[VSL] Võõrsõnade leksikon

atributsioon <atributsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld attribuere omistama) • kirj, kunst anonüümse v pseudonüümse teose omistamine mingite tunnuste v allikate põhjal teatavale autorile, autori (ka teose loomise aja ning koha) tuvastamine; psühh inimese iseloomujoonte, kavatsuste jne järeldamine tema käitumisest

aversioon <aversi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld aversio) • vastumeelsus, vastikus
aversioonteraapia • psühh käitumisterapeutiline ravimeetod, kus püütakse takistada ebasoovitavat käitumist, ühendades seda põhjustavaid ärriteid ebameeldivate ärrititega

biheiviorism <biheivior|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl behaviourism < behaviour käitumine)
1. psühh käitumispsühholoogia, XX s 1. poole (eelkõige Ameerika) psühholoogia positivistlik suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega
2. fil loogiline v analüütiline biheiviorism lähtub veendumusest, et kõik väited, milles sisalduvad viited inimese v looma psüühikale, saab ilma mõtet muutmata ümber sõnastada väideteks, mis kirjeldavad tema käitumist v organismi seisundit

deterrent <deterr|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld deterrere hirmutama, takistama) • keem aine, mis pärsib loomade käitumist v talitlusi neid surmamata (nt mõjutab taimekahjureid nii, et need ei saa järglasi)

dominant <domin|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits dominans valitsev)
1. juhtiv idee v joon, valitsev tunnus
2. bot taimekoosluses maapealsete osadega domineeriv ning suurimat biomassi andev taimeliik
3. muus helistiku 5. aste, põhiheli suhtes puhas kvint
4. füsiol ajutiselt valitsev erutuskolle kesknärvisüsteemis
dominandiprintsiip • füsiol kesknärvisüsteemi talitluse põhilisi seaduspärasusi, mille järgi antud olukorras peamist organismi reaktsiooni v käitumist juhtivad närvikeskused seostuvad dominantseks (valitsevaks) süsteemiks, kuna teised keskused on pidurdusseisundis
dominantakord • muus kolmkõla, mille põhiheliks on dominant
dominantseptakord muus • septakord, mis on ehitatud dominandilt

eetika <eetika 1 s> (kr ēthikē < ēthikos eetiline)
1. fil filosoofia valdkond, mis uurib moraali, kõlblusõpetus
2. kõlblusnormide kogum, mis piiristab ühiskonna liikmete käitumist

eksohormoon <+ horm|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ekso- + hormoon) • füsiol hormoon v hormoonitaoline aine, mille kaudu loomisend mõjustab liigikaaslaste käitumist v metamorfoosi

etoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr ēthos loomus, iseloom + -loogia) • biol, psühh käitumispsühholoogia, õpetus, mis uurib loomade (ka inimese) liigiomast käitumist ja selle sisemisi põhjusi

interaktsionism <interaktsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< interaktsioon), sümboliline interaktsionism (< sümbol) • psühh sotsiaalpsühholoogia suund, mis lähtub isiksuse teadvust ja käitumist analüüsides nende vastastikmõju iseärasustest, rõhutades sümbolite, sotsiaalse ja sotsiaalpsühholoogilise rolli osatähtsust suhtlemises

manipuleerima <manipul|`eerima -eerib 28 v> (pr manipuler < keskld manipulare kätt pidi juhtima < ld manus käsi) • käsitsema, menetlema; manipulatsioone teostama; sotsiol, pol inimeste mõtlemist ja käitumist soovitud suunas mõjutama, kasutades kõikvõimalikke võtteid, sh sihilikult väära info esitamist; rakendatakse poliitilise propaganda tegemiseks ning ideoloogiliseks mõjutamiseks

mimikri <mimikri 1e s> (ingl mimicry järeleaimamine < mimic järeleaimatud) • biol mittesugulaslikel loomadel v taimedel kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus (nt kaitsetu loom sarnaneb kujult, värvuselt v käitumiselt mittesöödava loomaga); kitsamas mõttes: pettehoiatusvärvus. Vt ka mimees

motivaator <motiv`aator -i 2e s> (ingl motivator < motiveerima) • psühh motiveerija, inimese käitumist mõjutav jõud

psühhotroopne <+ tr`oop|ne -se 2 adj> (< psühho- + kr tropos (ümber)pööre) • psühhoaktiivne, psüühilist pööret tekitav, psüühikat mõjustav
psühhotroopne aine • farm keemiline aine, mis toimib kesknärvisüsteemis ning võib mõjutada taju, mõtlemist, emotsioone v käitumist. Vt ka psühhofarmakon

psüühika <psüühika 1 s> (< kr psychikos hingeline, vaimne)
1. teadvusega seotud nähtuste kogum, inimesel ja kõrgematel loomadel peaaju funktsioonidega seotud objektiivse tegelikkuse kogemise võime ning võime selle järgi oma käitumist muuta
2. hingelaad, hingeelu, isikupärased hingeelulised nähtused
psüühikahäire • med inimese psüühika haiguslik muutus

surdopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< ld surdus kurt) • psühh psühholoogia valdkond, mis uurib kurtide ja kurttummade psüühikat ja käitumist

transvestiit <transvest|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< trans- + ld vestis rõivas) • med, psühh seksuaalsetel põhjustel vastassoo rõivaid kandev ja käitumist matkiv isik