[VSL] Võõrsõnade leksikon

abolitsionism <abolitsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl abolitionism < ld abolitio tühistamine, hävitamine) • pol mingi seaduse tühistamist taotlev ühiskondlik liikumine, eriti liikumine neegrite orjuse kaotamise eest (tekkis XVIII s lõpus USA-s, Prantsusmaal ja Inglismaal)

anglist <angl|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld pn Anglia, Inglismaa) • lgv inglise filoloog, inglise keele, kirjanduse ja kultuuri uurija v õpetaja; ka selle ala üliõpilane

anglistika <angl´istika 1 s> (< keskld pn Anglia Inglismaa) • lgv inglise filoloogia

anglo- (keskld pn Anglia Inglismaa) • inglispärane; inglis-

assiisid pl <ass|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr assises < s'asseoir istuma < ld assidere) • aj erilised feodaalajastu kohtud Prantsus- ja Inglismaal; ka feodaalajastu tavaõiguste kogud; vandekohus Prantsusmaal ja Šveitsis; kohtu väljasõiduistungid Inglis- ja Prantsusmaal

associate [əss·oušieit] (ingl) • maj kaaslane, firma osanik; (teadusseltsi) kirjavahetajaliige
associate professor [əss·oušieit prof·essə] (ingl) • Inglismaa ja USA ülikoolides kaasprofessor

bank holiday [bänk holidei] (ingl) • seadusega määratud vaba päev Inglismaal, Iirimaal ja Šotimaal

baptism <bapt|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < kr baptismos ristimine) • relig Inglismaal XVII s alguses tekkinud usuvool, mis tunnistab vaid täisealiste ristimist vee alla kastmisega

barkšir <b`arkšir -i 2e s> (< pn Berkshire, Inglismaa krahvkond) • põll Inglise keskmise suurusega must siga

baseball [beisbool] (ingl) • sport pesapall, Ameerikas ja Inglismaal levinud pallimäng

blisard <blisard -i 2e s> (ingl blizzard) • meteor tuisk tsükloni tagalas tugeva loodetuule ja pakasega Põhja-Ameerikas ja Inglismaal; ka tuisk käreda külma puhul üldse

bobby [bobi] (ingl, hellitusvorm nimest Robert) • politseiniku (pilke)nimetus Inglismaal

boghed <boghed -i 2e s> (ingl boghead < pn Boghead, koht Inglismaal) • geol pms vetikaist tekkinud kivisöesarnane kivim

catch [kätš] (ingl püüdma, püüdmine)
1. muus XVII– XVIII s Inglismaal levinud lustakas kaanon, ahellaul
2. sport vabamaadlusstiil
3. kätš, kähmlus, ebasportlik maadlemisviis

daam <d`aam daami d`aami 22e s> (pr dame < ld domina emand) • hea käitumise ja maitsega intelligentne naine; ka naine üldse; varem aadlinaise tiitel (Inglismaal nüüdisajalgi). Vt ka dame

decorated style [dekor·eitid stail] (ingl) • dekooririkas gootika Inglismaal XIII–XIV s

derbi <derbi 16 s> (< pn Derby, linn Inglismaal) sport
1. iga-aastased ratsavõistlused 1600 ja 2400 m pikkusel takistustega maastikurajal (Suurbritannias jm)
2. ühe ja sama piirkonna võistlevate meeskondade kohtumine

džingoism <džingo|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl jingoism) • aj agressiivne marurahvuslus (XIX s Inglismaal)

dünastiline <dün´astili|ne -se -st 12 adj> • dünastiasse puutuv v kuuluv, troonipärimisega seotud
dünastiline sõda • aj sõda, mida feodaalriigid pidasid oma dünastia huvides, taotledes võõraid maavaldusi v troone (nt rooside sõda Inglismaal a 1455–85, Hispaania pärilussõda a 1701–14)

eggnog [egn·og] (ingl < egg muna + nog kange õlu, levinud seletuse järgi < egg and grog in a noggin muna ja grokk noggin’is, st puust õõnestatud kruusis, millest XVII s Inglismaa kõrtsides pakuti nog’iks nimetatud õlut) • kanamunadest, piimast, suhkrust ja alkoholist (hrl rumm v brändi) valmistatud külm v kuum segujook

entente [a(n)ta(n)t] (pr) → antant
Entente cordiale [a(n)ta(n)t kordj·al] (pr) • pol „südamlik sobimus“, liit Prantsus- ja Inglismaa vahel enne I maailmasõda (sõlmiti 1904)

esquire [iskw·aiə(r)] (ingl < vanapr esquier < ld scutarius kilbiga ihukaitsja < scutum kilp), lüh Esq. • aj Inglismaal algselt rüütli kannupoisi nimetus, hiliskeskajast alates rüütlimõisate valdajate ja aadlike poegade tiitel; XIX s-st alates kirjas perekonnanime järele asetatav viisakusväljend; nüüdisajal käibelt kadumas

fabiaanlus <fabi`aanlus -e 11~9 s> (< ingl Fabian Society < pn Q. Fabius Maximus Cunctator, Vana-Rooma väepealik, u 280/275-203 eKr) • pol 1883. a alates Inglismaal levinud reformistlik liikumine, mis pidas võimalikuks töölisklassi ja kodanluse koostööd

friitreiderlus <fr`iitr`eiderlus -e 11 s> (< ingl free trade vabakaubandus) • maj vabakaubandust nõudev ning riigi vahelesegamist eitav suund majanduspoliitikas, tekkis XVIII s lõpus Inglismaal

geograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • geograafiasse kuuluv, sellega seotud, maateaduslik
geograafiline laius • geogr nurk geoidi ja ekvaatori tasandi vahel; seda mõõdetakse nurgaühikutes ekvaatorist põhja (90 põhjalaiuskraadi) ja lõuna (90 lõunalaiuskraadi) suunas
geograafiline pikkus • geogr kahetahuline nurk algmeridiaani (mis läbib endisaegset Greenwichi observatooriumi Inglismaal) ja antud punkti meridiaani tasandi vahel; seda mõõdetakse nurga- v ajaühikutes algmeridiaanist ida ja lääne suunas (idapikkus ja läänepikkus) 0–180° v 0–12 tundi
geograafiline tsükkel • geogr täpsemalt geomorfoloogiline tsükkel, arenemistsükkel, mille läbib pinnamood tektooniliste liikumiste ja teatava geoloogilise välisjõu toimel
geograafilised koordinaadid pl • geogr maapealse punkti nurkkoordinaadid, geograafiline pikkus ja laius Maal

hard rock [haa(r)d rokk] (ingl raske rokk) • muus 1970ndate alguses Inglismaal rütmibluusist ning rock’n’roll’ist väljakujunenud rokistiil, mida iseloomustavad ekspressiivne väljenduslaad, korduvad motiivid ja raske rütm

heptarhia <hept`arhia 1 s> (ingl heptarchy < hepta- + kr -archia võim, valitsus) • aj Inglismaa ajaloos ajastu, kui maal oli samal ajal seitse kuningriiki; seitsme kuninga valitsus

hoy [hoi] (ingl < holl hoey) • mer väikese süvisega ühemastiline rannasõidupurjekas Inglismaal ja Madalmaades XV–XVII s

imažism <imaž|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pr, ingl image pilt, kujund) • kirj kirjandussuund USA-s ja Inglismaal 1909–17; taotles teemade ja luulevormide valiku täielikku vabadust, pidas eriti tähtsaks eredat luulekujundit

independent <independ|`ent -endi -`enti 22e s> (ingl independent sõltumatu < keskld independens < in- + ld dependere rippuma, sõltuma) • aj protestantliku usuvoolu liige XVII s Inglismaal; independendid propageerisid koguduse täielikku sõltumatust riigi- ja kirikuvõimust ning moodustasid puritaanide vasaku tiiva

informaalne <+ form`aal|ne -se 2 adj> (ingl informal < in- + formaalne) • mitteametlik, eraviisiline; sundimatu, tavapäratu
informaalne kasvatus • ped lapsekeskse pedagoogika mõjukas suund Inglismaa algkoolides a-tel 1945–70

jorkšir <j`orkšir -i 2e s> (< pn Yorkshire, Põhja-Inglismaa krahvkond) • põll Inglismaal aretatud seatõug

kantsler <k`antsler -i 2e s> (sks Kanzler < keskld cancellarius < ld kohtu uksehoidja, kohtusekretär < cancelli võre, tõke, piire)
1. aj keskajal kuningliku kantselei ja arhiivi ülem, riiklike dokumentide koostaja ja pitsatihoidja
2. sõj, aj Venemaal endisaegne kõrgeim tsiviilauaste
3. pol mõnedes riikides kõrgemate riigiametnike nimetus, nt liidukantsler Šveitsi kantonite nõukogu kantseleiülem, Austrias ja Saksamaal valitsusjuht (vastab peaministrile), lordkantsler Inglismaal Lordide Koja esimees, riigikantsler Saksamaal (1871–1945) valitsusjuht; Eestis ministeeriumi kõrge ametnik
4. mõnede maade ülikoolides: tegevjuht

klarett <klar|`ett -eti -`etti 22e s> (ingl claret < pr bordeaux clairet) • klassikalise punase bordoo veini nimetus Inglismaal; Prantsusmaal heledam bordoo vein

kolledž <kolledž -i 2e s> (ingl college < keskld collegium, vrd kolleegium) ped
1. keskajast pärit internaatkeskkool Inglismaal; ülikooli elu-, olme- ja õppehoonestu ning -üksus, iseloomulik vanadele Inglismaa ülikoolidele
2. erialakõrgkool Inglismaal, USA-s jm; ülikooli ettevalmistusaste v keskeriõppeasutus USA-s; täiskasvanute keskkool
3. inglise keele erikool Eestis

kommutatsioon <kommutatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld commutatio)
1. vahetamine, muutmine
2. el vooluahelate käsitsi v automaatne ümberlülitamine; voolu suuna perioodiline muutumine kommutaatoriga elektrimasina ankru poolides ja sellega kaasnevad nähtused
3. lgv mingi keelelise väljenduselemendi muutmine keele ühel tasandil (nt hääldamises), millega kaasneb vastav muutus teisel tasandil (nt sõna tähenduses)
4. aj naturaalkohustuste v teoorjuse muutmine raharendiks keskaja lõpul, eriti Inglismaal

konstaabel <k`onst`aab|el -li 2e s> (ingl constable < keskld comes stabuli talliülem) • politseiametniku auaste, teatava piirkonna politseinik; aj kõrge õukonnaametnik keskaegsel Inglismaal; lossi- v kindlusekomandant

kopiholder <kopih`old|er -ri 2e s> (ingl copyholder „koopiaomanik“) • aj põline maarentnik feodaalsel Inglismaal suurmaaomanikuga sõlmitud erilepingu alusel

koroner <koroner -i 19 s> (ingl coroner < ld corona pärg, kroon) • Inglismaal ja USA-s vägivaldsete surmajuhtumite ametlik uurija

krahvkond <kr`ahvk|`ond -onna -`onda 22i s> • aj algselt (Frangi riigis ja Inglismaal varakeskajal) krahvi ametiringkond; pol nüüdisajal omavalitsusüksus USA-s ja Suurbritannias ning selle endistes asumaades ja dominioonides

kvadriljon <kva|dr`iljon -rd`iljoni 2e num> (pr quadrillion < ld quattuor neli + miljon) • mat kümnendarvu järguühik, kas 10¹⁵ (nt Eestis, Venemaal, Prantsusmaal, USA-s) v 10²⁴ (nt Soomes, Inglismaal, Saksamaal)

kveeker <kv`eeker -i 2e s> (ingl quaker (Jumala ees) väriseja) • relig Inglismaal XVII s asut kristliku uskkonna liige; usk on levinud ka USA-s ja Kanadas

kvintiljon <kvint`iljon -i 2e num> (pr quintillion < ld quintus viies + miljon) • mat kümnendarvu järguühik, kas 10¹⁸ (nt Eestis, Venemaal, Prantsusmaal, USA-s) v 10³⁰ (nt Soomes, Inglismaal, Saksamaal)

lady [leidi] (ingl), nime ees aadlipartiklina Lady • daami kõnetlussõna Inglismaal. Vt ka leedi

landlord [ländloo(r)d] (ingl maaisand) • (suur)maaomanik, maa rendile andja; kõrtsi-, võõrastemaja v korteriperemees Inglismaal

latitudinarism <latitudinar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld latitudo laius, avarus) • relig vabameelne kiriklik suund Inglismaal XVII s

lavsaan <lavs|`aan -aani -`aani 22e s> (vn лавсан) {lüh nimest Лаборатория Высокомолекулярных Соединений Академии Наук Teaduste Akadeemia Kõrgmolekulaarsete Ühendite Laboratoorium} • tekst polüetüleentereftalaadist toodetav tugev, elastne kiudaine; kasut riide, niitide jms valmistamiseks; sama materjali kaubanimetus nt Inglismaal terüleen, Prantsusmaal tergaal, USA-s dakron

leasehold [liishould] (ingl < lease rendileping + hold hoidmine) • maj maa rentimine lühiajalise lepingu alusel Inglismaal. Vt ka copyhold

lobby [lobi] (ingl < keskld lobia, lobium eeskoda, sammaskäik)
1. eeskoda, vestibüül, eriti Inglismaa parlamendi kuluaarid
2. → lobi

lollard <loll|`ard -ardi -`ardi 22e s> (ingl lollard < holl lollaerd (palvete) pomiseja) aj
1. relig katoliku kirikut arvustav rändjutlustaja Lääne-Euroopas XIV–XV s, „vaene vend“
2. relig keskaegse usuvoolu järgija; taotles ühiskondlikku võrdsust
3. J. Wyclifi õpetuse pooldaja ja W. Tyleri ülestõusust osavõtja Inglismaal 1381. a

lord <l`ord lordi l`ordi 22e s> (ingl isand)
1. aj keskaegsel Inglismaal suurfeodaal, suurmaaomanik; Inglise kõrgaadli pärandatav tiitel
2. pol parlamendi ülemkoja liige
3. mõne kõrge ametiisiku tiitli osa, nt lordkantsler Inglise ülemkoja eesistuja ning kohtuminister, admiraliteedi esimene lord Inglise mereminister, varaameti esimene lord üks Inglise peaministri tiitleid, lordmeer Londoni v mõne muu Inglise suurlinna ülemlinnapea, lordpresident Inglise salaluure nõukogu esimees

ludiit <lud|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ingl Luddite < pn Ned Lud, legendaarne masinapurustaja) • aj masinapurustaja, stiihilistest töölisrahutustest osavõtja Inglismaal XIX s alguses; püüdsid hävitada tekstiilitööstuse masinaid, pidades neid oma viletsuse põhjuseks

lüdiit <lüd|`iit -iidi -`iiti 22e s> , lidiit <lid|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ingl lyddite < pn Lydd, Inglismaa kohanimi) • lõhkeaine, koostiselt pms pikriinhape. Vt ka meliniit

magistraat <magistr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magistratus kõrge riigiamet < magister ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Rooma riigiamet v kõrgem riigiametnik (konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun jt)
2. aj keskajast pärinev kollegiaalne linnavalitsus
3. aj Venemaal alates Peeter I ajast kuni 1864 seisuslik linnaorgan
4. Inglismaal ja Prantsusmaal rahukohtunik, ka politsei- v haldusametnik

markii <mark`ii 26 s> (pr marquis < it marchese < mark2) • krahvist kõrgem ja hertsogist madalam kõrgaadlitiitel Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias jm

massoon <mass|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr maçon müürsepp) • vabamüürlane, kinnise ordutaolise usulis-müstilise salaühingu liige; massoonide organisatsioon tekkis XVIII s Inglismaal, selle allorganisatsioone, nn loože, leidub paljudes maades

meer <m`eer meeri m`eeri 22e s> (pr maire < ld maior suurem, vanem) • linnapea, linnavalitsuse eesotsas seisev isik Prantsusmaal, Inglismaal, USA-s jm

menestrel <menestrel -i 19 s> (pr ménestrel < ld ministerialis teeniv, teenija < minister), minstrel <m`instrel -i 2e s> (ingl < ld) • aj kutseline laulja ning pillimees, ka rändlaulik v -moosekant keskajal Prantsusmaal ja Inglismaal

metodism <metod|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl methodism) • relig XVIII s Inglismaal tekkinud protestantlik usuvool, mis taotleb ristiusu käskude täpset ja järjekindlat (metoodilist) täitmist

moralitee <moralit`ee 26i s> (pr moralité < ld moralis kombe-) • aj, kirj XV ja XVI s eriti Prantsusmaal ja Inglismaal levinud moraliseeriva sisuga näidend, kus tegelastena esinesid isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed; moraliteede ainestik pärineb kirikukirjandusest

nobiliteet <nobilit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld nobilitas) • aadel, mõnel maal eriti ametiaadel; Inglismaal kõrgaadel; aj Vana-Roomas suletud, valitsev seisus, teenistusaristokraatia

noniljon <non`iljon -i 2e num> (pr nonillion < ld nonus üheksas + miljon) • mat kümnendarvu järguühik, 10³⁰ (nt Eestis, Venemaal, Prantsusmaal, USA-s) v 10⁵⁴ (nt Soomes, Inglismaal, Saksamaal)

nonkonformism <+ konform|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl nonconformism < non- + konformism)
1. aj riigikirikusse mittekuulumine (Inglismaal)
2. teisitimõtlemine, mugandumatus. Vastand konformism

nonkonformist <+ konform|`ist -isti -`isti 22e s> (ingl nonconformist < non- + conform kohanduma, kooskõlas toimima), dissenter <diss`enter -i 2e s> (ingl < dissent teisiti mõtlema < ld dissentire)
1. aj riigikirikusse mittekuuluv protestant (Inglismaal)
2. teisitimõtleja. Vastand konformist

ordonnants <ordonn|`ants -antsi -`antsi 22e s> (pr ordonnance < ordonner käskima) • aj kuninga korraldus, käsk (Prantsusmaal ja Inglismaal XVIII–XIX s)

orpington <orpington -i 19 s> (< pn Orpington, linn Inglismaal) • põll suur Inglise liha-munakanatõug

pack [päkk] (ingl) • Inglismaal villa, lina ja lõngade massiühik, 1 pack = 109 kg

parun <parun -i 2e s> (sks Baron < keskld baro mees, sõdur; parun < ld lollpea) • vabahärra, keskajal Lääne-Euroopas kuninga, keisri vm suurfeodaali otsene vasall, hiljem aadlitiitel; Saksamaal ja Prantsusmaal alamaadlitiitel, Inglismaal kõrgaadlitiitel

PEN-klubi <+ klubi kl`uppi 17 s> {lüh ingl sõnadest Poets, Essayists, Novelists luuletajad, esseistid, romaanikirjanikud} • kirjanike koostöö edendamise rahvusvaheline ühing, kaitseb kirjanike sõnavabadust; asut 1921 Inglismaal, keskus Londonis

poeta [poeeta] (ld < kr poiētēs) • luuletaja, poeet
poeta laureatus [poeeta laureaatus] (< ld laurus loorber) • suure austuse märgiks loorberitega pärjatud luuletaja algul Vana-Kreekas ja -Roomas, hiljem Inglismaal (ametlik) õuelaulik; eriti tunnustatud luuletajaile antav riiklik tiitel

proktor <pr`oktor -i 2e s> (ingl proctor < prokuraator) • ped korravalveametnik mõnes Inglismaa ülikoolis

puritaan <purit|`aan -aani -`aani 22e s> (ingl puritan < ld puritas puhtus) • aj, relig „puhtausuline“, range elukorraldusega protestantliku usulahu liige XVI ja XVII s Inglismaal; piltl (liialdatult) range kõlblusega inimene

ragbi <ragbi 16 s> (< pn Rugby, Inglismaa linn) • sport jalgpalliga sarnanev sportmäng kahe 15-liikmelise meeskonna vahel; mängitakse pikliku palliga 100 × 65 m suurusel väljakul 2 × 40 min; ragbi tuntuim teisend on Ameerika jalgpall (mängitakse kahe 11-liikmelise meeskonnaga 100 × 50 m suurusel väljakul 4 × 15 min)

reader [riidə(r)] (ingl lugeja) • ped Inglismaa ülikoolides dotsendi v erakorralise professori ametikohal olev õppejõud

regency [riidžənsi] (ingl regendi valitsusaeg) • kunst, arhit regendistiil, Inglismaal George IV aegne (XIX s) antiikkunstist inspireeritud mööbli- ja sisustusstiil, millele hiljem lisandusid idamaised mõjud. Vt ka régence

sasseks <sasseks -i 2e s> (< pn Sussex, Inglismaa piirkond) • põll Inglise liha-munakanatõug

sekstiljon <sekst`iljon -i 2e num> (pr sextillion < ld sextus kuues + miljon) • mat kümnendarvu järguühik, kas 10²¹ (nt Eestis, Venemaal, USA-s, Prantsusmaal) v 10³⁶ (nt Soomes, Inglismaal, Saksamaal)

sentimentalism <sentimental|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr sentimentalisme < sentimental sentimentaalne) • kirj XVIII s alguses Inglismaal tekkinud tundeelu ja looduslähedust rõhutanud haletundeline kirjandusvool, mis hiljem levis kogu Euroopas

shire [šaiə(r)] (ingl) • aj suurim omavalitsusala Inglismaal enne normannide saabumist; sõna on säilinud mõne krahvkonnanime lõpuosana

skiffle [skifl] (ingl) • muus 1950ndate 2. poolel USA-s ja Inglismaal tekkinud rahvalik musitseerimisvorm, mis ühendas endas folk- ja kantrimuusika, samuti afroameerika rahvalaulude elemente

skvaier <skv`aier -i 2e s> (ingl squire < esquire)
1. maa-rahukohtunik USA-s
2. suurmaaomanik Inglismaal

solicitor [səl·isitə(r)] (ingl < ld sollicitus ärev, muretsev) • jur nõuandeadvokaat, madalama astme advokaat Inglismaal. Vt ka barrister

spinett <spin|`ett -eti -`etti 22e s> (it spinetta) • muus väike, enamasti trapetsikujuline klavessiin; oli kasut pms XV–XVIII s Inglismaal ja Saksamaal

sterling <sterling -i 2e s> (ingl) • maj kulla- ja hõbedaproovi standard Inglismaal; keskaegne Inglise hõberaha

söör <s`öör sööri s`ööri 22e s> (ingl sir < pr sire < ld senior vanem), sir [söör] • inglise keelt kõnelevatel rahvastel: mu härra (ilma nime nimetamata)
nime ees aadlipartiklina Sir • baroneti ja rüütli tiitel Inglismaal (ainult koos nimega)

žürii <žür`ii 26 s> (ingl, pr jury < ld iurare vannet andma) • kohtunikekogu, auhinnakomisjon konkurssidel, näitustel, spordivõistlustel jm; jur vandemeeste kolleegium Prantsusmaal, Inglismaal ja USA-s

terjer <t`erjer -i 2e s> (ingl terrier < pr urg < terrarius maine, maa- < ld terra maa) • zool Inglismaal aretatud jahikoeratõug hulga teisenditega. Vt ka foksterjer, bullterjer, skaiterjer, äärdeilterjer

toori <toori 16 s> (ingl Tory, pl Tories < iiri tóir jälitama) • aj, pol alalhoidlike ringkondade huve esindanud Tooride Partei liige Inglismaal XVII–XIX s; 1830ndatel tekkis tooride parteist Konservatiivne Partei, mille liikmeid nimet tänini mitteametlikult toorideks

trip hop (ingl < trip psühhedeelne seisund < reis, teekond) • muus 1990ndate alguses Inglismaal pms hiphopist välja arenenud rahuliku tempoga elektrooniline tantsumuusika

tsesaropapism <tsesaropap|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr + keskld papa paavst) • pol keiserpaavstlus, riigi ja kiriku vahekord, kus ilmalik valitseja on ühtlasi kirikuelu juht (nt Bütsantsis, Tsaari-Venemaal, Inglismaal). Vastand ultramontanism

tšartism <tšart|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl Chartism < keskld charta ürik, dokument, vrd harta) • pol töölisliikumine Inglismaal 1830–50ndatel; osavõtjad nõudsid üldist valimisõigust (meestele), salajast hääletamist, parlamendikandidaatide tsensuse (2) tühistamist jt demokraatlikke õigusi

unionist <union|`ist -isti -`isti 22e s> (< unionism) aj
1. 1886. a liberaalidest eraldunud erakonna liige Inglismaal, unionistid nõudsid Inglismaa ja Iirimaa Uniooni säilitamist, liitusid 1912. a konservatiividega
2. Ameerika Ühendriikide kodusõja (1861–65) ajal kasut olnud nimetus põhjaühendriiklase kohta, osariikide liidu pooldaja

utilitarism <utilitar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr utilitarisme, ingl utilitarianism < pr utilitaire, ingl utilitarian < ld utilis kasulik) • fil XIX s Inglismaal populaarne moraaliõpetus, mis samastas kõlbelisuse inimese ja ühiskonna hüveolu tagava kasulikkusega; piltl kitsas praktitsism, püüe saada kõigest materiaalset kasu

vagant <vag|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld vagans, gen vagantis rändav < vagari rändama) • aj, muus XII–XIII s Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal rändlaulik, kes lõi ja esitas kirikukirjandust parodeerivaid v antiikluulest inspireeritud ladinakeelseid elurõõmsaid laule; Prantsusmaal nimetati goljaarideks

viig <v`iig viigi v`iigi 22e s> (ingl Whig) • aj, pol poliitilise rühmituse liige Inglismaal a-tel 1670–1830; 1780ndatel ühines osa viige tooridega, teine osa moodustas eesotsas C. J. Foxiga uusviigide rühmituse; 1830ndatel tekkis viigidest Liberaalne Partei

villaan <vill|`aan -aani -`aani 22e s> (keskld villanus < ld villa maamaja, mõis, keskld küla) • aj talupoeg feodaalajal: Prantsusmaal, Itaalias ja Lääne-Saksamaal isiklikult vaba, kuid mõisnikult maad rentiv talupoeg, Inglismaal algul sõltlane, hiljem sunnismaine talupoeg

äärdeilterjer <+ t`erjer -i 2e s> (pn Airedale, Inglismaa kohanimi) • zool Inglise suurekasvuline lühikese tiheda karvaga koeratõug

yeomanry [joumənri] (ingl) • aj maavalduse pärandamise õigusega talupoegkond Inglismaal XIV–XVII s; vabatahtlike ratsasõdurite nimetus XVIII–XIX s Inglismaal