[VSL] Võõrsõnade leksikon

adjunkt <adj|`unkt -unkti -`unkti 22e s> (< keskld adiunctus < ld adiungere ühendama, lisama) • abiline (mingis ametis), nt kõrgkoolis; sõj teadustööks valmistuv ohvitser kõrgemas sõjaväeõppeasutuses; sõjaväeakadeemia aspirant

akadeemia <akad`eemia 1 s> (< kr pn Akadēmeia, heeros Akademose pühamu, mille lähedal Platon õpetust jagas)
1. aj Platoni (IV s eKr) asut filosoofiline kool Ateena lähedal, filosoofiakeskus Vana-Kreekas, tegutses 529. a-ni pKr
2. teaduslik uurimisasutus v kõrgkool

akadeemiline <akadeemili|ne -se -st 12 adj>
1. kõrgkooliga v akadeemiaga (2) seonduv
2. traditsiooni järgiv, akademismile omane, nt akadeemiline maalikunst, akadeemiline loeng
akadeemiline aasta • õppeaasta sügisest kevadeni
akadeemiline kraad • teaduskraad (magister, doktor)
akadeemiline selts • üliõpilasorganisatsioon
akadeemiline tund • loengukestus (45–50 min)

alma mater [alma maater] (ld toitev ema) • ülikooli vm kõrgkooli traditsiooniline kõrgstiilinimetus

amanuensis [amanu·ensis] (ld kirjutaja) • kirjutaja, sekretär; Põhjamaades teatud kõrgkooli-, raamatukogu-, muuseumi- v arhiiviteenistuja

aspirant <aspir|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld aspirans taotlev)
1. van, nõuk kõrgkoolis v teadusasutuses pedagoogiliseks tegevuseks v teadustööks valmistuv isik
2. sõj sõjakoolis sõjalist haridust taotlev tulevane reserv- v täiendusohvitser mõnes riigis

dekaan <dek|`aan -aani -`aani 22e s> (keskld decanus < ld kümnik, kümmekonna juht < decem kümme)
1. ped teaduskonna juht kõrgkoolis
2. relig varem katoliku toomkapiitli esipreester; nüüdisajal dekanaadi (2) esipreester, vt ka praost

dekanaat <dekan|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld decanatus dekaani amet)
1. ped kõrgkooli teaduskonna kantselei, dekaani (1) ametiruum
2. relig katoliku piiskopkonna alajaotus, allub dekaanile (2)

diplomiõpe <+ õpe `õppe 6 s> • diplomi saamisega lõppev õppeperiood kõrgkoolis

dotsent <d`ots|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits docens õpetav), lüh dots • professorist madalam õppejõuaste kõrgkoolis; vastaval ametikohal olev isik

graduate school [grädjueit skuul] (ingl) • kõrgkool, tavaliselt kolledži v ülikooli osakond, mis võimaldab teadustööd kraadi saamiseks

haute couture [oot kutüür] (pr) • tekst kõrgmood, juhtivate moeloojate ning moemajade looming

instituut <instit|`uut -uudi -`uuti 22e s> (< ld institutum korraldus, kindlaksmääratu) • teadus-, uurimis- v õppeasutus (ka kõrgkooli osana); jur kogum õigusnorme, mis puudutavad üht ühiskondlike suhete ala ja on omavahel sisemiselt seotud (nt abielu instituut)

kateeder <kat`eed|er -ri 2e s> (kr kathedra iste, tool)
1. (õppejõu, õpetaja) kõnetool v -pult
2. õppetool, kõrgkooli õppeüksusi, ühe v mitme lähedase teadusharu õpetamist korraldav madalaim üksus
3. relig piiskopitool, mis asetses varakristlikus kirikus altari taga apsiidis

kuraator <kur`aator -i 2e s> (ld curator eestkostja, hooldaja, ülevaataja)
1. kõrgem järelevalveametnik mõne maa autonoomse kõrgkooli juures, vt ka kuratoorium
2. med arstiteaduse üliõpilane, kelle ülesandeks on kliinikus lamava haige haiguskäiku jälgida
3. kunst kunstinäituse koostaja mingi kontseptsiooni alusel

lektor <l`ektor -i 2e s> (ld lector lugeja) • loengupidaja; õppejõud kursustel; mõne maa kõrgkoolis õppejõu ametinimetus

lektoraat <lektor|`aat -aadi -`aati 22e s> (< lektor) • lektori ametikoht kõrgkoolis

penthouse [penthauss] (ingl) • arhit katuseehitis, kõrgeima(te) korruste avar korter, sageli ehitatud läbi kahe korruse (hrl kõrghoonetes)

professor <prof`essor -i 2e s> (ld õpetaja), lüh prof • kõrgkooli õppejõu kõrgeim teaduslik kutsenimetus; mõnel maal ka kesk- vm kooli õpetaja nimetus; aj Vana-Roomas grammatika- ja retoorikakooli õpetaja; keskajal vaimulike koolide õpetaja

proseminar <+ seminar -i 19 s> (< pro- + seminar) • eelseminar, seminarile eelnevad harjutused kõrgkoolis

rektor <r`ektor -i 2e s> (ld rector juht, valitseja)
1. aj Vana-Roomas provintsi valitseja
2. aj, ped keskajal vaimuliku õppeasutuse v kooli juhataja
3. ped ülikooli vm kõrgkooli (mõnel pool ka keskkooli) juhataja

rektoraat <rektor|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld rectoratus rektori amet) • rektori kantselei; kõrgkooli juhtkond (rektor ja prorektorid); selle juhtkonna ametiruumid

semester <sem`est|er -ri 2e s> (ld semestris kuuekuune) • ped õppepoolaasta, pooleaastane õppeaeg kõrgkoolis v keskeriõppeasutuses

sesoon <ses|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr saison < ld satio külvamine, keskld külviaeg) • hooaeg
sesoonränne • hooajaline ränne, inimeste ajutine ümberasumine seoses hooajatöödega

sessioon <sessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld sessio istumine, istung) • istungjärk, tööperiood; (teaduslike ettekannetega) koosolekute periood
eksamisessioon, sess • eksamite sooritamiseks ettenähtud ajavahemik kõrgkoolis ja keskeriõppeasutuses

tudeerima <tud|`eerima -eerib 28 v> (< studeerima) • kõnek (kõrgkoolis) õppima, uurima