[VSL] Võõrsõnade leksikon

agoon <ag`oon agooni ag`ooni 22e s> (kr agōn) • aj võistlus (spordi, muusika ja luule alal) jumalate auks korraldatud Vana-Kreeka pidustustel

ambroosia <ambr`oosia 1 s> (kr ambrosia)
1. müt Vana-Kreeka müt-s karastav imeaine, surematuks tegev jumalate toit, ka healõhnaline salv; piltl eriti maitsev toit
2. bot Ameerikast pärinev taimeperekond korvõieliste sugukonnast (Ambrosia), umbrohuna kasvab kõigil mandreil
3. biol puiduüraskite käikudes kasvavad seened, millest nood toituvad

anateem <anat|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr anathēma) • aj Vana-Kreekas pühendkink jumalale; relig kirikuvanne; piltl needus

antropomorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< antropo- + -morfism) • inimlike omaduste omistamine loomadele, loodusnähtustele ja esemeile ning ka maailmale tervikuna; inimesetaolisuse omistamine jumalaile (nt Kreeka müt-s)

antropopatism <antropopat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< antropo- + kr pathos tunne) • relig väljend, mis omistab Jumalale inimlikke tundeid (nt äkkviha)

ateism <ate|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr athéisme < kr atheos jumalatu < a- + theos jumal) • Jumala ja usu eitamine, usuvastasus, jumalatus

augur <`augur -i 2e s> (ld) • aj Vana-Roomas preester, kes lindude lennu, laulu jm järgi kuulutas jumalate tahet. Vt ka auspiitsid

Deo gratias [de˛o graatsias] (ld) • tänu (olgu) jumalale! (tänuvormel katoliku liturgias)

deva <deva 17 s> (sanskr dēva jumal) • müt India müt-s kõrgemate jumalate üldnimetus

ex voto [eks vooto] (ld, tuleneb pühendkingile graveeritud väljendist)
1. tõotuse põhjal
2. tõotuspalve märgiks v tänutäheks selle täitmise eest jumalale määratud pühendkink. Vt ka votiiv

faatum <f`aatum -i 2e s> (ld fatum) • saatus; relig jumalate tahe, ettekuulutus

gigantomahhia <+ m`ahhia 1 s> (kr gigantomachia < gigant + machomai võitlen) • müt Kreeka müt-s gigantide võitlus Olümpose jumalatega

Gloria [glooria] (ld gloria au), Gloria in excelsis Deo [glooria in eksts·elsis de˛o] (ld au olgu Jumalale kõrges) • relig missa (1) osa, kiidulaul; muus vaimuliku mitmeosalise kooriteose missa (2) teine osa, järgneb Kyrie’le

henoteism <henote|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr hen üks + theos jumal) • relig polüteismi liik: paljude jumalate hulgast ühe, kõige võimsamaks peetava eelistamine

homeeriline naer (< pn Homeros, Vana-Kreeka luuletaja, kes kirjeldab sellisena jumalate naeru) • südame põhjast tulev, kestev, kajav naer

hümn <h`ümn hümni h`ümni 22e s> (kr hymnos) muus
1. Vana-Kreekas pidulik kiituslaul jumalate v kangelaste auks; kirj piduliku sisuga lüüriline luuletus
2. pidulik laul, mis on tunnustatud riikliku (riigihümn) v seltsiühtsuse sümbolina
3. ülevpidulikus laadis heliteos

ihhoor <ihh|`oor -oori -`oori 22e s> (< kr ichōr jumalate veri) • füsiol haavadest erituv vedelik

iiris <iiris -e 9 s> (< pn Iris, Kreeka müt-s jumalate sõnumitooja, isikustatult vikerkaar)
1. anat silma vikerkest
2. bot võhumõõk (Iris), taim võhumõõgaliste sugukonnast, suurte õitega püsik; paljud liigid on aiailutaimed
3. (vn ирис < kr) kok piimast v koorest ja suhkru- v tärklisesiirupist valmistatav helepruun kompvek
4. tekst läikiv v korrutatud puuvill- v siidniit

ikhor <`ikhor -i 2e s> (< kr ichōr jumalate veri) • geol magma viimasena hangunud osa

iridoviirused pl <+ v`iirus -e 11~9 s> (< pn Iris, gen Iridos, Kreeka müt-s jumalate sõnumitooja, isikustatult vikerkaar + viirus) • vet viiest perekonnast koosnev viiruste sugukond (Iridoviridae) , leitud kõigusoojastelt loomadelt ja putukatelt

ka <k`a 26 s> (egiptuse) • relig Vana-Egiptuse usundis üks inimese kehatuid teisikuid; kujutatud hrl ülestõstetud kätena; jumalate loodud ka sündis, kasvas ja elas koos inimesega, lahkus teispoolsusse koos temaga

kanefoor <kanef|`oor -oori -`oori 22e s> (kr kanēphoros < kaneon korv + pherō kannan)
1. aj korvikandja, Muinas-Kreeka suursugune neitsi, kes jumalate auks korraldatud pidustustel kandis pühi esemeid
2. arhit, kunst korvi pea kohal hoidva tütarlapse kuju(tis)

kloun <kl`oun klouni kl`ouni 22e s> (ingl clown)
1. aj koomiline, mühaklik maamees Inglise XVI s draamas
2. tsirkusekoomik; veiderdaja

kultus <k`ultus -e 11~9 s> (ld cultus viljelus; austus) • jumaldav austamine, aukartlik harrastamine; relig jumalate ja muude üleloomulikku väge omavaiks peetud olendite, esemete, paikade usuline austamine ja sellega seotud kombed; piltl kellegi v millegi sõge austamine, iidoliks seadmine

madonna <mad´onna 16 s> (it „mu emand“) • relig jumalaema nimetus, ka tema kuju v pilt; aj daami kõnetlussõna Itaalias; piltl ülimalt vooruslik naine

merkuriaalne <merkuri`aal|ne -se 2 adj> (< ld pn Mercurius, jumalate käskjalg Vana-Rooma müt-s, planeet Merkuur, mille sümboliga alkeemikud tähistasid ka elavhõbedat) • keem elavhõbedat sisaldav, elavhõbeda-

metanalüüs <+ anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< meta- + analüüs) • lgv sõna- v morfeemipiiri nihe kõneleja teadvuses, mille tagajärjel tekivad uued sõnad (nt jumalime)

muslim <m`uslim -i 2e s> (ar muslim jumalale alistuv) • relig islami tunnistaja, islamiusuline

nektar <n`ektar -i 2e s> (kr) • müt Vana-Kreeka müt-s jumalate jook, mis pidi tegema surematuks; bot mesineste, õiemahl

nunn <n`unn nunna n`unna 22i s> (keskalamsks nunne, rts nunna < ld nonna) • oma elu jumalale pühendanud ja nunnatõotuse andnud naine, kes elab maailmast eraldunud kogukonnas (kloostris). Vt ka munk

otioseerumine <otios`eerumi|ne -se -st 12 s> (< ld otiosus tegevuseta, puhkav) • aj usundiajaloos tunnustatud jumala kõrvalejäämine, kuivõrd tema koht on läinud teistele jumalatele, kuid sellega ei kaasne endise jumala keelamist

panteon <p`anteon -i 19 s> (kr pantheion < pan- + theos jumal)
1. aj antiikajal kõigi jumalate tempel
2. mingi kultuse jumalad v mingi ala suurkujud tervikuna
3. monumentaalne rahvuslik auhoone, tähtsate isikute mälestus- ja matusepaik

polüteism <+ te`ism teismi te`ismi 22e s> (< kr polytheos mitmesse jumalasse uskuv < polü- + theos jumal) • relig usk paljude jumalate olemasolusse, mitme jumala kummardamine (algul loodusrahvail, hiljem antiikmaailma usundeis). Vastand monoteism

polüteist <polüte|`ist -isti -`isti 22e s> • relig polüteismi harrastaja, mitmesse jumalasse uskuja, mitme jumala kummardaja

prohvetlus <prohvetlus -e 11 s> (< prohvet) • ettekuulutamine, tuleviku ennustamine; relig jumalate tahte kuulutamine v ilmutuste nägemine

punš <p`unš punši p`unši 22e s> (ingl punch, arvatavasti < sanskr pañcāmṛta (jumalate) viis nestet) • rummi, piiritust vm kanget alkoholi, kuuma teed, suhkrut ja maitselisandeid sisaldav jook

soli Deo gloria [sooli de˛o glooria] (ld), lüh S. D. G. • ainult Jumalale au

spolia (ld pl) • aj Vana-Roomas alistatud vaenlastelt äravõetud relvad, mis annetati jumalatele, sõjasaak; ehitise detailid, mis kanti laiali ja mida kasutati mujal

šintoism <šinto|`ism -ismi -`ismi 22e s> , shintō [šintoo] (jpn jumalate tee) • relig Jaapani pärimuslik usund; lähtub kujutlusest, et kogu maailm on hingestatud ja vaimudega asustatud

zoomorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< zoo- + -morfism) • müt jumalatele v inimestele (vägilastele) loomade kuju omistamine. Vt ka antropomorfism

tainia <t`ainia 1 s> (kr pael, lint) • aj aumärgina, ehtena v autasuna pms ümber pea kantav side, oli jumalaile pühendatuse ja spordivõistlustel saavutatud võidu tähis eriti Kreekas

teogoonia <+ g`oonia 1 s> (kr theogonia jumalate põlvnemine < theos jumal + -goonia) • müt, relig usundimüüdid ning mütoloogiline õpetus jumalate tekkimisest ja põlvnemisest

teokraatia <+ kr`aatia 1 s> (kr theokratia < kr theos jumal + -kraatia) • relig, pol valitsusvorm (tänapäeval nt Vatikanis), mille puhul kõrgeima riigivõimu allikaks peetakse religiooni, täidesaatev võim ühiskonnas kuulub jumalaks peetavale isikule, tema asemikule v vaimulikkonnale

teriomorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr thērion metsloom, loom + -morfism) • aj, relig loomakultus, loomade kui jumaliku jõu ilmingu v loomakujuliste jumalate kultuslik austamine; oli omane pms egiptlastele, kuid ka kreeklaste ja roomlaste usundis leidus loomakujulisi v loomaks moonduvaid jumalaid

titaanid pl <tit|`aan -aani -`aani 22e s> (kr pl Titanes) • müt Kreeka jumalate vanem põlvkond, Uranose ja Gaia lapsed; titaanid sümboliseerisid stiihilisi loodusjõude; piltl vägilased; väga mõjukad isikud

tsentuuria <tsent`uuria 1 s> (ld centuria sadakond < centum sada) aj
1. Vana-Roomas varanduslikul tsensusel põhinenud kodanike poliitiline üksus
2. leegioni väikseim (kuni sada jalameest) osa eesotsas tsentuurioga

ver sacrum [veer sakrum] (ld) • relig pühitsetud kevad, ohvrikevad (Rooma-eelse Itaalia tava järgi tuua eriti raskel ajal jumalaile ohver kevadel sündivatest noorloomadest, alguses ka inimlastest)

votiiv <vot|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld votivus pühendatud, tõotatud < votum tõotus, tõotuspalve, pühendkink) • aj pühendand v -kink, mingi ese, mis annetati jumalale tänu- v vandetõotuse märgiks. Vt ka ex voto
votiivlaev • merehädast pääsemise puhul kultushoonele (nt kirikule) kingitud ja seal nähtavale kohale paigutatud (vahel stiliseeritud) laevamudel
votiivküünal • palve-, kiriku-, pühendusküünal