[VSL] Võõrsõnade leksikon

abee <ab`ee 26i s> (pr abbé < ld abbas) • relig algselt kloostriülem (abt), hiljem katoliku alamvaimulik Prantsusmaal

abrekk <abr|`ekk -eki -`ekki 22e s> (vn абрек < osseedi abräg) • aj mägipartisan, hiljem metsavend, röövel Põhja-Kaukaasias

adamiit <adam|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Aadam), aadamlane <`aadamla|ne -se -st 12 s> • relig algselt inimese paradiisliku seisundi taastamist taotlevate kristlike usuvoolude liige (hiljem kasutatud ka teiste liikumiste kohta)

agaa <ag`aa 26 s> (trg aǧa härra, isand) • aj Türgi väepealiku, hiljem ohvitseri tiitel; austav kõnetlussõna

aga-khaan <+ kh`aan khaani kh`aani 22e s> (< agaa + khaan) • aj algselt Iraani ülikutiitel, hiljem nizariitide imaami tiitel

ALGOL {lüh ingl sõnadest algorithmic language algoritmikeel} • info 1958. a koostatud ning hiljem täiustatud programmeerimiskeel; on olnud teiste programmeerimiskeelte aluseks

allee <all`ee 26i s> (pr allée < aller minema, käima) • mõlemalt poolt puudereaga palistatud tee pargis või aias

ambient [ämbient] (ingl ümbritsev) • muus algselt tavapärase popmuusika skeeme ignoreeriv muusikavool, mille kompositsioonides puudub nii salmi-refräänilisus, kulminatsioon kui ka traditsiooniline lõpposa; hiljem üks elektronmuusika popharudest, millel on rõhutatult ruumiline kõlapilt

amfi- (kr amphi ümberringi, kõrval, mõlema-, mõlemalt poolt)
1. ümbritsev, hõlmav
2. kahesugune, mõlemapoolne

anakreontika <anakre´ontika 1 s> (< pn Anakreon, VI s eKr elanud Vana-Kreeka luuletaja), anakreontiline luule [anakre·ontiline luule] • kirj antiik- ja hilisemal ajal, eriti XVIII–XIX s levinud mänglev, veini ja armastust ülistav luulevool

annoona1 <annoona 16 s> (ld annona < annus aasta) • aj Vana-Roomas aasta viljasaak, voos; viljavaru Rooma linna varustamiseks; ka vilja hind; hiljem: naturaalmaks toiduainete näol

antefiks <antef|`iks -iksi -`iksi 22e s> (< ld antefixum ette kinnitatud) • arhit, aj algselt põletatud savist plaat puust katuseserva kaitseks, hiljem ka katuseräästa v -viilu kaunistus

asurad pl <asura 1 s> (sanskr sg asura) • müt India müt-s algselt jumalad, hiljem jumalaid vaenavad deemonid

augusta <aug´usta 16 s> (ld fem suursugune) • aj Rooma keisrinnade sakraalne aunimetus, hiljem valitseva keisri abikaasa tiitel

autotoomia <+ t`oomia 1 s> (< auto- + -toomia) • zool eneseköndistus, mõne looma (nt sisaliku, jõevähi) võime kinnihaaramise v mõne muu ohu puhul heita ära üksikuid kehaosi või karvu, mille asemele hiljem kasvavad uued

baika <baika 16 s> (vn байка < holl baai < pr bai kõrb, punakaspruun), boi2 <b`oi 26 s> (sks Boi, Bai < holl) • tekst puuvillane (harvem poolvillane v villane) paks pehme, mõlemalt poolt karvane riie

bakalaureus <bakal`aureus -e 11 s> (keskld baccalaureus)
1. esimese astme akadeemiline kraad ülikoolides, vt ka Bachelor of Arts, Bachelor of Science
2. Prantsusmaal ja mõnes teises riigis isik, kes on õiendanud sisseastumiseksami ülikooli
3. Venemaal vaimuliku akadeemia õppejõud
4. aj keskajal alamvasall, hiljem rüütlikslöömise taotleja
bakalaureuseõpe • õppetsükkel, mille läbija omandab bakalaureusekraadi

ballaad <ball|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr ballade < keskld ballare tantsima) • kirj alguses keskaegne tantsulaul; hiljem fantastilise, ajaloolise v heroilise sisuga, sageli sünge v salapärase värvinguga eepiline luuletus; nüüdisajal lüroeepilist laadi mitmestroofiline luuleteos; muus lüroeepilise sisuga muusikateos
ballaadooper • muus ballaadilaadne ulatuslik heliteos rahvalaulude ja -muusikaga

baptisteerium <baptist`eerium -i 19~2e s> (kr baptistērion) • aj supelbassein Rooma termides; relig IV s-st alates ristimisbassein, hiljem ka basseiniga v ristimiskiviga kabel

basileus <basil`eus -e 9 s> (kr) • aj polise juht, hiljem kuningas Vana-Kreekas

benefiits <benef|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (< ld beneficium heategu)
1. aj varakeskajal feodaali poolt teenete (pms sõjateenistuse) eest vasallile ilma pärandamisõiguseta annetatud maatükk, enamasti koos õigusega võtta maksu talupoegadelt; benefiitsid muutusid hiljem feoodideks
2. relig palgaline kiriklik ametikoht katoliku kirikus

bibliograafia <+ gr`aafia 1 s> (< biblio- + -graafia)
1. esialgu käsikirjade kirjutamine, hiljem raamatute kirjeldamine; tänapäeval teadusharu, mis käsitleb trükiste (ka käsikirjade, mikrokoopiate, heliplaatide jm) loendite, nimestike v ülevaadete koostamise meetodeid ja viise; bibliograafia ülesandeisse kuulub trükiste registreerimine üksikuil teadusaladel, teatud teemal jne, samuti trükiste kirjeldamine ja hindamine
2. kirjanduse nimestik, raamatute, ajakirjade ja kirjutiste loend ühes põhiandmetega (ilmumiskoht ja -aasta, kirjastus jm)

bikonkaavne <+ konk`aav|ne -se 2 adj> (< bi- + konkaavne) • füüs kaksiknõgus, mõlemalt poolt nõgus (läätse kohta)

bikonveksne <+ konv`eks|ne -se 2 adj> (< bi- + konveksne) • füüs kaksikkumer, mõlemalt poolt kumer (läätse kohta)

bilateraal <+ later|`aal -aali -`aali 22e s> (< bi- + lateraal) • lgv kaks-külghäälik, häälik, mille moodustamisel pääseb õhk välja mõlemalt poolt keelt, nt L

blanko- (hisp blanco) • tühi, täitmata
blankokrediit • maj lühiajaline materiaalse tagatiseta pangalaen, mis rajaneb ainult isiklikul usaldusel, antakse sularaha puudusel
blankoveksel • maj veksel, millele veksliandja annab allkirja enne, kui on kirjutatud veksli tekst
blankovolitus • maj volitus, millel leidub ainult volitaja allkiri, kuna teksti kirjutab volinik hiljem; piiramata volitus

brahman <br`ahman -i 2e s> (sanskr bráhman) • relig põhimõisteid India usundeis ja filosoofias, algselt palvevalem, hiljem ebaisikuline, väljaspool aega ja ruumi eksisteeriv absoluut

branle [bra(n)l] (pr < branler kõigutama) • folkl mõõdukas tempos paaristaktimõõdus vana Prantsuse tants; muus hiljem ka instrumentaalpala

broomatsetoon <+ atset|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< broom + atsetoon) • keem, sõj I maailmasõjas kasutatud (kopsudele mõjunud) tugev ründegaas, hiljem on kasutatatud pms pisargaasina

bugi-vugi <+ vugi 17~16 s> (ingl boogie-woogie) • muus bluusile tuginev džässistiil pideva põhirütmiga kaheksandiknootides; tants 1940ndatel USA-s väljaarenenud, hiljem ka Euroopas moetantsuks kujunenud ⁴/₄-taktimõõdus elavaloomuline seltskonnatants

corona triumphalis [koroona triumfaalis] (ld) • aj kuldpärg; hiljem keisri tunnusmärk

courante [kur·a(n)t] (pr jooksev) • tants Prantsuse õukonnatants XVI–XVII s; algselt kiireloomuline hüppetants ²/₄-taktimõõdus, hiljem mõõdukama tempoga (³/₄, ⁶/₄); muus barokksüidis järgnes tantsulise muusikavormina allemande’ile

dadaism <dada|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr dadaïsme < dada lastekeeles: (mängu)hobu, juhuslikult valitud termin) • kunst, kirj, teater avangardistlik suund kirjanduses, kujutavas ja teatrikunstis, tekkis a-tel 1915–16 Lääne-Euroopas; dadaismi taotluseks oli kunstniku täielik vabadus ja publiku šokeerimine; sulandus 1920ndate alguses sürrealismi ning avaldas hiljem mõju happening’i, bodyart’i, popkunsti ja kontseptuaalse kunsti kujunemisele

dehkaan <dehk|`aan -aani -`aani 22e s> (vn дехкан < trg dihqan < prs dehgān) • algselt maaomanik, feodaal, hiljem talupoeg Kesk-Aasias, Kasahstanis ja Iraanis

dekateerima <dekat|`eerima -eerib 28 v> (pr décatir) • tekst (villast) kangast kuuma vee v auruga töötlema, et see hiljem kokku ei tõmbuks; dekateerimine parandab ka kanga kvaliteeti

demiurg <demi|`urg -urgi -`urgi 22e s> (kr dēmiourgos < dēmos rahvas + ergon töö)
1. aj Vana-Kreekas algselt vaba käsitööline, meister, kunstnik; hiljem kõrgem riigiametnik mõnes polises
2. fil Platoni idealistlikus filosoofias jumalus maailma loojana
3. piltl loov jõud, looja

designeerima <design|`eerima -eerib 28 v> (ld designare) • ette määrama ametisse, millesse astutakse alles hiljem; tähistama, märkima

diatriib <diatr|`iib -iibi -`iibi 22e s> (kr diatribē ajaviide, kõnelus) • kirj antiikkirjanduses satiiriline moraalifilosoofiline ettekanne, hiljem kirjalik moraalijutlus; nüüdisajal ka terav, sapine kõne v kirjutis

digamma <dig´amma 16 s> (kr) • 6. täht (Ϝ, ϝ) vanimas kreeka tähestikus (hiljem kadus kasutuselt)

digitaalsignatuur <+ signat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< digitaalne + signatuur) info
1. vt digiallkiri
2. digitaalinformatsioonile lisatav avaliku võtmega salakirjal põhinev turbekood, mis võimaldab hiljem avaliku võtme abil tõestada signeerija isikut

dioraam <dior|`aam -aami -`aami 22e s> (< kr dia läbi + horama vaade) kunst
1. läbipaistvale õhukesele riidele, matile klaasile jm mõlemalt poolt maalitud pilt, mille erinev valgustamine toob esile kord maalingu ühe, kord teise külje; vanemas Idamaade kunstis läbipaistva pinna (õhuke siidriie, lõuend, mattklaas) mõlemale poolele maalitud pilt, mida täiendati valgusefektidega
2. maalitud taustaga plastiline kujutis näitusesaalis v muuseumis, kus kaarjal v lamedal taustal on foto v maal, mille ette on asetatud üksikuid esemeid, luues sel moel ruumiillusiooni, vt ka panoraam

divide et impera [diivide et impera] (ld) • jaga ja valitse, s.o soodusta killustumist ja tülisid, et oleks hõlpsam valitseda (Vana-Rooma, hiljem ka uusaja riikide poliitikale omistatud põhimõte)

Drang nach Osten [drang nahh osten] (sks tung itta) • aj, pol X s-st alates Saksa feodaalide, hiljem Saksamaa agressiivne ekspansioonipoliitika pms slaavi alade ja Baltimaade suhtes

dub [dab] (ingl dubleerima; dubleering) muus
1. esiletõstetud bassidega instrumentaalne reggae, mis tekkis 1960ndate lõpus Jamaical, muutus hiljem stiilinimetuseks ja levis ka teistesse maadesse
2. topeltsalvestus, olemasolevale salvestusele muusika pealemängimine v -laulmine; kokkumäng erinevatest muusikapaladest, vt ka remiks

ebenist <eben|`ist -isti -`isti 22e s> (pr ébéniste < ébène eebenipuu) • aj kunsttisler Prantsusmaal XVIII s; hiljem mööblikunstnik

edikt <ed`ikt edikti ed`ikti 22e s> (ld edictum) • aj Vana-Roomas ametiisiku teade, eeskiri, käsk, eriti preetori teadaanne selle kohta, missugused õigusnormid ta võtab kohtumõistmise aluseks; hiljem mitmes riigis keisri v kuninga eriti tähtis käskkiri v määrus

egiid <eg`iid egiidi eg`iidi 22e s> (ld aegis kilp; kaitse < kr aigis, gen aigidos kitsenahk) • müt Vana-Kreeka müt-s Zeusi kilp, hiljem kujutati ka Athena nahkse rinnaturvisena
egiidi all • piltl (kellegi) kaitse v eestkoste all v soosimisel

ekloog <ekl|`oog -oogi -`oogi 22e s> (kr eklogē valik) • kirj antiikses luules: väljavalitud luuletus; hiljem (dialoogiline) karjaselaul, lähedane idüllile ja pastoraalile

eleegia <el`eegia 1 s> (kr pl elegeia < elegos laul, viis)
1. kirj antiikajal distihhonidest koosnenud luuletus, algselt kaebelaul, hiljem mitmekesise sisuga; nüüdisajal lüüriline kurvasisuline luuletus
2. muus kurvatooniline vokaal- v instrumentaalpala

epigramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (kr epigramma) kirj
1. aj Vana-Kreekas algselt pealiskiri mälestus- v hauasambal, pühendkingil jm, hiljem väike luuletus eleegilistes distihhonides; Vana-Rooma lühike pilkeluuletus
2. tänapäeval satiiriline lühiluuletus mis tahes värsimõõdus

episood <epis|`ood -oodi -`oodi 22e s> (kr epeisodion)
1. üksiksündmus mingist ulatuslikumast sündmuste seeriast; kõrvalseik v -sündmus
2. kirj Vana-Kreeka draamas koorilaulude vahele põimitud tegevusosa; hiljem: kirjandusteoses peategevusega seotud terviklik tegevuslõik
3. muus uus teema sümfoonilises töötluses; rondo vaheosa

eskulaap <eskul|`aap -aabi -`aapi 22e s> (< ld pn Aesculapius < kr pn Asklepios, Vana-Kreeka ravijumal) • piltl arst (naljatlevas v pilkavas tähenduses)
eskulaabikepp • Asklepiose tunnus, kepp, mille ümber on keerdunud madu; hiljem arstiteaduse sümbol

espressivo [espressiivo] (it), lüh espr., con espressione [kon espressioone] (it) • muus väljendusrikkalt, ilmekalt, tundeküllaselt

famulus <famulus -e 11 s> (ld) • aj ori, teenija (keskajal); hiljem abiline, käealune (nt arstil, professoril)

feetus <f`eetus -e 11~9 s> (< ld fetus sünnitamine, järglane) • biol vililane, loode hilisemal arenemisastmel emaüsas

fetaalne <fet`aal|ne -se 2 adj> • biol feetusesse puutuv, vililaseaegne, loote hilisemale arenguastmele omane
fetaalne elu • elu emaüsas
fetaalne hüpotroofia • med loote alatoitumine

filhellenism <filhellen|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl philhellenism < filhelleen) • aj Kreeka Türgi-vastast vabadusvõitlust toetav liikumine 1820ndatel ja hiljem

flanell <flan|`ell -elli -`elli 22e s> (pr flanelle < ingl flannel) • tekst mõlemalt poolt karvastatud kerge villane, poolvillane v puuvillriie

floriin <flor|`iin -iini -`iini 22e s> (it fiorino < ld flos õis, mündil kujutatud liiliaõie järgi) aj
1. Firenze kuldmünt XIII s-st, mille järgi paljud Euroopa maad hakkasid vermima kuld-, hiljem hõbemünte
2. (ingl florin < it) 2-šillingiline münt Suurbritannias (1970. a-ni)

friis <fr`iis friisi fr`iisi 22e s> (pr frise) • arhit Kreeka templitel reljeefidega kaunistatud vööt arhitraavi ja karniisi vahel; hiljem üldse profileeritud horisontaalvööt seinapinna kaunistamiseks v liigendamiseks

frotee <frot`ee 26i s> , froteeriie <+ riie r`iide 6 s> (sks Frottee, Frotté < pr frotter hõõruma) • tekst puuvillane v linane riie, mida ühelt v mõlemalt poolt katavad väikesed aasad; froteest tehakse supelmantleid, käterätikuid jm

följeton <följeton -i 19 s> (pr feuilleton < feuillet raamatuleht) kirj
1. algselt Lääne-Euroopa ajakirjanduses ajalehe lisaleht, hiljem ajalehe nn joonealune kirjutis
2. veste, pilalugu (ajakirjanduses), milles hrl naeruvääristatakse päevakajalist sündmust v mõnda isikut

füül <f`üül füüli f`üüli 22e s> (kr phylē) • aj algselt suguvõsade ja fraatriate ühendus, hiljem ka linnriigi territoriaalne üksus Vana-Kreekas

gaon [ga˛on] (hbr suursugusus, uhkus) • relig kõrgema talmudikooli juhi ametlik tiitel VI–XIII s; hiljem kõige autoriteetsemate talmudi tundjate ja tõlgendajate nimetus

gini <gini 17 s> (ingl guinea < pn Guinea, piirkond Lääne-Aafrikas) • aj a-tel 1663–1816 münditud Inglise kuldmünt, hiljem arvestusühik (1 gini = 21 šillingit)

gobelään <gobel|`ään -ääni -`ääni 22e s> (< pn Gobelin, Pariisi värvalite perekond, kelle majas asus hiljem sama nime kandnud vaibamanufaktuur) • tekst maalitud kartooni järgi põimtehnikas kootud kunstipärane piltvaip v -tapeet; gobeläänide valmistamise õitseaeg oli XVII–XVIII s

granulatsioon <granulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld dem granulum terake) • granuleerimine, sõmerdamine; astr Päikese helenduva pinna sõmerus
granulatsioonkude • med kapillaarirohke noor sidekude, tekib paranemisel haavas, haavandis jt haiguskolletes, kus osa kude on hävinud; on algul sõmerjas, muutub hiljem harilikuks tihedaks rakuvaeseks sidekoeks – armkoeks

grenader <grenader -i 19 s> (pr grenadier < grenade granaat) • aj, sõj XVII–XVIII s käsigranaate heitma õpetatud sõdur; hiljem eliitjalaväeosa sõdur mõnes Euroopa riigis

grivna <grivna 16 s> (vn гривна)
1. aj Vana-Vene kaalu-, raha- ja arvestusühik; maksevahendina käibis hõbedakangidena XI– XV s, hiljem ainult arvestusühik
2. maj rahaühik praeguses Ukrainas, lüh UAH; 1 grivna = 100 kopikat

GULAG {lüh vn nimest Главное управление исправительно-трудовых лагерей, трудовых поселений и мест заключений parandusliku töö laagrite, sunnitööasulate ja kinnipidamiskohtade peavalitsus} , ka Gulag pn • NKVD (hiljem MVD ja KGB) allasutus, mis haldas Nõukogude Liidu vanglaid, koonduslaagreid jm karistusasutusi

gümnaasium <gümn`aasium -i 19~2e s> (kr gymnasion < gymnos alasti, paljas)
1. Vana-Kreekas aristokraatlike noorte kool, kus õpetati filosoofiat, poliitikat ja kirjandust; ka kehaliste harjutuste koht, vt ka gümnastika
2. keskajal filosoofide ja teadlaste kogunemiskoht
3. mitmes Euroopa riigis algul sageli humanitaarse kallakuga keskkool; hiljem ülikooliks ettevalmistav kõrgema astme keskkool

haidukk <haid|`ukk -uki -`ukki 22e s> (poola hajduk < ung hajdú)
1. Ungaris algul karjus, hiljem jalaväelane
2. lõunaslaavi rahvaste (moldaavlaste, valahhide, ka ungarlaste) vabadusvõitleja Türgi ikke vastu
3. haiduki riietust (nt kuresulgedega mütsi) kandev teener

haip <h`aip haibi h`aipi 22e s> , haipimine <h`aipimi|ne -se -st 12 s> (ingl hype petmine) • kõnek algul muusikaäris uudistoote reklaamis keskpärase v halva kauba põhjendamatu üleskiitmine, hiljem igasuguste läbimüüki v edukust suurendavate reklaamivõtete üldnimetus. Vt ka hard-boiled

harmostid pl <harm|`ost -osti -`osti 22e s> (kr sg harmostēs) • aj haldusüksuste juhid Spartas; hiljem vallutatud alade asevalitsejad

haruspeks <har´uspeks -i 2e s> (ld haruspex) • aj etruski, hiljem Rooma preester, kes ohvriloomade sisikonna jm põhjal ennustas tulevikku

hertsog <hertsog -i 2e s> (sks Herzog)
1. muistsetel germaanlastel sõja ajaks valitud väepealik
2. varasel keskajal Saksamaal hertsogkonna päritava võimuga valitseja, hiljem suurfeodaal
3. üks kõrgaadli tiitleid Lääne-Euroopas

hord <h`ord hordi h`ordi 22e s> (poola horda < vn орда < turgi k-d ordā, ordū sõjalaager) • aj türgi-mongoli rändrahvail sõjalis-administratiivne ühendus, siis laager; hiljem khaani asukoht; mitme hõimu liit ühise khaani võimu all (nt Kuldhord); piltl korratu arvukas jõuk

humanitas [humaanitas] (ld inimlikkus) • haritus, kultuursus; alguses suursuguse roomlase haridusideaal, mis tähendas eelkõige (kreeka) hariduse kaudu täiustatud inimsust, hiljem omandas filantroopia tähenduse

impeerium <imp`eerium -i 19~2e s> (ld imperium käsk, võim)
1. aj Vana-Roomas kõrgema magistraadi käsklusvõim; Rooma keisririigi (Imperium Romanum), hiljem monarhistliku hiidriigi (keisririigi) v koloniaalriigi nimetus
2. piltl tootmist ja turustamist valitsev hiigelettevõte v ettevõtete ühendus, turuliider mingil alal

interpolatsioon <interpolatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld interpolatio uuendus, muudatus)
1. kirj kiilosa, vahelelüke, algupärasesse teksti hiljem vahele paigutatud sõnad v laused
2. folkl rahvalaulu (v -juttu) mõnest teisest laulust (v jutust) toodud lisandus
3. mat funktsiooni väärtuste hindamine nende punktide vahel, kus selle funktsiooni väärtused on teada, vt ka ekstrapolatsioon

jessauul <jessa|`uul -uuli -`uuli 22e s> (vn есаул < turgi k-d jasaul valvur) • aj algselt auaste kasakaväes, hiljem vastas rittmeistrile ratsaväes

johanniit <johann|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld Iohannita < pn (Ristija) Johannes) • relig XI s asut hospitaliordu liige; hiljem rüütliordu; johanniidid siirdusid XVI s Malta saarele ja on sellest ajast tuntud Malta rüütlitena

kabaree <kabar`ee 26i s> (pr cabaret) • esialgselt Prantsusmaal kunstnike kõrts, kus autorid esitasid oma loomingut (laule, kupleesid, näitestseene); hiljem kergesisulise segaeeskavaga restoran

kabiirid pl <kab|`iir -iiri -`iiri 22e s> , kabeirid pl <kab|`eir -eiri -`eiri 22e s> (kr Kabeiroi) • müt algselt Früügia, hiljem ka Kreeka viljakusjumalad, keda austati ja kummardati salatavadega

kaliif <kal|`iif -iifi -`iifi 22e s> (ar khalīfah järglane) • aj islami vaimuliku juhi kui Muhamedi järglase tiitel; kaliifidele kuulus nii vaimulik kui ka ilmalik võim esimestes pärast Muhamedi surma rajatud riikides; hiljem kandsid kaliifi tiitlit Egiptuse ja siis Türgi sultanid

kammerhärra <+ härra 16 s> (sks Kammerherr < kammer-) • aj keskajal (pms varahoiu ülesannetes) õukonnaametnik; hiljem õukonnatiitel Venemaal

kanoonik <kanoonik -u 2 s> (keskld canonicus < ld reeglikohane < kr kanōn reegel, eeskiri) • relig alates IV s-st piiskopikiriku juures ordusarnases vennaskonnas elav vaimulik; hiljem toomkapiitli liige (ka tiitlina), toomhärra

kapell1 <kap|`ell -elli -`elli 22e s> (it cappella väike kirik, kabel < keskld dem capella, cappella < capa, cappa rüü, peakate, kapuuts) • muus algselt kiriku laulukoor, hiljem üldse koor (vt ka a cappella); nüüdisajal erikoosseisuga puhkpilliorkester v instrumentaalansambel. Vt ka kapellmeister

kastellaan <kastell|`aan -aani -`aani 22e s> (ld castellanus < castellum kindlus)
1. aj keskajal ja varauusajal linnuseülem e foogt, hiljem haldus- ja kohtuvõimuga kuningaametnik
2. nüüdisajal Lääne-Euroopas ühiskondliku hoone komandant
3. relig kirikuametnik v -teener

kavaler <kavaler -i 19 s> (it cavaliere, hisp caballero, pr cavalier ratsanik < ld caballarius hobusemees) • algselt rüütel; aadlitiitel Hispaanias ja Itaalias; hiljem härrasmees, naise meessaatja, austaja
ordeni kavaler • ordeniga autasustatu

keelim <k`eelim -i 2e s> , keelimvaip <+ v`aip vaiba v`aipa 22u s> (sks Kelim < trg kilim < prs kilīm) • tekst mõlemalt poolt ühesuguse suure geomeetrilise mustriga idamaine (seina)vaip

keisrilõige <+ lõige l`õike 6 s> (sks Kaiserschnitt, uusld sectio Caesarea < pn Caesar, Vana-Rooma isikunimi, hiljem 'keiser', nime päritolu on ekslikult seostatud ladina sõnaga caedere 'lõikama', oletades, et esimene selle nime kandja sündis keisrilõike teel) • med emakalõikesünnitus, kirurgiline meetod loote ja platsenta väljutamiseks läbi emakaseina

kentumkeel <+ k`eel keele keelte 13 s> , ka tsentumkeel <+ k`eel keele keelte 13 s> (< ld centum sada) • lgv indoeuroopa keel, milles prepalataalsed e kõva suulae eesosas moodustuvad kaashäälikud k ja g on esimesel etapil säilinud, hiljem aga allunud muutustele. Vt ka satemkeel

klann <kl`ann klanni kl`anni 22e s> (ingl clan < keldi) • aj Briti saarte keldi aladel esiaegne sugukond, hiljem sugukondlik kogukond; etn eksogaamse sugukonna kohta kasutatav nimetus. Vt ka klikk1

koditsill <kodits|`ill -illi -`illi 22e s> (ld pl codicilli < codex raamat, arveraamat, koodeks) • jur testamendilisand, testamendile hiljem tehtud lisand, mis testamenti mõnes üksikasjas muudab

koloon2 <kol|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld colonus maaharija)
1. aj hilisemas Rooma keisririigis esialgu vaba, kuid hiljem ühes oma perega maa külge kinnistatud väikerentnik
2. Ladina-Ameerika maades poolpärisorjast rentnik v sulane

konfutsianism <konfutsian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Confucius) • fil, relig Vana-Hiina filosoofiakoolkond, hiljem Hiina mõjukaim usuline ja filosoofiline traditsioon; konfutsianismi põhialused sõnastas Hiina filosoof Kong Fuzi (ladina Confucius; 551–479 eKr); konfutsianism rõhutab pms inimsust, perekonna- ning riigielu kindlustavat voorust ja vanematekultust

kontratants <+ t`ants tantsu t`antsu 22e s> (pr contredanse < ingl) • folkl, tants algselt inglise rahvatants (country dance ’maatants’), XVII–XVIII s seltskonnatants, mis levis Prantsusmaale (anglees), hiljem Saksamaale (franssees); tantsijad asetsevad kahes reas v nelinurgas vastamisi

konung <konung -i 2e s> (vanapõhja konungr) • aj Vana-Skandinaavia hõimupealik; hiljem kuningas

kookospähkel <+ p`ähk|el -li 2e s> • bot kookospalmi suur, kuni 2,5 kg raskune kõva koorega söödav üheseemneline luuvili, milles olev läbipaistev mahl muutub vilja valmides algul piimjaks, hiljem rasvarohkeks idu toitekoeks. Vt ka kopra

koraal <kor|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld choralis koori-) • muus, relig kirikulaul, algselt ühehäälne saateta, ladinakeelse liturgilise tekstiga koorilaul (vt ka gregooriuse laul); hiljem ka rahvuskeelne koguduselaul

koturn <kot|`urn -urni -`urni 22e s> (ld cothurnus < kr kothornos) • aj algselt igapäevane Vana-Kreeka jalats, pehmest nahast saabas; hiljem antiiknäitleja paksu tallaga jalats, üleva traagilise stiili sümbol

kraat <kr`aat kraadi kr`aati 22e s> (sks Grat terav kant v serv) • kunst rood, servjoon, kuivnõeltehnikas nõelajoone servale tekkiv ühe- v kahepoolne hari; tehn detaili või töödeldud metalli pinnast väljaulatuv äär v kisk (mis hiljem kõrvaldatakse)

krahv <kr`ahv krahvi kr`ahvi 22e s> (sks Graf) • Lääne-Euroopas varakeskajal kuninga poolt nimetatud kõrgem ametnik, kohtunik ning väepealik; hiljem aadlitiitel

kredents <kred|`ents -entsi -`entsi 22e s> (it credenza usk, usaldus; puhvetkapp < ld credere uskuma) • aj algselt lauake, millel hoiti toitu ja jooke enne pakkumist (nende ohutuses veendumiseks); hiljem serveerimislaud; relig lauake jumalateenistusel vajalike esemete jaoks

kroon <kr`oon krooni kr`ooni 22e s> (ld corona pärg)
1. pärjataoline, hrl kullast ja kalliskividega kaunistatud peakate, riigivalitseja võimu sümbol
2. aj varem mitmesuguses väärtuses kuld- v hõbemünt, hiljem rahaühiku nimetus mitmel maal (nt Tšehhis, lüh CZK; Taanis, lüh DKK; Islandis, lüh ISK; Norras, lüh NOK; Rootsis, lüh SEK; Eestis, lüh EEK)
3. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, nähtav sakilise pärjana
4. bot õiekattekrooni moodustavad värvilised kroonlehed; puu võra
5. hamba pealmine (nähtav) osa
kroonülekanne • tehn peenmehhanismides kasutatav lihtne hammasülekanne; koosneb silinderhammasrattast ja sellega nurgi asetsevast kroonrattast

kross1 <kr`oss krossi kr`ossi 22e s> (sks Groschen < keskld (denarius) grossus paks) • aj, maj endine hõbe-, hiljem vahetusmünt mitmel maal

kulak <kulak -u 2 s> (vn кулак rusikas < tat кул käsi) • aj bolševistliku ideoloogia järgi Venemaal, hiljem Nõukogude Liidus jõukas talunik, kes kuulus likvideerimisele v väljasaatmisele

kulden <k`uld|en -na 2 s> (sks Gulden < Gold kuld)
1. aj Hollandi endine rahaühik, lüh NLG; XIV–XIX s kuldmünt erinimelistes Saksa riikides, Madalmaal ja Skandinaavia riikides; hiljem vermiti kullast kuldna kõrval ka hõbekuldnaid, mida nimetati kuldenkrossideks
2. maj rahaühik Hollandi Antillides, lüh ANG; rahaühik Surinames, lüh SRG

kuurvürst <+ v`ürst vürsti v`ürsti 22e s> (sks Kurfürst) • aj valijavürst, üks ilmalikest v vaimulikest vürstidest, kelle ainuõiguseks oli osa võtta Saksa kuninga (hiljem keisri) valimisest

kürass <kür|`ass -assi -`assi 22e s> (pr cuirasse) • aj, sõj rinnaturvis, metallplaatidest rüü ülakeha kaitseks külmrelvaajastul, mõnel maal ka hiljem kasut olnud, eriti raskeratsaväe paraadvormina

Liedertafel [liidertaafel] (sks) • muus XIX s alguses ja XX s lõpus Saksa meestelauluselts, kus esitati ka seltsi liikmete asjaarmastajalikku loomingut; Liedertafel’id muutusid hiljem lauluhuviliste suurteks ühisorganisatsioonideks

LIFO-meetod <+ meetod -i 2e s;+ m`eetod -i 2e s> {lüh ingl sõnadest last-in, first-out viimasena sisse, esimesena välja} • maj pöördjärjekorra meetod; arvestusviis, kus tootmiskuludesse kantakse esmalt kõige viimaste märgete maksumus; töökorraldus, kus hiljem lattu tulnud kaubad viiakse kõige enne välja

logistika1 <log´istika 1 s> (pr logistique < kr logistikē arvutuskunst) • sõj algselt sõjaväe kortermeistri või varustusametkonna tegevus, hiljem kogu strateegiline ja operatiivtegevuse korraldus; maj ressursi- (sh materjali-) ja teabevoogude juhtimine soodsaimal viisil, nt äris kauba hankimise, veo, hoidmise, jaotamise ja tarbimisega seostuvad toimingud

lustrum (ld) • aj algselt roomlaste lepitusohver, millega iga viie aasta järel tähistati tsensuse (1) lõpulejõudmist; hiljem tähendas viieaastast ajavahemikku (viisaastakut)

mailer <m`ailer -i 2e s> (ingl miler < mile miil) • sport algselt ühe miili (1609 m) jooksja, hiljem üldse keskmaavõistleja (keskmaajooksja, -uisutaja, -ujuja)

mamelukk <mamel|`ukk -uki -`ukki 22e s> (< ar mamlūk omand, valge ori) • aj Türgi ja Kaukaasia päritolu orjast ihukaitseväelane Egiptuse sultanite teenistuses alates XII s lõpust; mamelukid saavutasid hiljem riigis poliitilise võimu; hävitati 1811

mark2 <m`ark margi m`arki 22e s> (sks Mark < vanaülemsks marka piir) aj
1. talupoegade kogukond keskaegsel Saksamaal
2. varafeodaalses Frangi riigis ja hiljem Saksamaal piiriäärne riigiosa, mille eesotsas oli markkrahv

marksism-leninism <+ lenin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< marksism + leninism) • fil marksismi edasiarendus ja tõlgendus eeskätt V. Lenini poolt, hiljem dogmatiseeritud Nõukogude Liidus riiklikul tasemel

mašikulii <mašikul`ii 26 s> (pr mâchicoulis) • arhit keskaegse kindluse v lossi tornide v seinte ülaosas eenduv laskeavadega rinnatis, mis välisküljel toetus konsool-kaarestikule; hiljem esineb ehismotiivina

menševism <menšev|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn меньшевизм) • aj Venemaa sotsiaaldemokraatia vool, mille esindajad jäid partei II kongressil (1903) vähemusse ja said sellest nimetuse; hävitati hiljem bolševike poolt

mestnitšestvo <mestn´itšestvo 1 s> (vn местничество < место koht) • aj kohajärgsus, vanas Vene riigis XV–XVII s kehtinud kord, mille järgi Moskva suurvürst (hiljem tsaar) määras riigiametisse bojaare sõltuvalt nende päritolust ja esivanemate teenetest

ministeriaal <ministeri|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld ministerialis < ld ministerium teenistus) • aj keskajal mittevaba teenija kuninga v suurfeodaali õukonnas (pms Saksamaal); sulasid hiljem kokku alamaadliga

mokassiin <mokass|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl moccasin < algonkini k-d) • Põhja-Ameerika indiaanlaste pehme kontsata jalats, enamasti hirvenahast; hõimuti erikujulised, kaunistatud okassea ogadega ja hiljem klaaspärlitest tikanditega; praegusajal sellist jalatsit meenutav king

motett <mot|`ett -eti -`etti 22e s> (keskld motetum, keskpr motet < mot sõna) muus
1. mitmehäälse kirikliku koorilaulu vorme keskajal; moteti eri häältel oli sageli eri tekst
2. hiljem mitmehäälne vokaalheliteos

müridism <mürid|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ar murīd õpilane, järgija) • relig üks sufismi liikumisi, XIV s tekkinud sõjakas islamisuund, mis nõudis täielikku kuuletumist imaamidele ja šeikidele ning austust nende vastu, oli range teiseusulistega ja võttis hiljem oma lipukirjaks püha sõja e džihaadi

müsteerium <müst`eerium -i 19~2e s> (ld mysterium < kr mystērion)
1. aj Vana-Kreekas ja -Roomas salajane usukultus, millest võisid osa võtta ainult pühitsetud (müstid)
2. relig tõde, mida saab mõista üksnes Jumala ilmutuse abiga, ususaladus
3. teater liik keskaja vaimulikke näidendeid Lääne-Euroopas; müsteeriume etendati esialgu kirikuis ladina keeles, hiljem linnaväljakuil rahvakeeles
4. piltl miski saladuslik, mõistatuslik

naabob <naabob -i 2e s> , navab <navab -i 2e s> (urdu nawwāb < ar pl nawwāb esindaja) • aj Indias Mogulite riigis: provintsihaldur, hiljem islamiusulise vürsti tiitel; Indiast rikkana naasnud eurooplane; piltl väga rikas inimene

neofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (kr neophytos vastistutatu)
1. relig algselt vastristitu, hiljem mingi usundi v õpetuse uus poolehoidja
2. bot tulnuktaim (eriti umbrohi)

neokolonialism <+ kolonial|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + kolonialism) • pol uuskolonialism, suurriikide kaudne kontroll vähemarenenud riikide majanduse, hiljem ka poliitika üle

neptunism <neptun|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Neptunus, Rooma merejumal) • aj, geol XVIII ja XIX s vahetusel geoloogias levinud (hiljem ekslikuks osutunud) seisukoht, nagu oleksid kõik kivimid tekkinud vees settides. Vt ka plutonism

nikotiin <nikot|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn J. Nicot, Prantsuse diplomaat, 1530–1600, tõi esimesena tubaka Prantsusmaale) • farm tubakataimes sisalduv alkaloid; suitsetamisel algul ergutav, hiljem veresooni ahendav mürk

noobel2 <n`oobel -i 2e s> (ingl noble õilis), roosnoobel <+ n`oobel -i 2e s> (< ld rosa nobilis õilis roos) • aj 1465. a-st kuni XVI s lõpuni vermitud Inglise kuldmünt, mida jäljendati hiljem Madalmaadel ja Taanis

nümfaion <nümf`aion -i 2e s> (kr nymphaion < nümf) • arhit algselt nümfidele pühendatud grott v hoone, hrl allika kohal; hiljem avalik v eravalduses hoone, mille luksuslikku fassaadi kaunistasid nümfide jt veejumaluste kujud

ood <`ood oodi `oodi 22e s> (kr ōidē laul) • kirj, muus algul igasugune koorilauluks sobiv luuletus, hiljem (ka ladina keeles) kunstipärane lüüriline luuletus; tänapäeval pidulik ja ülev luuletus, ülistus- v kiidulaul

osmanism <osman|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< osmanid), ottomanism <ottoman|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< it ottomano osmani < ar pn ʿUṯmān Osman, Türgi valitsejad) • aj, pol noortürklaste doktriin XIX s lõpus ja XX s alguses; nõudis kõigi osmanite juriidilist võrdsust, olenemata rahvusest ja usundist; hiljem taotles kogu elanikkonna türgistamist ühtse osmani rahvuse loomiseks

palestra <pal`estra 1 s> (kr palaistra) • aj alguses Vana-Kreeka gümnaasiumi (1) keskne plats maadlus-, vehklemis- ja võimlemisharjutusteks vabas õhus; hiljem selleks määratud ruum v pms poiste võimlemis- v maadluskool

pan <pan -i 19 s> (poola, tšehhi) • Poolas ja Tšehhis algselt aadlitiitel, hiljem kõnetlussõna: härra, isand

parafeerima <paraf|`eerima -eerib 28 v> (pr parapher < paraafid) • dokumenti, eriti rahvusvahelist lepingut koostajate nimetähtedega tõendama, esialgselt kinnitama; hrl järgneb lepingule ametlik allakirjutamine hiljem

parka2 <parka 16 s> (ld pn Parca) • müt Vana-Rooma müt-s oli Parca algselt sünnitusjumalanna, hiljem nimetati parkadeks kolme saatusejumalannat (samastatud Vana-Kreeka moiradega)

partiita <partiita 16 s> (it partita) • muus XVII s orelivariatsioon, hiljem mitmeosaline tantsuline instrumentaalsüit

parun <parun -i 2e s> (sks Baron < keskld baro mees, sõdur; parun < ld lollpea) • vabahärra, keskajal Lääne-Euroopas kuninga, keisri vm suurfeodaali otsene vasall, hiljem aadlitiitel; Saksamaal ja Prantsusmaal alamaadlitiitel, Inglismaal kõrgaadlitiitel

pater patriae [pater patrie] (ld isamaa isa) • aj Rooma keisrite ja kõrgete riigiametnike, hiljem keisrite aunimetus

patriits <patr|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (ld patricius < pater isa)
1. aj Vana-Roomas põline aristokraat, kelle valduses olid kogukonnamaad ja linnriigi juhtimine; keskajal ja hiljem – mõjuka kaupmeeste aristokraatia liige, eriti Saksa vabalinnades
2. tehn reljeefne pressimis- v trükkimisvorm; metalltempel, millega lüüakse matriitse

penn <p`enn penni p`enni 22e s> (keskalamsks penninc)
1. maj Suurbritannia peenrahaühik (= ¹/₁₀₀ naelsterlingit), vt ka penny
2. aj väheldane hõbemünt (algul u 1,5, hiljem 0,5 g); Eesti Vabariigi algusaastate paberraha (¹/₁₀₀ marka)

peplos <p`eplos -e 11~9 s> (kr), peplum <p`eplum -i 2e s> (ld < kr) • aj, tekst Vana-Kreeka ja Vana-Rooma naisterüü, mõlemalt õlalt nõelaga kinnitatud lihtne villasest rätikust moodustatud kehakate

permanentgaas <+ g`aas gaasi g`aasi 22e s> (< permanentne + gaas1) • keem gaas (vesinik, heelium, lämmastik), mida selle madala kriitilise temperatuuri tõttu peeti varem mitteveelduvaks; hiljem osutus arvamus vääraks

pfaltskrahv <+ kr`ahv krahvi kr`ahvi 22e s> (sks Pfalzgraf) • aj varakeskajal Frangi riigis kõrge õukonnaametnik, kuningakohtu eesistuja; hiljem kuurvürst Reini jõe keskjooksul asuvas Pfalzi vürstkonnas

PHARE {lüh ingl sõnadest Poland-Hungary: Aid for Restructuring of the Economy} • maj programm majandusabi andmiseks teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele; algatati 1989. a eelkõige Poola ja Ungari toetuseks, hiljem laienes ka teistele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele

pleebs <pl`eebs pleebsi pl`eebsi 22e s> (ld plebs) aj
1. Vana-Roomas lihtrahvas, plebeidest koosnev rahvamass vastandina eesõigustatud patriitsidele
2. alamrahvas, lihtrahvas (keskajal ja hiljem)

pluralism <plural|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld pluralis mitmus) • pluraalsus, palju(su)s, mitmekesisus; fil monismile vastanduv filosoofiakäsitus, mille järgi reaalsus koosneb paljudest võrdväärsetest ja üksteisest sõltumatutest olemise liikidest; mõiste võttis filosoofias 1712. a kasutusele C. Wolf, hiljem on levinud ka politoloogiasse, vt ka dualism, vastand monism; pol huvirühmade ja väärtushinnangute paljust tunnustav ühiskonnateooria

poeta [poeeta] (ld < kr poiētēs) • luuletaja, poeet
poeta laureatus [poeeta laureaatus] (< ld laurus loorber) • suure austuse märgiks loorberitega pärjatud luuletaja algul Vana-Kreekas ja -Roomas, hiljem Inglismaal (ametlik) õuelaulik; eriti tunnustatud luuletajaile antav riiklik tiitel

polkovnik <polk´ovnik -u 2 s> (vn полковник < полк polk) • sõj kindralmajorist madalam ohvitseri auaste Venemaal, hiljem Nõukogude Liidus ja SRÜ maades; vastab teiste maade kolonelile v ooberstile

poltina <polt´ina 16 s> (vn полтина pool (rubla)) • aj Vene münt, 1 poltina = 50 kopikat; vermiti esialgu vasest, hiljem hõbedast; oli käibel vaheaegadega a-tel 1654–1927

polüteism <+ te`ism teismi te`ismi 22e s> (< kr polytheos mitmesse jumalasse uskuv < polü- + theos jumal) • relig usk paljude jumalate olemasolusse, mitme jumala kummardamine (algul loodusrahvail, hiljem antiikmaailma usundeis). Vastand monoteism

pontifex maximus [pontifeks maksimus] (ld) • aj, relig preestrite kolleegiumi ülem, kes valiti rahvakoosolekul eluks ajaks; seda tiitlit kandsid a-ni 383 kõik Rooma keisrid, hiljem sai see paavsti tiitliks (püsinud tänapäevani)

possaad <poss|`aad -aadi -`aadi 22e s> (vn посад) • aj Vana-Venes (väljaspool linnamüüre olev) kaubanduslik ja käsitöönduslik linnaosa; hiljem mõningate linna tüüpi asulate nimetus

postponeerima <postpon|`eerima -eerib 28 v> (ld postponere < post- + ponere panema) • edasi lükkama, hilisemale ajale jätma, ajapikendust andma

prebend <preb|`end -endi -`endi 22e s> (keskld praebenda < ld prabere pakkuma, andma) • aj alates VIII s katoliku kirikus kanoonikule makstav igapäevane elatusraha, hiljem talle eraldatud toimetulekuallikas

prior <prior -i 2e s> (keskld < ld prior (kahest) esimene, parem) • relig mungakloostri eestseisja, algselt sama mis abt, hiljem peakloostri ülema (abti) v mungaordu suurmagistri asetäitja v harukloostri ülem

protoneema <protoneema 16 s> (< proto- + kr nēma niit) • bot eelniit, sambla eostest arenev niitjas rakis, millest hiljem kasvab sammaltaim

rapiir <rap|`iir -iiri -`iiri 22e s> (pr rapière) • käekaitsme ja sirge ning painduva teraga torkerelv, mida kasutati pms duellidel, hilisemal ajal ka mensuuridel (4)

regency [riidžənsi] (ingl regendi valitsusaeg) • kunst, arhit regendistiil, Inglismaal George IV aegne (XIX s) antiikkunstist inspireeritud mööbli- ja sisustusstiil, millele hiljem lisandusid idamaised mõjud. Vt ka régence

retsiteerima <retsit|`eerima -eerib 28 v> (ld recitare) • luuletust, proosapala v rahvalaulu tundepaisutuseta, kuid ilmekalt ette kandma

samurai <samur`ai 26 s> (jpn) • aj Jaapani üliku relvastatud kaaskonna liige; hiljem kutseline sõjaväelane, kes allus väga karmidele reeglitele

sati <sati 16 s> (ingl suttee < sanskr satī vooruslik naine) • aj hindu pärimusliku abielutruuduse vorm, mille puhul naine põletab enda abikaasa matusetuleriidal v hiljem; komme keelati 1829. a

saturnaalid plt <saturn|aalid -`aalide 22e s> (ld Saturnalia) • aj rõõmupühad ja pidustused Vana-Roomas külvijumala Saturnuse auks 17. (hiljem 17.–23.) detsembril; piltl metsik prassimine, orgia

seiid <se`iid seiidi se`iidi 22e s> (ar sayyid isand), ka saiid <sa`iid saiidi sa`iidi 22e s> • aj islamieelses Araabias hõimuülik v -pealik, hiljem Muhamedi ja Hasani järeltulija tiitel; kõnek härra

sekundaarne <sekund`aar|ne -se 2 adj> (ld secundarius teist sorti, kõrvaline < secundus teine) • teisene, teisejärguline; hiljem tekkinud v lisandunud, sekundaar-

senjöör <senj|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr seigneur < ld senior vanem) • aj läänindusajastul suurmaaomanik, kes oli ühtlasi ka kohtu-, haldus- ja poliitilise võimu esindaja; kitsamas tähenduses: suurfeodaal, maahärra, kellest olid vasallisõltuvuses teised feodaalid; hiljem suveräänsete vürstide tiitel ja kõnetlussõna

sentimentalism <sentimental|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr sentimentalisme < sentimental sentimentaalne) • kirj XVIII s alguses Inglismaal tekkinud tundeelu ja looduslähedust rõhutanud haletundeline kirjandusvool, mis hiljem levis kogu Euroopas

septik <septik -u 2 s> (< kr sēptikos roiskumist põhjustav < sēpomai roiskun) • ökol väikeste reoveekoguste puhastamise seade, kus algul toimub setitamine, hiljem sette orgaanilise osa anaeroobne lagundamine

serenissimus [seren·issimus] (ld superl) • „hiilgavaim“ (üks Rooma keisrite tiitleist, hiljem üldse valitsevate vürstide aunimi)

shōgun [šoogun] (jpn < seii taishōgun barbareid alistav suur väepealik), šogun <šogun -i 2e s> • aj Jaapanis algul keiserlike vägede juhataja tiitel sõja ajal, hiljem (1192–1867) pärandatava võimuga vägede ülemjuhataja, suurfeodaal

silinder <sil`ind|er -ri 2e s> (< kr kylindros rull, silinder)
1. mat silindriline pind, keha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber telje; keha, mida piiravad silindriline pind ja kaks seda lõikavat paralleelset tasandit
2. tehn sisepõlemismootori, kompressori, pumba vm silindrilise sisepinnaga masinaosa, milles liigub kolb
3. torukübar; sirge v veidi ülespoole kaarduva servaga silindrikujuline kõvakübar; oli meestemoes tavaline XIX s 1. poolel, hiljem on kuulunud pidulikku rõivastusse

sinantroop <sinantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< keskld Sinae Hiina + kr anthrōpos inimene) • paleont, antr pitekantroobiga sarnanev ahvinimene, kelle luustikuosi leiti a-tel 1929–37 Pekingi lähedalt; elas pitekantroobist hiljem, on esimene inimese eellane, kes kindlasti kasutas tuld

sinnfein <s`innf|`ein -eini -`eini 22e s> (< iiri sinn féin meie ise) • pol 1905. a asut Iirimaa rahvusliku partei Sinn Féin liige; sinnfeinid osalesid 1916 Iiri ülestõusus ja organiseerisid hiljem relvastatud vastuhakku Inglise ülemvõimule

skupštšina <sk`upštšina 1 s> (serbia-horvaadi скупштина, skupština) • aj, pol Serbia, hiljem omaaegse Jugoslaavia parlament

skuudo <skuudo 16 s> (it scudo < ld scutum kilp) • aj vanaaegne Itaalia hõbe- ja kuldmünt; hiljem viieliirise mündi nimetus

slobodaa <slobod`aa 26 s> (vn слобода < свобода vabadus) • aj tavalistest feodaalkoormistest vaba asula Venemaal XII–XVIII s, hiljem linnalähedane tööstusasula

smerd <sm`erd smerdi sm`erdi 22e s> (vn смерд) • aj esialgu vaba, hiljem feodaalsõltuvuses olev Vana-Vene kogukonnatalupoeg; nimetus kadus käibelt XIV s

sojauba <+ uba `oa 18e s> , soja <soja 17 s> (sks Soja < jpn shōyu sojakaste) • bot esialgu Ida-Aasias, hiljem ka Ameerikas ja Euroopas levinud üheaastane taim (Glycine) liblikõieliste sugukonnast; valku, õli ja tärklist sisaldavaid seemneid tarvit toiduks, seemneist pressitud sojaoaõli toiduks ja tehniliseks otstarbeks

somnambulism <somnambul|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld somnus uni + ambulare käima), lunatism <lunat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld luna Kuu) • med unesränne, kuutõbi: seisund, mille puhul inimene sooritab osalises unes keerulisi liikumisi (käib toas ringi, ronib katusele, puu otsa jne) ise seda hiljem mäletamata; on langetõve, hüsteeria jt haiguste kaasnäht

sonaat <son|`aat -aadi -`aati 22e s> (it sonata < ld sonare kõlama) • muus kuni XVII s-ni iga muusikariistadel ettekantav heliteos; hiljem 3–4 sisuliselt seotud osast koosnev muusikateos ühele v mitmele muusikariistale

sotsiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< sotsio- + -graafia) • sotsiol Hollandi sotsioloogi S. R. Steinmetzi (1862–1940) rajatud uurimissuund asulate, rahvaste ning sotsiaalsete kihtide paigutuse kaardistamiseks; hiljem nimetatud sotsiaalgeograafiaks

sou [su] (pr < ld solidus solidus), suu <s`uu 26 s> • aj esialgu Prantsuse kuld-, hõbe- v vaskmünt, hiljem viiesantiimine raha, 1 sou = ¹/₂₀ franki

staarost <staarost -i 2e s> (vn староста) • aj Venemaal XVI–XX s alguseni valitav kogukonnapealik, küla- v semstvovanem; Poolas staarostkonna valitseja (kuni 1795. a-ni), hiljem haldusametnik, asemaanõunik
staarostkond • aj haldusüksus Poola kuningriigis

strukturalism <struktural|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr structuralisme < ld structura ehitus) • humanitaarteaduste metodoloogia suund, mis lähtub eelkõige uurimisobjekti struktuurist; strukturaalne meetod kujunes 1920–30ndatel keeleteaduses, hiljem leidis rakendust antropoloogias jm valdkondades. Vt ka strukturaallingvistika

substraat <substr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld substratus alla laotatud < substernere alla laotama)
1. mitmesuguste nähtuste ühine alus; aluseks olev aine; aluskiht
2. lgv keeleline aluskiht, keelelised mõjud, mis on ühe keele assimileerumisel domineerivasse keelde püsima jäänud, vt ka adstraat, superstraat
3. biol bakteri- v rakukultuuri sööde; alus, millele loomad toetuvad v taimed kinnituvad; ühend, mille muundumist ensüüm katalüüsib
substraatkeel • lgv keelekontakti käigus assimileerunud keel, millest on hiljem domineerivasse keelde püsima jäänud mõjusid (substraate) nii häälduses, grammatikas kui ka sõnavaras (nt on läti keeles peaaegu hävinud liivi keele täheldatav mõju). Vt ka adstraatkeel, superstraatkeel

šansoon <šans|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr chanson laul) muus
1. keskaegne armastuslaul, hiljem pilkelise sisuga lauluke Prantsusmaal
2. vaimukas inimsuhteid kajastav (sotsiaalse sisuga) laul

žakerii <žaker`ii 26 s> (pr Jacquerie < pn Jacques, eesnimi, lihtinimese hüüdnimetus) • aj Põhja-Prantsusmaa talupoegade ülestõus XIV s; pol hiljem kasutusel iga samasuguse talurahva vägivallapurske kohta

žalnik <žalnik -u 2 s> (vn жальник < vanavn жаль haud) • aj maapinnal kiviringiga tähistatud maahaud v madal kääbas, kalmevormina kasutusel XI–XVI s ja hiljemgi idapoolsetel läänemeresoomlastel jt

teip <t`eip teibi t`eipi 22e s> (ingl tape) • (ühelt v mõlemalt poolt kleepuv) kleeppael, kleeplint, kleepriba

tempel1 <t`emp|el -li 2e s> (ld templum) • algselt püha paik, hiljem ka sellesse paika rajatud hoone, milles korraldati (mittekristlike ja -islami usundite) kultusrituaale

tertsiaar <tertsi|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld tertiarius kolmandikuline < tertius kolmas)
1. geol varasema stratigraafilise liigestuse järgi uusaegkonna vanem ajastu ning ladestu, hiljem jaotatud paleogeeniks ja neogeeniks
2. aj, relig katoliku mungaordude ilmikharu (kolmanda haru) liige; elasid väljaspool kloostreid ordu reeglite järgi, kuid ei andnud mungatõotust

tipi <tipi 16 s> (siuu 'tīpī) • etn Põhja-Ameerika indiaanlaste püstkoda, puukoorest, nahast, roomattidest, hiljem ka riidest kattega kooniline telk

tolos <tolos -e 9 s> (kr tholos) • aj esialgu arvatavasti sakraalne, hiljem mitme otstarbega Kreeka ümarehitis

treen <tr`een treeni tr`eeni 22e s> (kr thrēnos) • aj Vana-Kreeka surnuitk (ka Homerose eepostes); hiljem arenes sellest koorilüürikaliik

tribuun <trib|`uun -uuni -`uuni 22e s> (ld tribunus) • aj Vana-Rooma riigiametnik ja ohvitser; piltl oraator, kirglik rahva õiguste eest võitleja
rahvatribuun • aj esialgu plebeide, hiljem kõigi kodanike huvide kaitsja
sõjatribuun • aj leegioni (1) kõrgem ohvitser

trieer <tri|`eer -eeri -`eeri 22e s> (kr triērēs), trireem <trir|`eem -eemi -`eemi 22e s> (ld trirēmis) • aj, sõj Vana-Kreeka sõjalaev kolme pealistikku asetseva aerureaga kummalgi küljel; trieeri kasutasid hiljem ka roomlased