[VSL] Võõrsõnade leksikon

allotroopne <+ tr`oop|ne -se 2 adj> • keem allotroopiaga iseloomustuv

ambivalentne <ambival`ent|ne -se 2 adj> (< ld ambo mõlemad + valens tugev, võimeline < valere tugev v võimeline olema) • ambivalentsiga iseloomustuv, kaksipidine, vastakaid tundeid tekitav

antiromaan <+ rom|`aan -aani -`aani 22e s> (< anti- + romaan) • kirj XX s keskpaiku tekkinud proosažanr, mille viljelejad (pms Prantsuse kirjanike seast), hüljates realistliku romaani, loobuvad süžee arendamisest, tervikliku iseloomuga kangelastest jm romaanile omasest

apoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (kr apologos) • kirj õpetliku iseloomuga muinasjutt, valm; jant

atooniline <+ toonili|ne -se -st 12 adj> • med atooniaga iseloomustuv, lõtv, pingusetu

autarkiline <aut´arkili|ne -se -st 12 adj> • maj autarkiaga iseloomustuv; ennast ise varustav, (välismaa majandusest) sõltumatu

biopsia <bi`opsia 1 s> (< bio- + kr opsis vaatlus) • med organismist koetükikese, kehavedeliku vm võtmine ning selle mikroskoopiline uurimine, hrl haigestumise iseloomu kindlakstegemiseks

bukvalism <bukval|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn буквализм < буква täht) • tähttähelisus, sõnasõnalisus tõlkimisel; kirjalike, protseduurilise iseloomuga reeglite täpne formaalne järgimine

coup [ku] (pr) • löök, tõuge; võte
coup de grâce [ku dögr·as] (pr „halastuslöök“) • surmahoop, otsustav v viimane löök
coup de maître [ku döm·eetr] (pr) • meisterlik võte, tegu v samm
coup d’état [ku det·a] (pr) • pol riigipööre
coup de théâtre [ku döte·atr] (pr) • kirj üllatav, enamasti vähe põhjendatud pööre näidendi tegevuskäigus v tegelase iseloomus

defitsiitne <defits`iit|ne -se 2 adj> • defitsiidiga iseloomustuv, mitteküllaldasel hulgal olemasolev

depressiivne <depress`iiv|ne -se 2 adj> • suruv, rõhuv, masendav; med depressiooniga (1) iseloomustuv

diabeet <diab|`eet -eedi -`eeti 22e s> (kr diabētēs) • med liigkusesus, rohke kuseeritusega iseloomustuv tõbi
suhkurdiabeet • med suhkurtõbi

diafragmaline <diafr´agmali|ne -se -st 12 adj> • diafragmaga iseloomustuv; anat vahelihaseline (nt hingamine)

diastoolne <diast`ool|ne -se 2 adj> • med diastoliga (1) iseloomustuv, lõtvumuslik

disharmooniline <+ harmoonili|ne -se -st 12 adj> (< dis- + harmooniline) • disharmooniaga iseloomustuv, ebakõla tekitav, vastand harmooniline
disharmoonilised pinnavormid pl • geol pinnamoodustised, mis pole tekkinud nüüdisajal tegutsevate geoloogiliste jõudude toimel (nt jääaegsed moreenkuhjatised Eestis)

dramatiseerima <dramatis|`eerima -eerib 28 v> (sks dramatisieren) • kirj (jutustavat teost) draamavormi seadma; piltl dramaatiliseks tegema, sündmusele liiga tõsist iseloomu omistama, nähtuse tõsidust suurendama

dualistlik <dual`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • dualismile omane, sellega iseloomustuv

eklamptiline <ekl´amptili|ne -se -st 12 adj> • med eklampsiaga iseloomustuv, raseduskrambiline

emfüseemne <emfüs`eem|ne -se 2 adj> , emfüsematoosne <emfüsemat`oos|ne -se 2 adj> • med emfüseemiga iseloomustuv

fistuloosne <fistul`oos|ne -se 2 adj> (< ld fistulosus õõnes, poorne < fistula toru) • med uurist moodustav; uuristega iseloomustuv

flegmonoosne <flegmon`oos|ne -se 2 adj> • med flegmooniga iseloomustuv, mädapõletikuline

follikulaarne <follikul`aar|ne -se 2 adj> • anat folliikulisse puutuv, folliikulitega iseloomustuv, folliikulitaoline

frenoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr phrēn mõistus, vaim + -loogia) • õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi

füsiognoomika <füsiognoomika 1 s> (< füsiognoomia) • õpetus iseloomu määramisest näojoonte põhjal

grafoloogia <+ l`oogia 1 s> (< grafo- + -loogia) • psühh õpetus käekirja seosest inimese iseloomu, kalduvuste ja füüsiliste omadustega; käekirja uurimine sellelt seisukohalt

gummoosne <gumm`oos|ne -se 2 adj> • med gummataoline, gumma tekkimisega iseloomustuv

hallutsinatsioon <hallutsinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld alucinatio, hallucinatio sonimine) • med, psühh viirastus; ebataju, ilma vastava välisärrituseta tekkiv, pms nägemis- ja kuulmis- (ka haistmis-, maitsmis- ja kompimis-) pettekujutlus, mis haige jaoks on reaalse nähtuse iseloomuga; esineb eriti vaimuhaiguste puhul

haploidne <hapl`oid|ne -se 2 adj> (< haploid) • biol ühekordse kromosoomide arvuga iseloomustuv (raku kohta)

hemorraagiline <hemorraagili|ne -se -st 12 adj> • med hemorraagiaga iseloomustuv, sellega seotud
hemorraagiline diatees • med haiguslik kalduvus verejooksuks

homofooniline <+ foonili|ne -se -st 12 adj> • muus homofooniaga iseloomustuv

hormonaalne <hormon`aal|ne -se 2 adj> • füsiol hormoonidesse puutuv, nendega iseloomustuv, neist tingitud; sisesekretsioonisse puutuv

hüdrotroopiline <+ troopili|ne -se -st 12 adj> • bot hüdrotropismiga iseloomustuv, niiskuse mõjul toimuv

individualisatsioon <individualisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr individualisation < individuaalne)
1. isiku, eseme v nähtuse eripära esiletoomine v arvestamine
2. kirj elunähtuste kujutamine konkreetsete karakterite, olukordade ja sündmuste kaudu; kirjandusteose tegelase kõne kujundamine tema iseloomu, päritolu, hariduse jms kohaseks
3. ped õpetuse kohandamine õpilase isiku iseärasustega

intermeedium <+ m`eedium -i 19~2e s> (< ld intermedius vahepealne) muus
1. intermetso, kerge lõbus muusikaline vahepala tõsise iseloomuga näidendi vaatuste vahel XVI–XVII s, draama v ooperi vaatuste vahel XVII–XVIII s, millest kasvas välja opera buffa
2. vahemäng fuuga osade v teema esituste vahel

jamb <j`amb jambi j`ambi 22e s> (kr iambos) kirj
1. värsijalg, mis koosneb lühikesest (rõhutust) ja pikast (rõhulisest) silbist (◡ –)
2. aj Vana-Kreeka luules pilkelise ning paljastava iseloomuga luuleteos

karakter <kar`akter -i 2e s> (kr charaktēr märk, tähis) • iseloom; iseloomutüüp; kirj selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju, ka kirjandusteose tegelane üldse
karakterdraama • kirj, teater näidend, milles pinge tuleneb peategelase iseloomu ja ümbruse vastuolust
karakternäitleja • teater selgepiirilisi karaktereid esitav näitleja

karakteristika <karakter´istika 1 s> (< kr charaktēristikos iseloomulik < karakter) • iseloomustus

karakteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< karakter + -loogia) • psühh iseloomuteadus, psühholoogia osa, mis käsitleb inimese iseloomu, iseloomutüüpe jne

kollagenoos <kollagen|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kollageen) • med autoimmuunse iseloomuga süsteemse sidekoehaiguse üldnimetus

marginaal <margin|`aal -aali -`aali 22e s> (< marginaalne)
1. märkus raamatu valgel äärel, ääremärkus
2. kirj esseistika väikevorm, mõtiskleva iseloomuga lühikirjutis, mõttekild v kommentaar
3. maj protsentides väljendatavate intressimäärade vms määrade vahe; avansisumma, mille klient annab börsil tema ülesandeid täitvale maaklerile; tasemete vahe (nt hinna- v rentaablustasemetes); müügi- ja omahinna erinevus, ka hinnatäiend, juurdehindlus
4. marginaalne isik, kes kuulub korraga kahte v enamasse temale olulisse, omavahel mõneti vastuolulisse inimrühma v kultuuri; sageli sotsiaalse marginaalsuse seisundis olev, ühest ühiskonnakihist teise üle minev inimene

miliaarne <mili`aar|ne -se 2 adj> (ld miliarius < milium hirss) • med hirsjas, hirsitaoline, paljude pisikolletega iseloomustuv (eriti tuberkuloosikollete kohta)

momentaanverb <+ v`erb verbi v`erbi 22e s> (< momentaanne) • lgv liite abil tuletatud verb, mis väljendab tegevuse hetkelist iseloomu, nt hüüatama, klõpsatama

monopolism <monopol|`ism -ismi -`ismi 22e s> maj
1. monopolistlik, monopolidega iseloomustuv majanduse arenemisjärk
2. majandusteooria ja -poliitika, mis õigustab v taotleb monopolide suurt osa majanduses

negatiivne <negat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld negativus eitav < negare eitama)
1. eitav, vastupidine; halb, vastand positiivne
2. fot negatiivile omane
3. mat, füüs nullist väiksem, miinusmärgilise arvuga iseloomustuv (nt negatiivne arv, negatiivne temperatuur, negatiivne kiirendus)
4. med, vet mingite tunnuste suhtes eitav, millegi puudumist näitav, eeldatule vastupidine
5. el elektronide ülekaaluga iseloomustuv; madalamale jääv, nõgus (nt negatiivne pinnavorm)

numeroloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld numerus arv + -loogia) • inimese elukäigus ja iseloomus avalduvate kosmiliste arhetüübiliste rütmide uurimine tema sünnidaatumit moodustavate arvude tõlgendamise varal

parameetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • parameetriga iseloomustuv

partenogeneetiline <+ geneetili|ne -se -st 12 adj> • biol partenogeneesiga iseloomustuv

pemfigus <pemfigus -e 11 s> (uusld < kr pemphix vill) • med vill-lööve, villistustõbi, villide tekkimisega iseloomustuv nahalööve

platooline <plat`ooli|ne -se -st 12~10? adj> • platoodega iseloomustuv

prosoodiline <prosoodili|ne -se -st 12 adj> • lgv prosoodiaga iseloomustuv, kõnelõikude kestusega seotud; kirj värsimeetriline

prototüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (kr prōtotypon < proto- + tüüp)
1. alg- v põhitüüp, alg- v eeskuju
2. tehn seadme v süsteemi algmudel v esialgne teostus
3. kirj inimene v inimrühm, kelle elukäigu v iseloomu põhjal kirjanik oma kunstikavatsuse kohaselt kujundab kirjandusteose tegelase v tegelased

pseudokrupp <+ kr`upp krupi kr`uppi 22e s> (< pseudo- + krupp) • med ebakrupp, mitme eri viiruse põhjustatud haukuva köha ja hingamistakistusega iseloomustuv pms laste kõripõletik. Vt ka krupp

psühhasteeniline <+ asteenili|ne -se -st 12 adj> • med psühhasteeniaga iseloomustuv, närvinõrkuslik, psüühiliselt jõuetu v väsinud

referents <refer|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ingl reference suhe; teatis < ld referre tagasi viima, teatama)
1. tõend, iseloomustus endiselt teenistuskohalt
2. maj teatis firma v isiku maksevõime kohta
3. lgv tähistaja (sõnakuju) ja referendi (välismaailma objekti) vaheline suhe, viitesuhe

retikuloos <retikul|`oos -oosi -`oosi 22e s> • med retikulaarrakkude vohanguga iseloomustuv haigus

reumaatiline <reumaatili|ne -se -st 12 adj> • med reumaga iseloomustuv, reumale omane, reumast tingitud

rütmiline <rütmili|ne -se -st 12 adj> • rütmis korduv, rütmiga iseloomustuv; muus taktimõõduline

soporoosne <sopor`oos|ne -se 2 adj> • med sooporina esinev v iseloomustuv, uimuslik

sportlik <sp`ortl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • spordi-, spordiga seonduv v iseloomustuv (nt saavutuse, riietuse kohta)

sufiksiline <sufiksili|ne -se -st 12 adj> • lgv sufiksiga iseloomustuv; sufiksis esinev

sugestiivne <sugest`iiv|ne -se 2 adj> • sugestiooniga iseloomustuv, sisendav, sisenduslik, sugestiiv-

süstoolne <süst`ool|ne -se 2 adj> • füsiol süstoliga iseloomustuv v seotud
süstoolne vererõhk • füsiol maksimaalne vererõhk, suure vereringe suurte arterite kõige kõrgem rõhk vatsakesesüstoli jooksul

žanr <ž`anr -i 2e s; ž`anr žanri ž`anri 22e s> (pr genre liik < ld genus päritolu, liik) • kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud ja ajalooliselt traditsiooniliseks saanud esitamis- v kujutamisvorm (nt kirjanduses romaan, novell1 jne, kunstis natüürmort, olustikumaal jne, muusikas laul, kantaat, kvartett jne)
žanrimaal • kunst olustikumaal, inimesi nende igapäevases ümbruses ja tegevuses kujutav maal

trahhoom <trahh|`oom -oomi -`oomi 22e s> (kr trachōma < trachys krobeline) • med silma side- ja sarvkesta nakkuslik krooniline sõlmekestega iseloomustuv põletik; vananenud nimetus silmamarjad

tsüanootiline <tsüanootili|ne -se -st 12 adj> • med tsüanoosiga iseloomustuv, tsüanoosist tingitud

tsüklonaalne <tsüklon`aal|ne -se 2 adj> • tsükloniga iseloomustuv, tsüklonist tingitud

tsüklotüümia <+ t`üümia 1 s> (< kr kyklos ring + thymos vaim, hing) • med, psühh erutuse ja rõhutud seisundi sagedase vaheldumisega iseloomustuv meeleoluhäire. Vt ka düstüümia, depressioon (1)

tsüstoosne <tsüst`oos|ne -se 2 adj> • med tsüstidega iseloomustuv

viskoosne <visk`oos|ne -se 2 adj> (ld viscosus < viscum puuvõõrik; linnuliim) • viskoossusega iseloomustuv, sitke, veniv, kleepuv