[VSL] Võõrsõnade leksikon

dianeetika <dianeetika 1 s> (< kr dianoētikos mõtlemis- < dianoia mõte, mõtlemine) • USA ulmekirjaniku L. Ron Hubbardi (1911–1986) eneseabiteooria, millest ta arendas edasi saientoloogia; dianeetika keskendub nn hinge elemendile ja reinkarnatsiooni ideele

dixi [diksi] (ld) • olen kõnelnud (osutab kõne v kirjutise lõppu)
dixi et animam levavi [diksi et animam levaavi] (ld) • ütlesin ja kergendasin hinge

džainism <džain|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< sanskr jaina pühaku < jina võitja, pühak) • relig, fil budismile lähedane India usund ja filosoofiakoolkond, tekkinud VI s eKr; nõuab järgijailt askeesi ja vooruslikkust, hinge sihiks peab vabanemist keha ikkest paljude taassündide kaudu

katarsis <kat´arsis -e 9 s> (< kr katharsis puhastus)
1. hinge puhastav elamus
2. kirj õilistumine ja puhastumine elamuste läbi, mida pealtvaatajas äratab tragöödia
3. med soolte puhastus, kõhulahtisus
4. psühh vabanemine sisekonfliktist v pingest neid põhjustanud asjaolude analüüsimise kaudu

nirvaana <nirvaana 16 s> (sanskr nirvāṇa kustumine) • relig vabanemine, India filosoofia põhimõisteid; hindu pärimuses sama mis mokša; budismis hinge kõrgeim arenemisaste, mida loodetakse saavutada isikliku tahte ning tundmuste täieliku hülgamisega, isiksuse „ühtesulamisel“ jumalusega; piltl õnnis rahu

okasionalism <okasional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld occasio juhus, paras aeg) • fil kartesianismi suund XVII s; eitas keha ja hinge vastastikust toimet, seletas kõiki kehalisi ja hingelisi muutusi ning nendevahelist seost Jumala otsese sekkumisega

preeksistents <+ eksist|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< pre- + eksistents) • fil enneolek, hinge olemasolu enne inimese sündimist maailma; arvamus, et maailm on olnud Jumala mõtetes ideedena enne maailma loomist

psühho- (< kr psychē hing) • hinge-, vaimu-

saientoloogia <+ l`oogia 1 s> (ingl scientology < ld scientia teadus + -loogia) • relig 1950ndatel USA-s tekkinud usuline liikumine, mis taotleb inimese hinge vabastamist negatiivsetest kogemustest ja temas üliinimese äratamist. Vt ka dianeetika

skopets <skop|`ets -etsi -`etsi 22e s> (vn скопец) • relig XVIII s Venemaal tekkinud usulahu liige; päästmaks oma hinge, võitles oma ihuga ja kastreeris end

trahheobronhiit <+ bronh|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< trahhea + bronhiit) • med hinge- ja kopsutorude limaskesta üheaegne põletik

undiin <und|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Undine < ld unda laine) • müt, kirj hiliskeskaja kirjanduses naisekujuline vetevaim, kes kooselust inimesega omandab hinge. Vt ka russalka

unio mystica [uunio müstika] (ld müstiline ühendus) • relig hinge ühinemine Jumalaga (eriti keskaja kristlikus müstikas)

vitalism <vital|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld vitalis elujõuline) • fil õpetus, mille kohaselt elus loodus erineb elutust loodusest kvalitatiivselt, sest elusas looduses toimivad tegurid, mida elutus põhimõtteliselt ei ole; juba antiikajal oletati elusolendite puhul hinge v erilise elujõu olemasolu

vultus index animi est [vultus indeks animi est] (ld) • nägu on hinge peegel