Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit
arabesk <arab|`esk -eski -`eski 22e s> (< it arabesco araabiapärane)
1. kunst keerukalt põimuvate lehe- ja väänlamotiividega, pms sümmeetriline ornament, omane eriti Rooma arhitektuurikujundusele; islami dekoratiivkunstis liitub stiliseeritud ornamendiga geomeetrilisi elemente ja kirja
2. muus lühike, lõbus ja tujuküllane, sageli rikkalikult kaunistatud meloodiaga muusikapala
3. tants balletipoos: seis ühel jalal, teine jalg rõhtsalt taha sirutatud
atitüüd <atit|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (pr attitude < keskld aptitudo sobivus < ld aptus sobiv) • ilmekas, kunstipärane kehahoid; balletis: seis ühel jalal, teine jalg põlvest kõverdatuna kõrgele taha tõstetud
balancé
[bala(n)s·e] (pr) • tants hõljuv samm, tantsus keharaskuse õõtsuv ülekandmine ühelt jalalt teisele, paigalt nihkumata
bombardiir <bombard|`iir -iiri -`iiri 22e s> (pr bombardier < bombard) sõj
1. aj bombardilaadur; Venemaa armee suurtükiväes sõduri auaste (vastas jefreitori astmele jalaväes)
2. Briti suurtükiväe allohvitser, seersant
cessante causa cessat effectus
[tsess·ante kausa tsessat eff·ektus] (ld) • põhjuse lakates lakkab (ka) tagajärg
dinosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr deinos hirmus + saurus) • paleont hiidsisalik, väljasurnud roomaja keskaegkonnast; dinosauruste hulgas oli hiiglasuuri loomi (kuni 30 m); liikusid kahel v neljal jalal, olid kiskjad v taimtoidulised
efekt <ef`ekt efekti ef`ekti 22e s> (ld effectus täideviimine, tagajärg)
1. (üllatav) mõju v mulje
2. tagajärg, toime
3. teater tugeva mulje tekitamise vahend
4. füüs nähtus (nt Faraday efekt)
engramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< en- + -gramm) • psühh mälujälg, oletatav püsiv muutus ajus, millel põhineb mälu
faalanks <faalanks -i 2e s> (kr phalanx)
1. aj, sõj Vana-Kreeka ja Makedoonia jalaväe suure löögijõuga tihe lahingurivistu
2. anat sõrme- v varbalüli
horunži <hor´unži 16 s> (vn хорунжий < poola chorąży) • aj, sõj algul lippur mitme slaavi riigi sõjaväes; nooremohvitseri auaste endisaegses Venemaa kasakaväeosas, vastas kornetile ratsaväes ja alamporutšikule jalaväes; Poola sõjaväes allohvitser
hüpaspistid pl <hüpasp|`ist -isti -`isti 22e s> (kr sg hypaspistēs kilbikandja, kilbiga kaitstu) • aj, sõj Aleksander Suure sõjaväe lahingurivistuses keskmine jalavägi raskerelvastuses faalanksi ja tiivalt ründava ratsaväe vahel
karree <karr`ee 26i s> (pr carré ruut)
1. sõj jalaväe ruudukujuline lahingurivi, millel on rinne neljas küljes
2. tants mitme tantsu algfiguur, kus tantsijad seisavad ridades nelinurgi vastamisi
3. kok neljakandiline, hrl lamba- v seaseljatükist neeru kohalt raiutud lihatükk koos selgroo ja roietega
4. teatud teemandilihv
kartetš <kart|`etš -etši -`etši 22e s> (sks Kartätsche < ingl cart(r)age van, cartridge < pr cartouche < it cartoccio)
1. sõj, aj ümarkuulidega täidetud suurtükimürsk vastase jalaväe tõrjumiseks lähikaitses; šrapnelli eelkäija
2. jäme jahipüssihaavel
kolluuvium <koll`uuvium -i 19~2e s> (< keskld colluvium kokkuvool < ld colluvio) • geol mäe nõlvale ja jalamile varisenud purdmaterjal
kompanii <kompan`ii 26 s> (pr compagnie, ingl company < keskld companium < kom- + ld panis leib), lüh Co., Comp.
1. selts, seltsing
2. aj kaubakompanii, kaubaselts
3. maj ühisettevõte v aktsiaselts tööstuses, kaubanduses, panganduses, transpordis, kindlustuses, teeninduses jm majandusharudes; väike ühing
4. sõj mõne riigi sõjaväes jalaväe ja soomusväe taktikaline ning haldus-majanduslik allüksus (100–250 meest)
konsekutiivne <konsekut`iiv|ne -se 2 adj> (< keskld consecutivus tagajärje- < ld consecutio tagajärg, järgnevus) • järelduslik, järeldus-, tagajärje-
konsekutiivne tõlge • lgv järeltõlge, suuline tõlkimine lause(te), lõikude kaupa
konsekvents <konsekv|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< konsekventne) • järeldus, tagajärg
landskneht <l`andskn|`eht -ehti -`ehti 22e s> (sks Landsknecht < Land maa + Knecht sulane) • aj, sõj keskaegse Saksa jalaväe palgasõdur
leiopelmalased pl <leiop´elmala|ne -se -st 12 s> (< kr leios sile + pelma jalatald) • zool iidkonlased, ürgseimate päriskonnaliste sugukond (Leiopelmatidae), 4 liiki Uus-Meremaal ja Põhja-Ameerikas
litootes <litootes -e 9 s> (< kr litotēs lihtsus) kirj
1. eitusjaatus; stiilivõte, mis eituse vormis väljendab v varjundab jaatavat sisu, nt hea › pole paha, vt ka hüperbool (2)
2. kõnekujund, milles kirjeldatavaid nähtusi rõhutamise eesmärgil vähendatakse, nt üks jalatäis maad
mosaiik <mosa|`iik -iigi -`iiki 22e s> (keskld mosaicum (opus) < ld museus mosaiigi-) • kunst kildtehnika, erivärvilistest klaasi-, kivi-, puu- vm tükikestest kokku pandud pinnakaunistus; piltl erilaadsetest osakestest koosnev (kunstiline) tervik, nt mosaiikromaan
mosaiikklaas • kunst klaasanumad v -esemed, mis on kokku sulatatud varem ettevalmistatud väikestest klaasitükkidest, vt ka millefiori
mosaiiklaiksus • biol rohelistel taimeosadel korrapäratult paigutunud tume- kuni helerohelised laigud; on kloroplastide ebaühtlase jaotumuse tagajärg
musket <musket -i 2e s> (pr mousquet < it moschetto) • sõj, aj tahi abil süüdatav suurekaliibriline eestlaetav püss, millest tulistati eritoelt, oli XVI–XVII s tähtsaim jalaväe tulirelv
orbiit <orb|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld orbita rattajälg, tee < orbis ring) • astr loodusliku v tehisliku taevakeha liikumistee maailmaruumis mingi teise taevakeha suhtes; piltl mõjupiirkond, tegevusväli
geostatsionaarne orbiit • astr orbiit, mille puhul 35 784 km kõrgusel itta liikuv Maa tehiskaaslane jääb ekvaatoril ühe ja sama punkti kohale, st liigub Maa pöörlemise kiirusega; füüs elektroni liikumistee aatomituuma ümber
piruett <piru|`ett -eti -`etti 22e s> (pr pirouette) • tants kiire ühel jalal ringpööre balletis ja iluuisutamises; kehapööre õhus pöördhüppe ajal; sport ratsahobuse täispööre tagajalgadel
safran <s`afran -i 2e s> (ar za‛farān) • bot Vahemere maadel, Himaalaja jalamil jm kasvatatava safrankrookuse kuivatatud pruunikaspunased emakasuudmed; kasut pms vürtsina ja värvainena
sopka <sopka 16 s> (vn сопка) • geogr küngas, ümara tipuga mägi v metsatu mäetipp Siberis ja Kaug-Idas; väike kustunud vulkaan Kamtšatkal ja Kuriilidel; arheol kuplikujuline kõrge kääbas, mille jalamil on kiviring
uropood <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr oura saba + pous, gen podos jalg) • zool sabajalg, paljude koorikloomade eelviimase kehalüli paariline jalg