[VSL] Võõrsõnade leksikon

amarüll <amar|`üll -ülli -`ülli 22e s> (< pn Amaryllis, karjusneiu Vergiliuse loomingus) • bot ratsuritäht (Amaryllis belladonna), Lõuna-Ameerikast pärit amarülliliste sugukonda kuuluv suurte värvikate õitega sibullill, Aafrikas kasvat avamaal, Euroopas pms potilillena

anataas <anat|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr anatasis väljavenitamine), oktaedriit <oktaedr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< oktaeeder) • miner tetragonaalses süngoonias kristallunud must v kollakaspruun teemandi läikega mineraal, titaanoksiid

artrodees <artrod|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr arthron liiges + desis sidumine) • med tehislik liigesejäiknidestus, liigese asemele jäiga luulise ühenduse loomine kirurgiliste vahenditega

aspidistra <aspid`istra 1 s> (< kr aspis kilp) • bot lehtliilia (Aspidistra), suurte tumeroheliste lehtede ja väikeste õitega taim liilialiste sugukonnast

balsamiin <balsam|`iin -iini -`iini 22e s> (kr balsaminē) • bot lemmalts, valgete, punaste, siniste v kollaste õitega üheaastane taim lemmaltsaliste (Balsaminaceae) sugukonnast

begoonia <beg`oonia 1 s> (< pn M. Bégon, Prantsuse riigitegelane ja looduseuurija, 1638–1710) • bot viltulehik, dekoratiivsete õitega troopikataimede perekond (Begonia); mitmed liigid on kasvuhoone-, aia- ja toalilled

dress <dr`ess dressi dr`essi 22e s> (ingl) • tekst teatav spordirõivastus; hrl kaheosaline, pikkadest pükstest ja pikkade käistega pluusist koosnev treeninguülikond, ka võimlemistrikoo

esparsett <espars|`ett -eti -`etti 22e s> (pr esparcette) • bot söödataim liblikõieliste sugukonnast, enamasti punaste õitega püsik (Onobrychis)

forsüütia <fors`üütia 1 s> (< pn W. Forsyth, Inglise botaanik, 1737–1804) • bot kollaste õitega põõsas (Forsythia) õlipuuliste sugukonnast, õitseb enne lehtimist, mõnda liiki kasvat aias ilupõõsana

freesia <fr`eesia 1 s> (< pn F. H. Th. Freese, Saksa arst, 1795–1876) • bot Lõuna-Aafrikast pärinev paljudes värvitoonides õitega mugultaim (Freesia), mille hübriidvorme kultiveeritakse kasvuhoonelillena

fuksia <f`uksia 1 s> (< pn L. Fuchs, Saksa botaanik, 1501–66) • bot pms Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinev taimeperekond (Fuchsia) rippuvate mitmevärviliste õitega; kasvat toa- ja aialillena

galeniit <galen|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr galena pliimaak) • miner pliiläik, tinahall metalse läikega mineraal, pliisulfiid; tähtsaim pliimaak, mida on leitud ka Eesti vanaaegkonna karbonaatsetes kivimites, vähemal määral kristalse aluskorra kivimeis

gardeenia <gard`eenia 1 s> (< pn A. Garden, Šoti-Ameerika botaanik, 1730–91) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja -puude perekond (Gardenia) madaraliste sugukonnast; mõned eriti suurte ja lõhnavate õitega liigid on ilu- ja toataimed

gesneeria <gesn`eeria 1 s> (< pn K. Gesner, Šveitsi looduseuurija, 1516-65) • bot troopikast pärinev erepunaste õitega toailutaim (Gesneria) gesneerialiste sugukonnast

gladiool <gladi|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld dem gladiolus väike mõõk) • bot kuremõõk (Gladiolus), värviküllaste õitega aialill võhumõõgaliste sugukonnast

granaadipuu <+ p`uu 26i s> • bot sarlakpunaste õitega igihaljas puu v põõsas (Punica granatum), kasvab metsikult Lõuna-Euroopast Ida-Aasiani; vili: granaatõun

hibisk <hib|`isk -iski -`iski 22e s> (ld hibiscum) • bot perekond (Hibiscus) suurte õitega troopilisi rohttaimi, põõsaid v puid kassinaeriliste sugukonnast; üht liiki kasvat Eestis toataimena (Hiina roos, toakask)

hosta <hosta 16 s> (< pn N. T. Host, Austria botaanik, 1761–1834), funkia <f`unkia 1 s> (< pn H. Chr. Funck, Saksa botaanik, 1771–1839) • bot mitmeaastaste rohttaimede perekond (Hosta) liilialiste sugukonnast; ka laiade dekoratiivsete lehtede ning lillade v valgete õitega ilutaim

hüdrodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< hüdro- + dünaamika) • füüs hüdromehaanika osa, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi väliste jõudude toimel ning vedeliku ja selles asetseva jäiga keha pinnale mõjuvaid jõude liikuvas vedelikus

iiris <iiris -e 9 s> (< pn Iris, Kreeka müt-s jumalate sõnumitooja, isikustatult vikerkaar)
1. anat silma vikerkest
2. bot võhumõõk (Iris), taim võhumõõgaliste sugukonnast, suurte õitega püsik; paljud liigid on aiailutaimed
3. (vn ирис < kr) kok piimast v koorest ja suhkru- v tärklisesiirupist valmistatav helepruun kompvek
4. tekst läikiv v korrutatud puuvill- v siidniit

ilmeniit <ilmen|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Ilmen, mäed Lõuna-Uuralis) • miner pruunikasmust metalse läikega mineraal, titaanrauamaak, koostiselt raudtitaanoksiid

kanna1 <kanna 16 s> (< kr pilliroog) • bot suurte eredate asümmeetriliste õitega püsik (Canna) troopilises Ameerikas ja Aasias, mujal aiailutaim

kategooriline <kategoorili|ne -se -st 12 adj> (kr katēgorikos süüdistav, kinnitav) • kindlasti väitev, tingimata kehtiv, otsustav
kategooriline otsustus • lihtotsustus, kus suhe subjekti ja predikaadi vahel on väljendatud täiesti kindla väitena, nt Helsingi on Soome Vabariigi pealinn
kategooriline imperatiiv vt imperatiiv

kiropraktika <+ praktika 1 s> (< kiro- + praktika) • med manuaalteraapia meetod, ravimisviis, kus keha mingit piirkonda (pms selgroogu ja alajäsemeid) manipuleeritakse kätega

krüoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< krüo- + -liit) • miner valge v värviline kergsulav klaasi läikega mineraal, naatrium- ja alumiiniumfluoriid; kasut alumiiniumi tootmiseks, emailide ja piimklaasi valmistamiseks

kserotermiline ajajärk (< ksero- + termiline) • geol suhteliselt kuiva ja sooja kliimaga ajajärk põhjapoolkeral pärast viimast jääaega (u 5000–4000 a tagasi)

liatris <li´atris -e 9 s> (uusld) • bot väikeste lillakasroosade, valgete v punaste õitega mitmeaastane rohttaimede perekond (Liatris) korvõieliste sugukonnast

lutsern <l`uts|`ern -erni -`erni 22e s> (sks Luzerne < pr luzerne < ld lucerna lamp) • bot rohttaim liblikõieliste sugukonnast (Medicago); siniste õitega harilik lutsern (Medicago sativa) on suure toiteväärtusega põldhein

magnoolia <magn`oolia 1 s> (< pn P. Magnol, Prantsuse botaanik, 1638–1715) • bot suurte lõhnavate õitega igihaljas puu v põõsas (Magnolia); levinud Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas, kasvat pargipuuna ka Musta mere rannikul

makaronism <makaron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< makaron, viitega makaronidele kui rahvapärasele toidule) • lgv mõne uue keele sõna vorm v tuletis ladinakeelses kontekstis; makaronistiilis luulet viljeldi eriti Itaalias alates XV s-st. Vt ka makaronistiil

manuaal <manu|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld manuale < ld manualis käe-, käsi- < manus käsi)
1. käsiraamat
2. muus oreli käsiklahvistik, kätega v sõrmedega mängitav klahvistik, vastandina pedaalile
3. arvuti v kirjutusmasina sõrmistik e klaviatuur

markasiit <markas|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld marcasita < ar marqašītā tulekivi) • miner rombilises süngoonias kristallunud metalse läikega kollane mineraal, raudsulfiid; Eestis esineb vanaaegkonna settekivimeis

massaaž <mass|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr massage) • med mitmesugused mehaanilised võtted (kehaosade hõõrumine, muljumine, kloppimine jne kätega v sellekohaste riistade abil) nahaaluste kudede, vereringe, ainevahetuse jm mõjustamiseks

metabentoniit <+ benton|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< meta- + bentoniit) • geol valkjas vahase läikega savikivim; tekib porsunud vulkaanilisest tufist ja tuhast merepõhjas; Eestis esineb õhukeste vahekihtidena siluri ja ordoviitsiumi karbonaatkivimeis

moresk <mor|`esk -eski -`eski 22e s> (it moresca, pr mauresque, fem mauri) • kunst algselt arabeski (1) variant mauri kunstis; renessansskunstis tugevasti stiliseeritud lehtede ja õitega põimornament; muus XV–XVII s tants, kus kujutati mauride ja kristlaste vahelist võitlust; XV–XVI s laul, mille tekst parodeeris Aafrika päritolu tööliste itaalia keelt

muskuslill <+ l`ill lille l`ille 22i s> • bot varakevadel õitsev nõrga muskuselõhnaga rohekate õitega väike püsik (Adoxa moschatellina); kasvab ka Eestis

oleander <ole`and|er -ri 2e s> (pr oléandre) • bot nahksete lehtede ja valgete v roosade õitega igihaljas põõsas (Nerium oleander) koerakooluliste sugukonnast; Eestis kasvat toataimena

orant <or`ant orandi or`anti 22e s> (< ld prees partits orans paluv), adorant <ador|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits adorans paluv, austav) • kunst palvetajaasendis, s.o palveks kokkupandud või ülestõstetud kätega hrl seisev figuur

pelooria <pel`ooria 1 s> (< kr pelōros hiiglasuur), pelooriline õis • bot mõne normaalselt ühe sümmeetriatasapinnaga õitega taime erandlik suur kiirjas õis, mis asetseb taime v õiekobara tipus

pianoforte [pjanof·orte] (it < piano + forte viitega klaveri suurematele dünaamilistele võimalustele võrreldes klavesiiniga) • muus klaver

püriit <pür|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr pyritēs tulekivi) • miner kuubilises süngoonias kristallunud kollane metalse läikega mineraal, raudsulfiid, väävelhappe põhitooraine; Eestis leidub püriiti õhukese kihina diktüoneemaargilliidi all ning soontena ja kristallidena paljudes kivimites

pürrotiin <pürrot|`iin -iini -`iini 22e s> , pürrotiit <pürrot|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr pyrrhotēs punasus < pyrrhos tulipunane) • miner metalse läikega magnetiline punakaskollane mineraal, raudsulfiid, vahel sisaldab ka niklit ja koobaltit; kristallub monokliinses v heksagonaalses süngoonias; Eestis esineb kristalse aluskorra moondekivimeis

reiki <reiki 16 s> (jpn < rei vaim, hing + ki energia) • med XIX s Jaapanis tekkinud tervendamiskunst, mis tugineb iidsetele kätega ravimise tehnikatele, reikiga parandatakse inimese kehalist ja vaimset seisundit

seritsiit <serits|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr sērikos siid-, siidi-) • miner värvitu, hallikas, rohekas jne siidja läikega peensoomusjas muskoviit; tekib päevakivide ja vilkude murenemisel

sinningia <sinn`ingia 1 s> (< pn W. Sinning, Bonni ülikooli botaanikaaia aednik, 1792–1874) • bot Brasiiliast pärinev mugulja risoomiga rohttaimede perekond (Sinningia), u 20 liiki, suurte kellukjate õitega

skulptuur <skulpt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld sculptura < sculpere välja raiuma v lõikama) kunst
1. raidkunst, kujutava kunsti liik, mille peamine väljendusvahend on mingi jäiga v plastse materjali kolmemõõtmeline vorm
2. kolmemõõtmeline kunstiteos, kuju
skulptuurkompositsioon • mitmest skulptuurist koosnev kunstiteos, mis moodustab ühtse terviku
skulptuurmonument • skulptuurina valmistatud mälestusmärk

žestikuleerima <žestikul|`eerima -eerib 28 v> (pr gesticuler < ld gesticulari) • žestide abil väljenduma, kõneldes kätega vehklema

telluur <tell|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld tellus, gen telluris maa), tähis Te • keem keemiline element, järjenr 52, aatomm 127,60; hõbehall metalli läikega pooljuhi omadustega kristalne aine, looduses leidub ühenditena; kasut metallurgias, pooljuhtseadiste valmistamisel ning klaasi-, kummi- ja keraamikatööstuses

tsink <ts`ink tsingi ts`inki 22e s> (sks Zink), tähis Zn • keem keemiline element, järjenr 30, aatomm 65,39; sinakasvalge läikega rabe metall, millel on mitu allotroopset teisendit

tsitaat <tsit|`aat -aadi -`aati 22e s> (< citare ette v välja kutsuma) • osund, sõnasõnaline väljavõte tekstist v suulisest kõnest, esitatakse koos viitega autorile v allikale
tsitaatsõna • lgv võõrkeelne sõna tekstis; mis eristatakse teise kirja, hrl kursiivkirjaga; hääldus on võimalikult võõrkeelelähedane, nt circa ladina keeles 'ligikaudu'
tsitaatväljend • lgv võõrkeelne väljend tekstis, nt usus est magister optimus ladina keeles 'kogemus on parim õpetaja'

tsüklaamen <tsükl`aamen -i 2e s> (keskld cyclamen < kr kyklaminos < kyklos ring) • bot alpikann (Cyclamen), mugulakujulise maa-aluse varre ja viiejaguste õitega taimeperekond Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Taga-Kaukaasia ja Iraani metsades ning mägiaasadel; tsüklaamenist on aretatud palju suureõielisi kultuursorte

tsüstitserk <tsüstits|`erk -ergi -`erki 22e s> (< kr kystis põis + kerkos saba) • zool tang, paelussi põiekujuline sissetõmbunud päisega vastne

vismutiin <vismut|`iin -iini -`iini 22e s> , bismutiniit <bismutin|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner tekkelt hüdrotermaalne, rombilises süngoonias kristallunud metalse läikega hallikasvalge mineraal, vismutsulfiid; tähtsaim vismuti maakmineraal

visteeria <vist`eeria 1 s> (< pn C. Wistar, Ameerika arst, 1761–1818) • bot Hiinast pärinev siniste õitega vään- ja ronipõõsas v -puu (Wisteria) liblikõieliste sugukonnast; mõned liigid on ilupuud