[VSL] Võõrsõnade leksikon

adiantum <adi`antum -i 2e s> (< kr adiantos mitteniisutatud) • bot troopikas ja lähistroopikas kasvav sõnajalgtaimede perekond (Adiantum)

akantus <ak`antus -e 11~9 s> (kr akanthos) • bot karusõrg, Vahemere rannikualadel jm kasvav sulglõhiste lehtedega roht- v põõsastaim (Acanthus); arhit selle taime lehe stiliseering ehitus- ja tarbekunstis

alang-alang <+ al`ang alangi al`angi 22e s> (indoneesia) • bot harilik alang (Imperata cylindrica), troopikas kasvav kõrge puitunud hein

alraun <alr|`aun -auni -`auni 22e s> (sks) • bot Vahemere maadel kasvav taim (Mandragora officinarum) maavitsaliste sugukonnast, mõnda liiki alrauni juur sisaldab narkootilise toimega mürgiseid alkaloide

anakard <anak|`ard -ardi -`ardi 22e s> (< ana- + kr kardia süda) • bot troopikas kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Anacardium); lääneanakardi e akažuupuu e india nakrapuu (Anacardium occidentale) vili on akažuu, seeme on nakar (nn india pähkel e kašupähkel)

antšar <`antšar -i 2e s> (jaava antjar) • bot troopilises Aafrikas ja Aasias kasvav igihaljaste lehtpuude perekond (Antiaris) mooruspuuliste sugukonnast; eritab mürgist piimjat mahla, mida on kasutatud noolemürgina

aprikoos <aprik|`oos -oosi -`oosi 22e s> (sks Aprikose < holl abrikoos, ingl apricot < port albricoque, hisp albaricoque < ar al-barqūq < ld praecox, praecoquus vara küps) • bot aprikoosipuu magus viltjaskarvane luuvili
aprikoosipuu • bot Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvav viljapuu (Armeniaca) (pärit Kesk- ja Ida-Aasiast)

araukaaria <arauk`aaria 1 s> (uusld < araukaanid, indiaani rahvas) • bot Austraalias, Okeaanias ja Lõuna-Ameerikas jm kasvav okaspuude perekond (Araucaria); mõned liigid on ilupuud, teised annavad väärtuslikku ehitus- ning tarbepuitu ja söödavaid seemneid

arnika <arnika 1 s> (uusld arnica < kr arnos lammas) • bot pms mäginiitudel kasvav mitmeaastane taim (Arnica) korvõieliste sugukonnast

beetli-areekapalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (< beetel + port areca < malajalami áḍekka), beetlipalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> • bot kuni 30 m kõrguseks ja 20–30 cm jämeduseks kasvav oksteta palm (Areca catechu), mille vili on beetlipähkel. Vt ka beetel

bilbergia <bilb`ergia 1 s> (< pn G. J. Bilberg, Rootsi botaanik, 1772–1844) • bot troopilises Ameerikas kasvav taimeperekond (Billbergia) bromeelialiste sugukonnast; kasut ka toas amplitaimena

bonsai <bons`ai 26 s> (jpn < bon kandik + sai istik) • bot kääbuspuu, (madalas) anumas kasvav kuni 1 m kõrgune kääbustaim, sarnaneb kujult looduses kasvava sama liiki taimega

broosimum <broosimum -i 19 s> (< kr brōsimos söödav) • bot troopilises Ameerikas kasvav igihaljaste lehtpuude perekond (Brosimum) mooruseliste sugukonnast

budleia <budl´eia 16 s> (< pn A. Buddle, Inglise botaanik, 1662–1715) • bot (lähis)troopikas kasvav lehtpuu v -põõsas (Buddleja)

croissant [kruass·a(n)] (pr „kasvav, tõusev“) • kok kohev sarvesai

dermatofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< dermato- + -füüt) • med naha, karva v küüne sarvestunud koes kasvav, sageli haigusnähte tekitav seeneliik

elastofibroom <+ fibr|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< elastne + fibroom) • med aeglaselt kasvav, hrl seljaosas esinev healoomuline kasvaja

endofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< endo- + -füüt) • bot teises taimes kasvav nugitaim

endogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< endo- + -geenne) • sisetekkeline, seespool tekkiv v tekkinud, seest välja kasvav, vastand eksogeenne
endogeenne aine • kehas tekkiv aine
endogeenne elund • biol sisemistes kudedes kujunev ning kasvades teda katvaid kudesid läbiv elund
endogeensed protsessid pl • geol protsessid, milles väljenduvad Maa sisemuses mõjuvad jõud, pms maasisene soojusenergia ja raskusjõud

enostoos <+ ost|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< en- + kr osteon luu) • med luusissekasve, sissepoole kasvav luuvohand

epigeiit <epige|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< epigeiline) • bot maapinnal kasvav taim (kasut pms vetikate, samblike ja sammalde kohta)

epiliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< epi- + -liit) • bot kividel, kaljudel või müüridel kasvav taim

euhalofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< eu- + kr hals sool + -füüt) • bot pärissoolataim, sooldunud muldadel (soolakõrbeis, mererannal jne) kasvav taim

fenkol <f`enkol -i 2e s> (sks Fenchel < ld feniculum) • bot apteegitill, Vahemere piirkonnas kasvav taim sarikaliste sugukonnast (Foeniculum vulgare); toiduks tarvit nii lehti, seemneid kui ka mugulataolist juuremoodustist

glükofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< glüko- + -füüt) • bot magetaim, mageveekogudes ja sooldumata mullas kasvav taim. Vastand halofüüt

güpsofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr gypsos kriit, kips + -füüt) • bot kipsitaim, kipsirohkeil muldadel kasvav taim

halofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr hals, gen halos sool + -füüt) • bot soolataim, soolarohkel pinnasel kasvav taim. Vastand glükofüüt

hüdatofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr hydōr, gen hydatos vesi + -füüt) • bot üleni v suurema osaga vees kasvav taim. Vt ka hüdrofüüt

hüdrofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< hüdro- + -fiil) • biol veelembene, vees kasvav; keem märguv, vee suhtes tõmbuv

hüdrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< hüdro- + -füüt) • bot veetaim, vees v väga niiskes pinnases kasvav taim. Vt ka hüdatofüüt

hüpertroofiline <+ troofili|ne -se -st 12 adj> (< hüper- + troofiline) • füsiol ülikasvav, liigselt kasvav, vohav

iksia <`iksia 1 s> (< kr ixia, teatud taim) • bot Lõuna-Aafrikas kasvav taim (Ixia) võhumõõgaliste sugukonnast; mõned liigid on ilutaimed

ilang <il`ang ilangi il`angi 22e s> , ilang-ilang <+ il`ang ilangi il`angi 22e s> (tagalogi álang-ílang) • bot lõhnav kananga (Cananga odorata), Kagu-Aasias kasvav puu, mille õitest valmistatakse parfümeeriatööstusele õli

ipekakuanja <ipekaku´anja 16 s> (port ipecacuanha < tupii ipe-kaa-guéne) • bot okse-rögajuur (Psychotria ipecacuanha), Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aasias kasvav taim madaraliste sugukonnast, mille juurt tarvit oksele ajava vahendina ja köharavimina

iresiine <iresiine 16 s> (< kr eiresiōnē, villa ja viljadega kaunistatud õli- v loorberipuuoks) • bot verilehik, Ameerikas ja Austraalias kasvav taimeperekond (Iresine) rebasheinaliste sugukonnast; aianduses kasut vaiptaimena

jakaranda <jakar´anda 16 s> (tupii-guaranii k-d jacarandá) • bot troopilises Ameerikas kasvav taimeperekond (Jacaranda) bignoonialiste sugukonnast, heitlehised v igihaljad lehtpuud ja -põõsad; kasvat ilupuuna, mõnda liiki ka tarbepuidu saamiseks

jamss <j`amss jamsi j`amssi 22e s> (sks Yams, vn ямс < ingl yam < port inhame < Aafrika k-d) • bot troopikas ja lähistroopikas kasvav taimeperekond (Dioscorea) jamsiliste sugukonnast, ronitaimed suurte tärkliserikaste juurmugulatega, mida tarvit toiduks, ravimitööstuses jm

justiitsia <just`iitsia 1 s> (< pn J. Justice, Šoti botaanik, 1698–1763) • bot troopilises ja subtroopilises Ameerikas kasvav igihaljaste taimede perekond (Jucticia) akantuseliste sugukonnast; vananenud nimetus jakobiinia

kalebassipuu <+ p`uu 26i s> (< kalebass) • bot troopilises Ameerikas kasvav väike puu (Crescentia cujete) suurte kõrvitsasarnaste viljadega

kamefüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr chamai maapinnal, maas + -füüt) • bot kuiva v külma kliimaga aladel kasvav mitmeaastane põõsastaim, mille uuenemispungad asetsevad ebasoodsal aastaajal madalal maa kohal (nt puju, pohl)

kampešipuu [kamp·ešipuu] <+ p`uu 26i s> (pr campêche < pn Campeche, Mehhiko osariik) • bot kampetše veripuu, troopilises Kesk-Ameerikas kasvav värvipuu (Haematoxylum campechianum)

kampripuu <+ p`uu 26i s> (< kamper), kampri-kaneelipuu <+ p`uu 26i s> (< kaneel) • bot Jaapanis ja Hiinas kasvav igihaljas lehtpuu (Cinnamomum camphora). Vt ka kaneelipuu

kappar <k`appar -i 2e s> (kr kapparis) • bot troopikas ja lähistroopikas kasvav taim (Capparaceae); Vahemere maadelt, Ees- ja Sise-Aasiast pärineva torkava kapparipõõsa õiepungi kasut maitseainena

karagatš <karag|`atš -atši -`atši 22e s> (vn карагач < tat < кара must + агач puu) • bot põldjalakas (Ulmus minor), Kesk-Aasias jm kasvav liik jalakaid

kasuariin <kasuar|`iin -iini -`iini 22e s> (< kaasuar) • bot Austraalias, Sunda saartel jm kasvav väga väikeste soomusjate lehtedega puu (Casuarina), mille koor sisaldab tanniini; kasuariini kõva puitu kasut mööblitööstuses

kauri2 <kauri 16 s> (maoori) • bot kauripuu (Agathis), Malai saarestikus kasvav okaspuu araukaarialiste sugukonnast, annab väärtuslikku tarbepuitu ja kopaalvaiku

kiinapuu <+ p`uu 26i s> (< kiinakoor) • bot troopilises Ameerikas ja ka mujal kasvav puu (Cinchona), mille koorest saadakse kiniini

kopaiivapuu <+ p`uu 26i s> (< kopaiivapalsam) • bot troopilises Ameerikas ja Aafrikas kasvav taimeperekond (Copaifera)

krapp <kr`app krapi kr`appi 22e s> (holl krap) • bot punavärvik, madaraliste sugukonda kuuluv Vahemere mail jm kasvav taim (Rubia tinctorum), mille juured sisaldavad punast värvainet; punavärviku juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

krooton <kr`ooton -i 2e s> (< kr krotōn riitsinus) • bot soojadel maadel kasvav taimeperekond (Croton) piimalilleliste sugukonnast; paljud liigid on mürgised; ühe liigi, tiglikrootoni (Croton tiglium) seemneist saadakse krootoniõli, mis on tugev lahtisti

ksülofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< ksülo- + -fiil) • bot, zool puidulembene, puidul kasvav, puidu sees v puidu pinnal elav

kurkum <k`urkum -i 2e s> (ar kurkum), kurkuma <k`urkuma 1 s> • bot kollajuur, Lõuna-Aasias kasvav mugulja juurikaga taim (Curcuma longa) ingveriliste sugukonnast; kuivatatud ja peenestatud kurkumijuurikat kasut värvitööstuses ja vürtsina (näiteks karri koostises)

litofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< lito- + -füüt), petrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< petro- + -füüt) • bot kaljutaim, väga kuival kaljusel pinnasel kasvav taim, mille juurte ja risoomide eritised lahustavad kivimeid, pannes aluse mulla tekkele

longan <l`ongan -i 2e s> (hiina lóngyǎn draakoni silm) • bot longanipuu kobaratena kasvav vili, mis on väärtuslik toiduainetööstuse tooraine
longanipuu • bot troopikas kasvav viljapuu (Dimocarpus longan)

loorber <l`oorber -i 2e s> (sks Lorbeer < ld laurus) • bot Vahemere mail, Assoori ja Kanaari saartel kasvav igihaljas lehtpuu v -põõsas (Laurus); kok kuivatatud loorberilehed vürtsiainena

mammutipuu <+ p`uu 26i s> (< mammut) • bot hiidsekvoia (Sequoiadendron giganteum), Põhja-Ameerikas kasvav reliktne väikeste soomusjate okastega väga pikaealine hiiglaokaspuu

manglipuu <+ p`uu 26i s> (< hisp mangle mangroov < indiaani k-d) • bot madalatel troopilistel rannikutel kasvav igihaljas lehtpuu või põõsas (Rhizophora), mille tüvest ja okstest arenevad hingamisjuured; moodustab mangroovide merepoolseima rinde

mango <mango 16 s> (ingl < port manga < malajalami māṅṅa) • bot mangopuu vili, nn mangoploom
mangopuu • bot troopilises Aasias kasvav suur puu (Mangifera) magusate kollakate õunasuuruste viljadega

mesofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< meso- + -füüt) • bot keskmises niiskuses kasvav maismaataim

monotoonne <+ t`oon|ne -se 2 adj> (kr monotonos) • ühetooniline; üksluine, igav; mat ainult ühes suunas muutuv, s.o kogu aeg kas kasvav v kahanev (funktsiooni kohta)

mooruspuu <+ p`uu 26i s> (< ld morum mooruse mari < kr moron) • bot parasvöötmes ja troopikas kasvav laialeheline söödavate marjadega puu (Morus); Hiinast pärineva valge mooruse lehed on tähtsad siidiusside toiduna

mung <m`ung mungi m`ungi 22e s> , mungvigna <+ vigna 16 s> (< hindi mūṅg + pn D. Vigna, Itaalia botaanik, 1577-1647) • bot Aasias kasvav liblikõieline taim vigna perekonnast (Vigna radiata), mille ube (mungube) ja idusid süüakse

nard <n`ard nardi n`ardi 22e s> (kr nardos) • bot Himaalajas kasvav healõhnaline, palderjanitaoline rohttaim (Nardostachys grandiflora)

nefroleep <nefrol|`eep -eebi -`eepi 22e s> (< nefro- + kr lepis kest) • bot troopikas kasvav sõnajalgade perekond (Nephrolepis) nefroleebiliste sugukonnast

okra <`okra 1 s> (ibo ókùrù), baamia <b`aamia 1 s> (ar bamiya) • bot söödav muskushibisk (Abelmoschus esculentus), troopikas ja subtroopikas kasvav köögiviljataim, populaarne India ja Kariibi köögis

okuumea <ok`uumea 1 s> (bantu k-d okume) • bot troopilises Lääne-Aafrikas kasvav kõrge plankjuurtega lehtpuu (Aucoumea klaineana) burseraliste sugukonnast; okuumea puit on okumee, sellest valmistatakse väärisvineeri jm

oliiv <ol`iiv oliivi ol`iivi 22e s> (ld oliva)
1. bot oliivi- e õlipuu kerajas v ploomikujuline luuvili; söödavatest oliividest pressitakse oliiviõli
2. anat piklikaju eesmiskülgmisel pinnal olev munajas moodustis
3. kollakasroheline värvus
oliivipuu • bot õlipuu, Vahemere mail, troopilises ja lähistroopilises Aasias, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Olea); mõne kultuurliigi vili oliiv on söödav

pandan <p`andan -i 2e s> (malai) • bot kruvipuu, troopilistel rannikualadel kasvav kõrgete tugijuurtega puude ja põõsaste perekond (Pandanus)

papüürus <pap`üürus -e 11~9 s> (kr papyros) • bot Niiluse jõe suudmes jm Põhja-Aafrikas kasvav taim (Cyperus papyrus) lõikheinaliste sugukonnast; selle varresäsi ribadest valmistatud muistne kirjutusmaterjal, paberi eelkäija; aj sellele materjalile kirjutatud vanaaegne rullkäsikiri

parapähkel <+ p`ähk|el -li 2e s> (< pn Pará, Brasiilia osariik) • bot Brasiilia pähkel, parapähklipuu kolmetahuline rasvarohke seeme, milles leidub rohkesti seleeni; kasut toiduks ja söögiõli saamiseks
parapähklipuu • bot Lõuna-Ameerikas kasvav igihaljaste lehtpuude perekond (Bertholletia) potipuuliste sugukonnast

parietaalne <pariet`aal|ne -se 2 adj> (< ld parietarius, parietalis seina-, müüri-; seinal v müüril kasvav < paries sein) • anat seina-, seinmine, seinapidine, kiiru-, vastand vistseraalne; bot seinakülgne

patšulipõõsas <+ põõsas p`õõsa 7 s> (pr patchouli < draviidi k-d) • bot Lõuna-Aasias kasvav huulõieliste sugukonda kuuluv poolpõõsas (Pogostemon patchouli), mille lehtedest saadakse parfümeerias kasutatavat eeterlikku patšuliõli

perennia <per`ennia 1 s> (< ld perennis aastaringne; püsiv) • aiand püsik, püsiktaim, mitmeaastane avamaal kasvav ilutaim

piinia <p`iinia 1 s> (< ld pineus männi- < pinus mänd) • bot itaalia mänd (Pinus pinea), Vahemere maades kasvav madal laiavõraline okaspuu, mille seemned on söödavad

piment <pim|`ent -endi -`enti 22e s> (pr piment < ld pigmentum värvaine, lõhnaaine) • kok vürts- e Jamaika pipar, nelkpipar, pimendipuu vili; kasut maitsestamiseks
pimendipuu • bot Jamaikal kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Pimenta) mürdiliste sugukonnast; puu poolvalminult kuivatatud viljadel on tugev vürtsikas lõhn ja terav maitse

pistaatsia <pist`aatsia 1 s> (ld pistacia < kr pistakē) • bot Vahemere maadel, Ees-, Ida- ja Kesk-Aasias jm kasvav põõsas v madal puu (Pistacia); hariliku pistaatsia viljad on tuntud pistaatsiapähklite e roheliste pähklite nime all; mastiksipistaatsia (Pistacia lentiscus) kõvaks tardunud vaiku tarvit lakitööstuses, hambapastades jm

progressiivne <progress`iiv|ne -se 2 adj> (keskld progressivus < ld progredi edasi liikuma) • eduline, edumeelne; (pidevalt) edenev, kasvav; suurenev, tugevnev; lgv ettepoole mõjuv, järgnevat häälikut puudutav (assimilatsiooni kohta). Vastand regressiivne
progressiivne maks, progressiivmaks • maj maksumäär, mis maksustatava summa suurenedes kasvab protsentuaalses suhtes, vt ka proportsionaalne maks

rambutan <rambutan -i 19 s> (malai rambutan < rambut juuksed) • bot rambutanipuu vili. Vt ka litši
rambutanipuu • bot Kagu-Aasias kasvav kuni 13 m kõrgune puu (Nephelium lappaceum) seebipuuliste sugukonnast

safloor <safl|`oor -oori -`oori 22e s> (sks Saflor) • bot rohttaimede perekond (Carthamus) korvõieliste sugukonnast Vahemere maadel ja Aasias; ainult kultuurtaimena kasvav värvisafloor on õli- ja värvitaim (kasut safrani asemel)

sakura <sakura 1 s> (jpn) • bot Jaapanis kasvav dekoratiivne roosade täidisõitega ilukirsipuu (Prunus japonica), Jaapani sümbol

sassaparill <sassapar|`ill -illi -`illi 22e s> (hisp zarzaparrilla) • bot Kesk-Ameerikas kasvav liaan (Smilax ornata); farm sassaparillitaimede juurtest saadav higistamist soodustav ravim

seeder <s`eed|er -ri 2e s> (ld cedrus < kr kedros) • bot Vahemere mail ja Himaalajas kasvav kõrge laiavõraline igihaljas okaspuuperekond (Cedrus). Vt ka seedermänd

segetaaltaim <+ t`aim taime t`aime 22i s> (< ld segetalis viljapõllu < seges külv) • bot, põll tahtmatult külvatud umbrohi, iidsest ajast põllul koos kultuurtaimedega kasvav umbrohi (tekkinud on kindlad kooslused, nt äiakas koos nisuga)

sekvoia <sekv´oia 16 s> (< pn Sequoyah, tšerokii kirja looja, u 1770–1843) • bot Põhja-Ameerikas kasvav hiiglaslik okaspuu (Sequoia); hiidsekvoiat kutsutakse mammutipuuks

sfagnum <sfagnum -i 2e s> (< ld sphagnos, liik samblaid < kr sphagnos salvei, kaameliastel) • bot turbasammal, pms parasvöötme soodes kasvav samblaperekond (Sphagnum), peamine turbamoodustaja

simmondsia <simm`ondsia 1 s> (< pn Th. W. Simmonds, Inglise botaanik, 1767–1804) • bot Põhja-Ameerikas kasvav igihaljas põõsas (Simmondsia chinensis), mille õlirikkaid seemneid on tarvitatud kohvi aseainena; tänapäeval valmistatakse seemnetest jojoobiõli

sklerofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr sklēros kange, kõva + -füüt) • bot kuivas kasvav taim, kõrbe- ja rohtlataim

spinat <spinat -i 2e s> (sks Spinat < ar isfānāḫ < prs aspanāḫ) • bot Väike-Aasias ja Taga-Kaukaasias kasvav rohttaimede perekond (Spinacia) maltsaliste sugukonnast; mõõduka kliimaga aladel kasvat köögiviljataimena aedspinatit

stapeelia <stap`eelia 1 s> (< pn J. B. van Stapel, Hollandi arst, 1602-36) • bot Lõuna-Aafrikas kasvav taimeperekond (Stapelia) angervaksaliste sugukonnast; mõnda liiki, nt kirjut stapeeliat e raipelille, kasvat toalillena

submersne <subm`ers|ne -se 2 adj> (< ld submersus uppunud < submergere sukeldama, uputama) • veealune; bot allpool veepinda kasvav (taime kohta)

termopsis <term´opsis -e 9 s> (< kr thermos soe + opsis nägemine, väljanägemine) • bot umbrohuna kasvav liblikõieline taim (Thermopsis lanceolata) Kesk-Siberis, Põhja-Mongoolias jm; termopsise ürti kasut meditsiinis

tselkva <ts`elkva 1 s> (gruusia dzelkva < dzeli palk (palgi) + kva kivi) • bot Ees- ja Ida-Aasias kasvav ilupuu v -põõsas (Zelkova) jalakaliste sugukonnast (Ulmaceae)

tsitrus <ts`itrus -e 11~9 s> (< ld citrus sidrunipuu) • bot soojas kliimas kasvav igihaljaste lehtpuude v -põõsaste perekond (Citrus), tähtsaimad liigid on sidruni-, apelsini-, mandariinipuu

tsuuga <tsuuga 16 s> (jpn) • bot Põhja-Ameerikas ja Ida-Aasias kasvav igihaljaste okaspuude perekond (Tsuga) männiliste sugukonnast; kasvat ka ilupuuna

tung <t`ung tunga t`unga 22i s> , tungpuu <+ p`uu 26i s> (ingl tung < hiina tóng) • bot Hiinas ja Jaapanis kasvav puu (Aleurites) piimalilleliste sugukonnast; õlirikkaist seemneist saadakse mürgist õli, mida kasut tehniliseks otstarbeks

vegetatiivne <vegetat`iiv|ne -se 2 adj> (keskld vegetativus kasvav, kasvatav < vegetare elustama, kasvama) biol
1. taimeline, taimset päritolu, vastand animaalne
2. organismide kasvu ja mittesugulise paljunemisega seotud, mittesuguline
3. autonoomselt talitlev, tahtele allumatu
vegetatiivne närvisüsteem • biol närvisüsteemi osa, mis reguleerib siseelundite tegevust ja ainevahetust organismis
vegetatiivne organ • biol toitumis- ja kasvamisorgan, nt taimedel juur, vars, lehed
vegetatiivne paljunemine • biol mittesuguline paljunemine, vt ka generatiivne sigimine