[VSL] Võõrsõnade leksikon
Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 303 artiklit, väljastan 200
absaans <abs|`aans -aansi -`aansi 22e s> (pr absence puudumine, äraolek < ld absentia) • med epilepsiahoo vorm, hetkeline teadvusetus ilma krampideta
absentism <absent|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld absens puuduv < abesse ära olema, puuduma) • äraolek, puudumine; eemalolek oma maaomandist (mis on välja renditud v jäetud valitseja hoolde); pol hulgaline eemalejäämine valimistest ja poliitilistest koosolekutest
aerodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< aero- + dünaamika) • füüs õpetus gaaside liikumise seadustest ja gaasis liikuvaile jäikadele kehadele mõjuvatest jõududest, käsitleb ka lennukite liikumist õhus
aerogeodeesia <+ geod`eesia 1 s> (< aero- + geodeesia) • fot teadusharu, mis käsitleb maapinna õhust pildistamist ja saadud aerofotode töötlemist plaanide ja kaartide koostamiseks
agrobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< agro- + bioloogia) • põll agronoomia ja bioloogia piiriteadus, käsitleb põllumajanduskultuuride ja -loomade elu ning keskkonna mõju sellele
agronoomia <+ n`oomia 1 s> (< agro- + -noomia) • põll teadus, mis käsitleb põllumajanduslikku tootmist
akustika <ak´ustika 1 s> (< kr akoustikos kuulmis-)
1. füüs helinähtusi käsitlev füüsika haru
2. muus kuuldavus- ja kõlavusomadused
alkoholoogia <+ l`oogia 1 s> (< alkohol + -loogia) • med meditsiiniharu, mis käsitleb alkoholi toimet organismile
allokutsioon <allokutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld allocutio) • kõnetlus, pöördumine; relig kiriklikes rituaalides esinev sissejuhatav v kõnetlusosa; relig paavsti kiriklikke v riiklikke põhimõtteid käsitlev pöördumine
anestesioloogia <+ l`oogia 1 s> (< anesteesia + -loogia) • med tuimastus- ja narkoosiõpetus, arstiteaduse haru, mis käsitleb valutustamist kirurgilise operatsiooni ajal ning intensiivravi, elustamist ja krooniliste valude ravi
anorgaaniline <+ orgaanili|ne -se -st 12 adj> (< an- + orgaaniline) • elutu loodusega seotud, elutu, vastand orgaaniline
anorgaaniline aine • aine, mis ei pärine taime- ega loomariigist (mineraalid, vesi jne)
anorgaaniline keemia • keemia haru, mis käsitleb keemilisi elemente, lihtaineid ja ühendeid (v.a süsinikuühendid)
antropogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< antropo- + genees) • antr inimese põlvnemine; antropoloogia haru, mis käsitleb inimese põlvnemist
antropogeograafia <+ gr`aafia 1 s> (< antropo- + geograafia) • geogr inimesegeograafia, kultuurigeograafia; õpetus, mis käsitleb inimtegevuse ja geograafilise keskkonna vastastoimet
antropoloogia <+ l`oogia 1 s> (< antropo- + -loogia) • inimeseteadus, mis käsitleb inimlaste e hominiidide teket ja kujunemist ning nüüdisaegseid morfoloogilisi inimtüüpe, inimese morfoloogilisi, füsioloogilisi, soolisi ja vanuselisi eriomadusi. Vt ka kultuuriantropoloogia, rassiteadus
apella <ap´ella 16 s> (kr pl apellai) • aj üle 30-aastaste Sparta kodanike (sõjaväe)koosolek
arabistika <arab´istika 1 s> (< pn Araabia) • lgv araabia keelt, kirjandust, kultuurilugu jm käsitlev orientalistika haru
arheoloogia <+ l`oogia 1 s> (< arheo- + -loogia) • muinasteadus, ajalooteaduse haru, mis käsitleb inimühiskonna varasemat ajalugu muististe (aineliste mälestiste, nagu töö- ja tarberiistade, ehete, relvade, elamute, linnuste, kalmete jne) põhjal
arheoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • arheol arheoloogiaga seotud, seda käsitlev v uuriv, sellel põhinev
arhiivindus <arhiivindus -e 11 s> • arhiiviteadus, dokumentide kogumist, säilitamist, korraldamist ja avaldamist käsitlev ajaloo abiteadus
aritmeetika <aritmeetika 1 s> (kr arithmētikē < arithmos arv) • mat arvutamisõpetus, matemaatika haru, mis käsitleb arvude lihtsamaid omadusi ja nendega sooritatavaid tehteid
artroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr arthron liiges + -loogia) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb liigesehaigusi
assamblee <assambl`ee 26i s> (pr assemblée < assembler kokku panema < keskld assimulare < ld sarnaseks tegema v pidama) • koosolek; selts; koosviibimine (nt Peeter I aegses õukonnas); (riikliku v rahvusvahelise organi) täiskogu, üldkoosolek
Peaassamblee pn • ÜRO peaorganeid, asut 1945, koosneb kõigi organisatsiooni kuuluvate riikide esindajaist
audioloogia <+ l`oogia 1 s> (< audio- + -loogia) • füüs, med kuulmisteadus, kuulmisega seotud küsimusi käsitlev teadus
automaatjuhtimine <+ j`uhtimi|ne -se -st 12 s> (< automaatne) • tehn automaatika haru, mis käsitleb masinate, seadmete jm inimese vahetu osavõtuta juhtimise meetodeid ja süsteeme
aviomeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< avio- + meditsiin) • med arstiteaduse osa; käsitleb lennundusega seotud meditsiinilisi eriprobleeme
ballistika <ball´istika 1 s> (ld ballista < kr ballō heidan, viskan) • füüs, sõj rakendusmehaanika haru, mis käsitleb tulirelva mürsu, kuuli, pommi, mittejuhitava raketi jne liikumist relvarauas vm liikumist piiravais tingimustes (siseballistika) ja õhus (välisballistika)
balneotehnika <+ tehnika 1 s> (< balneo- + tehnika) • mineraalvee tootmise ja säilitamise tehnilisi probleeme käsitlev balneoloogia haru
Baltica 
[baltika] (< keskld Balticus Balti, Läänemere) • kirj endistes Balti kubermangudes Eesti-, Liivi- ja Kuramaal ilmunud, ka neid käsitlev mujal ilmunud võõrkeelne kirjandus
baltistika <balt´istika 1 s> (< keskld Balticus Balti, Läänemere) • lgv balti rahvaste keeli, kirjandust, arhitektuuri, ajalugu, etnograafiat ja kultuurilugu käsitlev teadusala, kitsamas mõttes balti filoloogia
bibliograafia <+ gr`aafia 1 s> (< biblio- + -graafia)
1. esialgu käsikirjade kirjutamine, hiljem raamatute kirjeldamine; tänapäeval teadusharu, mis käsitleb trükiste (ka käsikirjade, mikrokoopiate, heliplaatide jm) loendite, nimestike v ülevaadete koostamise meetodeid ja viise; bibliograafia ülesandeisse kuulub trükiste registreerimine üksikuil teadusaladel, teatud teemal jne, samuti trükiste kirjeldamine ja hindamine
2. kirjanduse nimestik, raamatute, ajakirjade ja kirjutiste loend ühes põhiandmetega (ilmumiskoht ja -aasta, kirjastus jm)
bioenergeetika <+ energeetika 1 s> (< bio- + energeetika)
1. biol biokeemia haru, mis termodünaamika seadustest lähtudes käsitleb energiavahetust elusorganismides
2. psühh inimese kehasiseste peamiste energiastruktuuride kasutamine eluenergia suurendamiseks
briifing <briifing -u 2 s> (ingl briefing) • kõnek infotund, (lühike) teaberikas koosolek
brüoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr bryon sammal + -loogia) • bot samblateadus, sammaltaimi käsitlev botaanikaharu
case study [keiss stadi] (ingl) • maj (ärijuhtimises) juhtumiuuring; jur kaasusuuring, kaasuse analüüs; sotsiol üksikisikut käsitlev uurimus
cui prodest [ku˛i proodest] (ld) • jur kellele on kasulik?
dendroloogia <+ l`oogia 1 s> (< dendro- + -loogia) • bot puu- ja põõsateadus, puid ja põõsaid käsitlev botaanika haru
didaktika <did´aktika 1 s> (< kr didaktikos oskuslik õpetama) • ped õpetamisteadus, pedagoogika osa, mis käsitleb hariduse ja õpetamise teoreetilisi aluseid (õppeplaanide, programmide aluseid, õpetamise põhimõtteid, meetodeid, organisatsiooni jm)
diferentsiaal <diferentsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< uusld differentialis erinev < ld differentia erinevus) • mat funktsiooni muudu peaosa; tehn auto v traktori seadis, mis võimaldab vedavail rattail vahehammasrataste abil teineteisest erineva kiirusega liikuda (nt pööretel)
diferentsiaalarvutus • mat matemaatilise analüüsi osa, mis käsitleb funktsioonide tuletiste ja diferentsiaalide omadusi ning nende rakendusi
diferentsiaalgeomeetria • mat geomeetria haru, mis uurib kõverjooni ja pindu nende võrrandite kaudu matemaatilise analüüsi, eriti diferentsiaalarvutuse meetoditega
diferentsiaalvõrrand • mat võrrand, mis seob otsitava(te) funktsiooni(de) väärtusi erinevates punktides
dissertant <dissert|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits dissertans uuriv, käsitlev) • isik, kes avalikult kaitseb oma väitekirja (dissertatsiooni) teadusliku kraadi saamiseks
dosimeetria <+ m`eetria 1 s> (< doos + -meetria) • füüs kiiritusdooside mõõtmine, seda käsitlev rakendusfüüsika haru
mikrodosimeetria • dosimeetria haru, mis käsitleb kiirguse toime jaotust objektide mikrostruktuurides
dünaamika <dünaamika 1 s> (< kr dynamikos võimas, võimalik < dynamis jõud)
1. (jõuline, hoogne) liikumine; arenemis‑ v muutumiskäik, vt ka staatika
2. füüs mehaanika haru, mis käsitleb kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul
3. muus õpetus helitugevuse muutustest
dünaamikapiirkond • akustikas maksimaalse ja minimaalse helirõhu suhe detsibellides; piltl mingi nähtuse arenemis- v muutumiskäik; liikumise v tegevuse küllus
dünaamiline <dünaamili|ne -se -st 12 adj>
1. füüs dünaamikasse puutuv, liikumisest tingitud
2. tulvil sisemist jõudu, jõuline, hoogne; liikumis- v arenemisvõimeline. Vastand staatiline
dünaamiline geoloogia • geol geoloogia haru, mis käsitleb Maa pinnal ja sisemuses toimivaid geoloogilisi jõude
dünaamiline meteoroloogia • meteor meteoroloogia haru, mis uurib atmosfääri liikumist, lähtudes hüdro- ja termodünaamika võrrandeist; laiemas tähenduses: teoreetiline meteoroloogia, uurib atmosfääris toimuvaid protsesse teoreetilise füüsika meetodeid rakendades
dünaamiline planeerimine • mat matemaatilise planeerimise haru, mis uurib ajas kulgevate v üldse mitmeetapiliste protsesside optimeerimise meetodeid
dünaamiline programm • info programm, mille paiknemine arvuti mälus pole ette määratud
dünaamiline psühholoogia • psühh suund psühholoogias, mis rõhutab vajadust uurida psüühiliste nähtuste ja käitumise motiive, eriti instinkte ja tunge
dünaamiline rõhk
1. lgv hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses hinguse rõhujõuga (omane ka eesti keelele)
2. füüs löökrõhk
dünaamiline stereotüüp • psühh, füsiol ajutiste seoste süsteem, mis kujuneb kindlate välisärritite mõjul, kui need pidevalt samas järjekorras korduvad
ektosümbioos <+ sümbi|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ekto- + sümbioos) • biol kahe vabalt elava organismi kasulik kooselu, nt sümfiilia. Vt ka endosümbioos
elektrotehnika <+ tehnika 1 s> (< elektro- + tehnika)
1. el rakendusteadus, mis käsitleb elektrilisi ja magnetilisi nähtusi
2. tehn tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega
entomoloogia <+ l`oogia 1 s> (< entomo- + -loogia) • zool putukateadus, putukaid käsitlev zooloogia haru
erootiline <erootili|ne -se -st 12 adj> • erootikasse puutuv, seda käsitlev; meeleline; armu- ja suguihaline
estesioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr aisthēsis taju, tunne + -loogia) • anat anatoomia osa, mis käsitleb meeleelundite ehitust ja talitlust
eurasianism <eurasian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Euraasia) • fil, pol fil Vene filosoofia ja poliitilise mõtte suund, mis käsitleb Vene tsivilisatsiooni ainulaadsust ja paratamatust Euraasias kui geopoliitilises ruumis; seisneb imperiaalses hegemoonias, õigeusklikus messianismis ja läänemaailmale vastandumises; 1920–30ndatel välisvene filosoofia ja poliitilise mõtte suund, Nõukogude Liidus propageeris eurasianismi L. Gumiljov
fabula togata [faabula togaata] (ld toogaga näidend) • aj, teater Vana-Rooma komöödia, mis erinevalt fabula palliata’st käsitleb Rooma ainestikku ja mida esitati toogas
farmakoloogia <+ l`oogia 1 s> (< farmako- + -loogia) • farm, med arstiteaduse ja bioloogia piiriteadus, mis uurib ravimite (mürkide) toimet elusorganismi normaalsesse v haiguslikult muutunud talitlusse; käsitleb inimese või looma organismis ravimite toimet, toimemehhanisme, kasutamist ja kõrvaltoimeid
Fennica [fennika] (uusld < ld Fenni soomlased) • bibl Soomes väljaantud v Soomet käsitlev kirjandus
fikh <f`ikh fikhi f`ikhi 22e s> (ar fiqh teadmine, mõistmine) • relig islami õigusteadus; käsitleb muslimite käitumisreegleid, koraanis ja sunnas leiduvate sätete rakendamist ühiskonna- ja usuelu korraldamisel
fiktsionalism <fiktsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Fiktionalismus < ld fictio väljamõeldis) • fil subjektiividealistlik kontseptsioon, mille kohaselt inimese käsitus maailmast on praktiliselt kasulik, kuid objektiivse teoreetilise tähenduseta fiktsioonide süsteem
floristika <flor´istika 1 s> (< floora)
1. bot taimegeograafia haru, mis käsitleb teatud ala taimestikku ja selle süstemaatiliste rühmade paiknemise seaduspärasusi
2. lilleseadekunst
foneetika <foneetika 1 s> (< kr phōnētikos kõnelemisse puutuv, kõne- < phōneō räägin < phōnē hääl) lgv
1. häälikuõpetus; keeleteaduse osa, käsitleb keele häälikulist ehitust, häälikute moodustamist ja vastuvõtmist kuulmiselundite abil
2. keele häälikuline ehitus
foneetiline <foneetili|ne -se -st 12 adj> (kr phōnētikos) • lgv häälikuline, foneetikasse puutuv, seda käsitlev; häälduspärane
foneetiline transkriptsioon • lgv teaduslik häälduspärane kirjaviis
fülogeenia <+ g`eenia 1 s> (< kr phylē hõim, sugukond + -genēs, päritolu v liiki märkiv liide) • biol evolutsiooniteooria osa, mis käsitleb mingi liigi, perekonna, sugukonna vm rühma põlvnemist ning üksikelundite ajaloolist arengut
galeeniline <galeenili|ne -se -st 12 adj> (< pn Galenos, Vana-Kreeka arst, 129–199/216)
1. Galenose põhimõtteid järgiv
2. farm ürtidest valmistatud
galeeniline farmaatsia • farm drooge ja neist valmistatavaid preparaate käsitlev farmaatsia haru
galeeniline preparaat • farm taimseist ja loomseist tooraineist valmistatav ravivahend (siirupid, tinktuurid, ekstraktid, mikstuurid, salvid, plaastrid jne), sisaldab lähteaines leiduvaid toimeaineid ning raviks mittevajalikke täiteaineid
gastroenteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< gastro- + entero- + -loogia) • med arstiteaduse haru, käsitleb pms mittenakkuslikke mao- ja soolehaigusi, nende diagnoosimist, ravi ja profülaktikat
gemmoloogia <+ l`oogia 1 s> (< gemm + -loogia) • vääriskiviõpetus, kalliskivide uurimine; käsitleb kalliskive, pärleid, merevaiku, koralle
gemmoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • gemmoloogiaga seotud, vääriskive käsitlev
geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioon • mõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioon • biol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioon • med eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline kood • biol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimine • info programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogia • psühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)
geodeetiline <geodeetili|ne -se -st 12 adj> • geod geodeesiasse kuuluv, sellega seotud, geodeesia-
geodeetiline astronoomia • astr rakendusastronoomia haru, mis käsitleb geodeetilistel töödel tehtavaid astronoomilisi välimõõtmisi
geodeetiline joon • geod sirgjoone analoog kõverpinnal; joon, mis on lühim oma kahe teineteisele küllalt lähedase punkti vahel
geodeetiline punkt • geod punkt Maa pinnal, mille koordinaadid on määratud geodeetiliste mõõtmistega
geodeetilised koordinaadid pl • geod geodeetiliste mõõtmistega määratud geograafilised koordinaadid
geofüüsika <+ füüsika 1 s> (< geo- + füüsika) • geol, füüs Maa füüsika, teadus, mis käsitleb maakoore (litosfääri), tema pinnal asetsevate veekogude (hüdrosfääri) ja Maad ümbritseva õhkkonna (atmosfääri) füüsikalisi omadusi ning nähtusi
geoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • geol geoloogiasse puutuv v kuuluv, Maa ehitust ja ajalugu käsitlev
geoloogiline ajaarvamine • geokronoloogia, maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem
geoloogiline profiil • aluspõhja v pinnakatte läbilõige, milles on kirjalikult v joonisena märgitud kihid v kivimid
geoloogilised sisejõud pl • Maa sisemuses mõjuvad jõud, mida põhjustavad pms maasisene soojusenergia ja raskusjõud
geoloogilised välisjõud pl • Maa pinnal ja litosfääri ülemises osas mõjuvad jõud, mida põhjustavad raskusjõud ja päikeseenergia (vooluvesi, merelainetus, põhjavesi, liustikujää, tuul, elusolendid jm)
geomeetria <+ m`eetria 1 s> (< kr geōmetria maamõõtmine < geo- + -meetria) • mat matemaatika haru, mis käsitleb reaalsuse ruumiliste vormide ja vahekordade uurimisel kujunenud abstraktseid ruume ja nende omadusi
geopatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + patoloogia) • med üldpatoloogia uurimissuund, mis käsitleb haiguste ja elutingimuste geograafilisi erinevusi ja iseloomulikke kaldeid
geriaatria <geri`aatria 1 s> (< kr gēras vanadus + -iaatria) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb eakate inimeste haigusi, ravi ja profülaktikameetodeid, gerontoloogia osa
germanistika <german´istika 1 s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloogia, germaani rahvaste keeli (kitsamalt saksa keelt), kirjandust ja kultuuri käsitlev teadus
glatsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld glacies jää + -loogia) • geol liustikuteadus, jääliustikke, jäätumisnähtusi ja nende toimet käsitlev teadusharu
gnoseoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr gnōsis teadmine, tunnetus + -loogia), epistemoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr epistēmē teadmine) • fil tunnetusteooria, filosoofia distsipliin, mis käsitleb tunnetust ning selle võimalikkust, suhet reaalsusega, allikaid ja meetodeid
hagiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr hagios püha + -graafia) • relig pühakuid käsitlev kirjandus ja uurimistöö; pühakute elulood, usulise kirjavara liik
hagioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr hagios püha + -loogia) • relig pühakute elu ja nendega seotud müüte käsitlev kirjandus
harmooniline <harmoonili|ne -se -st 12 adj> (< kr harmonikos < harmoonia) • kooskõlaline. Vastand disharmooniline
harmooniline analüüs • mat kõrgema matemaatika osa, mis käsitleb pms funktsioonide esitamist Fourier’ reana v integraalina
heliofüüsika <+ füüsika 1 s> (< helio- + füüsika) • astr, füüs astrofüüsika osa, käsitleb Päikese pinna nähtusi
heliotsentriline <+ ts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< helio- + tsentriline) • astr Päikest keskusena (tsentrumina) käsitlev
heliotsentriline maailmasüsteem • M. Koperniku (1473–1543) õpetus, mille kohaselt Päike asetseb planeetide süsteemi keskuses; tõrjus kõrvale geotsentrilise maailmasüsteemi, mis väitis, et universumi keskus on Maa
herpetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< herpēs, gen herpētos, teatud madu + -loogia) • zool roomajaid käsitlev zooloogia haru
hipoloogia <+ l`oogia 1 s> (< hipo- + -loogia) • zool hobuseteadus, käsitleb hobuse anatoomiat ja füsioloogiat, hobusekasvatust, hobuste liike ning tõuge jne
historiograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • historiograafiasse kuuluv, ajalooteaduste arenemist käsitlev
human engineering [hjuumən endžin·iəring] (ingl) • psühh objektipsühhotehnika; psühhotehnika haru, mis käsitleb töökeskkonna kohandamist töötajaga ja töötaja enda kohandumist töökeskkonnaga
humanitaarne <humanit`aar|ne -se 2 adj> (pr humanitaire < ld humanitas inimlikkus, haritus), humanitaar- • humanitaarteadusi käsitlev, nende teaduste alane, vastand reaal-
humanitaarharidus • ped haridus, mille põhisisu moodustavad humanitaarteadused
humanitaarained pl • humanitaarteadusi käsitlevad õppeained vastandatuna reaalainetele
huraal <hur|`aal -aali -`aali 22e s> (mongoli хурал koosolek) • pol Mongoolia seadusandlusorgan
hüdraulika <hüdr´aulika 1 s> (< kr hydraulis vesiorel) • tehn, füüs hüdromehaanika rakenduslik haru, mis käsitleb viskoossete, praktiliselt kokkusurumatute vedelike tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi
hüdrobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< hüdro- + bioloogia) • biol bioloogia haru, mis käsitleb veeorganismide ökoloogiat, kooslusi ja veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse
hüdrodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< hüdro- + dünaamika) • füüs hüdromehaanika osa, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi väliste jõudude toimel ning vedeliku ja selles asetseva jäiga keha pinnale mõjuvaid jõude liikuvas vedelikus
hüdrokeemia <+ k`eemia 1 s> (< hüdro- + keemia) • loodusliku vee koostist ja selle muutumist käsitlev teadusharu
hüdromehaanika <+ mehaanika 1 s> (< hüdro- + mehaanika) • füüs vedelike mehaanika, käsitleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi
hüdrostaatika <+ staatika 1 s> (< hüdro- + staatika) • füüs hüdromehaanika osa, käsitleb nii vedelike tasakaalu kui ka vedelikku asetatud tahkete kehade tasakaalu
hüdrostaatika printsiip • iga keha, asetatuna vedelikku v gaasi, kaotab oma kaalust nii palju, kui palju kaalub keha poolt väljatõrjutud vee- v gaasihulk; avastajaks peetakse Vana-Kreeka matemaatikut Archimedest
hüdrotehnika <+ tehnika 1 s> (< hüdro- + tehnika) • hüdrol, tehn vesiehitusteadus, teadus, mis käsitleb veekogude kasutamist ja vee kahjuliku tegevuse vältimist vesiehitiste abil; vastav tehnikaharu
hügieen <hügi|`een -eeni -`eeni 22e s> (kr hygieinē (technē)) • med tervishoiuõpetus, profülaktilise arstiteaduse osa, mis käsitleb inimese tervist mõjustavaid tegureid ja abinõusid haiguste ärahoidmiseks; vastavate meetmete kogum, tervishoid
idealism <ideal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr idéalisme < ideaalne)
1. fil suund filosoofias, mis mõtlemise ja olemise vahekorra lahendamisel peab ideed, teadvust, vaimu kõigest materiaalsest primaarsemaks, vastand materialism
2. ideaalidest juhindumine v tegelikkuse idealiseerimine
objektiivne idealism • fil tegelikkuse olemust ideaalsena käsitlev ja maailma alusena vaimset olemist tunnustav suund
subjektiivne idealism • fil ainsaks reaalsuseks individuaalset teadvust tunnustav suund
immunopatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< immuno- + patoloogia) • med immunoloogia rakenduslik eriharu, mis käsitleb immuunsüsteemi arengu häireid ja immuunreaktsioonide põhjustatud haiguslikke ilminguid (nt allergiat)
indeks <indeks -i 2e s> (ld index näitaja, tunnus, nimekiri, loend)
1. liiginumber, leppenumber; sihtnumber
2. tähestikuline aine- v nimeregister
3. mat mingi suuruse tähisele sellest madalamale (v ka kõrgemale) väikekirjas lisatud number, täht vm märk, nt a1, vt
4. maj suhtarv, mis väljendab mingi majandusnähtuse muutumist või majandusnähtuste vahelisi seoseid
5. info täisarv, mis identifitseerib massiivi elemendi; andmestruktuur, mis võimaldab teostada kiiret otsingut
6. antr kahe mõõdu suhe, väiksema mõõdu protsent suuremast
7. semiootikas: märk, mille sisu ja vorm on seotud järelduse kaudu, vt ka ikoon, sümbol
indeksiteooria • stat indeksite tuletamist, tõlgendamist ja rakendamist käsitlev majandusstatistika osa
indoeuropeistika <+ europe´istika 1 s> (< indo- + pn Euroopa) • indoeuroopa rahvaste keeli, kirjandust, arhitektuuri, ajalugu, etnograafiat ja kultuurilugu käsitlev teadusala; lgv kitsamas mõttes indoeuroopa filoloogia
insenerigraafika <+ graafika 1 s> (< insener + graafika) • tehn ruumiliste objektide tasapinnal kujutamist käsitlev õppeaine; ühendab kujutava geomeetria ja tehnilise joonestamise elemente
iranistika <iran´istika 1 s> (< pn Iraan) • Iraani rahvaste keeli, kultuuri ja ajalugu käsitlev teadus, orientalistika harusid
is fecit, cui prodest [is feetsit ku˛i proodest] (ld) • (seda) tegi see, kellele see on kasulik (Seneca järgi)
judaistika <juda´istika 1 s> (sks Judaistik < kr Ioudaios juut) • juute ja nende kultuuri käsitlev teadusharu. Vt ka judaism
kapiitel <kap`iit|el -li 2e s> (ld capitulum < caput pea)
1. relig katoliku orduliikmete koosolek (hrl kloostri v konvendi kapiitlisaalis), kus loetakse ette peatükk ordureeglist
2. van kirjateose suurem jaotis, peatükk
3. aj Venemaal ordenite määramise ning väljaandmisega tegelnud asutus, nt ordenikapiitel
kapiitlisaal • suur esinduslik ruum kloostris v ordulinnuses; kloostrisaal v toomkiriku vaimulike koosolekusaal
karakteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< karakter + -loogia) • psühh iseloomuteadus, psühholoogia osa, mis käsitleb inimese iseloomu, iseloomutüüpe jne
kardioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kardio- + -loogia) • med meditsiini haru, mis käsitleb südame ja veresoonkonna ehitust ja talitlust nii terves kui ka haiges organismis, haiguste etioloogiat, diagnoosimist, ravi ja profülaktikat
kartsinoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karkinos vähk + -loogia)
1. zool vähiteadus, koorikloomi käsitlev zooloogia haru
2. med vähkkasvajaid käsitlev arstiteaduse haru
katastroofide teooria (< katastroof) • teooria, mis käsitleb süsteemi oleku hüppelist muutumist süsteemi parameetrite v välistingimuste sujuval muutumisel; rakendatakse paljude nähtuste kirjeldamiseks nt mehaanikas, optikas, bioloogias ja ökoloogias
keemia <k`eemia 1 s> (< keskld alchimia, vrd alkeemia) • ainete koostist, ehitust ja omadusi ning muundumise seadusi käsitlev teadus
keemiline <keemili|ne -se -st 12 adj> • keemiasse puutuv, keemia-
keemiline analüüs • keemilise koostise kindlakstegemine
keemiline element • liit- v lihtaine koostisosa, mis ei ole ühegi keemilise menetlusega lagundatav
keemiline füüsika • keemia ja füüsika piiriteadus, mille eesmärk on aine ehituse ja muundumiste selgitamine füüsika teoreetiliste ja eksperimentaalsete meetodite abil
keemiline kineetika • füüsikalise keemia haru, mis käsitleb keemiliste reaktsioonide kiirust ja kulgu
keemiline küberneetika • küberneetika meetodite rakendamine keemilis-tehnoloogiliste süsteemide juhtimisel
keemiline reaktsioon • aine muundumine koostiselt v struktuurilt teiseks aineks
keemiline valem • keemiavalem, keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis, millega märgitakse keemilise ühendi kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist
keemiline ühend • kahe v enama elemendi aatomitest koosnev keemiliselt individuaalne aine (liitaine)
kinemaatika <kinemaatika 1 s> (< kr kinēma liigutus, liikumine) • füüs mehaanika haru, mis käsitleb kehade liikumist, arvestamata seda põhjustavaid tegureid ja kehade massi
Knesset pn (hbr koosolek) • pol Iisraeli parlament
koleopteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< koleopterid + -loogia) • zool entomoloogia haru, mis käsitleb mardikaid
kolloid <koll|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr kolla liim + -oid) • keem kolloidsüsteemis dispersse faasina esinev aine
kolloidhõbe vt kollargool
kolloidkeemia • keem dispersseid süsteeme ja pinnanähtusi käsitlev füüsikalise keemia haru
kolloidlahus • keem vedelik, milles lahustunud aine osakesed on suuremad tõeliste lahuste, kuid väiksemad suspensioonide ja emulsioonide aineosakestest
kolumnist <kolumn|`ist -isti -`isti 22e s> (< kolumn) • veerukirjutaja, veerukirjanik, ajalehtedes aeg-ajalt päevakohaseid poliitilisi sündmusi käsitlev ajakirjanik
kommensalism <kommensal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kommensaalid) • biol kahe eri liiki kuuluva organismi kooselu, mis on kasulik ühele osalisele, kuid ei ole ka teisele kahjulik. Vt ka amensalism
konhülioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr konchylion konnakarbike + -loogia) • zool karbiteadus, limuste kodasid käsitlev zooloogia osa
konsistoorium <konsist`oorium -i 19~2e s> (< ld consistorium kogunemine; kogunemiskoht)
1. aj Rooma keisrite nõuandev riiginõukogu
2. relig piiskopkonnakohtu istung; katoliku kardinalide täiskogu koosolek (paavsti eesistumisel)
kontsiil <konts|`iil -iili -`iili 22e s> (ld concilium) • nõupidav kogu, koosolek; relig kirikukogu, sinod
konvent <konv|`ent -endi -`enti 22e s> (ld conventus < convenire kokku tulema)
1. üliõpilas- vm organisatsiooni koosolek, organ v kooskäimisruum
2. relig katoliku klooster (eriti kerjusordudel); kloostri elanikkond; kloostri hääleõiguslike liikmete koosolek
3. aj mõnes riigis haldusorgan
4. piltl ühishuviliste klubi
koroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr chōros maa-ala + -loogia), arealoogia <+ l`oogia 1 s> (< ld area maatükk) • biol levilateadus; käsitleb taime-, looma- jm liikide levikut, sõltuvust inimtegevusest jne; põhimeetod on levikukaartide koostamine ja nende analüüsimine
kosmiline <kosmili|ne -se -st 12 adj> (kr kosmikos) • kosmosesse puutuv, kosmosest pärinev, maailmaruumi-
kosmiline geodeesia • astr, füüs geodeesia haru, mis käsitleb Maa tehiskaaslaste jm kosmoseobjektide kasutamist mõõdistamisel
kosmiline hajusaine • astr, füüs Päikesesüsteemis, galaktikates ja galaktikatevahelises ruumis olev taevakehadevaheline hõre tolmune ja gaasiline aine
kosmiline kiirgus • astr maailmaruumis suure kiirusega liikuvate laenguga osakeste (primaarkiirgus) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (sekundaarkiirgus) voog
kosmogoonia <+ g`oonia 1 s> (kr kosmogonia maailma tekkimine < kosmos + -goonia) • astr astronoomia haru, mis käsitleb Päikesesüsteemi jt taevakehade ja nende süsteemide tekkimist ning arenemist
kosmoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kosmo- + -loogia) • astr astronoomia haru, mis käsitleb universumi kui terviku ehitust ja arenemist ning seda määravaid printsiipe ja seaduspärasusi
krestomaatia <krestom`aatia 1 s> (kr chrēstomatheia < chrēstos kasulik + mathein õppima) • lugemik, valimik katkendeid tuntud kirjanike teostest jt lugemispalasid
kristallofüüsika <+ füüsika 1 s> (< kristall + füüsika) • füüs molekulaarfüüsika haru, mis käsitleb kristallide struktuuri, omadusi ja kristallides toimuvaid protsesse
kristallograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kristall + -graafia) • geol teadusharu, mis käsitleb kristallide ja kristalliliste ainete struktuuri, kristalliteadus
kristallooptika <+ optika 1 s> • füüs kristallograafia ja optika piiriteadus, mis käsitleb valguse levimist kristallides
kronograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< krono- + -graaf)
1. kirj vana- ja keskaegne üldajalugu käsitlev teos, milles sündmused on esitatud kronoloogilises järjestuses, alates oletatavast maailma loomisest
2. tehn ajamomente paber-, filmi- v magnetlindile fikseeriv kronoskoop
3. tehn ajavõtuvõimalustega kell, kell-stopper
kuuria <k`uuria 1 s> (ld curia)
1. aj üks vanimaid rahvajaotusrühmi Vana-Roomas, 1/10 triibusest
2. Rooma senatihoone v senat; ka omavalitsusega linna senat
3. relig katoliku kiriku keskvalitsuse ametkondade üldnimetus
4. aj keskaegne tähtsamaist vasallidest koosnev nõukogu feodaali juures v feodaali poolt kokkukutsutud talupoegade koosolek
5. mõnes riigis seisusliku kuuluvuse v varalise seisundi järgi määratud valijad, kes saadavad oma esindajad parlamenti, vt ka kuriaalsüsteem
kvantelektrodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< kvant + elektrodünaamika) • füüs elektromagnetilist interaktsiooni käsitlev väljade kvantteooria haru
kvantelektroonika <+ elektroonika 1 s> (< kvant + elektroonika) • füüs optika, raadiofüüsika ja elektroonika piirialale kuuluv teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb koherentse elektromagnetkiirguse tekitamist, kiirguse ja aine mittelineaarset vastastikmõju ning sellel mõjul põhinevaid seadmeid
kvantmehaanika <+ mehaanika 1 s> (< kvant + mehaanika) • füüs teoreetilise füüsika haru, mis käsitleb mikroobjektide (osakeste ja nende süsteemide) omadusi ning nende objektidega toimuvaid protsesse
kvantoptika <+ optika 1 s> (< kvant) • füüs optika valdkond, mis käsitleb valguse korpuskulaarset struktuuri ja sellest sõltuvaid nähtusi; kvantoptika peamine rakendusala on laserite konstrueerimine
kvoorum <kv`oorum -i 2e s> (< ld quorum (praesentia sufficit) kelle (kohalolekust piisab)) • seaduse v põhikirjaga ettenähtud kohalolevate liikmete alammäär, mis on nõutav selleks, et koosolek v istung oleks otsustusvõimeline
küberneetika <küberneetika 1 s> (ingl cybernetics < kr kybernētēs tüürimees, juht)
1. teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise üldistest seaduspärasustest
2. relig kirikuvalitsemisõpetus, protestantliku usuteaduse haru, mis käsitleb kiriku kui ühiskondliku institutsiooni korraldust ja valitsemiskorda, selle korra tekkimist ja kujunemist
larüngoloogia <+ l`oogia 1 s> (< larüngo- + -loogia) • med kõri ja kõrihaigusi käsitlev arstiteaduse osa
leksikograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • lgv leksikograafiasse puutuv, sellega seotud, seda käsitlev
leksikoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • lgv leksikoloogiaga seotud, sõnavaraõpetuslik, sõnavara käsitlev
lepidopteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr lepis soomus + pteron tiib, sulg + -loogia) • zool entomoloogia haru, mis käsitleb liblikalisi, hõlmab liblikaliste morfoloogiat, füsioloogiat, süstemaatikat, evolutsiooni jm
lihhenoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld lichen samblik < kr leichēn + -loogia) • bot samblikuteadus, samblikke käsitlev botaanika haru
litodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< lito- + dünaamika) • geol geoloogia haru, mis käsitleb kivimite murenemist, setete diferentseerumist tera suuruse ja koostise järgi ning setete kuhjumist pms välisjõudude toimel
litoloogia <+ l`oogia 1 s> (< lito- + -loogia) • geol kivimiteadus, settekivimeid käsitlev petrograafia haru
magnetiline <magnetili|ne -se -st 12 adj> • füüs magneti omadustega, magnetisse v magnetismisse puutuv; piltl külgetõmbav
magnetiline deklinatsioon • geogr nurk magnetilise meridiaani ja geograafilise meridiaani vahel
magnetiline induktsioon • füüs magnetvoo tihedus
magnetiline inklinatsioon • geogr nurk, mille moodustab vabalt rippuv magnetnõel rõhtpinnaga
magnetiline permeaablus • füüs magnetiline läbitavus, magnetilise induktsiooni ja magnetvälja tugevuse vahelist seost iseloomustav füüsikaline suurus
magnetiline spektroskoopia • füüs füüsika haru, mis käsitleb magnetilise läbitavuse sõltuvust vahelduva magnetvälja sagedusest ning magnetilist resonantsi
magnetohüdrodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< magnet + hüdrodünaamika) • füüs füüsika haru, mis käsitleb elektromagnetvälja ja elektrit juhtiva vedeliku v gaasi vastastikust mõju
magnetooptika <+ optika 1 s> , magnetoptika <+ optika 1 s> (< magnet + optika) • füüs optika haru, mis käsitleb magnetvälja mõju aine optilistele omadustele
magnetostaatika <+ staatika 1 s> (< magnet + staatika) • füüs füüsika haru, mis käsitleb ajas muutumatut (staatilist) magnetvälja
malakoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr malakos pehme + -loogia) • zool limuseteadus, molluskeid käsitlev zooloogia haru
marioloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Maria + -loogia) • relig Neitsi Maarjat käsitlev dogmaatika osa
massipsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< mass) • psühh sotsiaalpsühholoogia valdkond, mis käsitleb rahvahulga psüühika olemust, avaldumisvorme ning seaduspärasusi
matemaatiline statistika (< matemaatiline + statistika) • mat matemaatika haru, mis käsitleb statistiliste andmete põhjal järelduste tegemist üldkogumi kohta
medievistika <mediev´istika 1 s> (sks Mediävistik < uusld medium aevum keskaeg) • Lääne-Euroopa keskaja ajalugu, laiemalt kõigi feodaalühiskondade ajalugu käsitlev ajalooteaduse haru
mehaanika <mehaanika 1 s> (kr mēchanikē < mēchanē masin) • füüs teadus, mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul; teoreetiline mehaanika jaguneb staatikaks, dünaamikaks ja kinemaatikaks
mehhanistlik <mehhan`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • fil kõike mehhanismina v masinana käsitlev, ühiskonnaelu- ja igapäevaprobleeme mehhanismi põhimõtete järgi lahendav
messiaad <messi|`aad -aadi -`aadi 22e s> • relig luuleteos, mis käsitleb Kristust kui messiat ja inimkonna lunastamist
metallofüüsika <+ füüsika 1 s> (< metallo- + füüsika) • füüs tahkisefüüsika haru, mis käsitleb metallide ja nende sulamite struktuuri ning füüsikalisi omadusi
metallooptika <+ optika 1 s> (< metallo-) • füüs optika haru, mis käsitleb metallide optilisi omadusi (elektro-magnetkiirguse ja metallide vastastikust mõju)
metaloogika <+ loogika 1 s> (< meta- + loogika) • loog loogika osa, mis käsitleb loogikasüsteemide endi struktuuri (formaalloogika süsteeme ja mõisteid)
metamatemaatika <+ matemaatika 1 s> (< meta-) • mat matemaatika osa, mis käsitleb matemaatika v konkreetse matemaatilise teooria aluseid, struktuuri ja meetodeid ning kirjeldab, missuguseid väiteid on uuritavas süsteemis võimalik tõestada
metoodika <metoodika 1 s> (< kr methodikos metoodiline < meetod)
1. meetodite õpetus, mingi töö v tegevuse sooritamise otstarbekate meetodite kogum
2. ped aine õpetamise õpetus, kasvatusteaduse osa, mis käsitleb üksikute ainete õppeviise
metroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr metron mõõt + -loogia) • füüs mõõtesüsteeme, mõõtühikuid, mõõtemeetodeid ja -vahendeid käsitlev teadusharu
mikroökonoomika <+ ökonoomika 1 s> (< mikro- + ökonoomika) • maj majanduse allsüsteeme käsitlev teoreetiline ja rakenduslik majandusteaduse osa. Vastand makroökonoomika
mikrurgia <mikr`urgia 1 s> (< mikro- + kr ergon töö) • med bioloogiliste mikroobjektidega (koetükkidega, rakkudega jm) tehtavate operatsioonide tehnikat ja metoodikat käsitlev mikroskoopia osa
mineraloogia <+ l`oogia 1 s> (< mineraal + -loogia) • teadus, mis käsitleb mineraale, nende liike, omadusi, koostist, esinemist looduses ja kasutamist
missioloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld missio saatmine, läkitamine + -loogia) • relig misjoniõpetus, misjonitööd käsitlev teoloogia haru
molekulaarfüüsika <+ füüsika 1 s> (< molekulaarne + füüsika) • füüsika haru, mis käsitleb erisuguses agregaatolekus kehade füüsikalisi omadusi, pinnanähtusi ja siirdeprotsesse sõltuvuses aine molekulaarsest ehitusest
molekulaaroptika <+ optika 1 s> (< molekulaarne + optika) • optika haru, mis käsitleb valguse ja aine vastastikust mõju aine molekulaarstruktuuri alusel
monograafia <+ gr`aafia 1 s> (< mono- + -graafia) • mingit probleemi v selle üht aspekti v mõnda isikut ammendavalt käsitlev ja iseseisva väljaandena avaldatud teaduslik uurimus
moraaliteoloogia <+ l`oogia 1 s> (< moraal + teoloogia) • relig kristlikku moraali käsitlev teoloogiaharu
morfofonoloogia <+ l`oogia 1 s> (< morfo- + fonoloogia), ka morfonoloogia <+ l`oogia 1 s> • lgv morfoloogiat ja fonoloogiat seostav grammatika osa; käsitleb morfeemide foneemkoostist ja morfeemi avaldumiskujudes ilmnevaid foneemivaheldusi
morfoloogia <+ l`oogia 1 s> (< morfo- + -loogia)
1. kujuõpetus, välislaadi ja -ehitusega tegelev botaanika, zooloogia, anatoomia, geoloogia vm teaduse haru
2. lgv vormiõpetus, grammatika osa, mis käsitleb sõnamuutmist, sõnamoodustust, sõnaliitmist; kirjeldab morfeemide ja nende variantide seoseid ja esinemistingimusi selle järgi, missugune on nende funktsioon ja koht sõnas
muusikapsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< muusika) • muus, psühh muusika loomise, esitamise ja kuulamise psühholoogilisi seaduspärasusi käsitlev psühholoogia haru
mürmekoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr myrmēx sipelgas + -loogia) • zool sipelgateadus, sipelgaid käsitlev zooloogia haru
neuroloogia <+ l`oogia 1 s> (< neuro- + -loogia) • med närviteadus, närvisüsteemi ehitust, talitlust ja haigusi käsitlev arstiteaduse haru
neuropatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< neuro- + patoloogia) • med närvisüsteemi haigusi käsitlev neuroloogia haru
neuropsühhiaatria <+ psühhi`aatria 1 s> (< neuro- + psühhiaatria) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb närviprotsesside ja psüühiliste häirete vahelisi seoseid
neutronoptika <+ optika 1 s> (< neutron + optika) • füüs füüsika haru, mis käsitleb neutronite levimist aines ja välistes väljades
neutronspektroskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< neutron + spektroskoopia) • füüs tuumafüüsika haru, mis käsitleb neutronite ja aatomituumade vastastikust mõju
nomograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr nomos seadus + -graafia) • mat nomogrammiõpetus, rakendusmatemaatika osa, mis käsitleb mitme sõltumatu muutuja funktsioonide graafilist esitamist skaaladega arvjoonisel
nosoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr nosos haigus + -loogia) • med haigusõpetus, käsitleb haiguse olemust, haigusvorme ja liigitust
numismaatiline <numismaatili|ne -se -st 12 adj> • numismaatikaga seotud, seda käsitlev v uuriv
odontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< odonto- + -loogia) • med õpetus hammastest, hambahaigustest ja -ravist, hambaid käsitlev stomatoloogia osa
odontoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • odontoloogiaga seotud, hambaid käsitlev
onkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keskkr onkos kasvaja < kr raskus + -loogia) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb kasvajate põhjusi, tekkemehhanismi, liigitust, diagnoosimist, ravi ja profülaktikat
onomastika <onom´astika 1 s> (< kr onomastikos nime-) lgv
1. nimeteadus, leksikoloogia haru, mis käsitleb nimesid
2. mingi keele v piirkonna pärisnimed
opositsioon <opositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld oppositio vastuasetamine)
1. vastasrind, vastuseisjad
2. vastuolek, vastutöötamine, vastutegevus
3. astr vastasseis
4. lgv vastandus, kahe (v enama) samalaadse keeleüksuse erinevus, millel on tähendust eristav jõud, näiteks foneemivastandus, nt tool-rool
optika <optika 1 s> (kr optikē (technē) < optikos nähtav; nägemis-)
1. füüs valgusõpetus, valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet käsitlev füüsika haru
2. tehn seadised ja instrumendid, mille tegevus põhineb valgusõpetuse seadustel
adaptiivoptika • optikasüsteem, milles välistegurite (nt atmosfääri mõju) põhjustatud kujutise moonutusi vähendatakse süsteemi ühe elemendi muutmise kaudu
geomeetriline optika • füüs valguse levimist, peegeldumist ja murdumist käsitlev optika osa, jätab arvesse võtmata valguse laineolemuse
optikariistad pl • med igasugused silma nägemisvõimet tõstvad ning täiendavad v silma puudusi kõrvaldavad riistad
orgaaniline <orgaanili|ne -se -st 12 adj> (pr organique < ld organicus mehaaniline < kr organon tööriist, vahend)
1. biol elusa loodusega seotud, taimne v loomne, vastand anorgaaniline
2. anat organismi ehitusest v mõne organi talitlusest tingitud
3. millegagi lahutamatult seotud, olemuslik, sisemine
orgaaniline ühend • keem süsinikku sisaldav ühend
orgaaniline keemia • keem süsinikuühendeid käsitlev keemia haru, vastand anorgaaniline keemia
organoloogia <+ l`oogia 1 s> (< organo- + -loogia) • anat anatoomia haru, mis käsitleb elundite ehitust, paiknemist organismis, omavahelist seost ja arenemist
ornitoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ornito- + -loogia) • zool linnuteadus, linde käsitlev zooloogia haru
ortognaatia <ortogn`aatia 1 s> (< orto- + kr gnathos lõualuu)
1. anat sirglõugsus, lõua vorm, mille korral näo profiil on kõrvalt vaadatuna vertikaaltasapinnaline, vastand prognaatia
2. med lõualuude ja hambumuse arengut käsitlev stomatoloogia haru
ortopeedia <ortop`eedia 1 s> (< orto- + kr paideia kasvatus) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb tugi- ja liikumiselundite (lülisamba, vaagna ja jäsemete) väärarenguid ja talitlushäireid ning vastavat ravi
otorinolarüngoloogia <+ l`oogia 1 s> (< oto- + rino- + larüngo- + -loogia) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb kõrva-, nina-, neelu-, kõri- ja hingetoruhaigusi
paleogeograafia <+ gr`aafia 1 s> (< paleo- + geograafia) • ajaloolise geoloogia ja loodusgeograafia piiriteadus, mis käsitleb minevikus Maal valitsenud loodusolusid; uurib kivimite koostise, ehituse ja struktuuri ning kivimeis leiduvate organismide jäänuste põhjal varasemat geograafiat
paleoklimatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + klimatoloogia) • paleont, geogr paleogeograafia haru, mis käsitleb möödunud ajastute kliimat, kliimavöötmeid ja kliima muutumise põhjusi
paleoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + ökoloogia) • paleont paleontoloogia haru, mis käsitleb geoloogilise mineviku organismide ja keskkonna suhteid
palünoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr palynō puistan + -loogia) • bot teadus, mis käsitleb õietolmu ja eoste ehitust, levimist, säilimist ja süstemaatikat
parasitoloogia <+ l`oogia 1 s> (< parasiit + -loogia) • biol parasiite ja parasitismi käsitlev loodusteaduse osa
