[VSL] Võõrsõnade leksikon

adagietto [adadž·etto] (it) • muus pisut kiiremini kui adagio; lühike adagio-heliteos; muusikalise suurvormi adagio’st pisut kiirem osa v iseseisev heliteos

adagio [adaadžo] (it) • muus aeglaselt, rahulikult; ka suurvormi aeglane osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti tantsulise episoodi aeglane osa
adagio sostenuto [adaadžo sostenuuto] (it) • muus aeglaselt, tagasi hoides
adagio non troppo [adaadžo non troppo] (it) • muus mitte liiga aeglaselt

allegretto [allegr·etto] (it) • muus elavalt, vallatult, kergelt (aeglasemalt kui allegro); ka selles tempos heliteos

allegro [alleegro] (it) • muus lõbusasti, kiiresti (kiiremini kui andante ja aeglasemalt kui presto); ka suurema heliteose (sonaadi, sümfoonia, kvarteti) kiiretempoline osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti kiire, hrl hüpetel ja varvastehnikal rajanev tantsuline episood

andante [and·ante] (it) • muus aeglaselt, rahulikult (kiiremini kui adagio, kuid aeglasemalt kui allegro); ka mitmeosalise teose (sonaadi, sümfoonia jm) mõõdukas tempos osa v iseseisev heliteos

andantino [andantiino] (it) • muus pisut elavamalt kui andante; ka mitmeosalise teose lühem osa v iseseisev heliteos

ballaad <ball|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr ballade < keskld ballare tantsima) • kirj alguses keskaegne tantsulaul; hiljem fantastilise, ajaloolise v heroilise sisuga, sageli sünge v salapärase värvinguga eepiline luuletus; nüüdisajal lüroeepilist laadi mitmestroofiline luuleteos; muus lüroeepilise sisuga muusikateos
ballaadooper • muus ballaadilaadne ulatuslik heliteos rahvalaulude ja -muusikaga

bon vivant [bo(n) viv·a(n)] (pr) • elumees, priiskaja; muretu inimene

canticum sacrum [kantikum sakrum] (ld püha laul) • muus vaimulik heliteos piibli tekstidele

concertante [kontšert·ante] (it) muus
1. kontserti andev, soleeriv
2. kontserdi vormis heliteos solistile ja orkestrile

concerto grosso [kontš·erto grosso] (it suur kontsert) • muus XVII s välja kujunenud mitmeosaline sümfooniline heliteos orkestrile ja soolopillirühmale

dekuurio <dek`uurio 1 s> (ld decurio < decem kümme) • aj Vana-Roomas algselt kümnemehelise rühma esimees v juht, nt ratsaväe dekuurio; Vana-Rooma omavalitsusega linnade (munitsiipiumide) nõukogu eluaegne liige

diatooniline helilaad • muus diatoonilisele heliastmikule tuginev helilaad; olenevalt pool- ja tervetoonide asukohast seitsmehelilises helireas eristatakse järgmisi diatoonilisi helilaade: dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia, eoolia, lokria ja joonia helilaad

dies [di˛es] (ld) • päev
dies ater [di˛es aater] (ld) • „must päev“, õnnetu päev
Dies irae [di˛es iire] (ld viha päev, viimnepäev) • muus reekviemi osa XIII s-st pärit ladinakeelsetele sõnadele; alates XVIII s-st ka iseseisev heliteos

duett <du`ett dueti du`etti 22e s> (it duetto < ld duo kaks) • muus kahele häälele kirjutatud heliteos; selle helindi esitajad; piltl kaks koos esinevat v kokkukuuluvat isikut

duo <d`uo 26 s; duo 16 s> (it < ld duo kaks) • muus heliteos kahele muusikariistale; selle ettekandjad

hümn <h`ümn hümni h`ümni 22e s> (kr hymnos) muus
1. Vana-Kreekas pidulik kiituslaul jumalate v kangelaste auks; kirj piduliku sisuga lüüriline luuletus
2. pidulik laul, mis on tunnustatud riikliku (riigihümn) v seltsiühtsuse sümbolina
3. ülevpidulikus laadis heliteos

isorütmiline <+ rütmili|ne -se -st 12 adj> (< iso- + rütmiline) • muus samarütmiline (heliteos)

kaanon <k`aanon -i 2e s> (kr kanōn mõõdupuu, reegel, eeskiri)
1. eeskirjalaadne üldtunnustatud tava mingil alal (eriti kunstis, kirjanduses); reegel, norm; usuelu, usutalitusi, moraali jm reguleeriv eeskiri
2. relig piibli raamatute nimestik; katoliku pühakute nimekiri; missa (1) keskse osa tekst; kirikuõiguse säte; mittepsalmilistel piiblilauludel põhinev õigeusu kirikulaul
3. muus ahellaul, mitmehäälne heliteos, milles avahääle meloodiat kordavad üksteise järel alustades teised hääled

kantileen <kantil|`een -eeni -`eeni 22e s> (ld cantilena laul, leelutus) muus
1. keskaegne lüroeepiline ühehäälne laul
2. laulev, meloodiline osa (instrumentaal)heliteoses
3. XIII-XV s mitmehäälne heliteos, kus ülemist häält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti pillidega
4. katoliku kiriku liturgia meloodiline osa

kantsler <k`antsler -i 2e s> (sks Kanzler < keskld cancellarius < ld kohtu uksehoidja, kohtusekretär < cancelli võre, tõke, piire)
1. aj keskajal kuningliku kantselei ja arhiivi ülem, riiklike dokumentide koostaja ja pitsatihoidja
2. sõj, aj Venemaal endisaegne kõrgeim tsiviilauaste
3. pol mõnedes riikides kõrgemate riigiametnike nimetus, nt liidukantsler Šveitsi kantonite nõukogu kantseleiülem, Austrias ja Saksamaal valitsusjuht (vastab peaministrile), lordkantsler Inglismaal Lordide Koja esimees, riigikantsler Saksamaal (1871–1945) valitsusjuht; Eestis ministeeriumi kõrge ametnik
4. mõnede maade ülikoolides: tegevjuht

kassatsioon1 <kassatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Kassation) • muus mitmeosaline serenaadilaadne heliteos, eriti populaarne XVIII s

kompositsioon <kompositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld compositio kokkuseadmine; korrastamine) kokkuseade, ülesehitus
1. kirj teose koostisosade süsteem, nende seostatus tervikuks
2. kunst teose vormiline ja ruumiline ülesehitus; mitmefiguuriline vm keerukama ülesehitusega kujutava kunsti teos
3. lgv liitsõnamoodustus, sõnade liitmine
4. muus heliteos, helind, ka selle ülesehitus; heliloominguõpetus, kompositsiooniõpetus

kontsert <k`onts|`ert -erdi -`erti 22e s> (it concerto < concertare koos musitseerima) muus
1. avalik muusikaettekanne
2. ühele v mitmele soolopillile ja orkestrile v ainult orkestrile kirjutatud suur virtuoosne heliteos

lord <l`ord lordi l`ordi 22e s> (ingl isand)
1. aj keskaegsel Inglismaal suurfeodaal, suurmaaomanik; Inglise kõrgaadli pärandatav tiitel
2. pol parlamendi ülemkoja liige
3. mõne kõrge ametiisiku tiitli osa, nt lordkantsler Inglise ülemkoja eesistuja ning kohtuminister, admiraliteedi esimene lord Inglise mereminister, varaameti esimene lord üks Inglise peaministri tiitleid, lordmeer Londoni v mõne muu Inglise suurlinna ülemlinnapea, lordpresident Inglise salaluure nõukogu esimees

macho [matšo] (hisp isane, isasloom; tugev, jõuline) • ülimees, agressiivselt ja liialdatult oma mehelikkust rõhutav mees

missa <missa 16 s> (ld missa < mittere saatma)
1. relig katoliku jumalateenistuse põhivorm, armulauateenistus
2. muus mitme- (hrl viie-)osaline heliteos katoliku armulauateenistuse tekstidele
missa solemnis [missa sol·emnis] (ld) • pidulik missa
missa pro defunctis [missa proo def·unktis] (ld) • surnutemissa, hingemissa
missaraamat vt missaal

monotemaatika <+ temaatika 1 s> (< mono- + temaatika) • muus kompositsioonitehnika; üheainsa läbiva muusikalise teemaga heliteos

mugaam <mug|`aam -aami -`aami 22e s> (aserbaidžaani muğam) • muus makaami alaliik, aserbaidžaani muusika helilaad; aserbaidžaani muusika mitmeosaline heliteos, mis koosneb improvisatsioonilise ja tantsulise loomuga vokaal- ning instrumentaalosadest

nokturn <nokt|`urn -urni -`urni 22e s> (pr nocturne < ld nocturnus öine)
1. muus lühike lüüriline öist meeleolu kajastav heliteos; aj vabas õhus õhtul v öösel esitatud puhkpillipalade tsükkel XVIII s
2. kunst öömaal, millel kujutatavat esitatakse öö-, kuu- v kunstlikus (lõke, küünal, lamp) valguses

oktett <okt|`ett -eti -`etti 22e s> (it ottetto < ld octo kaheksa)
1. muus heliteos kaheksale pillile v lauljale; kaheksast esinejast koosnev ansambel
2. keem, füüs kaheksaelektroniline püsiv aatomi väliskiht

oratoorium <orat`oorium -i 19~2e s> (ld oratorium < orare paluma)
1. muus mitmeosaline eepilis-dramaatiline lavategevuseta heliteos koorile, solistidele ja orkestrile
2. relig katoliku palvela

parafraas <+ fr`aas fraasi fr`aasi 22e s> (< para- + fraas)
1. lgv ümbersõnastus
2. kirj teksti laiendav v selgitav esitus teiste sõnadega; proosateose värsistus v värssteose proosasõnastus; vaba tõlge, jäljendus
3. muus ooperi v rahvaviisi teemadel loodud vabas vormis heliteos

passioon <passi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld passio)
1. kannatus
2. relig Kristuse kannatamise lugu
3. muus kirikumuusika vorm: oratooriumilaadne heliteos Kristuse kannatusi kirjeldavale evangeeliumitekstile
4. van kirg, kirglik harrastus v armastus; armastatu

playboy [pleiboi] (ingl) • elumees, elunautija, naistekütt

praost <pr`aost praosti pr`aosti 22e s> (keskalamsks pravest < ld praepositus eestseisja, ülem) • relig vaimuliku ametinimetus; praostkonda kuuluvate koguduste vaimulike esimees

preluudium <prel`uudium -i 19~2e s> (< keskld praeludium sissejuhatus < pre- + ld ludus mäng), prelüüd <prel|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (pr prélude < keskld) • muus muusikateose eelmäng, sissejuhatav heliteos; väike, tihti ühtsel motiivil rajanev vabas vormis instrumentaalheliteos

president <presid|`ent -endi -`enti 22e s> (ld praesidens eesistuja)
1. pol valitav riigipea enamikus vabariikliku valitsemisvormiga riikides
2. ühingu, seltsi v asutuse valitav juhataja, esimees
3. aj presidentkonna valitseja

rapsoodia <raps`oodia 1 s> (kr rhapsōidia)
1. aj rändlauliku esitatav eepiline laul Vana-Kreekas
2. muus rahvaviisidel põhinev vabavormiline heliteos klaverile, orkestrile v soolopillile ja orkestrile

ritšerkaar <ritšerk|`aar -aari -`aari 22e s> (it ricercare otsima) • muus, aj XVI s tekkinud ning imitatsioonilisel polüfoonial põhinev heliteos

rondo <rondo 16 s> (it) • muus 5- v enamaosaline korduva peateemaga rondoost pärinev heliteos

sekstett <sekst|`ett -eti -`etti 22e s> (sks Sextett < it sestetto, ld sex kuus) • muus kuuele häälele v pillile kirjutatud heliteos; kuuest esinejast koosnev ansambel; piltl kuuik

sonaat <son|`aat -aadi -`aati 22e s> (it sonata < ld sonare kõlama) • muus kuni XVII s-ni iga muusikariistadel ettekantav heliteos; hiljem 3–4 sisuliselt seotud osast koosnev muusikateos ühele v mitmele muusikariistale

sümfoonia <sümf`oonia 1 s> (< kr symphōnia kooskõla) • muus sümfooniaorkestrile (vahel ka koorile ja solistidele) loodud, hrl 3–4 osast koosnev sonaaditsükli vormis kirjutatud heliteos

transkript <transkr|`ipt -ipti -`ipti 22e s> (< ld transcribere, perf partits transcriptus ümber kirjutama) • lgv transkribeeritud tekst; muus ümberseatud heliteos

transponeering <transponeering -u 2 s> • muus transponeeritud (1) heliteos

triosonaat <+ son|`aat -aadi -`aati 22e s> (< trio + sonaat) • muus kahele võrdsele meloodiapillile (nt viiul ja oboe) ja generaalbassile (harmooniapill ja basspill) kirjutatud heliteos, XVII–XVIII s kammermuusika tähtsamaid vorme

una corda [una korda] (it üks keel) • muus vasaku pedaali tarvitamine klaverimängus, et heliseks ainult üks keel. Vastand tre corde

uvertüür <uvert|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr ouverture < ouvrir avama) • muus avamäng, lavateost v suurt vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav instrumentaalheliteos, ka iseseisev heliteos

vampum <v`ampum -i 2e s> (ingl wampum < algonkini k-d wambambiak) • etn merikarbist valmistatud silindriline helmes, mida Põhja-Ameerika idaosa indiaanlased kasutasid nöörile lükitult maksevahendina
vampumvöö • etn värvilistest helmestest kootud sümboolse ornamendiga vöö, mida vahetati ja kingiti lepete sõlmimise kinnitusena