[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

apikaal <apik|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld apex tipp) • lgv keeletipu kaasabil moodustatav kaashäälik (nt paljude keelte d, t, n, r, l)

aspiraat <aspir|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld aspirare peale puhuma) • lgv hõngushäälik; kaashäälik, mille hääldamine lõpeb hõngusega, nt th, kh

geminaat <gemin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits geminatus kahekordistatud) • lgv topeltkonsonant, pikk kaashäälik, mis hääldamisel lõpetab ühe silbi ja alustab teist, nt tal/lab, kuk/kus

gingivaal <gingiv|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld gingiva ige), prealveolaar <+ alveol|`aar -aari -`aari 22e s> (< pre- + alveolaar) • lgv igemehäälik, kaashäälik, mille hääldamisel keele tipp v ülaserv läheneb ülemise igeme servale v puudutab seda, nt d, t, n, l mõnes keeles

klusiil <klus|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld clusilis suletav) • lgv sulghäälik, kaashäälik, mille hääldamisel häälduselundite sulg katkestab õhuvoolu

konsonant <konson|`ant -andi -`anti 22e s> (ld (littera) consonans) • lgv kaashäälik, häälik, mille moodustumisel õhuvool kõnetraktis takistub: tekib ahtus v sulg v õhk ei pääse liikuma suu keskelt; tavaliselt ei moodusta konsonant silpi. Vt ka sonant, vokaal
konsonantkirilgv ainult kaashäälikuid märkiv, nt araabia kiri

sonorant <sonor|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld sonorus helisev, kõlav) • lgv sonoorne kaashäälik, lateraalide, nasaalide ja tremulantide kui akustiliselt ühtse kaashäälikurühma ühisnimetus

tremulant <tremul|`ant -andi -`anti 22e s> (< keskld tremulare värisema < ld tremere) • lgv värihäälik, häälduselundeis õhuvoolu pideva kiire tõkestamise ja vallandamise abil moodustatav kaashäälik, nt eesti keeles r

uvulaar <uvul|`aar -aari -`aari 22e s> (< keskld uvula kurgunibu) • lgv nibuhäälik, kaashäälik, mis moodustatakse kurgunibuga ja keeleselja tagaosaga, nt kurgunibu-r prantsuse keeles. Vt ka lingvaal


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur