[VSL] Võõrsõnade leksikon

ahhailased pl <ahh`aila|ne -se -st 12~10? s> (< pn Ahhaia, Peloponnesose põhjaosas asunud maakond) • aj kreeklaste omaaegne nimetus, vanim Kreeka hõim

alemannid pl <alem|`ann -anni -`anni 22e s> (ld Alemanni) • aj III s Maini ülemjooksul elanud läänegermaani hõim

anglid pl <`ang|el -li 2e s> (ld Angli) • aj Schleswigist V s Britanniasse siirdunud germaani hõim

aravakid pl <arav|`ak -aki -`akki 22e s> (ingl Arawaks, hisp arahuacos < indiaani k-d) • indiaani hõim Lõuna-Ameerika Orinoco ja Amazonase jõgikonnas

bataavid pl <bat|`aav -aavi -`aavi 22e s> (ld Batavi) • aj germaani hõim Reini suudmealal

burgundid pl <burg|`und -undi -`undi 22e s> (ld Burgundii) • aj Burgundias varafeodaalse kuningriigi rajanud idagermaani hõim

etnos <`etnos -e 11~9 s> (kr ethnos) • etn ajalooliselt kujunenud püsiv inimrühmitis, hõim, rahvas v rahvus

füleetiline <füleetili|ne -se -st 12 adj> (< kr phylē hõim, kogukond) • biol päritolul põhinev

fülogeenia <+ g`eenia 1 s> (< kr phylē hõim, sugukond + -genēs, päritolu v liiki märkiv liide) • biol evolutsiooniteooria osa, mis käsitleb mingi liigi, perekonna, sugukonna vm rühma põlvnemist ning üksikelundite ajaloolist arengut

fülogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr phylē hõim, sugukond + genees) • biol põlvnemiskäik, mingi organismirühma, üksikelundi v elundkonna evolutsiooniline areng

gentiilne <gent`iil|ne -se 2 adj> (ld gentilis < gens suguvõsa, sugu, hõim) • teatud soole v suguvõsale omane, mingist suguvõsast pärit

goodid pl <g`oot goodi g`ooti 22e s> (ld Gothi < gooti Gut-thiuda)
1. aj idagermaani hõim, asustasid I–IV s Ida-Euroopa ja Musta mere rannikualasid, vt ka gootika
2. (ingl goths < ld) subkultuur, mille esindajad püüavad riietuse ja aksessuaaridega saavutada sünget ja dramaatilist välimust, vt ka gooti romaan

gorilla <gor´illa 16 s> (uusld < kr pl Gorillai, karvaste naiste hõim) • zool troopilise Aafrika ürgmetsades elav nüüdisaja suurim inimahv (Gorilla gorilla) (isane üle 2 m pikk)

halübid pl <halüb -i 2e s> (kr chalybes) • aj Musta mere kagurannikul elanud hõim, kes arvatakse olevat leiutanud rauatootmise

heruskid pl <her|`usk -uski -`uski 22e s> (ld Cherusci, kr Chērouskoi) • aj muistne germaani hõim, elasid Weseri ja Elbe jõe vahelisel alal

inkad pl <inka 16 s> (hisp incas < ketšua inqa) • indiaani hõim Peruus ja sellest hõimust pärinev valitsev dünastia enne XVI s

jeziidid pl <jez|`iid -iidi -`iidi 22e s> , jaziidid pl <jaz|`iid -iidi -`iidi 22e s> (ingl Yezidi, Yazidi < kurdi êzidî) • relig omaette uskkonna moodustav kurdi hõim Iraagis, Türgis ja Iraanis; sisaldab mitme usundi ja nende suundade sugemeid, islamiusulised naabrid peavad neid kuradikummardajaiks

joonlased pl <j`oonla|ne -se -st 12~10? s> (kr Iōnes) • aj Vana-Kreeka hõim

jüüdid pl <j`üüt jüüdi j`üüti 22e s> (sks Jüten < vanapõhja Iótar) • aj Jüüti poolsaarel elanud germaani hõim, mis segunes V–VIII s taanlastega

kimbrid pl <k`imb|er -ri 2e s> (ld Cimbri) • aj muistne germaani hõim

langobardid pl <langob|`ard -ardi -`ardi 22e s> (ld Langobardi < germ k-d „pikkhabemed“) • aj saagade järgi Skandinaaviast pärit idagermaani hõim; rajasid V s Lombardia riigi; läksid VII s üle katoliku usku, romaniseerusid seejärel kiiresti

lapiidid pl <lap|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr Lapithai) • müt Kreeka müt-s tugev hiiglaste hõim Põhja-Tessaalias, võitsid ära kentaurid

latiinid pl <lat|`iin -iini -`iini 22e s> (ld Latini) • aj itaalikute hõim Latiumis

moloss <mol|`oss -ossi -`ossi 22e s> (kr Molossos < molossid, Vana-Kreeka hõim) • kirj värsijalg, mis koosneb kolmest pikast silbist (– – –)

monogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< mono- + genees), monofüülia <+ f`üülia 1 s> (< mono- + kr phylon hõim, suguvõsa)
1. ühest lähtest tekkimine, vastand polügenees
2. biol organismirühma v -rühmade põlvnemine ühisest eellasrühmast järkjärgulise lahknemisega
3. lgv keelte v keelerühmade põlvnemine ühest algkeelest

natio [naatsio] (ld) • rahvas, sugu; hõim, rahvus

ordoviitsium <ordov`iitsium -i 19~2e s> (< ld Ordovices, vanakeldi hõim) • geol vanaaegkonna teine, kambriumile järgnenud ja silurile eelnenud ajastu ning ladestu

polügenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< polü- + genees), polüfüülia <+ f`üülia 1 s> (< polü- + kr phylē hõim, sugukond) • biol eritüveline põlvnemine, organismirühma v -rühmade põlvnemine mitmest lähtevormist; eritüvelise põlvnemise õpetus. Vastand monogenees

russid pl <r`uss russi r`ussi 22e s> (vn русь) • aj idaslaavi hõim

sabiinid pl <sab|`iin -iini -`iini 22e s> (ld Sabini) • aj itaalikute hõim muistses Kesk-Itaalias

saksid pl <s`aks saksi s`aksi 22e s> (ld Saxones < germ k-d sahs suur nuga, puss) • aj läänegermaani hõim Saksamaa aladel ja Britannias I–IX s

silur <silur -i 2e s> (< ld Silures, Walesis elanud keldi hõim) • geol vanaaegkonna (paleosoikumi) kolmas ajastu ja sellele vastav ladestu. Vt ka ordoviitsium, kambrium

silurid pl <silur -i 2e s> (ld Silures) • aj muistne keldi hõim Suurbritannia saarel, praeguses Walesis

suaav <su`aav suaavi su`aavi 22e s> (pr zouave < ar pn Zwāwa, kabiili hõim Alžeerias) • aj, sõj Prantsuse koloniaalvägede jalaväesõdur XIX–XX s

teutoonid pl <teut|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld Teutoni, Teutones) • aj muistne germaani hõim

totemism <totem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl totemism < tootem) • etn, relig paljudele loodusrahvastele omane uskumus, mille kohaselt teatud inimeste rühm (hõim) tunneb end olevat vahetus sugulussuhtes mingi looma-, harvem taimeliigiga v loodusnähtusega – tootemiga, kelle nime ta kannab; totemism on seotud tabude ja rituaalidega

tribalism <tribal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < tribe hõim, kogukondlik rühm < ld tribus) • hõimkondlik kokkukuuluvus; ka rahvuslikku ühtsust vastustav hõimusuhete ja -huvide ületähtsustamine

triibus <tr`iibus -e 11~9 s> (ld tribus)
1. aj esialgu Vana-Rooma hõim, hiljem territoriaalne haldusüksus Vana-Roomas
2. biol alamsugukonnast väiksem süstemaatikaüksus, mille moodustavad lähedased perekonnad

umbrid pl <`umb|er -ri 2e s> (ld pl Umbri) • aj itaalikute hõim muistses Kesk‑Itaalias

vend <v`end vendi v`endi 22e s> (< vendid, veneedid, muistne lääneslaavi hõim) • geol van vananenud ja mitteametlik nimetus proterosoikumi lõpus eristatava ajastu kohta, mille kestel arenes hulkrakne taimestik ja loomastik. Vt ka ediacara