[VSL] Võõrsõnade leksikon

akupunktuur <+ punkt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld acus nõel + punctura torkamine) • med nõelravi, iidne Hiina ravimeetod, mis põhineb nõelatorgetel bioloogiliselt aktiivsetesse kehapunktidesse

apelsin <apelsin -i 19 s> (holl appelsien Hiina õun) • bot apelsinipuu oranž vili
apelsinipuu • bot igihaljas viljapuu tsitruse perekonnast (Citrus sinensis), kasvat lähistroopikas ja troopikas

arahhis <ar´ahhis -e 9 s> (kr arachos, arakos, arakis) • bot maapähkel e Hiina pähkel (Arachis hypogaea), troopikas kasvat rohttaim; selle söödav seeme

bambus <b`ambus -e 11~9 s> (sks Bambus < port bambu < malai) • bot bambusroog, kuni 40 m kõrgune pms (sub)troopikataim (Bambuseae), ka tema kõrrepuit; kasut ehitus- ja punumismaterjalina, mõne liigi seemned või võrsed on söödavad
bambuskaru • zool hiidpanda, musta-valge karvastikuga kiskjaline karulaste sugukonnast (Ailuropoda melanoleuca), keda esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades, vt ka panda

bogdõhann <bogdõh|`ann -anni -`anni 22e s> (vn богдыхан < mongoli богд püha, ülim + хаан valitseja) • Hiina keisri tiitel

bonza [bondza] (vn бонза < pr bonze < jpn bo(n)zō preester) • relig Jaapani või Hiina buda munga nimetus Euroopas

cash [käšš] (ingl < it cassa kast, kassa < ld capsa karp) • maj sularaha; van väike Hiina vaskmünt auguga keskel

chinoiserie [šinuazr·i] (pr < chinois hiina < pn Chine Hiina)
1. Hiina päritolu v hiinapärane iluasi
2. kunst Ida-Aasias reisinute kirjeldustest ja kaasatoodud kunstiesemetest Euroopas inspireeritud dekoratsioonisuund XVII s lõpus ja XVIII s
3. Hiina viisakus

faidešiin <faideš|`iin -iini -`iini 22e s> (pr faille de Chine Hiina fai) • tekst siidfai

fansa <fansa 16 s> (hiina fáng zǐ)
1. väike (talu)maja Hiinas
2. tekst õhuline Hiina siidriie

feng shui [fõng šui, feng šui] (hiina < fēng tuul + shuǐ vesi) • Hiina iidne ruumikorralduse meetod, mille eesmärk on saavutada harmoonia keskkonnaga; põhineb taoistlikul austusel looduse vastu ja usul, et kõik asjad on ühtsed; arvestatakse nt aiakujunduses, hoonete püstitamisel ja kujundamisel

föön2 <f`öön fööni f`ööni 22e s> (hiina fēn) • maj Hiina peenrahaühik; 1 föön = ¹/₁₀₀ jüaani

füüsal <f`üüsal -i 2e s> (uusld < kr physallis mull, vill, põis) • bot taim maavitsaliste sugukonnast (Physalis), ka juudikirss, jaapani latern v hiina latern; kasvab metsikult Ameerikas, Kagu-Euroopas, Aasias; mõne sordi vilja tarvit dessertmarjana

ginko <ginko 16 s> (hiina yín xìng) • bot hõlmikpuu (Ginkgo biloba), Hiinast pärinev reliktne paljasseemnetaim lehvikroodsete lehtedega; kasvab Euroopas parkides

guohua <g`uohua 1 s> (hiina guó huà rahvuslik maal) • kunst koolkond Hiina maalikunstis XIX s lõpus ja XX s alguses; tõi traditsioonilisse maalimisviisi maalimise looduse järgi

hansa2 <hansa 16 s> (vn ханжа, ханшин Hiina teraviljaviin < hiina) • puskar, puhastamata piiritus

hibisk <hib|`isk -iski -`iski 22e s> (ld hibiscum) • bot perekond (Hibiscus) suurte õitega troopilisi rohttaimi, põõsaid v puid kassinaeriliste sugukonnast; üht liiki kasvat Eestis toataimena (Hiina roos, toakask)

hieroglüüf <+ gl`üüf glüüfi gl`üüfi 22e s> (< kr hieroglyphos hieroglüüfide sisseraiuja < hieros püha + glyphein kivvi v puusse lõikama, nikerdama) • lgv ideograafilise kirja märk (nt egiptuse, hiina, heti ja maaja kirjas); piltl mitteloetav, raskesti loetav, mõistatuslik kirjamärk; geol seletamatut v raskesti mõistetavat päritolu märk settekivimite kihipindadel

hungveiping <h`ungv`eip|`ing -ingi -`ingi 22e s> (hiina hóng wèibīng punavalvur) • aj õpilasnoorsoost moodustatud terroristliku organisatsiooni liige Hiinas, hungveipingid tegutsesid 1960ndatel

hunhuus <hunh|`uus -uusi -`uusi 22e s> (hiina hónghúzi punahabe) • aj Kirde-Hiinas (Mandžuurias) XIX s 2. poolel ja XX s 1. poolel tegutsenud hästi organiseeritud röövlijõugu liige

hunnid pl <h`unn hunni h`unni 22e s> (ld Hunni < hiina Xiōngnú) • aj Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud; V s keskpaiku Attila ajal võimas hõimuliit, mis valitses Mustast merest Reinini ulatuvat maa-ala; piltl metsikud, rändröövlid, röövrahvad

hutuhtu <hut´uhtu 16 s> (vn хутухта, кутукту < hiina hūtúkètú < mongoli хутагт püha) • relig lamaistlike vaimulike tiitel, mida andsid Hiina keisrid a-st 1644

ideograafia <+ gr`aafia 1 s> (< ideo- + -graafia) • lgv mõistekiri, kiri, milles üks märk tähistab kogu mõistet (nt hiina kiri, egiptuse hieroglüüfid, numbrid ja matemaatilised märgid). Vastand fonograafia

isoleeriv keel (< isoleerima) • lgv tüvekeel (nt hiina keel), mis väljendab sõnade grammatilisi vahekordi pms sõnade järjekorra, intonatsiooni, abisõnade jm kaudu, mitte seotud morfeemide abil

jüaan <jü`aan jüaani jü`aani 22e s> (hiina yuán) • maj Hiina rahaühik, lüh CNY; 1 jüaan = 10 tsjaod = 100 fööni2

kalanhoe <kalanh`oe 26 s> (pr kalanchoe < hiina, ühe vürtsi nime järgi) • bot rohtsete püsikute, poolpõõsaste ja igihaljaste lehtpõõsaste perekond (Kalanchoe), u 200 liiki Aafrikas, Aasias jm; paljusid liike kasvat toataimena

kaoliin <kaol|`iin -iini -`iini 22e s> (pr kaolin < pn Gaoling, Hiina kohanimi) • geol valge savi, portselanisavi; kasut fajansi ja portselani valmistamiseks, ka paberi- ja keemiatööstuses

ketšup <ketšup -i 2e s> (ingl ketchup, catchup, arvatavasti < hiina kôechiap mrd kalamarinaad) • teravamaitseline vürtsikaste; põhiaineks on hrl tomati-, kaunpipra-, puuvilja- v marjapüree, millele lisatakse teisi aedvilju, maitseaineid ja vürtse

kinkan <k`inkan -i 2e s> (jpn), kumkvaat <k`umkv|`aat -aadi -`aati 22e s> (ingl kumquat, cumquat < hiina kam kwat mrd kuldne apelsin) • bot kääbusapelsin, kinkanipuu oranžikas apelsini meenutav väike vili
kinkanipuu • bot Hiinast pärit igihaljas lehtpuu ruudiliste sugukonnast (Fortunella Swingle), sageli kasvat ilupuuna

konfutsianism <konfutsian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Confucius) • fil, relig Vana-Hiina filosoofiakoolkond, hiljem Hiina mõjukaim usuline ja filosoofiline traditsioon; konfutsianismi põhialused sõnastas Hiina filosoof Kong Fuzi (ladina Confucius; 551–479 eKr); konfutsianism rõhutab pms inimsust, perekonna- ning riigielu kindlustavat voorust ja vanematekultust

kotšin <k`otšin -i 2e s> (< pn Cochinchine, kunagine Prantsuse koloonia Lõuna-Vietnami alal) • põll teatav Hiina lihakanatõug

krepdešiin <krepdeš|`iin -iini -`iini 22e s> (pr crêpe de Chine Hiina krepp) • tekst õhuke siidkrepp

kung fu (hiina gōngfū) • sport Hiina võitluskunst, millel on sarnaseid jooni karate ja džuudoga

lii <l`ii 26 s>
1. (hiina lǐ) pikkusühik Hiinas (576 v 645 m), Koreas (393 m), Vietnamis (0,4–0,7 mm) jm Aasias
2. (hiina lí) massiühik Hiinas (31,25 mg), Mongoolias (37,5 mg); pindalaühik Hiinas (6,67 m²) ja Vietnamis (0,04–0,055 m²)

litši <litši 16 s> (hiina lìzhī) • bot litšipuu kerajas luuvili, hiina ploom
litšipuu • bot igihaljas puu (Litchi chinensis) seebipuuliste (Sapindaceae) sugukonnast, kasvab Filipiinidel ja Lõuna-Hiinas

longan <l`ongan -i 2e s> (hiina lóngyǎn draakoni silm) • bot longanipuu kobaratena kasvav vili, mis on väärtuslik toiduainetööstuse tooraine
longanipuu • bot troopikas kasvav viljapuu (Dimocarpus longan)

mandariin1 <mandar|`iin -iini -`iini 22e s> (port mandarim < sanskr mantrī nõunik) • aj Vana-India v feodaalse Hiina riigiametnik

maoism <mao|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Mao Zedong, Hiina Kommunistliku Partei juht, 1893–1976), ka mauism <mau|`ism -ismi -`ismi 22e s> • aj, pol marksismi-leninismi äärmuslik suund Hiinas, millega kaasnesid repressioonid, sundväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja täielik allumine partei diktatuurile

monosüllaabiline <+ süllaabili|ne -se -st 12 adj> (< mono- + süllaabiline) • lgv, kirj ühesilbiline. Vt ka polüsüllaabiline
monosüllaabiline keel • lgv põhiliselt ühesilbilistest sõnadest koosnev keel (nt hiina keel)

muu <m`uu 26 s> (hiina mǔ) • Hiina pindalaühik, 1 muu = 0,067 ha

nanking <nanking -i 2e s> (< pn Nanjing, Hiina linn) • tekst labane v toimne tugev puuvillriie

paisa1 <paisa 16 s> (vn пайза < hiina bàiz) • bot söödav kukehirss (Echinochloa frumentacea), liik Kaug-Idas ja Indias kasvatatavat hirssi

pentatoonika <+ toonika 1 s> (< penta- + toon), pentatooniline astmik • muus viieastmeline pooltoonideta diatoonika; on mitme rahva (nt hiina, tatari, šoti) rahvamuusika aluseks

qi [tshii] (hiina qì) • fil Hiina naturaalfilosoofia põhimõiste, ürgmateeria

qigong [tshiikung] (hiina qìgōng) • iidne Hiina eneseregulatsiooni kunst, mis aitab aktiveerida mõttetegevust ning õpetab kasutama organismi tervendamise metoodikaid

ramjee <ramj`ee 26i s> (sks Ramie < pr ramie < malai rami), bömeeria <böm`eeria 1 s> (< pn G. R. Böhmer, Saksa botaanik, 1723–1803) • bot tugevate pikkade kiududega mitmeaastane taim (Boehmeria nivea), hiina nõges; selle kiududest valmistatakse riiet, köit, nööri jm

seladon <seladon -i 19 s> (< pr pn Céladon, H. d'Urfé pastoraalse romaani „L'Astrée“ tegelane)
1. kahvatu hallikasroheka glasuuriga Hiina portselan
2. kirj õrn, tundlev armastaja

shaku [šaku] (jpn shaku < hiina chǐ jalg) • aj vana Jaapani pikkusmõõt, 1 shaku = 30,3 cm

sheng [šõng] (hiina) • muus vanaaegne Hiina puhkpill, suuorel, koosneb pikergusest õõnsaks kuivatatud kõrvitsast, mille ülemisel äärel on lehtkeelsed bambusviled

shenshi [šõnsii] (hiina laia vööga õpetlane) • aj seisus muistses ja keskaegses Hiinas; sellesse kuulusid riiklikud eksamid sooritanud isikud, kes olid õigustatud saama riigiameteid

sinantroop <sinantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< keskld Sinae Hiina + kr anthrōpos inimene) • paleont, antr pitekantroobiga sarnanev ahvinimene, kelle luustikuosi leiti a-tel 1929–37 Pekingi lähedalt; elas pitekantroobist hiljem, on esimene inimese eellane, kes kindlasti kasutas tuld

sinoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keskld Sinae Hiina + -loogia) • lgv hiina keelt, kultuuri ja ajalugu uuriv teadus

ši-tsu <+ ts`u 26 s> (hiina shīzigǒu < shī lõvi + zǐ poeg + gǒu koer) • zool Tiibetist pärit väike lühikese koonu ja tiheda pika sirge karvaga koeratõug

zen [dzen] (jpn < hiina chán meelerahu < sanskr dhyāna mõtisklus, meditatsioon), zen-budism [dzenbudism] <+ bud|`ism -ismi -`ismi 22e s> • relig mahajaana budismi koolkond, levis Hiinas VI s, alates XII s-st ka Jaapanis; iseloomulik on range kloostridistsipliin, intuitiivne tunnetuslikkus, paradoksidel põhinevad õpetusvestlused

ženšenn <ženš|`enn -enni -`enni 22e s> (hiina rénshēn) • bot araalialiste sugukonda kuuluv rohtne püsik (Panax ginseng), hiina rahvameditsiinitaim, mille juurekoes sisalduval saponiinil jt ainetel on toniseeriv toime

taifuun <taif|`uun -uuni -`uuni 22e s> (hiina dai-fung mrd suur tuul) • meteor Aasia idaranniku troopilise tsükloni (1) nimetus. Vt ka hurrikaan, orkaan

taiji [taitšii] (hiina tàijíquán poksimise suur kunst), ka tai chi [taitšii] • sport Hiina võimlemis- ja enesekaitsesüsteem, rajaneb väga heal tasakaalul ja liigutuste koordinatsioonil

taikonaut <+ n`aut naudi n`auti 22e s> (< hiina tàikōng kosmos + kr nautēs meresõitja) • lenn, astr Hiina astronaut

taiping <t`aip|`ing -ingi -`ingi 22e s> (< hiina tàipíng suur rahu) • aj a-tel 1850–64 Hiinas toimunud mandžude- ja konfutsianismivastasest ülestõusust osavõtja

tanguudid pl <tang|`uut -uudi -`uuti 22e s> (hiina dǎngxiàng) • aj praeguse Lääne-Hiina alal elanud rahvas

tao <t`ao 26 s> (hiina dào) • fil hiina filosoofia põhimõiste; taoismis on tao maailma kulg, vastandeid ületav algpõhjus ja seaduspära, mis toimib kõiges, kuid pole ühetähenduslikult väljendatav; tao tähendab ka teatud vaimset õpetust ja selle järgimist (tõlkes sageli tee)

taoism <tao|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< tao) • relig hiina pärimuslik maailmakäsitus ja selle põhjal kujunenud usund; filosoofilise koolkonnana tekkis IV–III s eKr

teiin <te`iin teiini te`iini 22e s> (pr théine < thé tee < hiina te mrd tee) • keem van tees leiduva kofeiini varasem nimetus

teofülliin <teofüll|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld thea tee < hiina te mrd + kr phyllon leht) • farm teepõõsa lehtedes, kohvis jm sisalduv alkaloid, lõhnata, vees raskesti lahustuv valge kristalne pulber, toimelt sarnaneb teobromiiniga

tofu <tofu 16 s> (jpn tōfu < hiina dòu fu kääritatud uba) • kok sojakohupiim, kalgendatud sojapiimast valmistatud mahedamaitseline juust

toonikeel <+ k`eel keele keelte 13 s> (< toon (3)) • lgv keel, milles sõnade v muutelõppude tähendust eristab peale häälikute iseloomulik põhitoonikontuur (heli v viis); nt hiina, vietnami, paljud Aafrika keeled

tou <t`ou 26 s> (hiina dŏu, dòu) • Hiina vedelikumõõt, 1 tou = 10,3 liitrit

tselaster <tsel`ast|er -ri 2e s> (< kr kēlastra lüpsik; iileks) • bot nn puukägistaja, pms Aasias levinud tugev liaan v lehtpõõsas (Celastrus); Põhja-Ameerikast pärinevat harilikku e hiina tselastrit kasvat ilupõõsana

tsivilisatsioon <tsivilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld civilisatio < ld civilis kodaniku) • mingil ajaloo arengu astmel v suhteliselt suletud suures geograafilises ruumis olev inimühiskond koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga (nt antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon); nüüdisteadus peab võimalikuks ka Maa-väliseid e kosmosetsivilisatsioone

tšii <tš`ii 26 s> (hiina chǐ) • Hiina pikkusmõõt, 1 tšii = 35,79 cm

tšumiis <tšum|`iis -iisi -`iisi 22e s> (vn чумиза < hiina choumizi) • bot Itaalia kukeleiva alamliik e hiina hirss (Setaria italica), üheaastane väikeseteraline kõrreline; kasvat Aasias ja Euroopa lõunaosas toiduteraviljana ja söödakultuurina

tung <t`ung tunga t`unga 22i s> , tungpuu <+ p`uu 26i s> (ingl tung < hiina tóng) • bot Hiinas ja Jaapanis kasvav puu (Aleurites) piimalilleliste sugukonnast; õlirikkaist seemneist saadakse mürgist õli, mida kasut tehniliseks otstarbeks

van2 <v`an vani v`ani 22e s> (hiina wáng) • aj Hiinas ja Koreas muinas- ja keskajal vürstkondade valitsejate tiitel

wang (hiina wáng valitseja, vürst) • aj Muinas-Hiina Shang-Yini ja Zhou riigi valitseja tiitel, hiljem ka kõrgüliku tiitel

wok (hiina) → vokk

vokk <v`okk voki v`okki 22e s> (ingl wok < hiina mrd) kok
1. vokkpann, katelt meenutav pann
2. sellisel pannil valmistatud roog

vonn <v`onn vonni v`onni 22e s> (korea won < hiina) • maj Lõuna-Korea rahaühik, lüh KRW; Põhja-Korea rahaühik, lüh KPW

wushu [uušuu] (hiina wǔshù < wǔ sõjaline, võitlus- + shù oskus, kunst) • sport Kaug-Ida iidne pärimuslik võitluskunst, nn tühja käe ja ka külmrelvavõitluse vorm

yamato-e [jamato-e] (jpn Jaapani pilt) • kunst Jaapani maalikunsti termin, millega märgitakse jaapanlikku temaatikat ja tehnilisi võtteid XI–XIV s, mis vastandusid varasemale Hiina kunsti matkimisele

yang [jang] (hiina yáng valgus) • fil tähistab Hiina filosoofias mehelikku alget, positiivsust, heledust, soojust

yin [jin] (hiina yīn vari) • fil tähistab Hiina filosoofias naiselikku alget, negatiivsust, tumedust, külmust

yin-yang [jin-jang] (hiina yin + yang) • fil üks Hiina loodusfilosoofia põhimõisteid, tähendab kahe vastandjõu ühtsust, milles peitub maailma liikuma panev ja muutev jõud; hiina pärimusliku meditsiini aluseid