[VSL] Võõrsõnade leksikon

bulbaarne <bulb`aar|ne -se 2 adj> (uusld bulbaris < bulbus (medullae spinalis) piklikaju < ld bulbus mugul, sibul) • anat piklikajuga seotud, piklikaju-
bulbaarparalüüs • med piklikaju kahjustusest põhjustatud elutähtsate elundite halvatus ehk paralüüs

deterioratsioon <deterioratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deterioratio halvenemine < ld deterior madalam, halvem) • ökol looduskeskkonna halvenemine, pms inimtegevuse tagajärjel

dipleegia <+ pl`eegia 1 s> (< di + -pleegia) • med kahe jäseme halvatus

hemiparalüüs <+ paral|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< hemi- + paralüüs), hemipleegia <+ pl`eegia 1 s> (< hemi- + -pleegia) • med ühe kehapoole täielik halvatus. Vt ka hemiparees

hemiparees <+ par|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< hemi- + parees) • med ühe kehapoole osaline halvatus. Vt ka hemiparalüüs

insult <ins|`ult -uldi -`ulti 22e s> (< ld insultus rünnak) • med (aju)rabandus, järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine; sageli kaasneb ühe kehapoole halvatus

logopleegia <+ pl`eegia 1 s> (< kr logos sõna, kõne + -pleegia) • med kõneelundite halvatus

monoparees <+ par|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< mono- + parees) • med ühe jäseme osaline halvatus. Vt ka monopleegia

monopleegia <+ pl`eegia 1 s> (< mono- + -pleegia) • med ühe jäseme v lihasrühma halvatus. Vt ka monoparees

oftalmopleegia <+ pl`eegia 1 s> (< kr ophthalmos silm + -pleegia) • med silmalihaste halvatus

paralüüs <paral|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (kr paralysis lõtvumine) • med, vet täielik halvatus, võimetus lihaseid liigutada; piltl teovõimetus. Vt ka parees

paraparees <+ par|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< para- + parees) • med mõlemapoolne kerghalvatus, mõlema alajäseme (v ülajäseme) osaline halvatus, mõlema alajäseme lihasenõrkus. Vt ka parapleegia

parapleegia <+ pl`eegia 1 s> (< para- + -pleegia) • med mõlemapoolne halvatus, sümmeetriliste kehaosade, nt mõlema käe v mõlema jala täielik halvatus. Vt ka paraparees

parees <par|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr paresis lõtvumine) • med väiksem liikuvuse või jõudluse häire, kerge v osaline halvatus. Vt ka paralüüs

pejoratiiv <pejorat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld peiorare halvendama < peior halvem) • lgv halvustussõna, laitu v halvakspanu väljendav keelend, nt lakard, poisinaga, volask

pessimism <pessim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld pessimus halvim) • psühh valdavalt negatiivsel tegelikkuse- ja tulevikuhinnangul põhinev ellusuhtumine ja maailmakäsitus, kalduvus kõiges halba näha ning eeldada, harjumuslik nukrus ning masendatus, vastand optimism; fil veendumus, et me elame halvimas võimalikest maailmadest ning et iga inimese jaoks oleks parem olnud mitte sündida

-pleegia <+ pl`eegia 1 s> (< kr plēgē löök) • med oluline liikuvuse või jõudluse häire, halvatus

rassiline <rassili|ne -se -st 12 adj> • rassipärane, rassile omane, tõuline; mingi rassi pidamine teistest halvemaks v paremaks (nt intellektuaalselt, moraalselt v bioloogiliselt)

regress <regr|`ess -essi -`essi 22e s> (< ld regressus tagasipöördumine)
1. üleminek kõrgemalt arenguastmelt madalamale, tagasiliikumine, halvemaks muutumine, vastand progress
2. jur teise isiku tekitatud kahju hüvitamiseks tasutud summa tagasinõue
3. biol organismide ehituse lihtsustumine
regressinõue • jur võla tasunud v kahju hüvitanud isiku nõue tegeliku võlgniku vastu
regressiõigus • jur tagasinõudeõigus, õigus kahjutekitanult hüvitussumma tagasi nõuda samas suuruses, kui oli tekitatud kahju

spinaalparalüüs <+ paral|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< spinaalne + paralüüs) • med seljaajuhaiguste tagajärjel tekkiv halvatus