[VSL] Võõrsõnade leksikon

absentism <absent|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld absens puuduv < abesse ära olema, puuduma) • äraolek, puudumine; eemalolek oma maaomandist (mis on välja renditud v jäetud valitseja hoolde); pol hulgaline eemalejäämine valimistest ja poliitilistest koosolekutest

admiral <admiral -i 19 s> (keskld admirallus, amirall(i)us, amiraldus < ar amīr al-(bahr) (mere)valitseja)
1. sõj, mer kõrgema ohvitseri auaste mereväes, antakse sõjalaevastiku, selle osa v vastava asutuse juhatajale
2. zool liik päevaliblikaid (Vanessa atalanta)

apoteoos <apote|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr apotheōsis jumalustus)
1. aj, relig esivanemate, kangelaste v valitsejate jumalustamine ning sellega seonduv kombetalitus Vana-Kreekas ja Vana-Roomas
2. idee, isiku v sündmuse avalik ülistus
3. teatrietenduse v kontserdi pidulik lõpp-pilt v -osa

arhont <arh|`ont -ondi -`onti 22e s> , arhon <`arhon -i 2e s> (kr archōn ülem, valitseja) • aj üks üheksast kõrgemast valitavast riigiametnikust vanaaja Ateenas; tähtsaim neist – eponüüm – juhtis valitsust

arrêt de prince [ar·e döpr·ä(n)s] (pr valitseja arest) • sõj sõjaohu v sõja algamise korral võõrastele laevadele antav väljumiskeeld

autokraat <+ kr`aat kraadi kr`aati 22e s> (kr autokratēs) • pol autokraatia esindaja, isevalitseja, piiramatu võimuga valitseja

bei <b`ei 26 s> (trg bay rikas, isand) • isand, algselt hõimuüliku tiitel Kesk- ja Lähis-Ida maades; kõrgemate ohvitseride ja ametnike tiitel nüüdisaja araabiakeelsetes maades; Tuneesia valitseja tiitel

besoaar <beso|`aar -aari -`aari 22e s> (pr besoar, bezoar < prs pādzahr vastumürk) • vet pulstik, pms mäletsejate maos ja sooltes fosfaatidest ning allaneelatud karvadest ja taimekiududest tekkiv kivind

bogdogeegen <bogdog`eegen -i 2e s> (mongoli богд гэгээн < богд püha, ülim + гэгээн valge, valgustatud), bogdohagaan <bogdohag|`aan -aani -`aani 22e s> (mongoli богд хаан < богд püha, ülim + хаан valitseja, khaan) • aj, relig lamaistliku kiriku pea Mongoolias 1641–1924

bogdõhann <bogdõh|`ann -anni -`anni 22e s> (vn богдыхан < mongoli богд püha, ülim + хаан valitseja) • Hiina keisri tiitel

bulla <bulla 16 s> (keskld pitser < ld mull, mullikujuline ese) • aj metallpitserit kandev tähtsam paavsti ürik; üriku metallist pitser; relig paavsti pidulik läkitus
kuldbulla • kuldpitserit kandev ilmaliku valitseja ürik

bušmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Buschmeister, ingl bushmaster võsa valitseja), ka surukuku <suruk´uku 16 s> (port surucucu < indiaani k-d) • zool lõgismadulaste sugukonda kuuluv Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev haruldane mürkmadu (Lachesis mutus)

daimyō [daimjoo] (jpn dai suur + myō nimi) • aj Jaapani samuraide klassi kuuluv suurmaaomanik; daimyō’d olid sõjalised valitsejad, kes kujunesid välja klannipealikest ning ühendasid sõjakäikude abil suured maa-alad oma võimu alla; seisus kadus koos 1868. a keisrivõimu taastamise ja klassisüsteemi kaotamisega

despoot <desp|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< kr despotēs isand, käskija) • pol julm, piiramatu võimuga valitseja, vägivallavalitseja; piltl isemeelne isik, kes sunnib teisi oma tahtele alistuma

diktaator <dikt`aator -i 2e s> (ld dictator) • aj Vana-Roomas piiramatu riigivõimuga valitseja, valiti erakorralistel juhtumitel (senati ettepanekul) konsulite poolt ametisse 6 kuuks; pol enamasti riigipöördega piiramatu võimu saanud isik; piltl võimukas, oma tahet pealesundiv isik

disponent <dispon|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits disponens laialipaigutav, jaotav) • maj äriettevõtte volinik, (varade) valitseja; vabade summade käsutaja

džagidar <džagidar -i 19 s> • aj džagiri läänina valitseja, kel oli õigus makse koguda ja kohustus ülal pidada teatud suurusega sõjaväge

duke [djuuk] (ingl) • hertsog; valitseja v kõrgaadli tiitel Lääne‑Euroopas; seda tiitlit kandev isik

dünast <dün|`ast -asti -`asti 22e s> (kr dynastēs) • valitseja, võimukandja, väikevürst

emiir <em`iir emiiri em`iiri 22e s> (pr émir < ar amīr käskija) • valitseja tiitel islamimaades; selle tiitli kandja

epigoon <epig|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr epigonos järeltulija) • ka kunst, kirj järeleaimaja, eelkäijate eeskuju, ideid ja meetodeid rakendav, ilma loomevõimeta jäljendaja
epigoonid pl
1. müt Kreeka müt-s seitsme kangelase pojad, kellel 10 aastat pärast isade katse nurjumist õnnestus vallutada Teeba
2. aj hellenistlike riikide valitsejate teine sugupõlv (u a-st 280 eKr) pärast diadohhe

etnarh <etn|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr ethnarchēs) • aj Rooma ülemvõimu ajal kohalik valitseja Süürias ja Palestiinas; relig (õigeusu kiriku) Konstantinoopoli patriarhi mitteametlik nimetus; alates XVI s-st Küprose peapiiskopi ametinimetus

fermaan <ferm|`aan -aani -`aani 22e s> (prs fermān < sanskr pramāṇa käsk) • aj islami usu valitsejate korraldus v käskkiri, millega hrl kingiti mõnele isikule mingi õigus

gerontokraatia <+ kr`aatia 1 s> (< geronto- + -kraatia) • pol eakate võimurite valitsemine, vanuritest valitsejate võim

ghasi (< ar gaza sõdima) • ghazawat’is eriti silma paistnud võitlejaile antav aunimetus; aj valitsejate ja väepealikute tiitel paljudes islamimaades

gosudar <gosudar -i 19 s> (vn государь) • aj valitseja, tsaar, Vene keisrite ja suurvürstide aunimi; kõnetlussõna

hall <h`all halli h`alli 22e s> (ingl hall) arhit
1. mitmest küljest avatud saalehitis v suure avaliku hoone sammassaal, vt ka portikus
2. keskaegne valitsejate saalhoone
3. nüüdisajal suurem ruum mingiks otstarbeks, nt spordihall
4. kodasaal, maja suurem ees- v eluruum trepistiku ja rõdudega (pms Inglise elamus)

hediiv <hed|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (trg hıdıv valitseja < prs hedīw) • aj Egiptuse valitseja tiitel (1867–1914)

heerold <heerold -i 2e s> (sks Herold) aj
1. Lääne-Euroopas keskajal valitsejate ja suurnike eriline käskjalg, rahvale ametlike teadete väljakuulutaja
2. korraldaja rüütliturniiridel

heksagonaalsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< heksagonaalne + süsteem) • miner kristallograafias süsteem, mida iseloomustab kolm horisontaalpinnas asetsevat ühepikkust, omavahel 60°-se nurga all lõikuvat telge; selles süsteemis kristallub u 200 mineraalainet (berüll, apatiit jt)

hertsog <hertsog -i 2e s> (sks Herzog)
1. muistsetel germaanlastel sõja ajaks valitud väepealik
2. varasel keskajal Saksamaal hertsogkonna päritava võimuga valitseja, hiljem suurfeodaal
3. üks kõrgaadli tiitleid Lääne-Euroopas

hetman <h`etman -i 2e s> (poola väejuht)
1. XV–XVIII s Poola-Leedu riigi vägede ülemjuhataja, kelle määras ametisse kuningas
2. XVI s lõpust Ukrainas Zaporožje kasakate valitav väejuht, seejärel XVII s keskpaigast a-ni 1764 Ukraina valitseja; kasakate juht

historiograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> • historiograafia eriteadlane; van mõne valitseja v asutuse teenistuses seisev ajaloouurija

hospodar <hospodar -i 19 s> (rumeenia < ukr господар isand) • aj Valahhia ja Moldova valitsejate tiitel XIV–XIX s

hüksoslased pl <hüksosla|ne -se -st 12 s> (kr Hyksōs, Hyxōs < egiptuse heqa khasewet võõrad valitsejad) • aj rändhõimud Ees-Aasias II at eKr

imaam <im`aam imaami im`aami 22e s> (ar imām eesolija) relig
1. aj islamiusuliste vaimulik valitseja (seda nimetust kandsid nt kaliifid)
2. islamiusulistel vaimulik, kes juhatab mošees ühispalvust
3. šiiitidel kogukonna kõrgeim vaimulik
4. usujuht; usutegelase aunimetus muslimitel

imperaator <imper`aator -i 2e s> (ld imperator käskija, väejuht, ülemjuhataja)
1. aj Vana-Roomas võimuimpeeriumi (1) kandja
2. aj Roomas vabariigi ajal väepealiku austav tiitel
3. monarhistliku riigi valitseja tiitel

insiigniad pl <ins`iignia 1 s> (ld insigne, pl insignia) • kõrge võimu- v aukandja välised sümbolid (nt valitsejal kroon ja valitsuskepp, piiskopil mitra ja karjasekepp jne)

intransigentne <intransig`ent|ne -se 2 adj> (pr intransigeant < in- + ld transigere lõpule viima, sobitama) • leppimatu, kokkusobimatu; valitsevat suunda eitav

investituur <investit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld investitura ametisse määramine < ld investire riietama) aj
1. Lääne-Euroopas feodalismiajastul: läänistamine, vasallile maatüki pidulik lääniks andmine
2. piiskopi vm kõrgema vaimuliku ametisse seadmine, kusjuures talle anti valitsemiseks kirikumaad koos elanikkonnaga
investituuritüli • võitlus XI–XII s paavsti ja ilmalike valitsejate vahel piiskoppide nimetamise ja läänistamise pärast

kagaan <kag|`aan -aani -`aani 22e s> (vn каган < turgi k-d khāqān valitseja) • aj kaganaadi valitseja

kediiv <ked|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr khédive < trg hidiv valitseja < prs ḫidīv) • aj Egiptuse asevalitseja pärilik tiitel Türgi ülemvalitsuse kestel (1867–1914)

khaan <kh`aan khaani kh`aani 22e s> (turgi k-d khān valitseja < khāqān, vrd kagaan) • aj türgi ja mongoli rahvaste feodaalvalitseja tiitel, seda tiitlit omav isik

koloss <kol|`oss -ossi -`ossi 22e s> (kr kolossos hiiglaslik kuju) • hiiglasuur ese, ehitis, olend, jumala v valitseja raidkuju vms

komandant <komand|`ant -andi -`anti 22e s> (pr commandant)
1. sõj mingi piirkonna, asula v objekti sõjaväeline ülem
2. ühiskondliku hoone valitseja
komandanditund • sõj keelutund, liikumiskeeld

kontsern <konts|`ern -erni -`erni 22e s> (ingl concern hoolitsus, mure < keskld concernere tähelepanu pöörama < kon- + ld cernere eristama, aru saama) • maj (suurte) ettevõtete koondis, milles omandus ja kontroll on ühtsed; taotleb valitsevat seisundit turgudel. Vt ka kartell, sündikaat

kšatrija <kš`atrija 1 s> (sanskr kṣatriya) • aj Vana-India seisuste süsteemis tähtsuselt teise, ilmaliku võimu kandjate (põhiliselt sõjameeste, riigiametnike ja valitsejate) seisuse liige. Vt ka braahman, vaišja

kuberner <kuberner -i 19 s> (pr gouverneur valitseja < ld gubernator tüürimees, juht) • kubermangu, provintsi, osariigi vm suurema haldusüksuse kõrgeim ametiisik, allub kindralkubernerile v otse keskvalitsusele

kvadrik <kvadrik -u 2 s> (ingl quadricycle) • tehn neljarattaline mootorratas, maastikusõiduk; autost väiksem mootorsõiduk, millel on neli sümmeetriliselt asetsevat ratast

maharadža <mahar´adža 16 s> (sanskr mahārāja suur kuningas) • valitseja tiitel Indias a-ni 1956; seda tiitlit kandev isik

markkrahv <+ kr`ahv krahvi kr`ahvi 22e s> (sks Markgraf) • aj keskaegses feodaalses Lääne-Euroopas piiriäärse riigiosa valitseja; X–XII s sai enamik markkrahve Saksamaa riigivürstideks. Vt ka mark2

mausoleum <mausol|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< pn Mausolos, vanaaja Kaaria valitseja) • võimas suuremõõtmeline haudehitis

menaaž <men|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr ménage majapidamine)
1. mitu ülestikku asetsevat ühise sangaga nõu toitude kandmiseks
2. kõrge jala ümber ülestikku paiknevatest alustest koosnev serveerimisnõu
3. ühel alusel olev lauavürtsinõude komplekt

moderaator <moder`aator -i 2e s> (< ld moderator talitseja, juhtija)
1. tehn pidur, masina käiku aeglustav seadis
2. muus muusikariista heli reguleerija
3. info võrgufoorumit haldav isik
4. väitluse, diskussiooni, koosoleku, vestlussaate vmt juht ja suunaja

neegus <n`eegus -e 11~9 s> (amhari negus kuningas) • aj Etioopia ajaloos vürstiriigi valitseja tiitel, Etioopia keisri tiitel (täielikult: negusa nagast kuningate kuningas)

nisaam <nis|`aam -aami -`aami 22e s> (urdu niẓām < ar kord) • aj Haidarabadi vürstiriigi valitsejate päritav tiitel (1713–1950)

nous (kr vaim, mõistus), ka nus • fil antiikfilosoofia põhimõisteid, mis väljendab kosmoses ja inimeses valitsevat mõistuslikku alget ja seaduspära

osmanism <osman|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< osmanid), ottomanism <ottoman|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< it ottomano osmani < ar pn ʿUṯmān Osman, Türgi valitsejad) • aj, pol noortürklaste doktriin XIX s lõpus ja XX s alguses; nõudis kõigi osmanite juriidilist võrdsust, olenemata rahvusest ja usundist; hiljem taotles kogu elanikkonna türgistamist ühtse osmani rahvuse loomiseks

otoman <otoman -i 19 s> (pr ottomane, fem osmani < it ottomano < ar pn ʿUṯmān Osman, Türgi valitsejad) • hrl seljatoeta Türgi diivan

pankreatiin <pankreat|`iin -iini -`iini 22e s> (pr pancréatine) • farm mäletsejate pankrease nõrest valmistatav ensüümpreparaat; kasut pankrease ensüümipuudulikkuse asendusravis

personaalunioon <+ uni|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< personaalne + unioon) • pol kahe v enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monarh; tekib juhul, kui ühe riigi valitseja pärib ka teise riigi trooni

potentaat <potent|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld potentatus ülemvõim) • võimur, võimukandja, valitseja, aukandja

president <presid|`ent -endi -`enti 22e s> (ld praesidens eesistuja)
1. pol valitav riigipea enamikus vabariikliku valitsemisvormiga riikides
2. ühingu, seltsi v asutuse valitav juhataja, esimees
3. aj presidentkonna valitseja

prokuraator <prokur`aator -i 2e s> (ld procurator)
1. aj Vana-Rooma keisririigis riigivara valitseja, majandus- ja rahandusametnik, provintsi maksukoguja, väikese provintsi asehaldur
2. jur, maj → prokurist

radža <radža 16 s> (sanskr rājā kuningas, valitseja) • aj valitseja nimetus Indias; kasut ka mehenime osana. Vt ka rani, maharadža

rani <rani 17 s> (hindi rānī) • valitseja naise tiitel Indias. Vt ka radža

regent <reg|`ent -endi -`enti 22e s> (pr < ld regens, gen regentis valitsev, valitseja)
1. pol monarhistliku riigi ajutine valitsev riigipea; monarhi asetäitja (asevalitseja, riigihoidja) selle alaealisuse, vaimuhaiguse vm korral
2. muus kirikukoori juht

rektor <r`ektor -i 2e s> (ld rector juht, valitseja)
1. aj Vana-Roomas provintsi valitseja
2. aj, ped keskajal vaimuliku õppeasutuse v kooli juhataja
3. ped ülikooli vm kõrgkooli (mõnel pool ka keskkooli) juhataja

sinjoore <sinjoore 16 s> (it signore)
1. härra, isand (Itaalias)
2. aj sinjoriia autokraatlik valitseja

sivateerium <sivat`eerium -i 19~2e s> (< pn Šiva, hinduismi peajumalaid, pn Siwalik, mäeahelikud Himaalajas + kr thērion metsloom) • paleont suur kabjaline tertsiaariajastu mäletseja, lähedane tänapäeva kaelkirjakule

sojurgal <sojurg´al -i 19 s> (vn союргал < mongoli соёрхол lahkus, arm) aj
1. mongoli riigis valitsejalt teenistuse eest saadud tasu, sh ka maavaldus
2. pärilik lään feodaalse maavalduse süsteemis Kesk-Aasias, Lähis-Idas, Indias jm XIV–XIX s

sovrin <sovrin -i 2e s> (ingl sovereign < ülem, valitseja < pr souverain < keskld superanus < ld super kohal, üle) • aj endine Inglise kuldmünt, vastab ühele naelsterlingile; sisaldab 7,3 g puhast kulda

staarost <staarost -i 2e s> (vn староста) • aj Venemaal XVI–XX s alguseni valitav kogukonnapealik, küla- v semstvovanem; Poolas staarostkonna valitseja (kuni 1795. a-ni), hiljem haldusametnik, asemaanõunik
staarostkond • aj haldusüksus Poola kuningriigis

sultan <s`ultan -i 2e s> (ar sulṭān jõud, võim) • ilmaliku valitseja tiitel islamimaades, eriti Türgi valitsejate tiitel kuni 1922. a-ni. Vt ka emiir, padišahh, šahh

summus episcopus [summus ep·iskopus] (ld kõrgeim piiskop) • relig evangeelses kirikus kõrgeimat kiriklikku võimu kandva valitseja nimetus; katoliku kirikus paavst

šahinšahh <šahinš|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (prs šāhanšāh kuningate kuningas) • aj Iraani valitsejate tiitel alates III s-st

šatull <šat|`ull -ulli -`ulli 22e s> (rts schatull < keskld scatula) • aardekastike, laegas väärtasjade, paberite jms säilitamiseks; valitseja isiklik kassa

tennō [tennoo] (jpn taevane valitseja) • Jaapani valitseja tiitel, laenatud Hiinast, kasut alates VII s-st; relig tennō on ka shintō kui Jaapani pärimusliku usundi ülempreester

teokraat <+ kr`aat kraadi kr`aati 22e s> • relig, pol valitseja v valitseva vaimulikkonna liige teokraatia korral

tetragonaalsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< tetragonaalne + süsteem) • miner kristallivorm, millel kaks rõhtsalt asetsevat ja täisnurkselt lõikuvat telge on ühepikkused, kuid lühemad kolmandast, püstteljest

tetrarh <tetr|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr tetrarchēs < tetra- + archē võim) • aj antiikajal mingi maa-ala neljandiku valitseja, nelivürst; hellenismi ja Rooma keisririigi ajal väikese vasallriigi valitseja

traik <tr`aik traigi tr`aiki 22e s> (ingl trike < tricycle) • tehn kolmratas, mootorsõiduk, millel on kolm sümmeetriliselt asetsevat ratast

tsesaropapism <tsesaropap|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr + keskld papa paavst) • pol keiserpaavstlus, riigi ja kiriku vahekord, kus ilmalik valitseja on ühtlasi kirikuelu juht (nt Bütsantsis, Tsaari-Venemaal, Inglismaal). Vastand ultramontanism

türanlased pl <tür`anla|ne -se -st 12~10? s> (< kr tyrannos valitseja, kuningas) • zool tikatlased, pms Ameerikas elutsev suur värvuliste sugukond (Tyrannidae)

türann <tür|`ann -anni -`anni 22e s> (kr tyrannos) • aj piiramatu riigivõimu haaranud valitseja Vana-Kreeka polistes; piltl hirmuvalitseja

türannosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr tyrannos valitseja + saurus) • paleont hiliskriidis Aasias ja Põhja-Ameerikas elanud hiidsisalik, kõigi aegade suurimaid maismaakiskjaid (pikkus kuni 14 m)

ultramontanism <+ montan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr ultramontanisme < ld ultra montes sealpool (Alpi) mägesid) • relig nõue tunnustada paavsti ülimuslikkust ilmalike valitsejate üle. Vastand tsesaropapism

van2 <v`an vani v`ani 22e s> (hiina wáng) • aj Hiinas ja Koreas muinas- ja keskajal vürstkondade valitsejate tiitel

wang (hiina wáng valitseja, vürst) • aj Muinas-Hiina Shang-Yini ja Zhou riigi valitseja tiitel, hiljem ka kõrgüliku tiitel

varangid pl <var|`ang -angi -`angi 22e s> (keskld sg Varangus < vanapõhja vaeringi sõdalane) • aj Konstantinoopoli valitseja põhja poolt pärit ihukaitsjate kohta kasutatud nimetus

vojevood <vojev|`ood -oodi -`oodi 22e s> (vn воевода) aj
1. Venemaal X s vürsti družiina v maakaitseväe ülem
2. XVI–XVIII s Vene linna ja sellele alluva territooriumi haldusjuht
3. Poolas ja Leedus alguses kuninga asemik kohapeal (rahu ajal) ning väepealik (sõja ajal); XIV–XVIII s vojevoodkonna valitseja