[VSL] Võõrsõnade leksikon

amalgaamima <amalg|`aamima -aamib 28 v> • tehn amalgaamiga katma; elavhõbeda abil kulda, hõbedat v plaatinat maakidest eraldama

argentiit <argent|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld argentum hõbe) • miner hõbeläik, tinahall mineraal, hõbesulfiid, tähtsamaid hõbedamaake

argüroos <argür|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr argyros hõbe) • med naha, limaskestade, siseelundite ja silmade mustjashall v pruun pigmentatsioon, mis on tingitud organismi ladestunud hõbedast

artig <artig -i 2e s> (sks Artug, rts örtug) • aj Vana-Liivimaa hõbemünt XIV–XV s, 1 artig = 3 penni (2)

bigaat <big|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld bigatus < bigae paarisrakend < bi- + iugum rakend) • aj Vana-Rooma hõberaha (denaar), mille esiküljel oli paarisrakend

denaar <den|`aar -aari -`aari 22e s> (ld denarius kümneline) aj
1. Vana-Rooma ja varakeskaja hõbemünt
2. kuldmünt araabia maades VII–XIII s. Vt ka dinaar

dinero [dineero] (hisp < ld denarius denaar)
1. aj vana Hispaania ja Portugali raha
2. endisajal Peruu hõberaha (1 dinero = 10 sentaavot)

dirhem <d`irhem -i 2e s> , dirham <d`irham -i 2e s> (ar dirham < kr drachmē drahm)
1. aj keskaegne araabia kaaluühik ja hõbemünt
2. maj Maroko rahaühik, lüh MAD; Araabia Ühendemiraatide rahaühik, lüh AED; 1 dirhem = 100 sentiimi

drahm <dr`ahm drahmi dr`ahmi 22e s> (kr drachmē) aj
1. Vana-Kreeka hõbemünt mitmesuguse kaalu ja väärtusega, jagunes 6 obooliks
2. Kreeka endine rahaühik
3. endisaegne apteegikaaluühik Venemaal, 1 drahm = 3,732 g

eküü <ek`üü 26 s> (pr écu kilp < ld scutum)
1. aj Prantsuse kuld- v hõbemünt
2. {lüh ingl sõnadest European Currency Unit} maj Euroopa valuutaühik, kehtestati Euroopa valuutasüsteemi arvestusühikuna 13. märtsist 1979 ja käibis kuni üleminekuni eurole 1. jaanuaril 1999, lüh ECU

ferding <ferding -u 2 s> (sks Vierting, Ferding mrd, keskalamsks ver(d)ink) veering
1. keskajal hõbeda massi- ja arvestusühik Põhja-Saksamaal ja Vana-Liivimaal; 1 ferding = ¼ marka
2. Vana-Liivimaal a-st 1515 vermitud hõbemünt; 1 ferding = 9 killingit = 27 penni

killing <killing -i 2e s> (rts skilling, keskalamsks schillinc) • aj algselt Bütsantsi kuldmündi soliduse nimetus germaanlastel; Läänemere-äärsetes riikides XIII–XVII s käibinud hõbemünt

kroitser <kr`oitser -i 2e s> (sks Kreuzer < Kreuz rist, mündil kujutatud risti järgi) • aj Saksamaal, Austrias ja Poolas käibel olnud hõbedast v vasest väikemünt

kroon <kr`oon krooni kr`ooni 22e s> (ld corona pärg)
1. pärjataoline, hrl kullast ja kalliskividega kaunistatud peakate, riigivalitseja võimu sümbol
2. aj varem mitmesuguses väärtuses kuld- v hõbemünt, hiljem rahaühiku nimetus mitmel maal (nt Tšehhis, lüh CZK; Taanis, lüh DKK; Islandis, lüh ISK; Norras, lüh NOK; Rootsis, lüh SEK; Eestis, lüh EEK)
3. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, nähtav sakilise pärjana
4. bot õiekattekrooni moodustavad värvilised kroonlehed; puu võra
5. hamba pealmine (nähtav) osa
kroonülekanne • tehn peenmehhanismides kasutatav lihtne hammasülekanne; koosneb silinderhammasrattast ja sellega nurgi asetsevast kroonrattast

kvartatsioon <kvartatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld quarta pars neljandik) • aj varem kasutatud moodus kulla eraldamiseks hõbedast

livonees <livon|`ees -eesi -`eesi 22e s> (vn ливонез < keskld Livonia Liivimaa) • aj Vene hõbemünt, mida löödi 1757. a kohalikuks käibeks Liivimaa ja Eestimaa kubermangus (1 livonees = 96 kopikat)

merluus <merl|`uus -uusi -`uusi 22e s> (vn мерлуз < pr merlu(s)), heik <h`eik heigi h`eiki 22e s> (ingl hake) • zool tursklaste hulka kuuluv merekalade perekond (Merluccius); meil tuntuim liik on hõbemerluus e hõbeheik

monetaarsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< monetaarne + süsteem) maj
1. teatud riigi rahasüsteem, riigis kehtestatud raha emiteerimise ja ringluse korraldus
2. rahasüsteem, mille puhul on eesmärgiks luua võimalikult suured kuld- ja hõberaha varud

naelsterling <+ sterling -i 2e s> (ingl pound sterling < pound of sterlings nael sterling'eid < sterling hõbepenn), tähis £ • maj Suurbritannia rahaühik, lüh GBP; 1 naelsterling = 100 penni (alates 1971)

niello <ni´ello 16 s> (it < ld nigellus mustjas < niger must) • kunst metallehistöö tehnika, hõbedast (harvem kullast) esemete kaunistamine musta sulatisega, millega täidetakse esemele graveeritud süvendid

nogaata <nogaata 16 s> (vn ногата < ar nakd täisväärtuslik münt) • aj algul araabia hõbemünt; Vana-Vene rahaühik, = XI–XV s ¹/₂₀ arvestusgrivnaga

paspartuu <paspart`uu 26 s> (pr passe-partout) • kunst pilti raamiv papp v lõuend; raamatus v ajakirjas paksemast paberist vaheleht pealekleebitava pildi jaoks; van alaline pääsetäht (teatrisse, näitusele jne)

peeso <peeso 16 s> (hisp peso kaal)
1. maj rahaühik mitmes Kesk- ja Lõuna-Ameerika riigis ning Filipiinidel, lüh PHP; (1 peeso = 100 sentaavot); Kesk-Ameerika Ühisturu arveldusühik
2. aj endine Hispaania hõbemünt, 1 peeso = 4 peseetat

penn <p`enn penni p`enni 22e s> (keskalamsks penninc)
1. maj Suurbritannia peenrahaühik (= ¹/₁₀₀ naelsterlingit), vt ka penny
2. aj väheldane hõbemünt (algul u 1,5, hiljem 0,5 g); Eesti Vabariigi algusaastate paberraha (¹/₁₀₀ marka)

peseeta <peseeta 16 s> (hisp peseta) aj
1. Hispaania endine rahaühik, 1 peseeta = 100 sentimot, lüh ESP
2. Mehhiko (XVI s-st) ja Hispaania endine hõbemünt

platereskne stiil [plater·eskne stiil] (hisp plateresco < platero hõbesepp) • kunst Hispaania vararenessansi kaunistusstiil XV s lõpust XVI s keskpaigani; iseloomulik on varasemaid sugemeid sisaldav fantastiline peenelt töödeldud detailiküllane ornament

poltina <polt´ina 16 s> (vn полтина pool (rubla)) • aj Vene münt, 1 poltina = 50 kopikat; vermiti esialgu vasest, hiljem hõbedast; oli käibel vaheaegadega a-tel 1654–1927

quadrigatus [kvadrigaatus] (ld < quadriga neljahobuserakend) • aj Rooma hõberaha, millel oli neljahobuserakendi kujutis

sesterts <sest|`erts -ertsi -`ertsi 22e s> (ld sestertius „poolkolmat“, 2 ¹/₂ assi) • aj Vana-Rooma hõbemünt, 1 sesterts = ¹/₄ denaari1

sixpence [sikspenss] (ingl) • aj kuuepennine, 1551. a-st alates münditav Inglise poolešillingine hõbemünt; kaalus esialgu 3,11 g, väärismetallisisaldus 2,78 g

stateer <stat|`eer -eeri -`eeri 22e s> (kr statēr) • aj paljude Vana-Kreeka vääringute suurmünt kullast, elektronist (1) v hõbedast; 1 hõbestateer = 2–4 drahmi (1)

sterling <sterling -i 2e s> (ingl) • maj kulla- ja hõbedaproovi standard Inglismaal; keskaegne Inglise hõberaha

taaler <t`aal|er -ri 2e s> (sks Taler < Joachimsthaler < pn Sankt Joachimsthal, Jáchymov, linn Tšehhis)
1. Saksa hõbemünt a-st 1486, nimetusest on kujunenud Poola talar, Itaalia tallero, USA dollar; vermitud ka Baltimaadel XVI–XVIII s
2. aj vanal Liivimaal maa hindamise ühik
3. trük tiigelpressi osa, metallplaat, millele paigutatakse trükivorm

tabloid <tabl|`oid -oidi -`oidi 22e s> (ingl < tablet tahvel, märkmik + -oid)
1. kõmuleht, kollase ajakirjanduse väljaanne
2. väiksem ajalehe trükiformaat

testone [testoone] (it < testa pea) • aj Milanos alates 1474. a vermitud hõbemünt müntija pea kujutisega; selle eeskujul hakati selliseid münte vermima ka mujal Itaalias ja naabermaades

witten (keskalamsks „valge raha“) • aj hõberaha, 1 witten = ¹/₃ šillingit (XIII s kasut Lübeckis, hiljem Taanis ja Norras)