[VSL] Võõrsõnade leksikon

fluviolakustraal <+ lakustr|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld fluvius jõgi + lacus järv) • ökol mageveestik; üks kolmest Maa eluareenist, vt ka okeanaal, terrestriaal

laguun <lag|`uun -uuni -`uuni 22e s> (it laguna < ld lacuna lomp, tiik < lacus järv) geogr
1. pms vajuvail rannikuil asuv madal veekogu, mida eraldab merest maasäär ning kus vee soolsus ja temperatuur erinevad avamere omast
2. atolli keskel v merest ümbritsetud vulkaani kraatris olev veekogu

lakustriline <lak`ustrili|ne -se -st 12 adj> (< ld lacus järv) • hüdrol järve-, järvesse v järvedesse puutuv

leikist <leik|`ist -isti -`isti 22e s> (< ingl lake järv) • kirj järvekoolkonna esindaja; leikistid olid Inglise romantismi vanema ja alalhoidliku põlvkonna kirjanikud; elasid mõnda aega järvederohkel Loode-Inglismaal ning kajastasid luules selle loodust

limnigraaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr limnē järv + -graaf) • hüdrol veetasememeerik, isekirjutav mõõteriist järve, jõe, kaevu vm veetaseme pidevaks registreerimiseks

limnion <l`imnion -i 19~2e s> (< kr limnē järv) • hüdrol mageveejärve veemassiiv, nn veekeha

limnobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr limnē järv + biont) • biol järves elav veeorganism, nt kalad, selgrootud, soontaimed, seened, vetikad, bakterid, vt ka hüdrobiont

limnobios <+ b`ios -e 9 s> (< kr limnē järv + bios) • biol järveelustik, järvede ja veehoidlate elustik

limnoglatsiaalne <+ glatsi`aal|ne -se 2 adj> (< kr limnē järv + glatsiaalne) • geol jääpaisjärveline, jääjärveline, liustikujärveline (pinnavorm, sete)

limnokreen <+ kr`een kreeni kr`eeni 22e s> (< kr limnē järv + krēnē allikas) • geogr, hüdrol tõusuallikas, alt üles maapinnasüvendisse tulev külm põhjaveevool. Vastand reokreen

limnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr limnē järv + -loogia) • hüdrol järveteadus, kompleksteadus, mis uurib suuremaid aeglase veevahetusega maismaaveekogusid, nende nõgude ehitust, põhjasetteid ning vee füüsikalisi ja keemilisi omadusi jm

limnoplankton <+ pl`ankton -i 2e s> (< kr limnē järv + plankton) • biol mageveeplankton, järvesete

maar <m`aar maari m`aari 22e s> (sks Maar < keskld mara soo < ld mare meri) • geol kraaternõgu, vulkaanilise plahvatuslõõri kohal tekkinud lehter (enamasti väike sõõrjas järv)

mineraal <miner|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld minerale < mineraalne) • miner looduslik maakoores leiduv keemiliselt ühtlase koostisega ühend, ka ehe element
mineraalaine • biol organismile eluks vajalik anorgaaniline aine
mineraalhape • keem anorgaaniline hape, mille sooli leidub maakoores mineraalidena
mineraaljärv • hüdrol ka soolajärv, suure soolasisaldusega (üle 35 g/l) järv
mineraalpigment • looduslik pigment, mida kasut jahvatatult värvainete tootmiseks
mineraalvatt • eh looduslikust kivimist v räbust saadav peenekiuline kohev materjal, kasut pms soojustamiseks
mineraalvesi • rohkesti mineraalsooli, gaase ja mikroelemente sisaldav ravitoimega põhjavesi
mineraalväetis • põll anorgaaniline väetis, maavaradest v sünteetiliselt saadav väetis, milles taimetoiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena
mineraalõli • pms nafta destilleerimisel saadav suure molekulmassi ja kõrge keemistemperatuuriga süsivesinike vedel segu

sassoliin <sassol|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Sasso, järv Toscanas) • keem looduslik boorhape

sebha <sebha 16 s> (ar) • geogr sooldunud äravooluta lohk Põhja-Aafrika kõrbetes ja Araabia poolsaare rannikutasandikel; äkkvihma järel moodustub selles järv, mille kuivamisel jääb maha soolakoorik

turlok <turlok -i 2e s> (ingl turlough < iiri turloch < tur kogu, terve + loch järv) • geogr pms põhjaveetoiteline muutuva veetasemega ajutine veekogu Iirimaal