[VSL] Võõrsõnade leksikon

adagio [adaadžo] (it) • muus aeglaselt, rahulikult; ka suurvormi aeglane osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti tantsulise episoodi aeglane osa
adagio sostenuto [adaadžo sostenuuto] (it) • muus aeglaselt, tagasi hoides
adagio non troppo [adaadžo non troppo] (it) • muus mitte liiga aeglaselt

allegro [alleegro] (it) • muus lõbusasti, kiiresti (kiiremini kui andante ja aeglasemalt kui presto); ka suurema heliteose (sonaadi, sümfoonia, kvarteti) kiiretempoline osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti kiire, hrl hüpetel ja varvastehnikal rajanev tantsuline episood

andante [and·ante] (it) • muus aeglaselt, rahulikult (kiiremini kui adagio, kuid aeglasemalt kui allegro); ka mitmeosalise teose (sonaadi, sümfoonia jm) mõõdukas tempos osa v iseseisev heliteos

andantino [andantiino] (it) • muus pisut elavamalt kui andante; ka mitmeosalise teose lühem osa v iseseisev heliteos

buršikoosne <buršik`oos|ne -se 2 adj> (sks burschikos < burš), buršilik <buršil|`ik -iku -`ikku 25 adj> • nooruslikult uljas, ülemeelik, upsakalt iseteadev

bürgermeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks) • aj pürjermeister (kõnek), linnavanem, linnapea, linna vm haldusüksuse omavalitsuse eesotsas seisev valitav ametiisik mõnedes Euroopa maades, XIX s lõpuni ka Baltimail

dies [di˛es] (ld) • päev
dies ater [di˛es aater] (ld) • „must päev“, õnnetu päev
Dies irae [di˛es iire] (ld viha päev, viimnepäev) • muus reekviemi osa XIII s-st pärit ladinakeelsetele sõnadele; alates XVIII s-st ka iseseisev heliteos

distaalne <dist`aal|ne -se 2 adj> (uusld distalis < ld distare eraldi seisma) • anat kaugmine, keha keskpunktist kaugeimal asetsev. Vastand proksimaalne

dornse <dornse 16 s> (keskalamsks) arhit
1. eluruum Alam-Saksi talumajas
2. Tallinna hiliskeskaegses elamus diele taga asetsev soe ruum, mida köeti keldrist kalorifeeri abil

estraad <estr|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr estrade poodium, estraad < hisp estrado < ld stratum voodi, voodikate, sillutis)
1. maapinnast pisut kõrgemal asetsev lava v kõrgendatud põrandaosa (teatris, suuremas saalis) orkestri, koori, artistide, kõnelejate jt esinemiskohana
2. estraadikunst, lavakunsti liik, mis hõlmab pms meelelahutuslikke sõna-, muusika-, tantsu- ja tsirkusekunsti väikevorme
estraadimuusika • muus levimuusika žanr, mis hõlmab meelelahutuslikke instrumentaalpalu ja laule

fugaato <fugaato 16 s> (it fugato) • muus fuuga ekspositsiooni taoline lõik homofoonilises heliteoses; ka iseseisev polüfooniline pala

homofoonia <+ f`oonia 1 s> (< kr homophōnia kokkukõla) • muus mitmehäälsus, kus ühel häälel on iseseisev meloodia, millele teised hääled moodustavad harmoonilise saate; lgv sama kõlaga sõnade eritähenduslikkus

impluuvium <impl`uuvium -i 19~2e s> (ld impluvium < impluere (vihma) sisse sadama) • arhit Rooma elamus aatriumi keskel asetsev bassein, millesse kogunes vihmavesi

kampaniil <kampan|`iil -iili -`iili 22e s> (it campanile < campana tornikell) • arhit kirikuhoonest lahus seisev kellatorn

koor <k`oor koori k`oori 22e s> (kr choros tants, tantsutrupp, laulukoor)
1. muus lauljate kollektiiv; selle poolt esitatava muusikalise lavateose osa
2. arhit kiriku peaaltarit ümbritsev ruum koos kirikupinkidega liturgilise tunnipalve pidamiseks
3. kõnek kiriku altarivastases osas ja külgedel asetsev rõdu, oreliväär, empoor

larüngoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< larüngo- + -skoop) • med kõripeegel, pika peene varre otsas nurgi asetsev peeglike kõri vaatlemiseks

meer <m`eer meeri m`eeri 22e s> (pr maire < ld maior suurem, vanem) • linnapea, linnavalitsuse eesotsas seisev isik Prantsusmaal, Inglismaal, USA-s jm

mesa <mesa 17 s> (hisp laud) • geogr suurem eraldi asetsev tasase pinnaga ja järskude, enamasti astanguliste nõlvadega kõrgendik Mehhikos, USA-s ja Hispaanias

mesofüll <+ f`üll fülli f`ülli 22e s> (< meso- + kr phyllon leht) • bot lehe põhikude, kahe rakukesta e epidermise vahel asetsev kude

metoop <met|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr metōpon kulm, laup, esikülg) • arhit dooria templi friisil kahe triglüüfi vahel asetsev reljeefkaunistustega plaat

mitraalklapp <+ kl`app klapi kl`appi 22e s> (< mitraalne) • anat vasakus südamepooles asetsev kahehõlmaline klapp vatsakese ja koja vahel

paralleel <parall|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< kr parallēlos kõrvutine)
1. mat rööpsirge, rööbik, mingi teise sirge suhtes samas tasapinnas asetsev ja temaga mittelõikuv sirge
2. geogr kujutletav ekvaatoriga rööpne ringjoon
3. muus kahe v enama hääle samasuunaline liikumine, kus intervall nende vahel püsib samana, vt ka parafoonia
4. piltl kõrvutus, võrdlus

plaanseib <+ s`eib seibi s`eibi 22e s> (sks Planscheibe) • tehn treipingi tööspindli otsas asetsev kettakujuline seadis töödeldava eseme kinnitamiseks

prostata [prost·ata] (uusld < kr prostatēs eesseisja) • anat eesnääre, meestel kusepõie kohal asetsev nääre, mille nõre aitab moodustada spermat

superioorne <superi`oor|ne -se 2 adj> (ld superior) • ülal asetsev, ülemine

trofee <trof`ee 26i s> (pr trophée < ld tropaeum, trophaeum < kr tropaion)
1. aj Vana-Kreekas vastaselt sõjasaagiks saadud lahingulipud, relvad jm sõjavarustus v nendest võidu tähistamiseks püstitatud mälestusmärk
2. kunst alates renessansist iseseisev dekoratiivne motiiv fassaadide, mööbli jm kaunistamisel
3. sport, sõj võidu- v jahimälestis

tüümus <t`üümus -e 11~9 s> (uusld thymus < kr thymos hing) • anat, zool harkelund, ka harknääre, rinnaku ülemise osa taga rindkeres asetsev elund

uvertüür <uvert|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr ouverture < ouvrir avama) • muus avamäng, lavateost v suurt vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav instrumentaalheliteos, ka iseseisev heliteos