[VSL] Võõrsõnade leksikon

absoluutne <absol`uut|ne -se 2 adj> (ld absolutus) • tingimatu, piiramatu, sõltumatu igasugusest suhtest; täiuslik, täielik, vastand relatiivne
absoluutne kunst • kunst kunst, millel pole mingit elulist sisu, selle pooldajate arvates on kunst väärtus omaette, vt ka abstraktsionism
absoluutne kuulmine • muus võime täpselt määrata iga heli täpset (absoluutset) kõrgust kuulmise järgi, ilma muusikariista abita
absoluutne kõrgus • geogr kõrgus üle merepinna
absoluutne monarhia • pol riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile)
absoluutne mõõtühikute süsteem • füüs mõõtühikute süsteem, kus põhiühikute hulka kuuluvad pikkus-, massi- ja ajaühik
absoluutne niiskus • füüs vee v veeauru hulk aine massi- v mahuühikus
absoluutne nullpunkt • füüs madalaim mõeldav temperatuur (–273,16 °C)
absoluutne temperatuur • füüs temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist
absoluutne tõde • fil tõde, mis annab objektiivsest tõelisusest igakülgse ja ammendava teadmise

agregatsioon <agregatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld aggregare lisama, ühendama)
1. kuhjumine, kogunemine
2. biol kogum ühe loomaliigi isendeid, kes ei tegutse kooskõlastatult; rühmjaotumus, mingil alal elavate v kasvavate organismide kuhjumine rühmadesse, kus nende hulk on palju suurem kui keskmine arv kogupinnal

aktiivne <akt`iiv|ne -se 2 adj> (ld activus < agere, perf partits actus tegutsema) • tegev, toimekas. Vastand passiivne
aktiivne kaubabilanss • maj seisund, kus kaupade väljavedu riigist ületab hinnasummalt sisseveo
aktiivne rahvastik • sotsiol, maj iseseisvaid tuluallikaid omav osa rahvastikust
aktiivne sõnavara • lgv oma- v võõrkeele sõnade hulk, mida teatav isik kasutab kõnes ja kirjas
aktiivne valimisõigus • pol õigus valida esindajaid (seadusandlikesse organitesse jm)

aktsessorid pl <akts`essor -i 2e s> (< keskld accessor saatja, abiline < ld accedere, perf partits accessus lähenema, lisanduma), aktsessoorsed mineraalid pl • miner mineraalid, mille hulk kivimeis on väike (alla 3%), kuid mis on olulise tähtsusega kivimite geneesi ja klassifitseerimise seisukohalt; levinumad aktsessorid on apatiit, tsirkoon, monatsiit jt

argumenta ponderantur non numerantur [argum·enta ponder·antur noon numer·antur] , argumenta non numeranda, sed ponderanda sunt [argum·enta noon numer·anda sed ponder·anda sunt] (ld) • argumente kaalutakse, mitte ei loetleta, st tähtis pole mitte argumentide hulk, vaid kaalukus

armee <arm`ee 26i s> (pr armée < ld armare relvastama) • sõj riigi relvajõud (v.a merejõud); kitsamas mõttes: maavägi; mitme väeliigi väekoondistest ja erivägede väeosadest koosnev operatiivkoondis; piltl suur inimeste hulk, kellel on mingi ühine tunnus (nt töötute armee)

assüreejooned pl <+ j`oon joone joonte 13 s> (< pr assurer kindlustama) • trük viirjooned, hulk ligistikuseid peeni rööbitisi jooni (tšekkidel, kviitungeil jne) võltsimise vältimiseks

biomass <+ m`ass massi m`assi 22e s> (< bio- + mass) • biol organismide elusaine hulk massiühikuis (g-des) veekogu põhja v maismaa pindalaühiku (m²) v vee mahuühiku (m³) kohta; kütusena kasutatav elusloodusest pärit tahke, vedel või gaasiline aine

deebit <deebit -i 2e s> (pr débit) • geol, mäend tootlikkus, keskmine vee, nafta v gaasi hulk, mida allikas, kaev v puurauk ühes ajaühikus annab

depoo <dep`oo 26i s> (pr dépôt)
1. eh ehitis raudteeveeremi, trammide, trollide v tuletõrjetehnika hoidmiseks ja remontimiseks
2. med talletus, süstimise varal naha all v lihastes ravimivaru moodustamine, et ravim toimiks pikemat aega; depooravimid on pikaaegse toimega ravimid
depooleid • arheol peitleid, maasse kaevatud v muul viisil peidetud muinasaegsete esemete leid
depooveksel • maj mingi kohustuse tagatiseks antud veksel
veredepood pl • füsiol verevarulad, inimesel ja loomadel elundid (põrn, maks, nahk), kus võib säilida teatud hulk verd, mis on üldisest vereringest välja lülitatud

doos <d`oos doosi d`oosi 22e s> (kr dosis) • farm annus, kindlaksmääratud ravimihulk ühekordseks v ööpäevaseks tarvitamiseks; piltl millegi teatav hulk

ekvivalent <ekvival|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld aequivalens võrdväärne) • võrdse väärtusega e võrdväärne ese, hulk v suurus; maj kaup, milles väljendub teise kauba väärtus
ekvivalentmass, keemiline ekvivalent • keem liht- v liitaine mass, mis reaktsioonides on ekvivalentne 1,00797 massiosa vesinikuga v 15,9994 massiosa hapnikuga

element <elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld elementum algaine)
1. terviku osa, koostisosa, üksikosa; algosis; alge, suge
2. fil asja jaotumatu algosa; vanaaja filosoofias nn ürgaine (tuli, õhk, vesi, maa); sobiv keskkond
3. keem aatomite liik, aatomite individuaalsust iseloomustav mõiste; looduslik v tehisalgaine
4. füüs → galvaanielement, fotoelement, termoelement
5. mat hulk
6. piltl teatud (negatiivne) ühiskondlik rühmitis v selle liige (nt kriminaalne element)

emissioon <emissi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld emissio väljalaskmine)
1. maj väärtpaberite (aktsiate, obligatsioonide), pangatähtede, paberraha käibele laskmine riigi, pankade v ettevõtete poolt
2. ökol heide, saasteainete heitmine atmosfääri; heitkogus, saasteallikast atmosfääri paisatava aine hulk, mõõdetuna massiühikuis ajaühiku kohta
3. füüs osakeste siirdumine tahkest kehast v vedelikust vaakumi v gaasilisse keskkonda (nt elektroniemissioon)
emissioonikurss • maj väljalaskekurss, väärtpaberi müügi hind esmasel turul
emissioonipank • maj pank (1), millel peale harilike pangaoperatsioonide on õigus käibele lasta paberraha v väärtpabereid
emissioonispekter • füüs hõõguvaist kehadest kiirguva valguse spekter
emissiooniteooria • füüs I. Newtoni (1643–1721) teooria, mille järgi valgus moodustub väikestest osakestest, mida heidab välja iga kiirgav keha ja mis levivad maailmaruumis

fütomass <+ m`ass massi m`assi 22e s> (< füto- + mass) • bot taimede elusaine hulk

glioos <gli|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr glia liim) • med kesknärvisüsteemi kahjustustega kaasnev tavalisest suurem neurogliiarakkude hulk

graaf <gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr graphō kirjutan, joonistan)
1. mat hulk, milles on määratud vähemalt üks binaarne vahekord; geomeetriliselt võib graafi kujutada punktihulgana, kus osa punkte on ühendatud joontega
2. grafeemi realisatsioon
graafiteooria • diskreetse matemaatika haru, mis uurib graafe

infinitum [infiniitum] (ld) • ebamäärane, määramatu, lõpmatu v mõõtmatu suurus v hulk

intervall <interv|`all -alli -`alli 22e s> (ld intervallum) (ruumi- v aja-)vahemik
1. füüs suurus, mis väljendab kahe sündmuse (punkthetke) vastastikust eraldatust ajas ja ruumis
2. muus kahe kooskõlava (harmooniline intervall) v teineteisele järgneva (meloodiline intervall) heli kõrguse vahe, vt ka priim, sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim, oktav, noon, deetsim, undeetsim, duodeetsim
3. mat vahemik, kõigi nende arvude (v punktide) hulk, mis asetsevad kahe antud arvu (v punkti) a ja b vahel
4. sõj sõjaväelaste, sõidukite v üksuste määratud vahemaa üksteisest külgsuunas või ka (sõidukitel) järjestikku
5. med nähtudevaba vaheaeg haiguse kulus

isopleet <isopl|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< iso- + kr plethos hulk) • meteor joon, mis diagrammil näitab mingi meteoroloogilise elemendi sõltuvust kahest muutujast (nt ajast ja kõrgusest)

kalorsus <kalorsus -e 11 s> (< kalor)
1. 100 grammis toidus v toiduaines sisalduv energia hulk kilokalorites
2. kütuse kütteväärtus kilokalorites

kontiinum <kont`iinum -i 2e s> (< ld continuus pidev, katkematu)
1. bot taimekoosluste katkematu üksteiseks üleminek taimkattes
2. mat punktide v arvude pidevalt jätkuv hulk

kontrollpakk <+ p`akk paki p`akki 22e s> (< kontroll) • maj aktsiate hulk, mis võimaldab valitsemist aktsiaseltsis

koopia <k`oopia 1 s> (keskld copia < ld küllus, hulk) • teisikeksemplar, algupärandiga täpselt ühtiv ärakiri v jäljend; piltl kellegagi äravahetamiseni sarnane isik
koopiamasin • tehn seade valguskoopiate tegemiseks
koopiapaber • tehn koopiamasinates kasutatav paber
mikrokoopia • tugevasti vähendatud koopia

kopeerima <kop|`eerima -eerib 28 v> (keskld copiare < ld copia hulk) • originaali järgi koopiat tegema; fot kujutist negatiivilt v diapositiivilt valgustundlikule materjalile üle kandma; paljundama; piltl jäljendama, matkima

kvantiteet <kvantit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld quantitas < quantus kui palju) • kogus, hulk; lgv vältus, (hääliku, silbi) pikkusjärk; fil eseme v nähtuse erinevus mingi ühe kvalitatiivse määratluse raames v identsus erisuguste kvalitatiivsete määratluste piires

kvantum <kv`antum -i 2e s> (< ld quantus kui palju) • hulk, määr, kogus

leegion <l`eegion -i 19~2e s> (ld legio)
1. aj, sõj Vana-Rooma suurim väeüksus, koosnes 3000–6000 jalaväelasest (algselt oli kõigi kodanike maakaitsevägi)
2. sõj pms vabatahtlikest koosnev väeüksus, nt võõrleegion, pms Prantsusmaa ja Hispaania palgasõdurite väeüksus; üksikpataljonidest koosnev väekoondis mõnes riigis
3. piltl määratu suur hulk

lemma <lemma 16 s> (kr lēmma aluseks võetu, eeldatu)
1. mat abiteoreem, matemaatiline lause, mis hõlbustab mõne teise lause (teoreemi) tõestamist
2. lgv (arvutilingvistikas) kokkukuuluvate sõnavormide hulk (ilma et üht neist peetaks põhivormiks)

lookus <l`ookus -e 11~9 s> (< ld locus koht, paik) • mat teatavat tingimust täitvate punktide hulk tasandil v nende hulk ruumis; biol geeni asupaik kromosoomis

maksimum <maksimum -i 19 s> (ld maximum) • ülemmäär, suurim võimalik väärtus, ulatus v hulk. Vastand miinimum

mass <m`ass massi m`assi 22e s> (< ld massa taigen, aine, tomp, kogu < kr maza odrakakk)
1. vormitu aine, püdel v poolsula aine
2. suur hulk; kamp, salk, suur rahvahulk
3. füüs keha moodustava aine hulk, inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt

massnähtus <+ n`ähtus -e 11~9 s> (< mass) • stat paljude üksiknähtuste omavahel seostatud hulk, nt rahvastik, suremus, sündimus, tööstustoodang, tööviljakus jne

miinimum <miinimum -i 19 s> (keskld minimum < ld superl minimus väga väike, väikseim) • alammäär, vähim võimalik väärtus, ulatus v hulk. Vastand maksimum

minutimaht <+ m`aht mahu m`ahtu 22e s> • füsiol õhu hulk, mida kopsud minuti jooksul vereringesse paiskavad

molaarne1 <mol`aar|ne -se 2 adj> • (ingl molar < ld moles suur hulk) füüs keha kogusse v tervikhulgasse puutuv, keha kogule v tervikhulgale omane
molaarne liikumine • kogu keha liikumine

molekul <molekul -i 19 s> (pr molécule < ld moles suur hulk, raskus) • keem, füüs aine vähim osake, mis säilitab sama aine keemilised omadused; molekul koosneb aatomeist

mononukleoos <+ nukle|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< mono- + nukleo-) • med ainutuumaliste rakkude normaalsest suurem hulk vere valgeliblede seas
nakkuslik mononukleoos • med viirusnakkushaigus, mille puhul ilmnevad palavik, angiin, lümfisõlmede suurenemine ja valulikkus ning iseloomulik verepilt; levib pms noorte seas sülje kaudu

mortaliteet <mortalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> , mortaalsus <mort`aalsus -e 11~9 s> (< ld mortalitas surelikkus < mortalis surelik) • stat suremus, surmajuhtude suhteline hulk rahvastikus (soolise, vanuselise, sotsiaalse vm rühma üldarvu suhtes)

MPP {lüh ingl sõnadest massively parallel processing} • info hulgirööptöötlus, suur hulk sõltumatuid protsessoreid

müriaad <müri|`aad -aadi -`aadi 22e s> (kr myrias, gen myriados kümme tuhat) • musttuhat, määratu hulk

notatsioon <notatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld notatio märkamine) • (üles)märkimine; ülestähendus, märge; ülesmärkimissüsteem, märgistik, märgisüsteem; info esitus, sümbolite hulk ja reeglistik teatud andmete esitamisel

numeraal <numer|`aal -aali -`aali 22e s> (ld (nomen) numerale < numerus arv, hulk) • lgv arvsõna, nt kaks, kolmandik, neljas

numerus clausus [numerus kl·ausus] (uusld < ld suletud hulk) • otsus, mis määrab kindlaks mingil alal töötavate ametnike arvu v õppeasutusse vastuvõetavate õpilaste v üliõpilaste arvu. Vt ka kvoot

ostrakon <ostrakon -i 19 s> (kr) • aj savinõu kild, millele vanal ajal kirjutati (pms arved, võlakirjad jne); hulk ostrakone pärineb Kreeka ja Rooma võimu aegsest Egiptusest

patarei <patar`ei 26 s> (pr batterie löömine)
1. hulk, suurem kogus mingeid ühesuguseid esemeid või koostisosi
2. sõj suurtükiväe ning õhukaitsejõudude allüksus (vastab kompaniile); suurtükkide kindlustatud asupaik
3. tehn tervikuks ühendatud seadmed vm koostisosad
4. el omavahel ühendatud galvaani- v akuelementide kogum; ka üksik galvaanielement
5. põll (turba, sõnniku) piklik suur hunnik

polü- (< kr polys rohkearvuline) • hulk-, hulga-, mitme-, palju-

populus (ld) • rahvas, elanikkond, suur hulk

quantité négligeable [ka(n)tit·e negliž·abl] (pr) • tühine hulk

reaaltulu <+ tulu 17 s> (< reaalne) • maj kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatud rahalise sissetuleku eest

solaarkonstant <+ k`onst|`ant -andi -`anti 22e s> (< solaarne + konstant) • astr, füüs ajaühikus päikesekiirtega ristuvale pinnaühikule langeva päikesekiirguse hulk

tetraploid <tetrapl|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< tetraploos neljakordne + -oid) • biol organism, mille kromosoomide hulk on neljakordne

tsükkel <ts`ük|kel -li 2e s> (< kr kyklos ratas; ring) • tervikut moodustav sündmuste v nähtuste (korrapäraselt korduv) ring; sari, hulk temaatiliselt v mõne muu tunnuse põhjal kokkukuuluvaid kirjutisi, ettekandeid, kirjandusteoseid vm

turbellaarid pl <turbell|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld turba, dem turbella segadus, tunglemine, (rahva)hulk) • zool ripsussid (Turbellaria), lameusside klassi kuuluvad ripsmetega kaetud ovaalsed v lehtjad loomad; elavad vees v niiskes pinnases

universaalalgebra <+ algebra 1 s> (< universaalne + algebra) • mat hulk, milles on defineeritud teatud arv algebralisi operatsioone; nüüdisajal on kujunemas iseseisvaks algebra haruks

universaalhulk <+ h`ulk hulga h`ulka 22i s> (< universaalne) • mat hulk, mis koosneb kõigist antud probleemis v mõttekäigus vaatlusele tulla võivatest elementidest

veksel <v`eks|el -li 2e s> (sks Wechsel) • maj võlakiri, seaduspärases vormis koostatud ühepoolne tingimusteta kirjalik kohustus maksta veksli seaduslikule valdajale vekslil märgitud rahasumma kas maksetähtpäeval v veksli ettenäitamisel otse v mõne kolmanda isiku kaudu
vekslikrediit • maj krediit, mille tagatiseks on veksel (lühilaenu vorm)
veksliportfell • maj ühe isiku käes olevate vekslite hulk