[VSL] Võõrsõnade leksikon

aamen <`aamen -i 2e s> (hbr amen) • relig tõesti, see sündigu nõnda!, judaismi, ristiusu ja islami rituaalseid palveid lõpetav kinnitussõna

aav <`aav aavi `aavi 22e s> (hbr) • juudi kalendris üheteistkümnes (teise arvestuse järgi viies) kuu (meie juuli/august)

adar <adar -i 2e s> (hbr) • juudi kalendris kuues (teise arvestuse järgi kaheteistkümnes) kuu (meie veebruar/märts)

agada [agadaa] (< aramea lugu, legend), hagada [hagadaa] (< hbr lugu, jutustamine) relig
1. jutustavad jm seadusandlusevälised tekstiosad rabiinlikus kirjanduses, eriti talmudis ja midrašis, vastand halaha
2. paasapühade legendi ja rituaali sisaldava raamatu nimetus juudi traditsioonis

agoraa2 <agor`aa 26 s> (hbr agora) • maj Iisraeli peenrahaühik; 1 agoraa = ¹/₁₀₀ seeklit1 (1)

aškenazid pl <aškenazi 16 s> (hbr pn Aškenaz) • Kesk-Euroopa juudid, kes elasid või elavad Saksamaal, Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus, ja nende järeltulijad; moodustavad praegu kuni 90% maailma juutidest; traditsiooniline keel oli jidiš. Vt ka sefardid

bar mizva [bar mitsvaa] (hbr käsu poeg) • juudiusulistel 13. sünnipäeval täieõiguslikuks koguduse liikmeks tunnistatav poiss; vastavat sündmust tähistav tseremoonia

ben (hbr poeg) • heebrea isanimede koostisosa

biisam <b`iisam -i 2e s> (keskld bisamum < hbr bašam), piisam <p`iisam -i 2e s>
1. vt muskus
2. ondatra karusnahk
biisammutt → desman
biisamrott → ondatra

botriotsiidaris <botriotsiidaris -e 11 s> (< kr bothrion auguke + ld cidaris Pärsia kuningate peakaunistus < hbr kether) • paleont vanim tuntud merisiilik, elas ordoviitsiumis Eesti territooriumi katnud meredes

dudaim [dud·a˛im] (hbr pl) → alraun

eeden <`eeden -i 2e s> (hbr eden), ka Eeden pn • relig vanas testamendis maapealne paradiis, inimese asukoht enne pattulangemist

elul <elul -i 2e s> (hbr elul) • juudi kalendris aasta viimane, kaheteistkümnes kuu (teise arvestuse järgi kuues kuu (meie august/september)

gaon [ga˛on] (hbr suursugusus, uhkus) • relig kõrgema talmudikooli juhi ametlik tiitel VI–XIII s; hiljem kõige autoriteetsemate talmudi tundjate ja tõlgendajate nimetus

golem <golem -i 2e s> (hbr toorik) • müt juudi müt-s savist valmistatud inimkuju, mis maagilisel kombel elustatuna täidab oma valmistaja ja elustaja tahet

haftara [haftaraa] (hbr haphtarah) • relig juudi jumalateenistusel prohvetiraamatutest võetud tekst ettelugemiseks

halaha [halahhaa] (hbr minemine, seadus) • relig seadusandlik tekstiosa rabiinlikus kirjanduses, eriti mišnas. Vastand agada (1)

halleluuja <hallel`uuja interj; hallel`uuja 1 s> (< hbr hallelu kiitke + Jah(ve) Jumalat) • relig liturgiline pöördumine juutidel ja kristlastel; piltl kiidu-, ülistushüüe v -laul

hanuka <hanuka 1 s> (hbr) • relig templi taaspühitsemise püha juutidel

haskala [haskalaa] (hbr valgustus) • judaismi tavade kogu; XIX s pms Saksamaal levinud juudi valgustusliikumine

hassidism <hassid|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< hbr hasid vaga) • relig müstiline vool juudi usundis, tekkis XVIII s Poolas ja Ukrainas

heder <heder -i 2e s> (< hbr tuba) • relig juudi religioosne algkool

herem <herem -i 2e s> (< hbr) • relig juudi kogudusest väljaheitmine ja vande alla panemine

hešvan <h`ešvan -i 2e s> , marhešvan <marhešvan -i 19 s> (hbr) • juudi kalendri teine (teise arvestuse järgi kaheksas) kuu (meie oktoober/november)

hetiidid pl <het|`iit -iidi -`iiti 22e s> , hetid pl <h`ett heti h`etti 22e s> (kr Chettaioi < hbr Hittim) • aj Väike‑Aasias II at eKr elanud rahvas

hosianna <hosi´anna interj; hosi´anna 16 s> (hbr aita, päästa) • relig juudiusuliste palve- ja rõõmuhüüd (pärineb Taaveti lauludest); võetud kristlikku liturgiasse; piltl kiidulaul

iisop <iisop -i 2e s> (kr hyssōpos < hbr esov) • bot Vahemere maadest ja Lääne-Aasiast pärinev pooligihaljas tugevalõhnaline poolpõõsas (Hyssopus) huulõieliste sugukonnast; ilu-, vürtsi-, mee- ja ravimtaim

ijar <ijar -i 2e s> (hbr) • juudi kalendris kaheksas (teise arvestuse järgi teine) kuu (meie aprill/mai)

ivriit <ivr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (hbr ivrit (vana)heebrea keel < ivri tulnud teisalt) • lgv heebrea keel, pms mõistetakse selle all uusheebrea keelt (a-st 1948 Iisraeli riigikeel)

jom kipur [jom kip·ur] (hbr lepituspäev) • relig tähtsaim juudi usupüha (10. tišri'l)

juubel <j`uubel -i 2e s> (< ld iubilare rõõmsalt hüüdma v iubilaeus juubeliaasta < kr iōbēlaios < hbr jobel) • tähtpäev, mida tähistatakse hrl ümmarguse aastaarvu möödumisel isiku, asutuse v organisatsiooni sünnist v tegevuse algusest v mingi sündmuse toimumisest
juubeliaasta
1. aj ka joobeliaasta, vana testamendi järgi iga 50. aasta, mil pidi võlakohustused tühistatama ja iisraellastest orjad vabaks lastama
2. relig katoliku kirikus ka püha aasta, 1300. a-st iga 50., 33. v 25. aasta, mil võimaldatakse erilisi patuandestusi
3. mõne suure juubeli üldrahvalik tähistamisaasta

kabala <kabala 1 s> (hbr qabbalah pärimus) • relig keskaegne judaismi müstikavool

kahaal <kah|`aal -aali -`aali 22e s> (hbr) • aj juudi kogukond ja selle vanematekogu Vana-Poolas (XVI–XVIII s) ja Venemaal (XVIII–XIX s)

keerub <keerub -i 2e s> (hbr pl kerubim)
1. müt assüüria-babüloonia müt-s inimese pea ning härja v lõvi kehaga tiivuline olend, valvaja, kaitsja
2. relig vanas testamendis liik kõrgemaid olendeid (Jahve trooni kandjad, paradiisivalvur jne) (vt ka seerav)
3. kunst sagedasti esinev motiiv (lapsenäoline tiivuline olend) kujutavas kunstis

kibuts <kibuts -i 2e s> (hbr) • kommuun (1), kollektiivne põllumajandus- vm ühistu Iisraelis. Vt ka mošav

kislev <k`islev -i 2e s> (hbr) • juudi kalendris kolmas (teise arvestuse järgi üheksas) kuu (meie november/detsember)

Knesset pn (hbr koosolek) • pol Iisraeli parlament

korban <k`orban -i 2e s> (hbr qorban) • relig juutide ohvriand, mis anti v lubati Jeruusalemma templile

koššer <k`oššer -i 2e s, adj> (jidiš < hbr košer sobiv, sünnis) • relig (juudiusulistel) toiduks v joogiks lubatud; ka usuliste rituaalide nõuetele vastav v õiguslikult pädev

leviaatan <levi`aatan -i 2e s> (hbr pn Livjathan) • relig vanas testamendis hiiglaslik mereelukas, kes kehastab kaost ja Jumala-vastast jõudu; piltl midagi koletislikku, hiigelsuurt

leviit <lev|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< hbr pn Levi, isikunimi) • relig templiteenija, -valvur v koorilaulja judaismi algperioodil

manna <manna 16 s> (kr < hbr man)
1. mõne taime teradeks kuivav magus eritis (millest saadakse manniiti)
2. kok peeneteralised nisu- v maisitangud
3. piltl (piiblis) taevast sadanud imetoit (taevamanna)

masora [masoraa] (hbr pärimus) • relig, kirj vana testamendi teksti ja hääldamise säilitamiseks koostatud (VI–X s) reeglid; neid reegleid rakendav tekstikriitiliste märkuste kogum

matsa <matsa 16 s> (hbr) • kok paasapühadeks juutide küpsetatav õhuke kuiv hapendamata ja soolata nisuleib (meenutamaks lahkumist Egiptuse orjapõlvest)

menoraa <menor`aa 26 s> (hbr menora) • juutide 7-haruline küünlajalg

messias <m`essia|s - 2 s> (kr messias < hbr mašiah salvitu) • relig vanas testamendis preesterliku salvimisega pühitsetud isik (eriti kuningas); mitmes usundis maailma lõpu eel oodatav ideaalne preesterkuningas ja lunastaja, rikutud maailmakorra hävitaja, rahu- ja õiglusriigi rajaja; piltl keegi, kellelt oodatakse päästmist

mezuza [mezuzaa] (hbr uksepiit) • relig juudiusulistel pärgamenditükk šema-palve algusosaga, mis kinnitatakse metall- või klaastorus uksepiidale (kaitseks kurja eest)

midraš [midr·aš] (hbr uurimus, tõlgendus) • relig, kirj IV–VII s-st pärit juudi vaimulik kirjandus, mis sisaldab õpetlikke kommentaare vana testamendi tekstidele

minjan [minj·an] (hbr arv) • relig juudiusulistel jumalateenistuse pidamiseks vajalik kvoorum (10 täiskasvanud juudi meest)

mišna <mišna 16 s> (hbr kordamine, õppimine) • relig talmudi vanem osa (koostamine viidi lõpule II s), sisaldab pms vana testamendi seadusandluse kommentaare ja edasiarendusi

mizrah [mitsr·ahh] (hbr ida) • relig kaunistus sünagoogi v juudi elamu idaseinas, mis osutab palvetajatele Jeruusalemma suunda

mošav [mošaav] (hbr) • maj Iisraelis põllumajanduslik ühismajand. Vt ka kibuts

muskus <m`uskus -e 11~9 s> (ld muscus < kr moschos < prs mušk < sanskr muṣka munand), biisam <b`iisam -i 2e s> (keskld bisamum < hbr basam), piisam <p`iisam -i 2e s> • biol tugevasti lõhnav loomne v taimne aine; tekib osal roomajail ja imetajail muskusnäärmes, taimedel leidub muskust nt hibiski seemneis, kikkaputke juurtes; loomsele muskusele annavad lõhna tsüklilised ketoonid, taimsele muskusele tsüklilised laktoonid; muskust kasut farmaatsias ja parfümeerias

nasiir <nas|`iir -iiri -`iiri 22e s> (hbr nazir eraldunu) • aj, relig tõotusega Jumala teenimisele pühendunud Vana-Iisraeli askeet, kes oli võtnud täitmiseks palju rangeid kõlbelisi ettekirjutusi

nisan <nisan -i 2e s> (hbr) • juutide poolt Pärsia võimu ajal kasutusele võetud babüloonia-süüria kuude arvestuses aasta esimene (teise arvestuse järgi seitsmes) kuu (meie märts/aprill)

paasapüha <+ püha 17i s> (sks Passah < hbr pesah) • relig juutide kevadpüha (14.–21. nisan), millega tähistatakse Egiptusest pääsemist

pasha <pasha 16 s> (vn пасха lihavõtted < hbr pesah) • kok kohupiimast, koorest, võist, suhkrust, munadest ja rosinaist lihavõtte puhuks tehtav magustoit

peltsebul <peltsebul -i 19 s> (< kr pn Beelzeboub, Beelzeboul < hbr Baʿal-z'bub kärbeste isand) • kuri vaim, kurat

pita <pita 16 s> (ingl pitta < hbr pittah, uuskr pita leib, kook) • kok pärmiga kergitatav õhuke lame, küpsetamisel seest tühjaks kerkiv nisujahuleib, tuntud eelkõige Vahemere maades ning Kesk- ja Lõuna-Aasias

purim [pur·im] (hbr pl < pur liisk) • juutide kevadine rõõmupüha (14. adaril), millega tähistatakse Pärsia juutide hävingust pääsemist IV s eKr

rabi <rabi 17 s> (< hbr rabbi minu õpetaja, minu isand) • relig juudi usuteadlase ja koguduse vaimse juhi tiitel. Vt ka rabiin

rabiin <rab|`iin -iini -`iini 22e s> (keskld rabbinus < hbr rabbi minu õpetaja, minu isand) • relig juudi usuteadlane, seadusetundja, kogudusevanem, usulise õppeasutuse juht; rabiinid on olnud judaismi pärimuse hoidjad ja säilitajad. Vt ka rabi

roš hašana [roš hašanaa] (hbr uusaasta) • juudi uusaastapäev (1. tišri)

saatan <s`aatan -a 2 s> (ld satan(as) < hbr satan vastane) • relig loodud vaim, kes astub jumala ja inimeste vastu, kurjuse kehastus; paharet, kurivaim (ka sõimusõnana). Vt ka satanism

sabat <sabat -i 2e s> (hbr šabat puhkus)
1. relig hingamispäev, judaismis nädala 7. päev (reede õhtust laupäeva õhtuni), püha päev, mida pühitsetakse rangete rituaalsete eeskirjade järgi ning mil töötegemine on keelatud
2. (sks (Hexen)sabbat < hbr) folkl nõidade pidu, nõiasabat

sabeism <sabe|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< hbr çaba võõrustaja v hbr pn Shebā Seeba, vanaaja riik Edela-Araabias) • relig enne islamit Mesopotaamias ja Araabias levinud taevakehade kultus

sabeistika <sabe´istika 1 s> (< hbr pn Shebā Seeba, vanaaja riik Edela-Araabias) • lgv Lõuna-Araabia keelemälestisi uuriv teadus

saduser <saduser -i 19 s> (sks Sadduzäer < kr Saddoukaios < hbr) • relig juudi preesterkonna alalhoidliku usulispoliitilise voolu esindaja II s eKr – I s pKr, saduserid eitasid messia tulekut

sanhedrin [sanhedr·in] (hbr) • aj preesterkonnast ja ilmalikust aristokraatiast koosnenud nõukogu, Jeruusalemma senat, juudi kõrgeim valitsus- ja kohtuorgan, mis mõistis ka Jeesuse surma

seekel1 <s`eek|el -li 2e s> (hbr šekel)
1. maj Iisraeli rahaühik, lüh ILS; 1 seekel = 100 agoraad2
2. aj vana Idamaade kaaluühik, = 16,83 g v 8,41 g; vanaheebrea münt (13,8 g) ja Foiniikia münt (14,5 g); vanaheebrea püha hõbeseekel kaalus 14,55 g, kuldseekel 16,37 g

seerav <s`eerav -i 2e s> (ld pl seraphim < hbr pl serafim) • relig piiblis kuuetiivaline taevane olend; taevahierarhias kõrgeim ingel. Vt ka keerub

sefardid pl <sefardi 1e s> (< hbr pn Sefarad) • Hispaaniast ja Portugalist aastail 1492–97 välja aetud juudid, kes keeldusid ristimisest ja asusid ümber Põhja-Aafrikasse, Itaaliasse ning Osmanite riigi aladele, ja nende järeltulijad; traditsiooniline keel oli espanjool (1). Vt ka aškenazid

siider <s`iid|er -ri 2e s> (pr cidre < ld sicera joovastav jook < kr sikera < hbr šekar) • õunamahla kääritamisel saadud lahja alkohoolne jook

sivan <sivan -i 2e s> (hbr) • juudi kalendris üheksas (teise arvestuse järgi kolmas) kuu (meie mai/juuni)

sufeet <suf|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld sufes < hbr < foiniikia) • aj Kartaago kõrgeim riigiametnik; juhatas senatit ja rahvakoosolekut ning mõistis õigust

šalom <šal´om interj; šal|`om -omi -`omi 22e s> (hbr šalom rahu), shalom [šal·om] (ingl < hbr) • juudi tervitusvormel

šehita [šehitaa] (hbr) • relig loomade tapmine toiduks juudi usukommete järgi

šehtima <š`ehtima šehib 28 v> (jidiš < hbr šahat) • relig juudi usukommete järgi loomi toiduks tapma

šema [šmaa] (hbr kuula) • relig judaismi tähtsaim, igal hommikul ja õhtul loetav palve; selle palve algussõna

ševat [švat] (hbr) • juudi kalendris viies (teise arvestuse järgi üheteistkümnes) kuu (meie jaanuar/veebruar)

šofar [šofaar] (hbr) • muus, relig oinasarv, Vana-Iisraeli pasunataoline templipill; tänapäeval puhutakse šofar’i sünagoogis uusaasta- ja lepituspäeval

švaa <šv`aa 26 s> (hbr sh‘wa) • lgv vahevokaal hääldamise hõlbustamiseks, kahe kaashääliku vahele tekkinud lühike täishäälik, nt põtr -› põder

tallit [tal·it] (hbr) • relig valge nelinurkne siidist v villasest riidest rätik tuttidega nurkades; juudi mehed kannavad seda palvetamise ajal

talmud <talmud -i 2e s> (hbr tal'mūd õpetus < lā'mad õpetama) • relig judaismi olulisima tekstikogu tanahi järel tähtsuselt teine judaistlike tekstide kogu, mille kaks peamist osa on mišna (II s) ja gemara (III–VI s); kasut ka samas tähenduses nagu gemara

tamuz [tam·uz] (hbr tammuz) • juudi kalendris kümnes (teise arvestuse järgi neljas) kuu (meie juuni/juuli)

tanah <tanah -i 2e s> (hbr) • relig vana testamendi osade nimetus judaismis; nimetus tanah on akronüüm, mille alus on teksti jaotus kolme suurde ossa: toora ehk seadus, neviim ehk prohvetid ja ketuvim ehk kirjad

tefilin [tefil·in] pl (hbr) • relig palverihmad, vt ka fülakteerion

tevet [tev·et] (hbr) • juudi kalendri neljas (teise arvestuse järgi kümnes) kuu (meie detsember/jaanuar)

tišri [tišrii] (hbr) • juudi kalendris esimene (teise arvestuse järgi seitsmes) kuu (meie september/oktoober)

tohuvabohu <tohuvab´ohu 17 s> (hbr „tühi ja paljas”) • (alg)kaos, segadus

toora <toora 16 s> (< hbr tora seadus, õpetus) • relig judaismi kanoonilise kirjavara ja usuõpetuse lähtealus, viie Moosese raamatu koondnimetus; kasut ka samas tähenduses nagu tanah. Vt ka pentateuh

variser <variser -i 19 s> (sks Pharisär < kr pharisaios < hbr perušim) • relig Jeesuse-aegse juutkonna usulise voolu liige; variserid rõhutasid täpset kinnipidamist pühakirjast ja traditsioonilisest kombestikust; piltl vagatseja, silmakirjateener

vilistid pl <vilist -i 2e s> (hbr pl pelištim) • aj vanaaja rahvas, kelle järgi on nime saanud ajalooline piirkond Lähis-Idas – Palestiina; vilistid asusid neile aladele elama nn mererahvaste rändamise ajal XII s eKr