[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

Sõnastikust • Pikem tutvustus • dict.vsl@eki.ee •

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit

aktiivsüsi <+ süsi s`öe s`ütt süte 15 s> (< aktiivne) • süsi, mis erilise töötlemise tagajärjel omandab võime imada endasse rohkesti gaase, aure jne

chateaubriand [šatobriaa(n)] (< pn F. R. de Chateaubriand, Prantsuse kirjanik, 1768–1848) • kok praetud v grillitud veisefileetükk erilise kastmega; praetud v paneeritud kotlet petersellivõi ja mädarõikaga

deus ex machina [de˛us eks maahhina] (ld „jumal masinast“) • teater, aj jumala ilmumine näitelavale erilise tõstuki abil lõpplahenduse andjana; piltl ootamatu, situatsiooniväline asjaolude lahendus

dietoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< dieet + teraapia) • med dieetravi, haiguse ravi v ennetamine erilise toitumisrežiimi ehk dieedi abil

emulsioon <emulsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr émulsion < ld emulgere, perf partits emulsum välja lüpsma)
1. fot, film filmi, fotoplaadi v -paberi valgustundlik kiht
2. keem dispersne süsteem, kus ühe v mitme vedeliku tilgakesed on ühtlaselt jaotunud nende vedelikega segunematus vedelikus (dispersioonikeskkonnas); looduslikud emulsioonid on nt piim ja taimede piimmahl
3. kunst sideaine, mida kasut värvide sidumiseks alusega eeskätt tempera- ja akrüülvärvides
emulsioonimeetod • füüs tuumafüüsika meetod aatomituumade ja laetud elementaarosakeste avastamiseks erilise fotoemulsiooni abil

eximia cum laude [eks·imia kum laude] (ld) • erilise kiitusega (akadeemiline hinne)

geko <geko 16 s> (malai gekoq) • zool troopikas, subtroopikas ja ka parasvöötmes levinud gekolaste (Gekonidae) sugukonda kuuluv sisalik, kes varvaste erilise ehituse tõttu võib liikuda mis tahes asendis oleval siledal pinnal

hesühast <hesüh|`ast -asti -`asti 22e s> (keskkr hēsychastēs erak) • relig hesühasmi järgiv munk; hesühastid taotlesid jumaliku valguse nägemist erilise keskendumise abil

kardiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kardio- + -graafia) • med südametegevuse graafiline registreerimine erilise aparaadi, kardiograafi abil

keteldama <keteldama 27 v> (sks ketteln) • tekst kootud eseme silmuseid erilise õmblusega ühendama

kompensatsioon <kompensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld compensatio)
1. tasakaalustus, tasandus; hüvitus, hüvitis; korvamine
2. med nõrga v ülekoormatud elundi talitluse reguleerimine organismisiseste kohastumuslike muutuste varal (vt ka dekompensatsioon)
3. psühh kahjustunud, alaarenenud v ülekoormatud psüühilise protsessi talitluse tagamine organismi varuvõimaluste abil; ka puuduliku v puuduva isiksuseomaduse korvamine kas mõne olemasoleva omaduse erilise arendamise ja esiletõstmisega v puuduva omaduse väärtuse kahandamisega
kompensatsioonimeetod • mõõtemeetod, mille puhul mõõdetav suurus tasakaalustatakse samaliigilise tuntud suurusega
kompensatsioonitehing • maj rahvusvahelistes majandussuhetes kahepoolse kaubavahetuse vorm, mille puhul kindla väärtusega kaubakogused vahetatakse teiste sama väärtusega kaupade v teenuste vastu, osa kauba eest võidakse maksta rahas

kopeerpaber <+ paber -i 2e s> (< kopeerima) • ühelt küljelt erilise värvikihiga kaetud õhuke paber ärakirja tegemiseks

labürintkalad pl <+ kala 17u s> • zool erilise neeluõõnes leiduva õhuhingamist võimaldava labürintelundiga mageveekalad (Anabantoidei); võivad seetõttu pikemat aega kuival viibida

lederiin <leder|`iin -iini -`iini 22e s> (vn ледерин < sks Leder nahk) • tekst raamatuköitmiseks kasutatav tehisnahk või erilise lakiga kaetud puuvillriie

madeira <mad´eira 16 s> (< pn Madeira, Lääne-Aafrika saar) • erilise laagerdusega valmistatud karamelli kõrvalmaitsega kange Portugali vein

mandoliin <mandol|`iin -iini -`iini 22e s> (it mandolino < mandoola) • muus nelja keelepaariga keelpill, mängitakse erilise lipitsaga, plektroniga

martensiit <martens|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn A. Martens, Saksa metallurg, 1850–1914) • tehn mõne sulami v metalli nõeljate kristallidega struktuuriosa; terase karastamisel tekkiv martensiit annab sulamile erilise kõvaduse

mikrofotograafia <+ gr`aafia 1 s> (< mikro- + fotograafia) • fot mikroskooppildistus, mikroskoopiliste esemete fotografeerimine erilise mikroskoobi ja fotokaamera abil

mikroskoopiline <+ skoopili|ne -se -st 12 adj> • palja silmaga nähtamatu, üliväike; mikroskoobi abil vaadeldav, mikroskoobi abil tehtav, mikroskoobi-. Vastand makroskoopiline
mikroskoopiline preparaat • uuritavast esemest erilise menetluse abil valmistatud preparaat mikroskoobi all vaatlemiseks

müksobakter <+ b`akter -i 2e s> (< mükso- + bakter) • biol limabakter, müksobakterid on rühm erilise arengutsükliga baktereid, mis kasvavad limase massina mullas, sõnnikus jm; lagundavad taimejäänuseid, teisi baktereid ja seeni, ka tselluloosi

rakett <rak|`ett -eti -`etti 22e s> (sks Rakete < it rocchetta)
1. ilutulestikuks ja märguandmiseks tarvitatav erilise põleva v plahvatava seguga täidetud kest
2. lenn rakettmootoriga lennuaparaat
3. sõj erilise lõhkepeaga varustatud rakettmootoriga lennuaparaat, mida kasut relvana
4. aj, muus → rankett

retort <ret|`ort -ordi -`orti 22e s> (pr retorte < ld retorquere, perf partits retortus tagasi pöörama) • keem, tehn laboris kasutatav erilise kujuga klaas- v metallnõu kõrgel temperatuuril toimuvate protsesside (utmise, destilleerimise jm) teostamiseks
retortahi • tehn tööstusahi, milles kuumutatav materjal v kuumutatavad tooted asetsevad ühes v mitmes hermeetiliselt suletud, tulekindlast materjalist retordis ega puutu seetõttu kokku põlemisgaasidega

tsibeton <tsibeton -i 19 s> • farm ketoonühend, mis annab tsiibetile (1) erilise muskuselõhna

vasalliteet <vasallit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr vassalité) • aj feodaalide omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskaegses Lääne-Euroopas; suhted vormistati vasalli ja senjööri kokkuleppega, mis kinnitati erilise kombetalituse ja vasalli truudusvandega

vitalism <vital|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld vitalis elujõuline) • fil õpetus, mille kohaselt elus loodus erineb elutust loodusest kvalitatiivselt, sest elusas looduses toimivad tegurid, mida elutus põhimõtteliselt ei ole; juba antiikajal oletati elusolendite puhul hinge v erilise elujõu olemasolu

volovan <volovan -i 19 s> (pr vol-au-vent < lend tuules) • kok erilise kujuga lahtine lehttainapirukas, mis täidetakse enne serveerimist külma v kuuma täidisega (nt linnuliha, vääriskala, kalamarjaga)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur