[VSL] Võõrsõnade leksikon

aimakk <aim|`akk -aki -`akki 22e s> (mongoli аймаг) • geogr suurim haldusüksus Mongoolias

corregimiento [korrehimi·ento] (hisp < corregir parandama, karistama) • aj haldusüksus Hispaanias

county [kaunti] (ingl) • krahvkond, põhiline haldusüksus Suurbritannias ja Iirimaal; maakond, osariigist v provintsist väiksem haldusüksus USA-s, Kanadas, Austraalias jm

departemang <departem|`ang -angu -`angu 22e s> (pr département)
1. suurim haldusüksus Prantsusmaal jm
2. aj revolutsioonieelsel Venemaal ja mõnes teises riigis kõrgemate haldus- ja kohtuasutuste (ministeeriumide, senati jm) osakonna nimetus
3. USA-s ja Šveitsis ministeeriumide nimetus
riigidepartemang • USA välisministeerium

diötsees <diöts|`ees -eesi -`eesi 22e s> (ld dioecesis < kr dioikēsis valitsemine, provints) • aj Vana-Rooma haldusüksus; relig katoliku piiskopkond. Vt ka eparhia

eparhia <ep`arhia 1 s> (kr eparchia provints) • aj Rooma keisririigi idaprovints; haldusüksus Bütsantsis; relig õigeusu piiskopi kirikliku võimu juht. Vt ka diötsees

gmina <gmina 17 s> (poola < sks Gemeinde kogukond) • Poola väikseim haldusüksus

hundare [hündare] (rts sadakond < hundra sada) • aj kihelkonnale vastav haldusüksus muistsel Sveamaal (Rootsis)

kanton <k`anton -i 2e s> (pr canton < it cantone < canto nurk, kant) • liidumaa Šveitsis; teatav haldusüksus paljudes riikides

ken (jpn)
1. aj Jaapani endine pikkusmõõt, 1 ken = 1,8 m
2. ringkond, haldusüksus, prefektuur Jaapanis

kindralkomissariaat <+ komissari|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kindral- + komissariaat) • aj II maailmasõja ajal Saksamaa poolt okupeeritud aladel haldusüksus tsiviilvõimu korraldamiseks

kindralkubermang <+ kuberm|`ang -angu -`angu 22e s> (< kindral- + kubermang) • aj Venemaa haldusüksus 1775–1917; koosnes 1–13 kubermangust v oblastist

komitaat <komit|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld comitatus < comes krahv < ld kaaslane)
1. aj maa-ala, piirkond, krahvkond keskajal; tänapäeval suur haldusüksus Ungaris
2. saatmine, nt ülikooli lõpetanu pidulik ärasaatmine (pms üliõpilasorganisatsioonides)

kommuun <komm|`uun -uuni -`uuni 22e s> (pr commune < ld communis ühine)
1. töö ja vara ühisusel rajanev ettevõte v kollektiiv
2. aj keskajal feodaalkohustustest vabanenud linna- v külakogukond; suure Prantsuse revolutsiooni aegne linnade omavalitsus; autonoomne rahvusriik Nõukogude riigi alguspäevil
3. väikseim haldusüksus Prantsusmaal, Belgias, Itaalias jm

krai <kr`ai 26 s> (vn край serv, äär, piirkond) • suur territoriaalne haldusüksus Venemaal

kreis <kr`eis kreisi kr`eisi 22e s> (sks Kreis ring, ringkond) • haldusüksus Saksamaal; aj maakonna tsaariaegne nimetus, eriti Baltimail
kreisfiskaal • aj maakonna rahaasjade järelevalve ametnik

kubermang <kuberm|`ang -angu -`angu 22e s> (< pr gouvernement valitsemine, valitsus) • suurim haldusüksus mõnes riigis

lään <l`ään lääni l`ääni 22e s> (rts län)
1. suurim haldusüksus Rootsis ja Soomes
2. (sks Lehen, Lehn) aj vt feood

noom <n`oom noomi n`oomi 22e s> (kr nomos)
1. aj maakond, Vana-Egiptuse haldusüksus
2. haldusüksus tänapäeva Kreekas

oblast <oblast -i 2e s> (vn область piirkond) • (suur) haldusüksus Venemaal

prefektuur <prefekt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld praefectura asehalduspiirkond; ülemaamet)
1. aj haldusüksus Vana-Roomas
2. haldusüksuse valitsemisorgan mõnes riigis
3. prefekti (2) ametiruum, tema kantselei
4. prefekti ametikoht

presidentkond <presid`entk|`ond -onna -`onda 22i s> (< president) • aj territoriaalne haldusüksus Liivimaal 1582–98, keskused olid Võnnu (Cēsis), Tartu ja Pärnu

provints <prov|`ints -intsi -`intsi 22e s> (ld provincia)
1. aj antiikajal Rooma võimule allunud maa väljaspool Itaaliat
2. haldusüksus mõnes riigis, maakond, kubermang
3. pealinnast vm suurtest keskustest kaugel asuv maakoht, eriti vastandina neile
4. teadusrajoneeringute üksus, nt taimegeograafias

rajoon <raj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (vn район < sks Rayon ringkond, piirkond < pr rayon kiir, raadius)
1. piirkond, paikkond, maa-ala
2. haldusüksus mõnes riigis (Venemaal, Ukrainas)
3. bot taksonoomiline üksus, nt geobotaaniline rajoon

regioon <regi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld regio suund, piir, piirkond)
1. ala, piirkond; valdkond
2. haldusüksus mitmes riigis
3. biogeograafilise rajoonimise põhiüksusi
4. info kuvaruumi pidev osa

sandžakk <sandž|`akk -aki -`akki 22e s> (trg sancak) • haldusüksus Türgis

staarost <staarost -i 2e s> (vn староста) • aj Venemaal XVI–XX s alguseni valitav kogukonnapealik, küla- v semstvovanem; Poolas staarostkonna valitseja (kuni 1795. a-ni), hiljem haldusametnik, asemaanõunik
staarostkond • aj haldusüksus Poola kuningriigis

staniitsa <staniitsa 16 s> (vn станица)
1. kasakaküla, maa-asula endistel kasakaaladel Venemaal ja Ukrainas
2. kasakate piirivalveratsasalk XVI–XVII s Lõuna-Vene steppides
3. kasakate maa-alaline haldusüksus (XVIII s-st a-ni 1917)

župa <župa 16 s> (ukr, serbia-horvaadi жупа, sloveeni, tšehhi župa) • aj lõuna- ja lääneslaavlaste haldusüksus varakeskajast kuni XX s-ni

teema <teema 16 s> (< kr thema pandu < tithēmi panen)
1. peamõte, juhtmõte; aineringi määrang; kõneaine; kirj ainevalla ja põhiprobleemistiku piiritlus; muus heliteose peamist muusikalist mõtet kätkev vormielement; lgv teada olevat infot väljendav lauseosa, vt ka reema
2. sõj, aj sõjaväeline haldusüksus Bütsantsis, moodustati VII–VIII s; teemasid juhtisid strateegid, kellele allus igas teemas u 4000–5000 stratioodist koosnev maakaitsevägi

triibus <tr`iibus -e 11~9 s> (ld tribus)
1. aj esialgu Vana-Rooma hõim, hiljem territoriaalne haldusüksus Vana-Roomas
2. biol alamsugukonnast väiksem süstemaatikaüksus, mille moodustavad lähedased perekonnad

vilajett <vilaj|`ett -eti -`etti 22e s> (trg vilayet < ar wilāya(t)) • provintsile vastav suur territoriaalne haldusüksus Türgis

vojevoodkond <vojev`oodk|`ond -onna -`onda 22i s> (poola wojewodztwo) • aj territoriaalne haldusüksus Poolas