[VSL] Võõrsõnade leksikon

aikidō [aikidoo] (jpn aiki energiate koosmõju + dō tee), aikidoo <aikid`oo 26 s> • sport enesekaitsekunsti liik; erinevalt judost ja karatest ei peeta sel alal võistlusi

anime <anime 1 s> (jpn) • Jaapani animafilm

asukiuba <+ uba `oa 18e s> (jpn azuki) • bot kandilise aedoa ehk asukivigna (Azukia angularis) vili

aukuuba <aukuuba 16 s> (< uusld aucuba < jpn aoki) • bot kuldpuu (Distemonanthus), Jaapanist pärinev igihaljas lehtpõõsas, ilutaim

banzai [bandz·ai] (jpn 10 000 aastat) • jaapani tervitus-sõjahüüe: (elagu) 10 000 aastat!

biva <biva 17 s> , biwa [biwa] (jpn) • muus sõrmedega mängitav pirnikujulise kõlakasti ja lühikese sõrmlauaga lautotaoline keelpill

bonsai <bons`ai 26 s> (jpn < bon kandik + sai istik) • bot kääbuspuu, (madalas) anumas kasvav kuni 1 m kõrgune kääbustaim, sarnaneb kujult looduses kasvava sama liiki taimega

bonza [bondza] (vn бонза < pr bonze < jpn bo(n)zō preester) • relig Jaapani või Hiina buda munga nimetus Euroopas

bushidō [bušidoo] (jpn < bushi sõdalane, sõjamees + dō tee) • aj keskaegne Jaapani samuraide suuliselt edasi antud moraalinormide kogu ja aukoodeks

daimyō [daimjoo] (jpn dai suur + myō nimi) • aj Jaapani samuraide klassi kuuluv suurmaaomanik; daimyō’d olid sõjalised valitsejad, kes kujunesid välja klannipealikest ning ühendasid sõjakäikude abil suured maa-alad oma võimu alla; seisus kadus koos 1868. a keisrivõimu taastamise ja klassisüsteemi kaotamisega

enoki <enoki 1e s> (jpn enokitake) • bot puidu-sametkõrges (Flammulina velutipes), hõrgu maitsega söögiseen

fusuma (jpn) • Jaapani maalitud vaheseinad või lükanduksed. Vt ka shōji

geiša <geiša 16 s> (< jpn gei kunst + sha isik), geisha [geiša] • Jaapani naisterahvas, kes on koolitatud Jaapani traditsioonilistes kunstides, nagu klassikaline tants, laul, pillimäng, ning pakub seltskondlikku meelelahutust osava suhtlejana

genrō [genroo] (jpn vanimad) • aj 1889–1940 keisrivalitsuse juures asunud senat või nõukoda, etendas tähtsat osa Jaapani poliitilises elus; keisri aristokraadist nõunik

go [goo] (jpn) • Jaapani strateegiline lauamäng, mängitakse kahekesi 19 × 19 (v 13 × 13) ristuva joonega nelinurksel laual

haiku <haiku 16 s> (jpn < hai nalja viskama, rajalt eksima + ku värss) • kirj Jaapani klassikaline miniatuurne luulevorm; tekkis XV s, koosneb 17 silbist, mis tõlgetes hrl paigutatakse kolme ritta (5–7–5)

harimaze [harimadze] (jpn segapilt) • kunst geomeetriliste kujunditega raamistatud graafiline leht Jaapani kunstis; kujutab üheaegselt paljusid igapäevaelu stseene

hiragana <hiragana 17~16 s> (jpn) • lgv üks kahest Jaapani silpkirjasüsteemist, kasut pms grammatilise informatsiooni edastamiseks lauses. Vt ka katakana

ikebana <ikebana 17~16 s> (jpn) • Jaapani lilleseadekunst, põhineb kindlate proportsioonide arvestamisel ja sümboolikal; lillekompositsioon v -seade

itai-itai tõbi [it·ai-it·ai tõbi] (< jpn itai-itai ai-ai, valus-valus) • med haigus, mida põhjustavad organismi sattunud kaadmiumiühendid, mis tõrjuvad luudest kaltsiumi, põhjustades inimese kehapikkuse vähenemist

jeen <j`een jeeni j`eeni 22e s> (jpn en)
1. maj Jaapani rahaühik, lüh JPY
2. aj Taiwani rahaühik 1895–1946

jūdō [džuudoo] (jpn < jū paindlikkus + dō tee), džuudo <džuudo 16 s> , judo <judo 17~16 s> • sport algselt Jaapani rahvuslik maadlus, enesekaitsekunst, nüüdisajal rahvusvaheline spordiala, välja kujunenud XIX s lõpus Jaapani relvata enesekaitseviisist ju-jutsust

judoka <judoka 1 s> (jpn jūdōka) • sport judoga tegelev sportlane

jūjutsu [džuudž·utsu] (jpn < jū paindlikkus + jutsu tehnika), džudžitsu <džudž´itsu 16 s> , ju-jutsu <+ jutsu 16 s> • sport Jaapani relvata enesekaitseviis, millest on kujunenud võistlussport džuudo

kabuki <kab´uki 16 s> (jpn < ka laul + bu tants + ki osavus, oskus), kabukiteater <+ t`eat|er -ri 2e s> • teater Jaapani klassikalise teatri liik, milles on ühendatud sõnakunst, laul, instrumentaalmuusika ja tants; tekkis XVII s alguses vastukaaluks aristokraatlikule nooteatrile

kago <kago 17~16 s> (jpn) • kandetool, mis koosneb kahest õlal kantavast latist ja bambusistmest nende vahel

kakemono <kakemono 17~16 s> (jpn < kake üles riputama + mono asi, ese) • kunst Jaapani ripp-pilt, maalitud pikiformaadis siidile v paberile tuši- v vesivärvitehnikas, hoitakse kokkurullitult kepi ümber. Vt ka makimono

kami <kami 17 s> (jpn) • müt üleloomulik olend Jaapani müt-s; loodusvaim, keda usutakse elavat teatud loodusobjektides (eriskummalise kujuga kaljud, suured puud, mäed jm)

kamikaze [kamikadze] (jpn „jumalik tuul“ < kami + kaze tuul)
1. aj pärimuse järgi taifuun, mis 1274. ja 1281. a hävitas mongolite sõjaväe ja laevastiku, misjärel mongolid enam kunagi Jaapanit ei rünnanud
2. aj, sõj surmalendur (Jaapani lennuväes a-tel 1944–45 tegutsenud lendurid, kes lõhkeainelastis lennukiga rammisid vastase sihtmärke, teades, et hukkuvad koos lennukiga)
3. piltl külmavereline enesehävitaja

karaoke [kara˛oke] <karaoke 16 s> (jpn „tühi orkester“) • muus 1980ndatel populaarseks saanud meelelahutus: amatöörlauljad matkivad fonogrammi saatel tuntud soliste

karate <karate 1 s> (jpn „tühi käsi“) • sport Ida-Aasiast pärinev traditsiooniline võitluskunst, relvadeta lähivõitlus; karate õpetamisel taotletakse peale kehaliste võimete arengu vaimset tasakaalu ja kõlbelist kindlust; tõhus enesekaitsemoodus; sportlikus karates eristatakse mitut võistlusala

karateka <karat´eka 16 s> (jpn) • sport kõnek karatevõistleja, karatevõitleja

kata <kata 16 s> (jpn kata kuju, eeskuju, viis) • sport standardiseeritud harjutuskava karates, mis sisaldab kujuteldava vastasega või vastastega võitluse liigutusi

katakana <katakana 17~16 s> (jpn) • lgv Jaapani silpkirjasüsteem, mille abil kirjutatakse võõr- ja laensõnu. Vt ka hiragana

ken (jpn)
1. aj Jaapani endine pikkusmõõt, 1 ken = 1,8 m
2. ringkond, haldusüksus, prefektuur Jaapanis

kimono <kimono 1 s> (jpn) • tekst pikipaanidest kokku õmmeldud Jaapani rõivas; kimonol on sirged laia suuga varrukad; kehaosa ainus kinnis on vöö
kimonolõige • rõivalõige, kus varrukad on lõigatud kehaosaga ühes tükis

kinkan <k`inkan -i 2e s> (jpn), kumkvaat <k`umkv|`aat -aadi -`aati 22e s> (ingl kumquat, cumquat < hiina kam kwat mrd kuldne apelsin) • bot kääbusapelsin, kinkanipuu oranžikas apelsini meenutav väike vili
kinkanipuu • bot Hiinast pärit igihaljas lehtpuu ruudiliste sugukonnast (Fortunella Swingle), sageli kasvat ilupuuna

koto <koto 16 s> (jpn) • muus Jaapani keelpill

kuge <kuge 16 s> (jpn) • aj feodaalse Jaapani õukonnaaristokraatia

makimono <makimono 17~16 s> (jpn) • kunst Jaapani rullpilt, maalitud siidile v paberile põikformaadis tuši- v vesivärvitehnikas, hoitakse kokkurullitult ümara pulga ümber. Vt ka kakemono

makisu <makisu 1 s> (jpn) • sushi valmistamisel abivahendina kasutatav bambusmatike

manga <manga 16 s> (jpn) • kunst Jaapanist pärit graafiline romaan, jaapani koomiks

mikado <mik´ado 16 s> (jpn kõrgeauline värav) • Jaapani keisri arhailine nimetus eurooplaste keelepruugis

mirin <mirin -i 2e s> (jpn) • Jaapani köögis toidu valmistamisel kasutatav magus sake

miso <miso 17~16 s> (jpn) • kok Jaapani köögis kasutatav kääritatud sojaubadest pasta

mogeera <mogeera 16 s> (jpn mogura) • zool Ida-Aasia putuktoiduline imetaja mutlaste sugukonna mogeerade (Mogera) perekonnast

moksa <moksa 16 s> (ingl moxa < jpn mogusa, mokusa < moe kusa põlev rohi) • med erisuguste Aasia taimede lehtedest valmistatav pehme põlev aine; kasut idamaises ravikunstis pms moksibustsiooniks

monogatari <monogat´ari 16 s> (jpn lugu, jutt < mono asi + kataru rääkima) • kirj Jaapani jutustus v romaan

netsuke <netsuke 1 s> (jpn) • kunst puust v elevandiluust nikerdatud Jaapani kujuke, kasut ka pöörana, millega ravimikarp, piip vm ese vööle kinnitada

ninja [nindža] (jpn) • Jaapani salakuulaja või varisõdalane, kelle kunsti (mille hulka kuulusid käratult liikumine, eriliste, ka alatute võitlusvõtete ja relvade kasutamine jms) nimet ninjutsu’ks

ninjutsu [nindžutsu] (jpn) • keskajast pärit Jaapani võitluskunst, mõeldud sõjaspioonide väljaõppeks; õpetab relvaga ja relvata võitlust, maskeerumist, geograafiat, meditsiini jm

nori <nori 17~16 s> (jpn) • bot, kok söödav merevetikas (Porphyra), mida Jaapani köögis kasut kuivatatud lehtedena sushi-ümbriseks

nō-teater <+ t`eat|er -ri 2e s> (jpn nō andekus, talent), nooteater <+ t`eat|er -ri 2e s> • teater klassikaline Jaapani teater, staatiline, ainult sümboolsete liikumistega, lakoonilise lavakujundusega poeetiline seisundidraama, mille saateansamblisse kuuluvad flööt, kaks käsitrummi ja trumm ning 8-liikmeline koor; tekstis on palju viiteid klassikalistele tekstidele

origami <origami 17~16 s> (jpn < oru voltima + kami paber) • kunst Jaapani traditsiooniline paberivoltimiskunst

raku <raku 16 s> (jpn) • teatud Jaapani keraamika (1) põletusviis, selle teel saadud keraamika (2)

reiki <reiki 16 s> (jpn < rei vaim, hing + ki energia) • med XIX s Jaapanis tekkinud tervendamiskunst, mis tugineb iidsetele kätega ravimise tehnikatele, reikiga parandatakse inimese kehalist ja vaimset seisundit

rendžu <rendžu 16 s> (jpn renju) • viienupumäng, mida mängitakse kahekesi ruudustikul (15 × 15 mänguvälja) lamedate nuppudega, tekkis u 4000 a tagasi Hiinas

rikša <rikša 16 s> (jpn jinrikisha inimese veetav veok) • pms Aasia maades inimese veetav kaherattaline sõidukaarik hrl ühele v kahele sõitjale; tänapäeval veetakse seda pms jalgrattaga (velorikša) v motorolleriga (motorikša); seda sõidukit juhtiv v vedav inimene

sake <sake 16 s> (jpn) • riisivein, dessertveinitaoline Jaapani rahvusjook

sakura <sakura 1 s> (jpn) • bot Jaapanis kasvav dekoratiivne roosade täidisõitega ilukirsipuu (Prunus japonica), Jaapani sümbol

samurai <samur`ai 26 s> (jpn) • aj Jaapani üliku relvastatud kaaskonna liige; hiljem kutseline sõjaväelane, kes allus väga karmidele reeglitele

sashimi [saš·imi] (jpn) • kok Jaapani suupiste toore kala vm mereandide viiludest; serveeritakse maitsestatud sojakastmega

sekitori <sekitori 17 s> (jpn) • sport kõrgema taseme sumomaadleja e maadlusmeister

sen (jpn) • aj Jaapani väikemünt, ¹/₁₀₀ jeeni (1); maj Indoneesia väikemünt, ¹/₁₀₀ ruupiat

seppuku [seppuku] (jpn), harakiri <harakiri 17~16 s> (jpn) • samuraide enesetapuviis mõõgaga oma kõhuõõne avamise teel

shaku [šaku] (jpn shaku < hiina chǐ jalg) • aj vana Jaapani pikkusmõõt, 1 shaku = 30,3 cm

shiatsu [ši·atsu] (jpn < shi sõrm + atsu surve) • med idamaadest pärit teraapiameetod; massaaži ja venitamise teel stimuleeritakse teatud punkte kehal

shiitake [šiitake] (jpn) • bot pruuni soomuselise viljakehaga kandseen (Lentinula edodes) lehikulaadsete seltsist; kasvab Kagu-Aasias, hea maitse pärast viljeldakse Jaapanis ja ka Euroopas

shindō [šindoo] (jpn vaimu tee) • idamaadest pärit massaaži-, venitus- ja lõõgastusharjutuste süsteem

shinto [šintoo] (jpn) → šintoism, shintō

shōgun [šoogun] (jpn < seii taishōgun barbareid alistav suur väepealik), šogun <šogun -i 2e s> • aj Jaapanis algul keiserlike vägede juhataja tiitel sõja ajal, hiljem (1192–1867) pärandatava võimuga vägede ülemjuhataja, suurfeodaal

shōji [šoodži] (jpn) • valgust läbilaskva õhukese riisipaberiga (washi’ga) kaetud puitsõrestikuga raamil lükandsirmid. Vt ka fusuma

shunga [šunga] (jpn < shun kevad + ga pilt) • kunst erootilised, hrl humoristlikku laadi puulõiked Jaapani kunstis

soba <soba 17 s> (jpn) • kok Jaapani tatrajahunuudlid

sojauba <+ uba `oa 18e s> , soja <soja 17 s> (sks Soja < jpn shōyu sojakaste) • bot esialgu Ida-Aasias, hiljem ka Ameerikas ja Euroopas levinud üheaastane taim (Glycine) liblikõieliste sugukonnast; valku, õli ja tärklist sisaldavaid seemneid tarvit toiduks, seemneist pressitud sojaoaõli toiduks ja tehniliseks otstarbeks

sudoku <sudoku 1 s> (jpn < sū number + doku üksik, iseseisev), sūdoku (jpn) • loogikale tuginev Jaapani päritolu numbrimäng

sukiyaki [sukijaki] (jpn) • kok Jaapani rahvustoit, rasvas praetud köögiviljad, riis v nuudlid, liharibad jm (magusa) sojakastmega; sama koostisega paks supp

sumo <sumo 17~16 s> (jpn) • sport Jaapani rahvuslik spordiala, põhineb võistleja suurel kehamassil, kiirusel, osavusel; võistlusrõivastus on jalgade vahelt kulgev ja ümber puusade seotud tugivöö; võiduks piisab, kui vastane puudutab ükskõik millise kehaosaga väljaspool ringi olevat maad

sumotori <sumotori 17~16 s> (jpn) • sumomaadleja

surimi <surimi 1e s> (jpn) • kok pms valgest kalast teatud viisil valmistatav krabimaitseline kalahakkliha

sushi, suši <suši 16 s> (jpn) • kok sushizu’ga maitsestatud keeduriis; serveeritakse nt vormitud pallikesena, mis kaetakse nt toore kala viilu v krevettidega, ümbritsetakse norivetikalehega, täidetakse kala ja aedviljaga vms

sushizu [sušidzuu] (jpn) • kok sushi-äädikas, millega maitsestatakse riisi

šintoism <šinto|`ism -ismi -`ismi 22e s> , shintō [šintoo] (jpn jumalate tee) • relig Jaapani pärimuslik usund; lähtub kujutlusest, et kogu maailm on hingestatud ja vaimudega asustatud

zaibatsu [dzaibatsu] (jpn) • aj, maj Jaapani majanduselu valitsev tööstusmonopol (kartellid) alates XIX s 2. poolest II maailmasõja lõpuni

zen [dzen] (jpn < hiina chán meelerahu < sanskr dhyāna mõtisklus, meditatsioon), zen-budism [dzenbudism] <+ bud|`ism -ismi -`ismi 22e s> • relig mahajaana budismi koolkond, levis Hiinas VI s, alates XII s-st ka Jaapanis; iseloomulik on range kloostridistsipliin, intuitiivne tunnetuslikkus, paradoksidel põhinevad õpetusvestlused

tanka <tanka 16 s> (jpn < tan lühike + ka luuletus) • kirj VII s väljakujunenud Jaapani klassikalise luule vorm; koosneb 31 silbist, mis asetsevad viies reas (5–7–5–7–7 silpi)

tatami <tat´ami 16 s> (jpn) • Jaapani õlgmatt, millega kaetakse tubade põrandaid; sport Jaapani maadlusliikide võistluspind, maadlusmatt

tempura <tempura 1 s> (jpn) • kok Jaapani-pärane toit, kerges tainas frititud mereannid ja aedviljad

tennō [tennoo] (jpn taevane valitseja) • Jaapani valitseja tiitel, laenatud Hiinast, kasut alates VII s-st; relig tennō on ka shintō kui Jaapani pärimusliku usundi ülempreester

teriyaki [terij·aki] (jpn teri glasuur + yaki röstima) • kok Jaapani-pärane grillroog lihast või kalast, mis enne küpsetamist on marineeritud vastavas marinaadis
teriyaki-kaste [terij·aki-kaste] • kok Jaapani-pärane magusapoolne kaste, sisaldab sojakastet, riisiäädikat, suhkrut, ingverit, küüslauku jm

tofu <tofu 16 s> (jpn tōfu < hiina dòu fu kääritatud uba) • kok sojakohupiim, kalgendatud sojapiimast valmistatud mahedamaitseline juust

tsukubai <tsukub`ai 26 s> (jpn) • aiand vee toimel töötav bambusdetail Jaapani aiakunstis

tsunami <tsun´ami 16 s> (jpn < tsu sadam + nami laine) • geogr merepõhjavärinast põhjustatud hiidlaine; esineb eriti Vaikse ookeani rannikul

tsuuga <tsuuga 16 s> (jpn) • bot Põhja-Ameerikas ja Ida-Aasias kasvav igihaljaste okaspuude perekond (Tsuga) männiliste sugukonnast; kasvat ka ilupuuna

umami <umami 1 s> (jpn hea maitse) • proteiinimaitse, mageda lihaleeme ja naatriumglutamaadi maitse, lisandub neljale põhimaitsele, mida inimese maitsmismeel eristab

vasaabia <vas`aabia 1 s> (uusld < jpn wasabi) • bot Jaapani mädarõigas (Wasabia japonica), Jaapani köögis kasutatav maitsetaim, vt ka vasabi

vasabi <vasabi 1e s> (jpn wasabi) • kok Jaapani mädarõika juurest valmistatud väga terava maitsega pulber või pasta (2), mida kasut nt sushi ja sashimi maitsestamisel

wasabi [vasabi] (jpn) → vasabi, vasaabia

washi [u·aši] (jpn) • õhuke, pikkadest taimekiududest käsitsi valmistatud paber, millele trükitakse kõrgtrükitehnikas

yakuza [jakudza] (jpn ya kaheksa, ku üheksa, za kolm, osutab kaardimängus saadud kehvadele kaartidele) • kuritegelik organisatsioon Jaapanis; selle liige

yamato-e [jamato-e] (jpn Jaapani pilt) • kunst Jaapani maalikunsti termin, millega märgitakse jaapanlikku temaatikat ja tehnilisi võtteid XI–XIV s, mis vastandusid varasemale Hiina kunsti matkimisele