[VSL] Võõrsõnade leksikon

aašram <`aašram -i 2e s> (sanskr āśrama koht usutoiminguteks < ā- poole, juurde + śrama pingutus, väsitav töö) relig
1. hindude erakla, parim paik mokša poole püüdlemiseks
2. inimese elujärk hinduismis, eristatakse nelja aašramit: õpilane, pereisa, metserak, rändaskeet

abstraktsioon <abstraktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld abstractio < ld abstrahere eemale tõmbama) loog
1. abstraheerimine, mõistuslik menetlus, milles tegelikkuses esinevaist asjust ja nähtustest lahutamatuid omadusi, külgi v seoseid vaadeldakse eraldi, andes neile iseseisva mõiste kuju
2. mõiste v teoreetiline üldistus, mis kujuneb inimese mõtlemise, abstraheeriva tegevuse tulemusena. Vt ka abstraheerima

adamiit <adam|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Aadam), aadamlane <`aadamla|ne -se -st 12 s> • relig algselt inimese paradiisliku seisundi taastamist taotlevate kristlike usuvoolude liige (hiljem kasutatud ka teiste liikumiste kohta)

akommunikatiivsus <+ kommunikat`iivsus -e 11~9 s> (< a- + kommunikatiivne) • psühh inimese võimetus oma sisemaailma teistele avada

aktinomükoos <+ mük|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< aktino- + mükoos) • vet, med kiirikseentõbi, koduloomade (eriti veiste) ja inimeste nakkushaigus, mille tekitajaks on suuõõnes parasiteeriv kiirikseen

aktseleratsioon <aktseleratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld acceleratio kiirustamine) • kiirenemine; kiiruse suurenemine ajaühikus; psühh, füsiol (inimese v põlvkondade) arengu kiirenemine. Vastand retardatsioon

alkotest <+ t`est testi t`esti 22e s> (< alkohol + test) • med hingamisnäitude põhjal inimese alkoholitarvituse kontroll

allohooria <+ h`ooria 1 s> (< allo- + -hooria) • bot tegurlevi, taime levimisalgete eemalekandumine tuule (anemohooria), vee (hüdrohooria), loomade (zoohooria) v inimese (antropohooria) vahendusel

amnion <`amnion -i 19~2e s> (kr) • anat, zool lootevesikest, õhukeseseinaline lootevedelikuga täidetud põis inimese ja selgroogsete mõnede klasside loodetel

amööb <am`ööb amööbi am`ööbi 22e s> (< kr amoibē muudatus, vahetus) • zool lihtsaima ehitusega mikroskoopiline muutliku kehakujuga ainurakne loom (Amoeba) juurjalgsete klassist, liigub kulendite abil; mõned liigid on inimeste ja loomade nugilised

amülaas <amül|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr amylon tärklis + -üül) • füsiol ensüüm, mis lõhustab tärklist ja glükogeeni, muutes need dekstriinideks ja maltoosiks; sisaldub loom- ja taimorganismides, ka inimese süljes

anatoomia <anat`oomia 1 s> (< kr anatomē lahtilõikamine) • taimede (taimeanatoomia), loomade (loomaanatoomia) ning eriti inimese organismi ja selle elundite ehitus, seda uuriv teadus

anatoomikum <anatoomikum -i 19 s> • asutus v hoone inimese anatoomia õpetamiseks ja uurimiseks, lahkamisasutus

androliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< andro- + -liit) • arheol inimese kivistunud luukere, fossiilne skelett

ankülostomoos <ankülostom|`oos -oosi -`oosi 22e s> , ankülostomiaas <ankülostomi|`aas -aasi -`aasi 22e s> • med kidausstõbi, inimese soolestikus parasiteeriva kidaussi e ankülostoomi põhjustatud haigus

ankülostoom <+ st`oom stoomi st`oomi 22e s> (< kr ankylos kõver, paindunud + stoma suu, ava) • biol inimese soolestikus parasiteeriv kidauss

antropo- (< kr anthrōpos inimene) • inimese-, inim-

antropofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< antropo- + -füüt) • bot inimkaasleja, võõrtaime liik, mis levib kas inimese tahtmata v teda levitatakse tahtlikult. Vt ka hemerofiil

antropogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< antropo- + -geenne) • inimtekkeline, inimese loodud, tema mõjul tekkinud v muutunud

antropogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< antropo- + genees) • antr inimese põlvnemine; antropoloogia haru, mis käsitleb inimese põlvnemist

antropogoonia <+ g`oonia 1 s> (< antropo- + -goonia) • relig usuline nägemus inimese algupärast

antropograafia <+ gr`aafia 1 s> (< antropo- + -graafia) antr
1. inimese keha ja luude graafiline kujutamine
2. üksikute inimrasside ja rahvaste kirjeldamine

antropohoor <+ h`oor hoori h`oori 22e s> (< antropo- + kr chōreō levin) • bot inimese poolt võõrsilt sissetoodud ja kultuuri mõjul püsiv taimeliik

antropoloogia <+ l`oogia 1 s> (< antropo- + -loogia) • inimeseteadus, mis käsitleb inimlaste e hominiidide teket ja kujunemist ning nüüdisaegseid morfoloogilisi inimtüüpe, inimese morfoloogilisi, füsioloogilisi, soolisi ja vanuselisi eriomadusi. Vt ka kultuuriantropoloogia, rassiteadus

antropomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< antropo- + -meeter) • antr, tehn riist inimese keha teaduslikuks mõõtmiseks

antropomeetria <+ m`eetria 1 s> (< antropo- + -meetria) • antr üks antropoloogia uurimismeetodeid, inimese kehaosade, luude ja kolju mõõtmine

antropozoonoos <+ zoon|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< antropo- + zoonoos), zooantroponoos <+ antropon|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< zoo- + antropo- + kr nosos haigus) • med, vet inimeste ja loomade vahel ringlev nakkushaigus, nt kollapalavik

antropoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< antropo- + ökoloogia), humaanökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld humanus inimese- + ökoloogia) • ökol inimese kohanemist ning mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele uuriv ökoloogia haru

aparaat <apar|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld apparatus ettevalmistus(ed), varustus)
1. keeruka ehitusega riist, mis teeb teatavat tööd osalt v täiesti iseseisvalt
2. seade, mille ülesanne on pms informatsiooni hankida, töödelda ja inimesele v tehnosüsteemile kasutatavaks muundada
3. mingit haldus- vm ala teenindavad asutused v nende süsteem
4. inimese, looma v taime üht talitlust teostav elundkond, nt kuulmisaparaat, seedeaparaat
teaduslik aparaat • selgitavad märkused ja materjalid teadusliku töö v teostekogu juurde

apendiks <ap´endiks -i 2e s> (uusld appendix < ld riputis, lisand < appendere külge riputama) • anat laiemas tähenduses: lisa, ripik; kitsamas tähenduses: inimese ussripik e ussjätke

apertseptsioon <apertseptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ad- + perceptio käsitamine, tajumine) • psühh taju sõltuvus inimese psüühilisest seisundist, kogemustest jm

arahnoos <arahn|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr arachnē ämblik, ämblikuvõrk) • med, zool inimese ja loomade parasitaarhaigus (nt sügelised), mille tekitajad kuuluvad ämblikulaadsete klassi (lestalised, puugid)

arhantroopused pl <arhantr`oopus -e 11~9 s> (< kr archaios vana + anthrōpos inimene), arhantropused pl <arh´antropus -e 11 s> • paleont ka ahvinimesed, rühm väljasurnud inimlasi

armee <arm`ee 26i s> (pr armée < ld armare relvastama) • sõj riigi relvajõud (v.a merejõud); kitsamas mõttes: maavägi; mitme väeliigi väekoondistest ja erivägede väeosadest koosnev operatiivkoondis; piltl suur inimeste hulk, kellel on mingi ühine tunnus (nt töötute armee)

artefakt <artef|`akt -akti -`akti 22e s> (< ld arte kunstlikult + factum tehtud) • inimese poolt teadlikult kindlaks otstarbeks olemasolevast materjalist valmistatud ese; ürgaegne kivi- v luuriist; biol mõnikord organismi uurimisel tekitatav moodustis v protsess, mis pole hrl organismile omane

askariidid pl <askar|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr askaris, pl askarides) • zool solkmed, perekond soolenugilisi ümarusside klassist (Ascaridae), parasiteerivad inimese ja selgroogsete loomade sooltes

aspergilloos <aspergill|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld) • med, vet inimese, lindude, mesilaste, harvem teiste loomade nakkushaigus, mille tekitajaks on hallitusseen (Aspergillus)

astraalkeha <+ keha 17i s> (< astraalne) • inimese mittemateriaalne eeterkeha (spiritismis)

atributsioon <atributsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld attribuere omistama) • kirj, kunst anonüümse v pseudonüümse teose omistamine mingite tunnuste v allikate põhjal teatavale autorile, autori (ka teose loomise aja ning koha) tuvastamine; psühh inimese iseloomujoonte, kavatsuste jne järeldamine tema käitumisest

audiomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< audio- + -meeter) • med, tehn elektroakustiline aparaat inimese kuulmisteravuse määramiseks

australopiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< ld australis lõunapoolne + kr pithēkos ahv) • paleont perekond tertsiaari (1) lõpus ja kvaternaari alguses elanud inimlasi

autarkia <aut`arkia 1 s> (< kr autarkeia enesega rahuldumine, sõltumatus) • maj, pol riigi v riikide rühma majanduspoliitika, mis taotleb rahvusliku majanduse sõltumatust kaupade, toorme jm sisseveost; fil küünikutele ja stoikutele inimese õnne jaoks vajalik maksimaalne sõltumatus maailmast

auto2 <auto 16 s> {lüh sõnast automobiil} • tehn mootorsõiduk v -veok inimeste v lasti veoks maanteedel ja tänavail

autobuss <+ b`uss bussi b`ussi 22e s> (< auto2 + ld (omni)bus kõigile) • tehn paljuistmeline sõiduk inimeste veoks

automaatika <automaatika 1 s> (< kr automatos ise toimiv) • tehn teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb inimese vahetu osavõtuta toimuvate tehniliste protsesside juhtimise ja kontrollimise meetodite ja vahenditega

automaatjuhtimine <+ j`uhtimi|ne -se -st 12 s> (< automaatne) • tehn automaatika haru, mis käsitleb masinate, seadmete jm inimese vahetu osavõtuta juhtimise meetodeid ja süsteeme

automaatliin <+ l`iin liini l`iini 22e s> (< automaatne) • tehn automaatseist töömasinaist, teisaldusseadmeist ning juhtimis-, reguleerimis- ja kontrollaparatuurist koosnev kogum toote valmistamiseks ilma inimese vahetu osavõtuta

automaatne <autom`aat|ne -se 2 adj> (ingl automatic < kr automatos) • isetöötav, isetoimiv, inimese vahetu osavõtuta kulgev v toimiv; masinlik, tahtmatu
automaatne tõlkimine • masintõlge, teksti tõlkimine ühest keelest teise arvuti abil

avataara <avataara 16 s> (sanskr avatāra laskumine), ka avatar <avatar -i 19 s>
1. relig India müt-s ja hinduismis jumaluse maapealne kehastus inimese vm elusolendi kujul (inkarnatsioon)
2. info kasutaja kahe- või kolmedimensiooniline graafiline kujutis virtuaalmaailmas

baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoon • geod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaev • mer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis teenindab allveelaevu jt väiksemaid sõjalaevu

bifidobakter <+ b`akter -i 2e s> (< ld bifidus kaheks jaotatud + bakter) • biol anaeroobne mittetõvestav soolebakter, mis inimeste ja loomade seedekulglas kaitseb koos teiste soolemikroobidega organismi soolenakkuste vastu

biheiviorism <biheivior|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl behaviourism < behaviour käitumine)
1. psühh käitumispsühholoogia, XX s 1. poole (eelkõige Ameerika) psühholoogia positivistlik suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega
2. fil loogiline v analüütiline biheiviorism lähtub veendumusest, et kõik väited, milles sisalduvad viited inimese v looma psüühikale, saab ilma mõtet muutmata ümber sõnastada väideteks, mis kirjeldavad tema käitumist v organismi seisundit

bioelektrilised nähtused pl (< bio- + elektriline) • biol, füüs elektrilised nähtused inimeste, loomade ja taimede kudedes ja rakkudes

bioenergeetika <+ energeetika 1 s> (< bio- + energeetika)
1. biol biokeemia haru, mis termodünaamika seadustest lähtudes käsitleb energiavahetust elusorganismides
2. psühh inimese kehasiseste peamiste energiastruktuuride kasutamine eluenergia suurendamiseks

biomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • biol, mat biomeetrial põhinev
biomeetriline pass • inimese biomeetrilisi tunnuseid (näopilt, sõrmejälg jm) sisaldav isikudokument
biomeetriline geneetika • biol geneetika haru, mis uurib pms pidevalt muutlike tunnuste päritavust

biorütmika <+ rütmika 1 s> (< bio- + rütmika) • füsiol õpetus, mis väidab, et inimese füüsilistes ja vaimsetes eluavaldustes ning tundeelus esineb sünnihetkel algav mehaanilise seaduspärasusega korduv perioodilisus

biosõda <+ sõda sõja s`õtta 18u s> (< bio-) • sõj biotoimeainete kasutamine inimeste, loomade, taimede või sõjaväevarustuse kahjustamiseks või kaitseks, vt ka biorelv

blastotsüst <+ ts`üst tsüsti ts`üsti 22e s> (< kr blastos idu, võrse, pung + tsüst) • biol lootepõieke, inimese jt imetajate loote varajane arenguaste

borrelioos <borreli|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< pn A. Borrel, Prantsuse bakterioloog, 1867–1936) • med Lyme’i tõbi, puukide levitatav inimeste nakkushaigus, mille tekitajaks on spiroheet (Borrelia burgdorferii)

botaaniline <botaanili|ne -se -st 12 adj> • botaanikasse puutuv, taimeteaduslik
botaaniline geograafia • taimegeograafia, teadus taimkatte suurte kategooriate jaotumisest maakeral

brahhükefaalne <+ kef`aal|ne -se 2 adj> (< brahhü- + kefaalne) • anat lühipealine (inimese kohta, kelle kolju laiuse % kolju pikkusest on üle 80). Vastand dolihhokefaalne

büst <b`üst büsti b`üsti 22e s> (pr buste < ld bustum haud, hauakamber) • kunst rinnakuju, inimese pea plastiline kujutis koos õlapartii v poole figuuriga; (naise) rinnapartii

daimonion <daim´onion -i 19 s> (kr) • fil Vana-Kreeka filosoofi Sokratese (u 469–399 eKr) järgi inimese sisehääl v kuues meel

daktüloskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< kr daktylos sõrm + -skoopia) • inimese sõrmeotste papillaarkurdude mustrite uurimine; kasut kriminalistikas kurjategija kindlakstegemiseks sõrmejälgede järgi

danse macabre [da(n)s mak·abr] (pr)
1. muus surmatants, sage sümfooniliste poeemide teema
2. kunst pildisari, milles kujutatakse surma inimeste äraviijana

deemon <d`eemon -i 2e s> (kr daimōn) • müt antiikmüt-s: hea v kuri võim v jumalus, mis avaldab mõju inimese saatusele; relig kuri vaim; info ooteolekus programm, mille käivitab mingi sündmus

depersonalisatsioon <depersonalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + ld persona isik) • psühh inimese isiksusetaju nõrgenemine, nii et ennast tunnetatakse võõrana

diasporaa <diaspor`aa 26 s> (kr diaspora) • rahva hajutatus võõrsil pärast sunnitud v vabatahtlikku väljarännet oma kodumaalt (algselt vanaaja juutide kohta); selliste uutes maades elavate inimeste kogum

dioksiin <dioks|`iin -iini -`iini 22e s> (< di- + oxygenium) • keem heterotsükliline orgaaniline ühend C₄H₄O₂; dioksiinideks nimet ka teisi ühendeid, millest tuntuim on 2,3,7,8-tetraklorodibenso-1,4-d: väga tugev mürkaine, mis kahjustab inimese immuunsüsteemi ja soodustab paljude haiguste (sh vähi) teket

diskreetsus <diskr`eetsus -e 11~9 s> (< diskreetne) • tagasihoidlikkus, pealetükkimatus, peenetundelisus, taktitundelisus; ökol taimkatte katkendlikkus

dolihhokefaalne <+ kef`aal|ne -se 2 adj> (< kr dolichos pikk + kefaalne) • anat pikapealine (inimese kohta, kelle kolju laiuse % kolju pikkusest on alla 75). Vastand brahhükefaalne

drüopiteekus <drüopit`eekus -e 11~9 s> (< kr drys puu, tamm + pithēkos ahv) • paleont vanim väljasurnud inimahv, elas miotseenis ja pliotseenis; mõne teadlase arvates tänapäeva inimahvide ja inimese eelkäija

džinn2 <dž`inn džinni dž`inni 22e s> (ar ǧinnī, pl ǧinn vaimud) • müt araabia folklooris ja usundis Jumala poolt suitsuta tuleleegist loodud olend, kes inimese saatusele head v halba mõju avaldab

dünaamika <dünaamika 1 s> (< kr dynamikos võimas, võimalik < dynamis jõud)
1. (jõuline, hoogne) liikumine; arenemis‑ v muutumiskäik, vt ka staatika
2. füüs mehaanika haru, mis käsitleb kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul
3. muus õpetus helitugevuse muutustest
dünaamikapiirkond • akustikas maksimaalse ja minimaalse helirõhu suhe detsibellides; piltl mingi nähtuse arenemis- v muutumiskäik; liikumise v tegevuse küllus

eeden <`eeden -i 2e s> (hbr eden), ka Eeden pn • relig vanas testamendis maapealne paradiis, inimese asukoht enne pattulangemist

eepiline <eepili|ne -se -st 12 adj> (kr epikos) • kirj eepose laadis, jutustav; piltl rahulik, kiretu
eepiline draama • teater pärast I maailmasõda algatatud dramaatikasuund, püüab kujutada esmajoones inimese ühiskondlikku ja ajaloolist seisundit, elu dialektikat

eetos <`eetos -e 11~9 s> (kr ēthos komme, harjumus) • inimese püsiv kõlbeline loomulaad (mõtlemise ja tegevuse alusena), üldine kõlbeline iseloom

egoism <ego|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr égoïsme < ld ego mina) • psühh isekus, enesearmastus, omakasupüüdlikkus, enese ja oma isiklike huvide eelistus teiste inimeste, üldse ühiskonna huvidele. Vastand altruism

ehhinokokk <+ k`okk koki k`okki 22e s> (< kr echinos siil + kokk) • zool põistang, koera ja kassi soolestikus elava põistangpaelussi finn, areneb inimese mitmes elundis (eriti maksas) ja tekitab mitmesuguseid vaevusi

ehhokineesia <+ kin`eesia 1 s> (< kr ēchō kaja + kinēsis liigutus) • med teise inimese liigutuste tahtmatu kordamine

eliksiir <eliks|`iir -iiri -`iiri 22e s> (pr élixir < ar al-’iksīr filosoofide kivi) • müt alkeemikute otsitud vedelik, mis pidi muutma tavalised metallid kullaks v hõbedaks v pikendama inimese eluiga, nn elueliksiir; farm van ravimvedelik, taimeleotis

embrüo <`embrüo 1 s> (kr embryon) • biol loode, munarakust tavaliselt pärast viljastust kujunev organismi varajane arenemisjärk, kuni see on ümbritsetud munakestadega (taimedel idu eristumiseni); anat idulane, inimese loode 2. kuu lõpuni (3. kuu algusest peale nimet seda ka feetuseks)

emotivism <emotiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ingl emotive tundeid äratav) • fil teooria, mille järgi eetikapõhistel väidetel puudub objektiivne sisu ja neid pole võimalik teaduslikult käsitleda ning et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne; levis 1920–40ndatel Euroopas ja USA-s

empaatia <emp`aatia 1 s> (ingl empathy < kr empatheia kiindumus) • psühh osadustunne, teise inimese tunnetamise viis, mis väljendub temaga samastumises, tema tunnetesse ja mõttemaailma sisseelamises; üldisemalt: mõistev ja kaasatundev suhtumine inimestesse, kogu elusloodusesse

empiriokrititsism <+ kritits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< empiiria + krititsism), mahhism <mahh|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn E. Mach, Austria füüsik ja filosoof, 1838–1916) • fil maailma objektiivset olekut sekundaarseks ning inimese vahetuid aistinguid ja kogemusi primaarseks pidav suund filosoofias, mille rajasid XIX s 2. poolel R. Avenarius ja E. Mach; tegeleb pms tunnetusteooria probleemidega, eelkõige kogemuse kriitilise analüüsiga

enterokokk <+ k`okk koki k`okki 22e s> (< entero- + kokk) • med, biol inimese soolestikus elutsev saprofüütne mikroob, võib tekitada kuseteedeinfektsioone

eoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr ēōs koit + -liit) • arheol lõhmkivi, tertsiaari (1) ja kvaternaari ladestuist leitav tulekivitükk, mida mõned uurijad on pidanud inimese algeliseks tööriistaks

epideemia <epid`eemia 1 s> (< kr epidēmios üldine < epi- + dēmos rahvas) • med (ränd)taud, inimeste hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusse teatud piirkonnas. Vt ka epifütootia, episootia

epiteel <+ t`eel teeli t`eeli 22e s> (< epi- + kr thēlē nisa) • anat, zool kattekude, koeliik, mis välise kihina katab looma ning inimese nahka ning vooderdab seesmisi kehaõõsi ja -kanaleid; ka enamik näärmeid koosneb epiteelidest; bot erituskude, näärmerikas rakukiht taimede välispinnal v õõntes

eskalaator <eskal`aator -i 2e s> (ingl escalator < eskalaad + elevaator) • tehn liugtrepp, liikuv trepp inimeste üles- ja allaviimiseks
eskalaatorhind • maj liughind, peegeldab kulude kasvu tellimuse laekumise ja tarne sooritamise vahelisel ajal

essiiv <`ess|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld esse olema) • lgv olev kääne, mille lõpp eesti keeles on -na, nt inimese/na

etnolingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< etno- + lingvistika) • lgv lingvistika suund, mis uurib keele seost rahva kultuuriga, lähtudes hüpoteesist, et keel mõjustab inimese mõttemaailma

etoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr ēthos loomus, iseloom + -loogia) • biol, psühh käitumispsühholoogia, õpetus, mis uurib loomade (ka inimese) liigiomast käitumist ja selle sisemisi põhjusi

eudaimonism <eudaimon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr eudaimonia õnn, heaolu) • fil antiikajal tekkinud suund eetikas, tunnistab inimeste loomupärast püüdlust heaolu (õnne) poole; kõlblus näitab selle võimalikkust ühiskonnas

farmakogeneetika <+ geneetika 1 s> (< farmako- + geneetika) • biol geneetika haru, mis uurib ravimite toimet loomade ja inimese pärilikkusele

farmakoloogia <+ l`oogia 1 s> (< farmako- + -loogia) • farm, med arstiteaduse ja bioloogia piiriteadus, mis uurib ravimite (mürkide) toimet elusorganismi normaalsesse v haiguslikult muutunud talitlusse; käsitleb inimese või looma organismis ravimite toimet, toimemehhanisme, kasutamist ja kõrvaltoimeid

fekaalid pl <fek|`aal -aali -`aali 22e s> (< pr fécal rooja- < uusld faeces < ld faex sade) • inimese väljaheited, roe

fenomenoloogia <+ l`oogia 1 s> (< fenomen + -loogia) • fil XX s alguses E. Husserli (1859–1938) rajatud idealistlik tunnetusteooria; seadis eesmärgiks kirjeldada inimese kogemust sellisena, nagu see on, uurimata selle päritolu, põhjuslikke seoseid jm; G. W. Hegeli „Vaimu fenomenoloogias“ õpetus vaimu (teadvuse) arengust ja väljendustest (fenomenidest)

figuur <fig|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld figura kuju, välimus)
1. eseme väline piirjoon; kujund, kuju; inimese keha piirjooned
2. mat pinna osa, mis on piiratud joonega (tasapinnaline figuur, nt ring, nurk); suletud tasapinnaga piiratud ruum (ruumiline figuur, nt kera, püramiid)
3. kirj ebatavaline väljendusviis, millega taotletakse kõne emotsionaalsust, vt ka inversioon, anafoor
4. tants, sport väike terviklik liikumisosa (tantsus, iluuisutamises)

-fiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< kr philos sõber, armastav, armastatud) • (inimese kohta:) -armastaja, -harrastaja, -huviline; biol -lembene, kellegi v millegi mõju eelistav; keem kergesti antud ainega reageeriv. Vastand -foob

fiktsionalism <fiktsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Fiktionalismus < ld fictio väljamõeldis) • fil subjektiividealistlik kontseptsioon, mille kohaselt inimese käsitus maailmast on praktiliselt kasulik, kuid objektiivse teoreetilise tähenduseta fiktsioonide süsteem

firma <firma 16 s> (sks Firma < it firma allkiri) • maj ettevõte, mille nime kasutamise ainuõigus on omanikul (üksikisikul v majanduskoondisel); piltl äri, kauplus
firmamärk • maj märk, mis tähistab toote pärinemist teatud firmalt
firmaroog • esindusroog, nimekate restoranide vm toitlustusettevõtete omalooming

fobofoobia <+ f`oobia 1 s> (< kr phobos hirm + foobia) • psühh neurasteenilise inimese kartus hirmuhoogude ees

fonendoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< fono- + endo- + -skoop) • med helisid tugevdava resonaatoriga riist inimese kehas (eriti südames ja kopsudes) tekkivate helide kuulatlemiseks

fonoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< fono- + -skoop) • med riist inimese kehas tekkivate helide tajumiseks; koosneb kuulatlustorust ja mikrofonist

formatsioon <formatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr formation < ld formatio kujundamine, kuju)
1. aj, fil ühiskondlik-majanduslik arenguaste marksismi ajaloofilosoofias
2. geol ühesugustes tingimustes tekkinud kivimikompleks
3. bot taimkatte liigituse põhiüksusi, koosneb taimeassotsiatsioonidest

fotogeensus <+ g`eensus -e 11~9 s> (< fotogeenne) • sobivus pildistamiseks v filmimiseks, mõne inimese omadus mõjuda fotodel v kinoekraanil meeldivalt

frenoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr phrēn mõistus, vaim + -loogia) • õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi

fülgja <f`ülgja 1 s> (vanapõhja fylgja saatja) • müt muinaspõhja müt-s inimhaldjas (tavaliselt inimese nähtamatu kaksikolend), kes saadab teda kogu elu

füüsis <füüsis -e 9 s> (< kr physis loodus) • inimese füüsiline olemus, keha

geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioon • mõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioon • biol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioon • med eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline kood • biol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimine • info programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogia • psühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)

generatiivgrammatika <+ gramm´atika 1 s> (< generatiivne) • lgv 1950–60ndatel USA-s loodud keeleteooria; selle teooria vaimus kirjutatud konkreetse keele grammatika; peab lingvistika peamiseks uurimisobjektiks inimese keelepädevust, võimet produtseerida ja mõista lõpmata paljusid lauseid, ka niisuguseid, mis pole veel kordagi esinenud

genius (ld) • müt Rooma usundis inimese saatja ja kaitsevaim kogu elu kestel; ka perekondadel, kogukondadel, riikidel jm oli oma genius
genius loci [genius lotsi] (ld locus, gen loci koht) • müt mingi paiga kaitsevaim. Vt ka geenius

genotsiid <genots|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr genos sugu, päritolu + -tsiid) • inimeste massiline hävitamine rassilistel, rahvuslikel, usulistel vm põhjustel

geobotaaniline <+ botaanili|ne -se -st 12 adj> • bot geobotaanikasse puutuv v kuuluv, taimkatte-
geobotaaniline rajoneerimine • territooriumi liigestamine selle taimkatte iseärasuste alusel

geopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib inimese hingeelu sõltuvust geograafilistest teguritest

geriaatria <geri`aatria 1 s> (< kr gēras vanadus + -iaatria) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb eakate inimeste haigusi, ravi ja profülaktikameetodeid, gerontoloogia osa

geriaatriline <geriaatrili|ne -se -st 12 adj> (< geriaatria) • med eakate inimeste haigusi uuriv v raviv

gerontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geronto- + -loogia) • bioloogia haru, mis uurib organismide, eeskätt inimese vananemise põhjusi ja olemust

gerontopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< geronto- + psühholoogia) • psühh gerontoloogia ja ealise psühholoogia piiriteadus; uurib vananevate inimeste psüühika ja käitumise eripära, ealiste muutuste üldfüsioloogilisi ja psühhofüsioloogilisi seoseid, vananeva isiksuse tegevuse ja väärtusorientatsioonide muutumist

grafoloogia <+ l`oogia 1 s> (< grafo- + -loogia) • psühh õpetus käekirja seosest inimese iseloomu, kalduvuste ja füüsiliste omadustega; käekirja uurimine sellelt seisukohalt

gratsilisatsioon <gratsilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld gracilis sale, sihvakas) • anat aastatuhandetepikkune protsess, mille kestel inimese luud on muutunud peenemaks, kehakuju saledamaks, pea pikemaks

gümnastika <gümn´astika 1 s> (kr gymnastikē < gymnazō alasti harjutama < gymnos alasti, paljas) sport
1. aj antiikajal: igasugune sportlik tegevus (ka kergejõustik ja maadlus)
2. võimlemine, inimese organismi vastupidavuse ja võimete arendamine kehaliste harjutuste (vabaharjutuste ja riistvõimlemise) varal
ajugümnastika • piltl pingeline mõttetegevus

heeros <h`eeros -e 11~9 s> (kr hērōs kangelane) aj
1. müt Kreeka müt-s pooljumal, jumala ja inimese ühendusest sündinud v pärast surma kõrgema olendina austatud isik
2. kangelane, sangar
3. rüütliturniiride vahekohtunik
4. tseremooniameister

hekatomb <hekat|`omb -ombi -`ombi 22e s> (kr hekatombē < hekaton sada + bous veis) • aj, relig Vana-Kreekas pidulik loomade ohverdamine, mil ohverdati 100 veist v üldse suurem arv loomi korraga; piltl hulga inimeste massiline tapmine v üheaegne hukk

helmint <helm|`int -indi -`inti 22e s> (kr helmins, gen helminthos) • biol nugiuss, kes parasiteerib inimese v looma kehas

helmintoloogia <+ l`oogia 1 s> (< helmint + -loogia) • med, vet, bot teadus inimese, loomade ja taimede parasiitussidest ning nende põhjustatud haigustest

hemerofoob <+ f`oob foobi f`oobi 22e s> (< kr hēmeros kodustatud, inimese kasvatatud + -foob) • biol inimpageja organism, kes taandub inimtegevuse mõjul, inimkaaslematu. Vastand hemerofiil

hemerofoobia <+ f`oobia 1 s> (< kr hēmeros kodustatud, inimese kasvatatud + foobia) • biol (organismide) kultuurikartus, tundlikkus inimtegevuse suhtes

hemerohooria <hemeroh`ooria 1 s> (< kr hēmeros kodustatud, inimese kasvatatav + -hooria) • biol (organismide) võõrasse kohta levik

hemeroobsus <hemer`oobsus -e 11~9 s> (< kr hēmeros kodustatud, inimese kasvatatud + bios elu) ökol, biol
1. looma- ja taimeliikide ning inimtegevuse suhe
2. maastikus avalduv inimmõju määr; eristatakse 6 maastiku hemeroobsusastet

herm <h`erm hermi h`ermi 22e s> (< kr pn Hermēs) • kunst neljatahuline tulp, mille ülaosa kujutas Vana-Kreeka jumala Hermese, aga ka mõne teise jumala v inimese pead; tähistas Vana-Kreekas ristteed

hermeneutika <hermen´eutika 1 s> (kr hermēneutikē < hermēneia seletus, tõlgendus)
1. fil vanade tekstide, kunstiteoste jm tõlgendamise ja selgitamise õpetus
2. 19. sajandist humanitaar- ja sotsiaalteaduste meetod ja universaalne inimese ja maailma ning eri kultuuride ja mõtteviiside integreerimise õpetus

hermpilaster <+ pil`ast|er -ri 2e s> (< herm + pilaster) • arhit dekoratiivselt kujundatud arhitektooniline ehitusdetail, mis koosneb inimese pea- v rinnakujust allapoole kitseneval seinasambal

heterosugestioon <+ sugesti|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hetero- + sugestioon) • psühh sisendus teise inimesse

hipoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< hipo- + teraapia) • psühh psühhoteraapia haru, mis kasutab hobustega tegelemist ja selle rahustavat mõju inimese psüühikahäirete ravis

histiotsüüt <+ ts`üüt tsüüdi ts`üüti 22e s> (< kr histion kude + -tsüüt) • anat inimese ja selgroogsete organismi sidekoe rakk. Vt ka makrofaag

histoloogia <+ l`oogia 1 s> (< histo- + -loogia) • biol koeõpetus, teadus inimese ja hulkraksete loomade kudedest

hominiidid pl <homin|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< ld homo, gen hominis inimene) • zool inimlased, ahviliste kõrgeima arengutasemega sugukond, kuhu kuuluvad ahvinimene ja inimene

hominisatsioon <hominisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr hominisation < ld homo inimene) • biol inimeseks muutumine, inimese põlvnemiskäik

homoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> (< homoloogia), homoloogne <+ l`oog|ne -se 2 adj> • samalaadne, vastav
homoloogiline rida • keem rühm orgaanilisi ühendeid, mis keemilistelt omadustelt on sarnased ja erinevad üksteisest ainult ühe v mitme CH₂-rühma võrra
homoloogilised elundid pl • biol põhiliselt sama ehituse ja algupäraga, kuid eri talitlusega elundid eri loomadel (nt inimese käsi ja linnu tiib, kala ujupõis ja imetaja kops)

homo sapiens (ld) • tark inimene, mõistusega inimene; biol inimese kui liigi teaduslik nimetus (Homo sapiens)

humaanmeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld humanus inimese- + meditsiin) • med (inimest käsitleva) arstiteaduse nimetus vastandina loomaarstiteadusele (veterinaarmeditsiinile)

humaanne <hum`aan|ne -se 2 adj> (ld humanus) • inimlik, inimsõbralik, inimväärikust austav; inimese olemusele vastav

humanism <human|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < ld humanus inimlik, haritud)
1. fil maailmavaade, mis peab kõrgeimaks väärtuseks isiksust, kaitseb inimväärikust ja isikuvabadust
2. hool inimeste heaolu, arenemise ja selleks tingimuste loomise eest
3. Lääne-Euroopa renessansiajastu ühiskondlik ja kirjanduslik liikumine, mis propageeris inimese isiksuse vaba arenemist

humanoid <human|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld humanus inimese-, inim- + -oid) • (kujuteldav) inimesetaoline olend, hrl kosmosetulnukas

huumor <h`uumor -i 2e s> (< ld humor niiskus, vedelik) • rõõmsameelne elukäsitus, heatujulisus; heatahtlik nali, sündmuste v inimeste puuduste ja nõrkuse heatahtlik naeruvääristamine; liik sellesisulisi kirjandusteoseid

hügieen <hügi|`een -eeni -`eeni 22e s> (kr hygieinē (technē)) • med tervishoiuõpetus, profülaktilise arstiteaduse osa, mis käsitleb inimese tervist mõjustavaid tegureid ja abinõusid haiguste ärahoidmiseks; vastavate meetmete kogum, tervishoid

ideaalne <ide`aal|ne -se 2 adj>
1. täiuslik, eeskujulik, ideaalile vastav
2. fil ainult ideedes, inimeste teadvuses eksisteeriv, vt ka reaalne
3. füüs idealiseeritud, täiuslikuks abstraheeritud, nt ideaalne gaas reaalse gaasi idealisatsioon, teoreetiline konstruktsioon

identiteet <identit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld identitas < idem seesama)
1. psühh sotsiaalne endateadmus, osa inimese minakontseptsioonist
2. jur isikusamasus, isikuline identiteet
identiteedidifusioon • püsiva identiteeditunde puudumine
identiteedikriis • eneseteadvustamisraskused
identiteedivargus • jur isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) volituseta kasutamine või andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju

imago <imago 1 s> (ld pilt, kujutlus)
1. avalikkuses väljakujunenud kujutluspilt kellestki v millestki, nt tootemargi kuvand, firma maine, inimese renomee
2. psühh psühhoanalüüsis: lapsepõlves tulevasest partnerist tekkinud idealiseeritud ettekujutus, mis püsib ka täiskasvanueas

immunoloogia <+ l`oogia 1 s> (< immuno- + -loogia) • med, biol teadus inimeste, loomade ja taimede immuunsusest, immuunsusõpetus

individuaalpsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< individuaalne) • psühh psühhoanalüüsi suund, mis peab inimese keskseks tegutsemismotiiviks võimutahte ja alaväärsustunde konflikti

indiviid <indiv|`iid -iidi -`iidi 22e s> (keskld individuum < ld individuus jagamatu < in- + dividere jagama) • isend, üksikolend; inimene kui üksikisik teiste inimeste seas

infundeerima <infund|`eerima -eerib 28 v> (< ld infundere sisse valama) • med suurt vedelikukogust inimese organismi manustama

inkarnaat <inkarn|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr incarnat, vt inkarnaatne) • kunst maalikunstis kasutatav inimese ihu värvi toon. Vt ka karnatsioon

inokulatsioon <inokulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inoculatio silmastamine, pookimine)
1. med, vet kaitsepookimine, antigeeni sisestamine inim- v loomorganismi
2. vet elusate mikroorganismide sisseviimine toitvasse keskkonda (mulda, söötmesse)
3. vet kasvajarakkude v transplantaatide viimine katselooma organismi
4. med, vet parasiitide sattumine inimese v looma verre putukate ja puukide hammustuse tagajärjel
5. aiand silmastamine (pookimine)
6. tehn modifitseerimismeetod, mille puhul sulametallisse lisatakse sulami struktuuri ja omaduste parandamiseks inokulante

instrumentalism <instrumental|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < instrument) • fil pragmatismi teisend USA-s; on seisukohal, et inimese teadvus ja teaduslikud teooriad on vaid vahendid (instrumendid), mida me kasutame keskkonnaga kohanemiseks. Vt ka fiktsionalism

intellekt <intell|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (sks Intellekt < ld intellectus arusaamine) • mõistus, aru, mõtlemisvõime; psühh inimesele omane võime maailma tunnetada; kõrgemate loomade võime uues olukorras otstarbekalt käituda
tehisintellekt info
1. tehisaru, modelleeritud ajuprotsessidest tulenev arvuti suutlikkus jäljendada inimese vaimset tegevust
2. arvutiteaduse haru, mis uurib ajuprotsesside modelleerimist elektronarvutil ja vastavate arvutisüsteemide loomise meetodeid

interaktiivne <+ akt`iiv|ne -se 2 adj> (< inter- + aktiivne) • vastastikmõjuline, vastastikusel mõjul v suhtlusel põhinev
interaktiivne režiim, dialoogirežiim • info infotöötluses ja multimeedias rakendatav tööviis, millele on iseloomulik terminali kasutava inimese ja arvuti (arvutisüsteemi) tihe vastastikune suhtlus

inter bonos bene agi oportet [inter bonos bene agi op·ortet] (ld) • heade inimeste hulgas tuleb hästi käituda

introjektsioon <introjektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< intro- + ld iacere heitma) • psühh identifikatsiooni (2) alus, teiste inimeste hoiakute, vaadete, motiivide vms omaksvõtmine

invasport <+ sp`ort spordi sp`orti 22e s> • sport invaliidide e puuetega inimeste sport

in vivo [in viivo] (ld) • elusas, elusalt (elusa inimese, looma v taime vaatluse v temaga tehtava katse kohta)

iridoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr iris, gen iridos vikerkaar, vrd iiris (1) + -loogia) • õpetus, mille abil inimese haigusi olevat võimalik diagnoosida, uurides tema silma vikerkesta ebakorrapärasusi

isoaglutiniin <+ aglutin|`iin -iini -`iini 22e s> (< iso- + aglutiniin) • keem, med aglutiniin, mis kleebib kokku samasse liiki kuuluvaid, kuid geneetiliselt erinevate omadustega inimese rakke

itai-itai tõbi [it·ai-it·ai tõbi] (< jpn itai-itai ai-ai, valus-valus) • med haigus, mida põhjustavad organismi sattunud kaadmiumiühendid, mis tõrjuvad luudest kaltsiumi, põhjustades inimese kehapikkuse vähenemist

javantroop <javantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< pn Jaava, saar Indoneesias + kr anthrōpos inimene) • paleont, antr pleistotseeni lõpus elanud inimlane

justiits <just|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (< ld iustitia õiglus, seaduslikkus) • jur õigusemõistmine; kohtuasutuste süsteem, kohtuametkond
justiitskolleegium • aj justiitsministeeriumile vastav keskasutus Venemaal XVIII s
justiitsministeerium • õigusministeerium
justiitsminister • justiitsministeeriumi juht, õigusminister
justiitsmõrv • jur süütu inimese surmamõistmine

ka <k`a 26 s> (egiptuse) • relig Vana-Egiptuse usundis üks inimese kehatuid teisikuid; kujutatud hrl ülestõstetud kätena; jumalate loodud ka sündis, kasvas ja elas koos inimesega, lahkus teispoolsusse koos temaga

karakterliik <+ l`iik liigi l`iiki 22e s> (< karakter) • bot mingile taimkatte liigitusüksusele iseloomulik, üksuse eristamiseks oluline, kuigi selles mõnikord väikese arvukusega taimeliik

karakteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< karakter + -loogia) • psühh iseloomuteadus, psühholoogia osa, mis käsitleb inimese iseloomu, iseloomutüüpe jne

karakurt <karak|`urt -urdi -`urti 22e s> (vn каракурт < tat каракорт < кара must + корт uss, putukas) • zool Aafrika ja Euraasia steppides ja kõrbetes elutsev väga mürgine must ämblik (Latrodectus tredecimguttatus), kelle hammustus võib põhjustada karilooma ja ka inimese surma

karantiin <karant|`iin -iini -`iini 22e s> (pr quarantaine nelikümmend (päeva vm) < quarante nelikümmend) • med, vet, põll sanitaarsed abinõud nakkushaiguste (ka taimekahjustajate) leviku tõkestamiseks, haigestunud ja nakkuskahtlaste inimeste, loomade, taimede ja kaupade teatavaks ajaks eraldamine; selliseks kinnipidamiseks loodud asutus, sanitaarpunkt

karnatsioon <karnatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr carnation < ld carnatio lihavus < caro liha, ihu) • kunst maalikunstis inimese ihu kujutamisel kasutatavad maalitehnilised võtted

keerub <keerub -i 2e s> (hbr pl kerubim)
1. müt assüüria-babüloonia müt-s inimese pea ning härja v lõvi kehaga tiivuline olend, valvaja, kaitsja
2. relig vanas testamendis liik kõrgemaid olendeid (Jahve trooni kandjad, paradiisivalvur jne) (vt ka seerav)
3. kunst sagedasti esinev motiiv (lapsenäoline tiivuline olend) kujutavas kunstis

kenotaaf <kenot|`aaf -aafi -`aafi 22e s> (< kr kenos tühi + taphos haud) • kalme v hauamärk, mis on püstitatud inimese mälestuseks, kes on maetud mujale v hukkunud kaugel

kidnapping [kidnäping] (ingl) • kõnek inimrööv, inimese, sageli lapse pantvangiks võtmine; meremeeste sundtoomine laevale, vt ka šanghaitamine

kinesioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr kinēsis liikumine, liigutus + -loogia) • füsiol biomehaanikaga piirnev teadusharu, mis uurib pms inimese motoorikat

klamüdioos <klamüdi|`oos -oosi -`oosi 22e s> • med, vet klamüüdiate tekitatud inimeste ja loomade nakkushaigus. Vt ka ornitoos, trahhoom, lümfogranulomatoos

klass <kl`ass klassi kl`assi 22e s> (< ld classis inimrühm, sõjavägi)
1. ühiste tunnustega objektide rühm, suurus- v väärtusrühm
2. ped ligikaudu ühesuguste teadmistega õpilasrühm, kes õpib sama õppekava alusel; kooli õpperuum
3. sotsiol ühiskonna suurim inimrühm, mille piiritlemisel tuginetakse inimeste majanduslikule seisundile, tööalale, haridusele vms
4. zool, bot hõimkonna ja seltsi vahepealne üksus süstemaatikas

kliimaks <kliimaks -i 2e s> (< kr klimax redel)
1. biol püsikooslus, mingi maa-ala taimkate v ökosüsteem, mis on pika aja kestel keskkonnategurite (eriti kliima) toimel tasakaalustunud
2. kirj gradatsiooni liik, lausekujund, milles väljenduse tõhustamiseks reastatakse üha tugevama jõuga sõnu v väljendeid, vastand antikliimaks
3. füsiol vt klimakteerium

klimakteerium <klimakt`eerium -i 19~2e s> (< kr klimaktēr inimese kriitline iga < klimax redel) • füsiol kliimaks, sugunäärmete talitluse alanemisega seotud üleminekuajajärk

klostridioos <klostridi|`oos -oosi -`oosi 22e s> • med, vet inimese ja loomade nakkushaigus, mida põhjustavad klostriidid

klostriidid pl <klostr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr klōstēr kedervars) • biol liik anaeroobseid baktereid (Clostridium), elavad pms mullas ja mudas ning inimese ja loomade seedekulglas; mõned tekitavad ohtlikke haigusi (botulismi, gaasgangreeni, teetanust)

kognitiivne <kognit`iiv|ne -se 2 adj> (keskld cognitivus < ld cognitio teadmine, tunnetamine) • psühh tunnetuslik, tunnetatav
kognitiivne dissonants • psühh tunnetusebakõla, pingeseisund, mis tekib, kui inimesel on ühe ja sama nähtuse kohta korraga kaks v rohkem kooskõlatut teadmist
kognitiivne lingvistika, kognitiivlingvistika • lgv 1980ndatel aastatel tekkinud keeleteaduse suund, mis keskendub keele ja mõtlemise, keele ja maailma tajumise seostele
kognitiivne psühholoogia • psühh tunnetuspsühholoogia, psühholoogia suund, mis käsitab teadvuses peegelduvat tõeluse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutades tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises

kollektiiv <kollekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld collectivus kogutud, koguv < colligere koguma) • tegevuse ja eesmärkide, ka huvide poolest ühtekuuluv inimeste rühm; asutuse, organisatsiooni vms liikmed, töötajaskond
kollektiivalateadvus • psühh C. G. Jungi analüütilises psühholoogias inimkonna v selle osa (rassi, rahvuse) bioloogilise evolutsiooni ja ajaloo vältel talletunud kogemus, mida edastatakse pärilikult arhetüüpide kujul
kollektiivsubstantiiv • lgv kogunimisõna, hulka samalaadseid kokkukuuluvaid üksusi tähistav nimisõna, nt lepik, meeskond

kolumn <kol|`umn -umni -`umni 22e s> (< ld columna sammas) • trük raamatu, ajalehe v ajakirja veerg; ajakirjanduses: sõltumatu, hrl ühiskonnas tuntud inimese päevateemaline kirjutis, mis asub väljaandes kindlal kohal (veerul) ja haakub enamasti juhtkirjaga

kompilaator <kompil`aator -i 2e s> (< kompileerima), translaator <transl`aator -i 2e s> (< ld translator ülekandja, tõlkija) • info arvutiprogramm, mis teisendab lähtekoodi ehk inimese kirjutatud programmi teksti masinakoodi

kontrapost <+ p`ost posti p`osti 22e s> (it contrapposto vastandlikkus < ld contraponere vastu v vastamisi panema) • kunst harmoonia (seisva) inimese vastandlikes asendeis olevate kehaosade, eriti tugijala ja nõjajala kujutamises

kooperatsioon <kooperatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld cooperatio < cooperari koos töötama)
1. ühistegevus, ühistöö, koostöö, koostoimimine
2. inimeste ühist eesmärki taotlev majanduslik tegevus

kordeljee <kordelj`ee 26i s> (pr cordelier < corde nöör) aj
1. relig Prantsuse frantsisklase nimetus
2. aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1790. a asut demokraatliku poliitilise klubi, Inimese ja Kodaniku Õiguste Sõprade Ühingu liige

kormus <k`ormus -e 11~9 s> (< kr kormos tüvi) • bot tüvend, kõrgemate taimede juureks, varreks ja lehtedeks eristunud keha vastandina alamate taimede vähe diferentseerunud kehale, tallusele; anat kehatüvi, kere koos peaga
kormuseindeks • inimese suhteline istepikkus (istepikkuse ja kasvu suhe protsentides)

kreatiin <kreat|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr kreas, gen kreatos liha) • füsiol inimese ja looma organismis (pms lihastes, ka ajus ja veres) ainevahetusel valkudest tekkiv ühend

kriis <kr`iis kriisi kr`iisi 22e s> (< kr krisis eristamine; otsustus; pöördepunkt) • (äkki tekkinud) raske olukord; pöördeline hetk; maj (millegi) puudus v halb seis, nt energiakriis, majanduskriis; med murrang haiguse kulus; äge haigushoog, atakk; ohtlik seisund, mille puhul haige paranemine on muutunud küsitavaks, vastand lüüs2; psühh lahendamatu olukord inimese psüühikas; pol olukord, kus valitsus peab parlamendi umbusaldusavalduse tõttu ametist tagasi astuma

krititsism <kritits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr kritikos otsustusvõimeline) • fil nimetus, mille I. Kant andis oma tunnetusteooriale, seades selle peaeesmärgiks inimese tunnetusvõime, s.o tunnetuse eelduste, põhiprintsiipide, piiride, päritolu ja eesmärkide üldise kriitika. Vt ka kantiaanlus

krüptosporiidid pl <+ spor|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< krüpto- + kr spora külv, seeme) • zool peiteoselised (Cryptosporidium), eosloomad, kes parasiteerivad nii inimese kui ka loomade organismis

ksantiin <ksant|`iin -iini -`iini 22e s> (< ksanto-) • keem puriinaluste lagunemise vahesaadus loomade ja inimese organismis; on kuseeritust soodustava toimega

kultuurfaatsies <+ f`aatsies -e 11 s> (< kultuur + faatsies) • geogr inimese poolt kujundatud maastikuüksus

kultuuriheeros <+ h`eeros -e 11~9 s> (< kultuur + heeros) • müt paljude rahvaste müt-s inimese- v loomakujuline muinaskangelane, esiisa, kes on pannud aluse rahva kultuurivarale ja ühiskonna institutsioonidele ning õpetanud inimesi koduloomi kasvatama, põldu harima, kombetalitusi täitma ja vaenlaste vastu sõdima