[VSL] Võõrsõnade leksikon

absaans <abs|`aans -aansi -`aansi 22e s> (pr absence puudumine, äraolek < ld absentia) • med epilepsiahoo vorm, hetkeline teadvusetus ilma krampideta

absolutism <absolut|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr absolutisme < ld absolutus sõltumatu, tingimatu) • pol absoluutne monarhia, ainuvalitsuslik võim, valitsusvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile), ilma et rahvas saaks osa võtta seadusandlusest v valitsemise kontrollist

absoluutne <absol`uut|ne -se 2 adj> (ld absolutus) • tingimatu, piiramatu, sõltumatu igasugusest suhtest; täiuslik, täielik, vastand relatiivne
absoluutne kunst • kunst kunst, millel pole mingit elulist sisu, selle pooldajate arvates on kunst väärtus omaette, vt ka abstraktsionism
absoluutne kuulmine • muus võime täpselt määrata iga heli täpset (absoluutset) kõrgust kuulmise järgi, ilma muusikariista abita
absoluutne kõrgus • geogr kõrgus üle merepinna
absoluutne monarhia • pol riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile)
absoluutne mõõtühikute süsteem • füüs mõõtühikute süsteem, kus põhiühikute hulka kuuluvad pikkus-, massi- ja ajaühik
absoluutne niiskus • füüs vee v veeauru hulk aine massi- v mahuühikus
absoluutne nullpunkt • füüs madalaim mõeldav temperatuur (–273,16 °C)
absoluutne temperatuur • füüs temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist
absoluutne tõde • fil tõde, mis annab objektiivsest tõelisusest igakülgse ja ammendava teadmise

absque nota [abskve noota] (ld) • bibl ilma märgita, trükise kohta, millel pole märget väljaandja jm kohta

absque omni exceptione [abskve omni ekstseptsioone] (ld) • (ilma) ühegi erandita. Vt ka ad unum omnes

akriibia <akr`iibia 1 s> (kr akribeia rangus, täpsus) • relig ortodokssest seisukohast lähtuv kirikuküsimuste lahendamise põhimõte, mille kohaselt rakendatakse kiriku liikme suhtes kirikudistsipliini nõudmisi kogu nende ranguses, ilma mööndusteta. Vastand oikonomia

aksiomaatika <aksiomaatika 1 s> • loog õpetus aksioomidest; aksioomide süsteem, mingi teooria osa, mis koosneb algmõisteist, ilma tõestuseta vastuvõetavaks tunnistatud väiteist (aksioomidest) ja reegleist teooria kõigi teiste väidete (teoreemide) tõestamiseks

à livre ouvert [al·ivr uveer] (pr avatud raamatust) • teater, muus lehelt mängima v laulma (teost tundmata); ilma ettevalmistuseta tundmatut teksti lugema, tõlkima. Vt ka a prima vista

anonüümne <anon`üüm|ne -se 2 adj> (kr anōnymos nimetu) • nimetu, ilma kirjutaja nime v pseudonüümita, oma nime varjav

apo-, täishäälikute ja h ees ap- (kr ära, eemal, alates, ilma) • puudu, eemal-, ilma-; väljendab ka teket v tekitamist

apomiksis <+ miksis -e 9 s> (< apo- + kr mixis segunemine, suguühe) • bot taimedel idu arenemine ilma eelneva sugurakkude ühinemiseta

a prima vista [a priima vista] (it esimesest pilgust) • muus ilma ettevalmistuseta lehest lugemine (tundmatu heliteose otse noodist ette kandmise kohta). Vt ka à livre ouvert

astigmatism <+ stigmat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< a- + stigmatism)
1. füüs läätse v peegli ebatäiuslikkusest põhjustatud hälve, mille puhul punkti kujutiseks on ellips (3)
2. med nägemishäire, mille puhul ühest punktist lähtuvad valguskiired ei fokuseeru silmas punktina, vaid tekib ebaselge kujutis, vastand stigmatism. Vt ka aberratsioon

asümmeetriline <+ sümmeetrili|ne -se -st 12 adj> (< asümmeetria) • ilma sümmeetriaomadusteta, ebasümmeetriline, mittevõrdmõõduline

asünkroonne <+ sünkr`oon|ne -se 2 adj> (< a- + sünkroonne), asünkrooniline <+ sünkroonili|ne -se -st 12 adj> • mittesünkroonne, mitteüheaegne
asünkroonmasin • el vahelduvvoolumasin (enamasti mootor), mille rootori pöörlemissagedus ei võrdu (on asünkroonne) staatori magnetvälja pöörlemissagedusega ja sõltub koormusest
asünkroonsidur • el elektromagnetiline libistussidur, sidur pöörlemise ülekandmiseks ühelt võllilt teisele ilma mehaanilise ühenduseta

automaatliin <+ l`iin liini l`iini 22e s> (< automaatne) • tehn automaatseist töömasinaist, teisaldusseadmeist ning juhtimis-, reguleerimis- ja kontrollaparatuurist koosnev kogum toote valmistamiseks ilma inimese vahetu osavõtuta

automatism <automat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< automaatne) • liigutuste iseeneslikkus; med psüühikahäire, mille puhul haige teadvuses on tahtest sõltumatuid v vastu tahtmist tekkivaid mõtteid, tundmusi, liigutusimpulsse vm, mis pole reaalsed; harjutuste varal saavutatav inimorganismi võime täpselt sooritada teatud korduvaid liigutusi ilma nende teadliku juhtimiseta; kunst vt spontanism

avantüür <avant|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr aventure < ld advenire tulema, saabuma) • juhtumus, seiklus; ohtlik üritus; aususe seisukohalt kahtlane ettevõte; ilma reaalsete eeldusteta ettevõetud, tõenäoliselt nurjumisele määratud asi

bare boat charter [beə(r) bout tšaa(r)tə(r)] (ingl palja paadi prahikiri) • mer prahikiri, millega laevaomanik annab prahtija käsutusse laeva ilma laevapereta

benefiits <benef|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (< ld beneficium heategu)
1. aj varakeskajal feodaali poolt teenete (pms sõjateenistuse) eest vasallile ilma pärandamisõiguseta annetatud maatükk, enamasti koos õigusega võtta maksu talupoegadelt; benefiitsid muutusid hiljem feoodideks
2. relig palgaline kiriklik ametikoht katoliku kirikus

biheiviorism <biheivior|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl behaviourism < behaviour käitumine)
1. psühh käitumispsühholoogia, XX s 1. poole (eelkõige Ameerika) psühholoogia positivistlik suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega
2. fil loogiline v analüütiline biheiviorism lähtub veendumusest, et kõik väited, milles sisalduvad viited inimese v looma psüühikale, saab ilma mõtet muutmata ümber sõnastada väideteks, mis kirjeldavad tema käitumist v organismi seisundit

bogaraa <bogar`aa 26 s> (vn богара < turgi k-d bahar kevad < prs behar) • põll teatav maaviljelusliik, ilma niisutuseta maaharimine, põuakindlate kultuuride kasvatamine niisutusmaaviljeluse piirkondades pms Kesk-Aasias jm

brevi manu (ld lühikese käega), lüh b. m., br. m. • ilma pikemata, otsekohe, käest kätte

chant sans paroles [ša(n) sa(n) par·ol] (pr) • muus laul ilma sõnadeta, sõnadeta laul

conditio sine qua non [kond·itsio sine kvaa noon] (ld tingimus, ilma milleta mitte) • vältimatu tingimus

contra spem spero [kontra spem speero] (ld) • loodan (ilma vähimagi) lootuseta

deformatsioon <deformatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld deformatio kuju muutmine) • moonutus, tahke keha kujumuude väliste jõudude (nt rõhu) toimel ilma massi muutuseta

dekortikatsioon <dekortikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + ld cortex koor, kest) • koore, kesta kõrvaldamine; tehn lina, kanepi jt kiutaimede varrekiudude ilma leotuseta eraldamine

dekortikeerima <+ kortik|`eerima -eerib 28 v> (< de- + ld cortex koor, kest) • tehn kiutaimede luid ilma leotamata kiust eraldama

dekvalifitseerima <+ kvalifits|`eerima -eerib 28 v> (< de- + kvalifitseerima) • kvalifikatsioonist ilma jätma

denaturant <denatur|`ant -andi -`anti 22e s> (< uusld denaturare loomulikest omadustest ilma jätma, vrd denaturatsioon) • keem (piiritusele) denatureerimiseks lisatud aine

denaturatsioon <denaturatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , denatureerimine <denatur`eerimi|ne -se -st 12 s> (uusld denaturare loomulikest omadustest ilma jätma < de- + ld natura loodus, loomus) keem
1. biopolümeeride, pms valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse, reageerimisvõime jm) muutmine temperatuuri, rõhu jt tingimuste varieerimise teel
2. tehniliseks kasutamiseks määratud ainete söömis- v joomiskõlbmatuks muutmine

destitueerima <destitu|`eerima -eerib 28 v> (ld destituere ilma v maha jätma) • ametist tagandama

diatooniline heliastmik (< kr diatonikos) • muus helistiku 7 alusheli (do, re, mi, fa, sol, la, si) ilma nende kromaatiliste muutusteta (s.o kõrgendamiste ja madaldamisteta). Vt ka kromaatiline heliastmik

distsiplinaarkaristus <+ karistus -e 11 s> (< distsiplinaarne) • jur seaduses ettenähtud piirides ilma kohtuta määratav karistus avaliku korra, töö- v sõjaväedistsipliini rikkumise eest

dogma <dogma 16 s> (kr arvamus, otsus) • fil õpetuslause, mida peetakse tõeks ilma tõestamata; relig Jumala ilmutatud ja kiriku poolt defineeritud õpetuslause; piltl vääramatu tõena võetav ja jäigalt järgitav seisukoht (nt poliitikas, teaduses)

dokumentaalfilm <+ f`ilm filmi f`ilmi 22e s> (< dokumentaalne) • film tõsielufilm, mille sündmustik tugineb tegelikkusele ja taasesitab selle objektiivselt; hrl ilma näitlejate osavõtuta

Do-mažoor <+ maž|`oor -oori -`oori 22e s> , C-duur <+ d`uur duuri d`uuri 22e s> • muus ilma võtmemärkideta mažoorhelistik, mille 1. aste on do (c); nüüdisaegse helisüsteemi alushelistik

droon <dr`oon drooni dr`ooni 22e s> (ingl drone sumisema) • sõj mehitamata õhusõiduk, mis täidab oma ülesannet ilma välise juhtimiseta

eepos <`eepos -e 11~9 s> (kr epos sõna, lugu, laul) • kirj lugulaul, ulatuslik, enamasti värsivormiline jutustav teos (nt Vana-Kreeka „Ilias“ ja „Odüsseia“, Rooma „Aeneis“, Soome „Kalevala“, Eesti „Kalevipoeg“)

eklektik <ekl´ektik -u 2 s> • fil, kunst eklektika rakendaja, isik, kes ilma kindlate põhimõteteta ühendab vasturääkivaid, kokkusobimatuid vaateid, teooriaid, stiile

eksprompt <ekspr|`ompt -ompti -`ompti 22e s; ekspr`ompt adv> (< ld expromptus valmis, käepärast)
1. adv ettevalmistamatult, äkki, improviseerides
2. s lühike ettevalmistamata kõne v muu ettekanne; kirj mingil puhul ilma eelneva ettevalmistuseta loodud nalja- v pilkeluuletus; muus improviseeritud muusikapala; kontrastsete teemadega lüüriline karakterpala pms klaverile

ekstensionaalne kontekst (< ekstensioon + kontekst) • loog lause või laused, milles samatähenduslikke sõnu v väljendeid võib vahetada, ilma et tõeväärtus muutuks. Vastand intensionaalne kontekst

eleaat <ele|`aat -aadi -`aati 22e s> (< pn Elea, Vana-Kreeka linn Lõuna-Itaalias) • fil Vana-Kreeka filosoofiakoolkonna filosoof; eleaadid arendasid VI–V s eKr õpetust, mille kohaselt tõeline olemine on ilma erinevusteta ja muutumatu, sest kogu näilik muutlik mitmekesisus on meelepete; see õpetus oli üheks platonismi allikaks

endomitoos <+ mit|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< endo- + mitoos) • biol raku kromosoomide korduv jagunemine ilma rakutuuma jagunemiseta

entoptiline <ent´optili|ne -se -st 12 adj> (< ento- + kr optikos nähtav; nägemis-) • med silmasisene, silmas tekkiv

epigoon <epig|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr epigonos järeltulija) • ka kunst, kirj järeleaimaja, eelkäijate eeskuju, ideid ja meetodeid rakendav, ilma loomevõimeta jäljendaja
epigoonid pl
1. müt Kreeka müt-s seitsme kangelase pojad, kellel 10 aastat pärast isade katse nurjumist õnnestus vallutada Teeba
2. aj hellenistlike riikide valitsejate teine sugupõlv (u a-st 280 eKr) pärast diadohhe

epitseuksis <epits´euksis -e 9 s> (< kr epizeuxis ühendamine, kordamine) • kirj sõna v sõnaühendi tunderõhuline kõrvutine kordamine lauses v värsis, nt helise, helise, ilma!

fotopsia <fot`opsia 1 s> (< foto- + kr opsis nägemine) • med subjektiivne valgusaisting (ilma välisärritita), mis avaldub valgustäppide, värviliste rõngaste, tähtede jm nägemises

gesenk <ges|`enk -engi -`enki 22e s> (sks Gesenk < senken alla laskma, läbindama) • mäend püstloodis käik v kaeveõõs ilma vahetu väljapääsuta maapinnale

glioom <gli|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr glia liim) • med närvitugikoest (neurogliiast) lähtuvate kasvajate üldnimetus; glioome esineb pea- v seljaajus ja silmas. Vt ka glioblastoom

gratis [graatis] (ld < gratia armastatus, tänu) • tasuta, ilma, hinnata, muidu

hallutsinatsioon <hallutsinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld alucinatio, hallucinatio sonimine) • med, psühh viirastus; ebataju, ilma vastava välisärrituseta tekkiv, pms nägemis- ja kuulmis- (ka haistmis-, maitsmis- ja kompimis-) pettekujutlus, mis haige jaoks on reaalse nähtuse iseloomuga; esineb eriti vaimuhaiguste puhul

heksameeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (kr hexametros < heksa- + metron mõõt) • kirj Vana-Kreeka ja Rooma luules 6-jalaline värss, koosneb viiest daktülist, kuna kuues värsijalg on kahesilbiline; daktüli asemel võib olla ka spondeus; tsesuur on hrl 3. värsijalas pärast arsist; heksameetris on nt Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“

idioom <idi|`oom -oomi -`oomi 22e s> (kr idiōmā iseärasus, omapära) • lgv liik fraseologisme, tähenduslikult kokkusulanud liikmetega, sõna-sõnalt teise keelde mittetõlgitav püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast, nt silmas pidama, kuidas käsi käib?

individualiseerima <individualis|`eerima -eerib 28 v> (pr individualiser < individuaalne) • üksikisiku, -eseme v -nähtuse erijooni esile tõstma v arvestama; omapäraste erijoontega varustama; erijuhtumi omapära silmas pidama

in iure cessio [in juure tsessio] (ld) • aj, jur Vana-Roomas pms omandiõiguse ülekandmine kostjalt hagejale, toimus näilise protsessina ilma vaidlusteta

inkorporatsioon <inkorporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld incorporatio)
1. liitmine, (maa-ala vm) oma koosseisu lülitamine
2. jur mingi õigusala seaduste süstematiseerimine ühes kogus ilma seaduste sisu muutmata
3. lgv keele elementide seostusviis: sõnajuured liituvad grammatiliseks tervikuks, mis on nii sõna kui ka lause
4. psühh teadvustamata psüühiline kaitsemehhanism, mille abil inimene ühildab end mõne tähtsa isikuga v tema omadustega

instinkt <inst|`inkt -inkti -`inkti 22e s> (sks Instinkt < ld instinctus õhutus, sisendus) • loomusund, vaist; psühh pärilike närvimehhanismidega määratud keerukas käitumisvorm, mille pms ajendid on organismi esmased bioloogilised vajadused (võime tegutseda tüüpolukordades ilma individuaalsetele kogemustele toetumata)

intensionaalne kontekst (< intensioon + kontekst) • loog lause, milles samatähenduslikke sõnu v väljendeid ei saa vahetada ilma lause tõeväärtust muutmata. Vastand ekstensionaalne kontekst

interjöör <interj|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr intérieur < ld interior sisemine)
1. sisemus, siseruum; siseruumi kujundus (mööbliga v ilma)
2. kunst (toa, maja, kiriku jne) sisevaadet kujutav maal, joonistus vm
3. anat loomade sisemine (anatoomiline ja histoloogiline) ehitus. Vastand eksterjöör

itšiig <itš|`iig -iigi -`iigi 22e s> (vn ичиг < tat ич mrd sisemus + итек saabas) • ilma kontsata pehme talla ja kõrge säärega jalats, mille peal kantakse nahkkalosse

kalkoos <kalk|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr chalkos vask) • med vaseladestus, vase esinemine kudedes, eriti silmas

kameraalraamatupidamine <+ pidami|ne -se -st 12 s> (< kameraalne) • maj van lihtraamatupidamine (ilma kahekordsete sissekanneteta)

kaputt <kap`utt adv> (sks < pr capot ilma tihita kaardimängus) • kõnek otsas, mokas, omadega läbi; katki

karitiiv <karit|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld carere ilma olema) • lgv van ilmaütlev kääne, abessiiv
karitiivadjektiiv • lgv ilmaolekut v eitust märkiv omadussõna, nt ilutu

karitiivne <karit`iiv|ne -se 2 adj> (< ld carere ilma olema) • ilmaolev, puuduv

kleptomaania <+ m`aania 1 s> (< kr kleptō varastan + maania) • med vargushullus, impulsiivselt tekkiv vastupandamatu tung varastada esemeid ilma mingi vajaduseta

konversioon <konversi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld conversio)
1. ümberpööramine, muutmine, muundus, vahetus
2. loog otsustuse subjekti ja predikaadi vahetamine
3. lgv sõna(tüve) esinemine eri sõnaliikides ilma nähtavate teise sõnaliigi tunnusteta, nt inglise keeles water (nimisõna) ja water (tegusõna); tähestikuvahetus
4. maj väljakuulutatud riigilaenu tingimuste oluline muutmine
5. keem ainete muundamine keemilises reaktsioonis
6. relig ühest uskkonnast v kirikust teise siirdumine. Vt ka konverteerima

korollaar <koroll|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld corollarium < ld kingitus < dem corolla väike pärg) • lgv tuletuslause; loog järeldus, juba tõestatud lauseist ilma uue tõestuseta järelduv väide

kromatopsia <kromat`opsia 1 s> (< kromato- + kr opsis nägemine) • med nägemishäire, värvide nägemine ilma värviärrituseta (värvitud objektid paistavad värvilistena)

kultuuriautonoomia <+ auton`oomia 1 s> (< kultuur + autonoomia) • pol territoriaalsete ühenduste, institutsioonide, vähemusrahvuste õigus omavalitsuslikuks kultuuritegevuseks, ilma et riigiorganid sellesse sekkuksid

kursoorne <kurs`oor|ne -se 2 adj> (< ld cursorius jooksu-, jooksev < currere jooksma) • kiiresti edasiminev, pidevalt jätkuv; põgus, pealiskaudne
kursoorne lugemine • ped õppeteksti lugemine ilma üksikasjaliku arutuseta

labialisatsioon <labialisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< labiaal) • lgv huulte ümardus mõne hääliku hääldamisel, eriti kui see häälik tavaliselt hääldub ilma huulte ümarduseta

laparoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr lapara kõht + -skoop) • med teleskoobisarnane optiline instrument kõhuõõne vaatluseks; sisaldab läätsi ja valgusallikat, võimaldab opereerida ilma kõhuõõnt laialt avamata

lassallism <lassall|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn F. Lassalle, Saksa ühiskonnateadlane, 1825–64) • pol vasakpoolne ühiskonnateooria, mille järgi saab ühiskonnakorda muuta ka ilma revolutsioonita

lemma <lemma 16 s> (kr lēmma aluseks võetu, eeldatu)
1. mat abiteoreem, matemaatiline lause, mis hõlbustab mõne teise lause (teoreemi) tõestamist
2. lgv (arvutilingvistikas) kokkukuuluvate sõnavormide hulk (ilma et üht neist peetaks põhivormiks)

leukotsüüt <+ ts`üüt tsüüdi ts`üüti 22e s> (< leuko- + -tsüüt) • anat vere valgelible, ühe v mitme tuumaga ning ilma verevärvnikuta vererakk

leviteerima <levit|`eerima -eerib 28 v> (< ld levitas kergus) • ka füüs muutumatus asendis raskusjõu vastaselt ilma füüsilise toeta õhus rippuma v hõljuma

lintšima <l`intšima lintšib 28 v> (ingl lynch, arvatavasti < pn William Lynch, 1742–1820) • omakohtu teel ilma kohtupidamiseta hukkama, lintšikohut pidama

makroseismoloogia <+ l`oogia 1 s> (< makro- + seismoloogia) • geol seismoloogia haru, mis uurib kõiki maavärinaga seotud nähtusi, mida on võimalik jälgida ilma instrumentaalvaatlusteta (maavärinate tunnetamine, maavärinate tekitatud maalihked, ehitiste kahjustused jne)

malum nullum est sine aliquo bono [malum nullum est sine alikvo bono] (ld) • pole halba ilma heata

maskeerima <mask|`eerima -eerib 28 v> (pr masquer)
1. maskiga katma; varjama, peitma
2. sõj moondama, kaitsevärvi v muude vahenditega raskesti nähtavaks muutma
3. keem analüüsitava aine mingi koostisosa määramisel takistavaid ioone siduma ilma neid eraldamata

morfograafia <+ gr`aafia 1 s> (< morfo- + -graafia) • geol pinnavormide ja pinnamoe välistunnuste kirjeldus, ilma et käsitletaks nende teket ja vanust

narkootikum <narkootikum -i 19 s> (sks Narkotikum < narkootiline) • farm uimasti, meelemürk, aine, mida kasut ilma meditsiinilise näidustuseta selle kesknärvisüsteemile toimiva mõju tõttu

netoaktivad pl <+ `aktiva 1 s> (< neto + aktiva) maj
1. bilansi aktiva e varade üldsumma ja passivas näidatud kohustuste üldsumma vahe
2. majandusüksuse kõik varad e aktivad (ilma firmaväärtuseta)

non- (< ld non ei, mitte) • mitte-, ilma

nonstop <n`onst|`op -opi -`oppi 22e s, adj> (ingl non-stop) • ilma (vahepealsete) peatusteta, katkestusteta, pausideta (eriti etenduse, muusikasaate jms kohta)

nulla dies sine linea [nulla di˛es sine liine˛a] (ld) • ei ühtki päeva ilma kriipsukeseta, st mitte ühtki päeva ilma töötamata

petting [peting] (ingl) • sugulise naudingu saamine erogeenseid piirkondi vastastikku ärritades ilma suguühteta, vt ka turvaseks

polüteenia <+ t`eenia 1 s> (< polü- + kr tainia pael, lint) • paljuniidilisus; biol kromosoomide paljunemine ilma tütarkromosoomide sünteesita ja rakkude jagunemiseta

popkunst <+ k`unst kunsti k`unsti 22e s> (< pop-, vrd ingl pop art) • kunst XX s 2. poole modernistlik kunstivool; tekkinud USA-s protestina seni kehtinud arusaamadele, kasutab massikultuuri ning nüüdisaegse suurlinna visuaalset materjali ilma hinnangulise v sotsiaalkriitilise hoiakuta, kujutab igapäevasest keskkonnast ja meediast tuntud nn banaalseid kujundeid, neid sageli seeriatena esitades; on seotud kaubandus- ja rõhutatud enesereklaamiga

portfell <p`ortf|`ell -elli -`elli 22e s> (pr portefeuille < porter kandma + feuille leht)
1. tavaliselt ühesangaline lukustatav nahast v tehisnahast mapp
2. maj investorile kuuluvad väärtpaberid kokku
ministriportfell • piltl ministri ametikoht
portfelliinvesteering • maj strateegiline investeering väärtpaberitesse ilma kontrollivat mõju saavutamata

pošeerima <poš|`eerima -eerib 28 v> (pr pocher < poche kott) • kok rohkes vedelikus (nt kala või linnuliha puljongis, puuvilju suhkrusiirupis, mune ilma kooreta kergelt soolaga maitsestatud vees) mõõdukal kuumusel kuumutama

pragmaatiline <pragmaatili|ne -se -st 12 adj> (kr pragmatikos < pragma tegevus)
1. ainult tulemust, kasulikkust silmas pidav, praktilist külge rõhutav; millegi praktiliseks vahendiks olev, praktiliselt rakendatav; (ajalookäsituse kohta) sündmuste põhjusi ning järeldusi selgitav; pragmatismile omane
2. lgv pragmaatika valdkonda kuuluv
pragmaatiline järeldus vt implikatuur

prepositsioon <+ positsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld praepositio) • lgv eessõna, põhisõna (käändsõna) ees tarvitatav kaassõna, nt ilma naljata. Vt ka adpositsioon, postpositsioon
prepositsioonkonstruktsioon • eessõnatarind

prognostikon <progn´ostikon -i 19 s> (< ld prognosticon ilma ennustav märk < kr prognōstikos ennustav)
1. ennustus, tulevik (astroloogias)
2. meteoroloogilisel astronoomial põhinev kalendrilisa kuni XIX s-ini; sisaldas ilmaennustusi iga päeva ja kogu aasta kohta

prokrastinatsioon <prokrastinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld procrastinatio edasilükkamine < pro- + ld cras homme) • psühh viivitav käitumine, tegevuste ja ülesannete edasilükkamine ilma nähtava põhjuseta. Vt ka prokrastineerima

prokrastineerima <prokrastin|`eerima -eerib 28 v> (ld procrastinare edasi lükkama < pro- + ld cras homme) • psühh viivitavalt käituma, tegevusi ja ülesandeid teadlikult ja ilma põhjuseta edasi lükkama. Vt ka prokrastinatsioon

protees <prot|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr prothèse < kr prothesis välja-, ette- v juurdepanemine)
1. med tehiskehaosa (nt tehishambad, -silm, -rind, -jäse, -liiges)
2. lgv sõna algusse mingi hääliku v häälikuühendi liitmine ilma sõnatähenduse muutuseta, nt espetsialist

pseudograviidsus <+ grav`iidsus -e 11~9 s> (< pseudo- + graviidsus), pseudoküees <+ kü`ees küeesi kü`eesi 22e s> (< pseudo- + küees) • med ebarasedus, raseduse sümptomite ilmnemine ilma raseduseta

regurgiteerima <regurgit|`eerima -eerib 28 v> (keskld regurgitare üle ujutama < re- + ld gurges veesügavus, neelukoht) • med tagasi valguma, (toitu) tagasi heitma (ilma okseliigutusteta). Vt ka refluks

rem tene, verba sequentur [rem tene verba sekv·entur] (ld) • pea silmas asja, sõnad tulevad järele (Cato Vanem)

ringett <ring|`ett -eti -`etti 22e s> (ingl ringette < ring rõngas) • sport Kanada päritolu jäähokisarnane naiste sportmäng, litri asemel mängitakse kummirõngaga, kepp on ilma labata

senza [sentsa] (it) • ilma
senza sordino [sentsa sordiino] (it) • muus ilma sordiinita
senza pedale [sentsa pedaale] (it) • muus ilma pedaalita
senza repetizione [sentsa repetitsioone] (it) • muus ilma kordamata

sero venientibus ossa [seero veni·entibus ossa] (ld) • hilja tulijatele kondid, st hilinenud peavad leppima jäänustega; kes hiljaks jääb, see ilma jääb

sine (ld) • ilma

sine anno (ld), lüh s. a. • ilma aastaarvuta

sine dato (ld), lüh s. d. • ilma daatumita, kuupäevata

sinekuur <sinek|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ingl sinecure < ld sine cura (pastorali) ilma karjasekohustuseta) • relig katoliku kirikus ametikoht hingekarjase kohustusteta; piltl vähe tööd nõudev tulus amet

sine loco [sine loko] (ld) • ilma (väljaandmis)kohata

sine omni periculo [sine omni periikulo] (ld) • ilma igasuguse ohuta

skvotter <skv`otter -i 2e s> (ingl squatter < squat ebaseaduslikult elama asuma)
1. vabale ülesharimata maale elama asunud kolonist USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal
2. tühjalt seisvat hoonet v maa-ala (ilma seadusliku õiguseta) elamiseks kasutav hipilaadne inimene

sond <s`ond sondi s`ondi 22e s> (pr sonde)
1. füüs seade mingi füüsikalise protsessi kohalikuks uurimiseks ilma selle kulgu oluliselt mõjutamata
2. med metallist, kummist vm materjalist torukujuline riist haavade ja kehaõõnte uurimiseks; õõnessondiga võetakse kehaõõnest vedelikku v viiakse vedelikku kehaõõnde

spermatorröa <spermatorr`öa 26 s> (< kr sperma, gen spermatos seeme + -rröa) • med tahtmatu seemnevoolus, sperma väljavoolus ilma erektsiooni v sugulise erutuseta; esineb haigusliku nähtusena

S. T.
1. {lüh ld sõnadest salvo titulo arvestades (ärajäänud) tiitlit}
2. {lüh ld sõnadest sine titulo ilma tiitlita, pealkirjata}

statist <stat|`ist -isti -`isti 22e s> (sks Statist < ld stare, perf partits status seisma) • teater, film ilma tekstita pisiosade mängija, hrl massistseenis osaleja, vt ka kompars; piltl isik, kelle arvamust ei arvestata; teiste käsul tegutsev isik

surfama <s`urfama surfata 29 v> , surfima <s`urfima surfib 28 v> (ingl surf) • sport laine- v purjelaual sõitma; info veebis olevat teavet (ilma kindla eesmärgita) sirvima

söör <s`öör sööri s`ööri 22e s> (ingl sir < pr sire < ld senior vanem), sir [söör] • inglise keelt kõnelevatel rahvastel: mu härra (ilma nime nimetamata)
nime ees aadlipartiklina Sir • baroneti ja rüütli tiitel Inglismaal (ainult koos nimega)

sümbioos <sümbi|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr symbiōsis kooselu), mutualism <mutual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld mutuus mõlemapoolne) • biol tulukooslus, kahe teineteisega kohanenud eri liiki organismi kestev mõlemale poolele tulus kooselu; sageli on ühe elu ilma teiseta võimatu (vt ka antibioos); psühh kahe isiku mõlemat rahuldav sõltuvuselu

sünoptika <sün´optika 1 s> (vn синоптика < kr synoptikos tervikuna vaatlev), sünoptiline meteoroloogia • ilmaennustusteadus, ilma kujundavate protsesside vaatlemine ja nende põhjal ilma ennustamine, meteoroloogia haru

sünoptiline <sün´optili|ne -se -st 12 adj> (< sünoptika) • ilmaennustus-
sünoptiline kaart • meteor ilmakaart, meteoroloogiliste vaatlusandmete põhjal ilma ennustamiseks koostatud kaart
sünoptiline meteoroloogia vt sünoptika

tašism <taš|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr tachisme < tache plekk, laik) • kunst 1940–50ndate maalikunsti suund: maal luuakse ilma kindla kompositsioonita, värviplekikesi lõuendile pritsides v tupsutades

tekst <t`ekst teksti t`eksti 22e s> (< ld textus kude, struktuur < texere kuduma)
1. kirjutise sõnaline osa ilma selle juurde kuuluvate illustratsioonideta; teose (laulu, ooperi, näidendi vm) sõnad
2. ka lgv teatavas märgisüsteemis kodeeritud ning kindla alguse ja lõpuga sõnum (informatsioon), keelelise suhtluse suurim üksus, koosneb kindlate reeglite järgi ühendatud ja sidusat tervikut moodustavatest lõikudest, lausetest ja fraasidest
3. trük 20-punktine trükikiri

tendeerima <tend|`eerima -eerib 28 v> (< ld tendere suunduma, kalduma, püüdma) • (kavatsetult) kalduma, teatavat eesmärki silmas pidama, püüdlema

titulaarne <titul`aar|ne -se 2 adj> (< ld titulus tiitel, aunimi) • tiitli järgi, nimeliselt märgitav
titulaarnõunik • aj riigiametniku tiitel Venemaal
titulaarprofessor • isik, kellele on antud professori tiitel, ilma et ta oleks selle saamiseks vajalikke eelnevaid nõudeid täitnud

topless (ingl ilma ülaosata) • rindu paljaks jättev (nt rõivastuse kohta); palja ülakehaga

transiit <trans|`iit -iidi -`iiti 22e s> (it transito < ld transitus üle-, läbikäik) • maj läbivedu, kaupade v reisijate läbivedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi; kaubalaadungi vedu lähtepunktist sihtpunkti ilma vahepeal ümber laadimata

tre corde [tre korde] (it kolm keelt), tutte le corde [tutte le korde] (it kõik keeled) • muus klaverimängus ilma vasaku pedaalita. Vastand una corda

veliidid pl <vel|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld sg veles, gen velitis < velox kiire, väle) • aj, sõj ilma metallturvistikuta, kergerelvastuses Rooma sõdurid

vertikaalstart <+ st`art stardi st`arti 22e s> (< vertikaalne + start) • lenn lennuaparaadi õhkutõusmine ilma horisontaalse hoovõtuta

vita sine libertate nihil [viita sine libertaate nihil] (ld) • elu ilma vabaduseta pole midagi (väärt)

vivipaarne <vivip`aar|ne -se 2 adj> (< vivipaar) • zool poegiv
vivipaarne loom • zool loom, kelle pojad arenevad emaihus välja lõplikult v vähemalt seevõrra, et nad on suutelised edasi elama ilma kaitsekestadeta