[VSL] Võõrsõnade leksikon

afrikaat <afrik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld affricare, perf partits affricatus vastu hõõruma) • lgv klusiilist ja sama häälduskohaga frikatiivist koosnev ühend, nt ts, tš, dz, dž

aponeuroos <+ neur|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< apo- + kr neuron soon, kõõlus) • anat kilekõõlus, lai õhuke kiletaoline kõõlus

assoneeruma <asson`eeruma 27 v> • kirj assonantsi tõttu kokku kõlama

deskvamatsioon <deskvamatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld desquamare soomuseist puhastama, maha hõõruma < de- + squama soomus) • med kestendamine, naha sarvkihi koorumine mõne nakkus- ja nahahaiguse korral; geol kivide rabenemine pinnalt soomusetaoliste kildudena

dissoneerima <disson|`eerima -eerib 28 v> • ka muus dissonantsina kõlama, mitte kokku kõlama

fastsineerima <fastsin|`eerima -eerib 28 v> (ld fascinare) • paeluma, võluma, lummama; kellegi tahtejõudu halvama

fluktueerima <fluktu|`eerima -eerib 28 v> (< ld fluctuare lainetama, kõikuma) • siia-sinna voogama, keskväärtuse ümber kõikuma, vahelduma; med võdisema

frikatiiv <frikat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld fricare hõõruma) • lgv ahtus- e hõõrdhäälik; häälik, mille hääldamisel tekib kõnetrakti moodustatud ahtuses hõõrdumine, nt f, s, š

frotee <frot`ee 26i s> , froteeriie <+ riie r`iide 6 s> (sks Frottee, Frotté < pr frotter hõõruma) • tekst puuvillane v linane riie, mida ühelt v mõlemalt poolt katavad väikesed aasad; froteest tehakse supelmantleid, käterätikuid jm

froteerima <frot|`eerima -eerib 28 v> (pr frotter hõõruma) • naha verevarustuse ergutamiseks keha tugevasti hõõruma

glimmer <gl`immer -i 2e s> (sks Glimmer < glimmen hõõguma) • miner vilk, vilgukivi

harmoneeruma <harmon`eeruma 27 v> (< harmoonia) • ka muus (millegagi) kooskõlas olema; kokku kõlama; kokku sobima. Vastand disharmoneeruma

hängima <h`ängima hängib 28 v> (ingl hang rippuma, kõlkuma) • kõnek ringi hulkuma, logelema, jõlkuma

inosiin <inos|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr is, gen inos soon, kõõlus, lihas), lüh Ino • keem nukleosiid, vabal kujul sisaldub lihas ja pärmis, üksikjuhtudel ka nukleiinhapete koostises

inosiit <inos|`iit -iidi -`iiti 22e s> , inositool <inosit|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr is, gen inos soon, kõõlus, lihas) • keem, biol lihasesuhkur, loomsetes ja taimsetes kudedes sisalduv suhkrutaoline ühend

kontrapunkteerima <kontrapunkt|`eerima -eerib 28 v> (< kontrapunkt) • muus meloodiaid ühendama, peameloodia saatehäälena (ka vastandusena) kõlama

nervus (ld) • anat närv; kõõlus, künnap
nervus vagus (ld) • anat uitnärv

poleerima <pol|`eerima -eerib 28 v> (< ld polire siluma) • lihvima, häilima, läikivaks hõõruma; peegelsileda pinna saamiseks materjali (viimistlus)töötlema

poonima <p`oonima poonib 28 v> (sks bohnern) • vahatama, (põrandat) vahaga läikivaks hõõruma

raadul <r`aadul -i 2e s> , raadula <raadula 1 s> (< ld radula kaabits < radere hõõruma, kraapima) • zool hõõrel, kitiinhambakestest koosnev riivitaoline elund limuste suuõõnes või neelus toidu peenestamiseks

radeerima <rad|`eerima -eerib 28 v> (< ld radere hõõruma, kraapima) • paberilt kirja välja hõõruma v kaapima; kunst radeerimisnõela abil joonistust lakitud vask- (ka teras-, tina-) plaadile kraapima

regula falsi [reegula falsi] (ld väära reegel) • mat lõikajate meetod, kõõlude meetod, iteratsioonimeetod operaatorvõrrandite lahendamiseks

resultaat <result|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr résultat < uusld resultatum < keskld resultare tulenema < ld vastu kõlama) • tulemus, saavutus

resultant <result|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Resultante < keskld resultare tulenema < ld vastu kõlama) • mat komponent-vektorite summa; polünoomide korrutis teatud kindlatel tingimustel; füüs absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudude süsteemi asendav üksikjõud

rokk <r`okk roki r`okki 22e s> (< ingl rock kõikuma, õõtsuma) • muus rokkmuusika, levimuusika liik; tekkis 1960ndate keskel rock’n’roll’i ja briti biidi jätkuna; muutus noorsoo allkultuuri väljundiks; kasut tugevasti võimendatud elektri- ja elektronpille, esitus on pingutatult ekspressiivne; palju alaliike. Vt ka rock’n’roll

sonaat <son|`aat -aadi -`aati 22e s> (it sonata < ld sonare kõlama) • muus kuni XVII s-ni iga muusikariistadel ettekantav heliteos; hiljem 3–4 sisuliselt seotud osast koosnev muusikateos ühele v mitmele muusikariistale

tendiniit <tendin|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< uusld tendo kõõlus), tenoniit <tenon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr tenōn kõõlus) • med kõõlusepõletik

tendovaginiit <+ vagin|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< uusld tendo kõõlus + vaginiit) • med kõõlusetupepõletik, kõõlust ümbritseva sidekoelise tupe äge v krooniline põletik

tenotoomia <+ t`oomia 1 s> (< kr tenōn kõõlus + -toomia) • med kõõluse läbilõikus

tripton <tr`ipton -i 2e s> (< kr triptos hõõrutud, kulutatud < tribō hõõruma), trüpton <tr`üpton -i 2e s> • biol veekogus hõljuv detriit ja mineraalaineosakesed. Vt ka plankton