[VSL] Võõrsõnade leksikon

acta est fabula [akta est faabula] (ld) • etendus on lõppenud (Rooma keisri Augustuse viimased sõnad)

augusta <aug´usta 16 s> (ld fem suursugune) • aj Rooma keisrinnade sakraalne aunimetus, hiljem valitseva keisri abikaasa tiitel

bogdõhann <bogdõh|`ann -anni -`anni 22e s> (vn богдыхан < mongoli богд püha, ülim + хаан valitseja) • Hiina keisri tiitel

bonapartism <bonapart|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Bonaparte, keisri- ja kuningadünastia) aj, pol
1. Bonaparte’ide impeeriumiaegne valitsemisviis
2. keisririigi taastamist ja Bonaparte’ide dünastia uut võimulepääsu taotlenud liikumine XIX s Prantsusmaal
3. Bonaparte’ide poliitilisest süsteemist lähtuv suurkodanluse diktatuuri vorm

corona triumphalis [koroona triumfaalis] (ld) • aj kuldpärg; hiljem keisri tunnusmärk

dekreet <dekr|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr décret < ld decretum määrus, otsus)
1. aj Vana-Roomas keisri, konsuli v senati määrus
2. aj Prantsuse revolutsiooni aegse kõrgeima võimuorgani akt
3. riigipea v kõrgema riigivõimu seadlus, määrus vm akt

edikt <ed`ikt edikti ed`ikti 22e s> (ld edictum) • aj Vana-Roomas ametiisiku teade, eeskiri, käsk, eriti preetori teadaanne selle kohta, missugused õigusnormid ta võtab kohtumõistmise aluseks; hiljem mitmes riigis keisri v kuninga eriti tähtis käskkiri v määrus

genrō [genroo] (jpn vanimad) • aj 1889–1940 keisrivalitsuse juures asunud senat või nõukoda, etendas tähtsat osa Jaapani poliitilises elus; keisri aristokraadist nõunik

kuurvürst <+ v`ürst vürsti v`ürsti 22e s> (sks Kurfürst) • aj valijavürst, üks ilmalikest v vaimulikest vürstidest, kelle ainuõiguseks oli osa võtta Saksa kuninga (hiljem keisri) valimisest

messaliina <messaliina 16 s> (< pn Messalina, Rooma keisri Claudiuse abikaasa) • aj kõlvatute elukommetega naine

mikado <mik´ado 16 s> (jpn kõrgeauline värav) • Jaapani keisri arhailine nimetus eurooplaste keelepruugis

neegus <n`eegus -e 11~9 s> (amhari negus kuningas) • aj Etioopia ajaloos vürstiriigi valitseja tiitel, Etioopia keisri tiitel (täielikult: negusa nagast kuningate kuningas)

parun <parun -i 2e s> (sks Baron < keskld baro mees, sõdur; parun < ld lollpea) • vabahärra, keskajal Lääne-Euroopas kuninga, keisri vm suurfeodaali otsene vasall, hiljem aadlitiitel; Saksamaal ja Prantsusmaal alamaadlitiitel, Inglismaal kõrgaadlitiitel

pretoorium <pret`oorium -i 19~2e s> (ld praetorium) • aj Vana-Rooma provintsi asehalduri (preetori) ametiruum; väepealiku telk Vana-Rooma sõjaväelaagris, peakorter; Rooma keisri ihukaitsevägi

pretoriaan <pretori|`aan -aani -`aani 22e s> (ld praetorianus) • aj Vana-Roomas keisri ihukaitseväelane; pretoriaanid moodustasid Augustusest alates eesõigustatud sõdureist koosneva keisri ihukaitseväe, mis sageli etendas tähtsat osa paleepööretes; piltl võimukandjat toetav palgasõdur

rastafarianism <rastafarian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Ras Tafari, Etioopia keisri Haile Selassie kroonimiseelne nimi) • relig Lääne-Indias (eriti Jamaical) levinud fanaatiline usuliikumine, mis peab mustanahalisi valitud inimesteks ja austab Etioopia keisrit Haile Selassied kui jumalust; rastafarianismi järgijaid nimet rastafarideks e rastadeks

sakkos <s`akkos -e 11~9 s> (keskkr sakkos < kr jämedakoeline riie) • aj Bütsantsi keisri rüü; relig õigeusu piiskopi liturgiline rüü