüsteem
4. klassifitseerimisel saadud süstemaatiline terviklik rühmitus, nt ökosüsteem
5. millegi üldine korraldus v struktuur, nt valimissüsteem

süstemaatika <süstemaatika 1 s> • süsteemne esitus, esemete ja nähtuste liigitamine ja rühmitamine; biol teadus loom- ja taimorganismide jagamisest süstemaatilistesse kategooriatesse

žonglöör <žongl|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr jongleur < žongleerima) • aj rändartist ja -muusik keskaegsel Prantsusmaal; osavus- e tasakaalukunstnik, tsirkuseartist esemete pildumise-püüdmise alal

taster <t`ast|er -ri 2e s> (sks) • tehn kobisirkel, riist kõverpinnaga esemete mõõtmete määramiseks

tekstiil <tekst|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld textilis kootud < texere kuduma) • lõngast v selle valmistamiseks kasutatud kiudainest tooted (riie, vilt jm), ka nendest valmistatud esemed
tekstiilgalanterii • tekstiilpudukaup, nt pitsid, paelad
tekstiilikunst • tarbekunsti haru, telgedel v käsitsi kootud, põimitud v heegeldatud esemete ja rõivaste kunstiline kujundamine

teleportatsioon <+ portatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< tele- + ld portare kandma) • parapsühholoogiline nähtus, esemete liigutamine kauguste taha psüühilise energia varal

teleskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr tēleskopos kaugele vaatav)
1. astr taevapikksilm, optiline riist väga kaugel asetsevate esemete, pms taevakehade vaatlemiseks
2. tehn üksteise sisse lükatavate torudega seadmeosa

terminism <termin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld terminus piir) • fil skolastika õpetus, mille järgi üldmõisted on kehtivad ainult mõisteliste märkidena, sarnaste esemete klasside esindajatena

termostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< termo- + kr statos seisev) • tehn seade esemete v ainete hoidmiseks püsival temperatuuril, kasut laboripraktikas ja tehnikas

tombola <tombola 1 s> (it < tombolare kukkuma) • loterii, rahvapidudel esemete loosimine, kusjuures õnnenumbreid võetakse välja pöörlevast trumlist

treiler <tr`eiler -i 2e s> (ingl trailer < trail järel vedama)
1. raskeveohaagis, suure kandevõimega haagis raskete ja suurte esemete vedamiseks
2. filmi- v saatelõik eelreklaamiks
3. info saba, infoobjekti lõpetav talitlusosa (nt tabelil, tekstileheküljel)

triaad <tri|`aad -aadi -`aadi 22e s> (kr trias kolm(e)sus)
1. kolmik, kolme isiku, eseme v mõiste kogum v ühtsus
2. arheol kolmikleid, kolmest väärisesemest v esemete rühmast koosnev arheoloogiline leid, mis aitab kaasa leiupiirkonna ja selle rahva kultuuri uurimisel
3. fil kolmeastmelisus, mis iseloomustab Hegeli filosoofias dialektilist arenemist: tees, antitees, süntees (2)

ultraheli <+ heli 17 s> (< ultra-) • füüs inimkõrvale kuuldamatu suure sagedusega (üle 20 kHz) heli
ultrahelidefektoskoopia • tehn esemete sisedefektide ja ebakorrapärasuste avastamine ultraheli abil