[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

Sõnastikust • Pikem tutvustus • dict.vsl@eki.ee •

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit

ellips <ellips -i 2e s> (ld ellipsis < kr elleipsis väljajätmine, puudus)
1. lgv väljajätt, kergesti juurdemõeldava lauseosa (nt aluse v öeldise) ärajätt (ka lausekujundina rahvaluules)
2. muus harmoonias oodatava akordi väljajätt ja asendamine teise akordiga
3. mat kinnine kõverjoon tasandil, mille iga punkti kaugused kahest kindlast selle tasandi punktist (fookusest) annavad jääva summa

kadett <kad|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cadet noorem) • sõjaväelise õppeasutuse kursant, kadetikorpuse kasvandik; aj, pol konstitutsiooniline demokraat revolutsioonieelsel Venemaal (1905–17); sõjaväeline auaste feodaalsel Prantsusmaal ja Preisimaal ning Austria-Ungari sõjaväes kuni 1914. a-ni
kadetikorpus • sõj kinnine üldhariduslik sõjaväeline õppeasutus Venemaal jm

kaross <kar|`oss -ossi -`ossi 22e s> (pr carrosse < ld carrus kaarik) • luksuslik kinnine tõld

kasiino <kasiino 16 s> (it casino majake)
1. (kinnine) klubi, lõbustuskoht; mängupõrgu
2. kahekesi v neljakesi mängitav kaardimäng

kast <k`ast kasti k`asti 22e s> (port casta < ld fem casta puhas) • sotsiol kinnine inimrühm, millesse kuulumine on pärilik ning millel on kindlapiiriline koht ühiskonna seisuslikus hierarhias ja tööjaotussüsteemis; piltl ühiskondlik rühmitus, mis kaitseb rangelt oma suletud ringkonna eesõigusi

kleistokarp <+ k`arp karbi k`arpi 22e s> (< kr kleistos suletud + karpos vili), kleistoteetsium <+ t`eetsium -i 19~2e s> (< kr kleistos suletud + thēkion karp) • bot peiteosla, kottseente kinnine viljakeha

klooster <kl`oost|er -ri 2e s> (sks Kloster < keskld claustrum < ld lukk, riiv, kindlustus) • relig kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v nunnad elavad kogukonnana. Vt ka konvent (2)

kommerss <komm|`erss -ersi -`erssi 22e s> (sks Kommers < pr commerce läbikäimine < ld commercium) • vennastus- v õestuspidu, üliõpilaskorporatsiooni tähtsaim traditsiooniline kinnine üritus (toimub hrl kaks korda aastas)

konstateering <konstateering -u 2 s> (< konstateerima) • nending, (ühekordne) konstateerimine, sedastus

kontuur <kont|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr contour) • äärjoon, piirjoon; füüs elektrivoolu kinnine mõtteline tee; ka sellele vastav elektriahel
kontuurjoonis • kunst piirjoonte visandjoonis
kontuurkaart • geogr mitmesugustel kartograafilistel töödel aluseks olev kaart, kus on kujutatud vaid objektide olulisemad piirjooned, nt mandrite ja riikide piirid, suuremad jõed jne

korporatsioon <korporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld corporatio < ld corpus keha, kogu)
1. ühiste seisuslike v ametialaste huvidega isikute ring
2. maj juriidilise isiku õigustega majandusorganisatsioon v liit, mis on loodud liikmete eesõiguste kaitseks; USA-s aktsiaseltside ühisnimetus
3. kinnine üliõpilasorganisatsioon, mille liige (korporant) kannab eraldusvärvidega mütsi ja rinnapaela, lüh korp!

kupee <kup`ee 26i s> (pr coupé lõigatud)
1. eraldatud osa vagunist
2. kinnine kaheistmeline tõld
3. sõiduauto keretüüp

lemniskaat <lemnisk|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld lemniscata paeltega kaunistatud < kr lēmniskos pael) • mat kinnine (8-taoline) tasandiline joon, mille mis tahes punkti ja tasandi kahe kindla punkti vaheliste kauguste korrutis on konstantne

mare (ld) • meri
Mare Balticum [mare baltikum] pn (ld) • Läänemeri
mare clausum [mare klausum] (ld) • jur, pol suletud e kinnine meri, ühele riigile kuuluv mereala v veekogu; territoriaalveed
mare liberum [mare liiberum] (ld) • jur, pol avatud e vaba meri, avamere vabaduse (rahvusvahelise kasutatavuse) põhimõte

modaal <mod|`aal -aali -`aali 22e s> (< pn Lenzing Modal, kaubamärk) • tekst tekstiilikiud, sarnane viskoosile, kuid parendatud omadustega

naatriumlamp <+ l`amp lambi l`ampi 22e s> (< naatrium) • el kinnine kaarlamp, mille lahenduskeskkonna põhikomponent on naatriumiaur

ordu <ordu 16 s> (keskld ordo vaimulik ordu < ld kord, reegel) • kindlate põhikorrareeglite järgi organiseeritud kinnine, tavaliselt vaimulik ühing; relig katoliku vaimulik vennas- v õeskond, mis elab kiriklikult kinnitatud ordureeglite järgi
ordumeister • relig katoliku vaimuliku rüütliordu ülem
ordurüütel • relig katoliku vaimuliku rüütliordu liige

ovaal <ov`aal ovaali ov`aali 22e s> (pr ovale < ld ovum muna) • munakujuline kõverjoon; mat kumerat hulka piirav kinnine joon, nt ringjoon ja ellips

paaž <p`aaž paaži p`aaži 22e s> (pr page) • aj keskajal rüütlikutseks valmistuv aadlinooruk, rüütliõpilane; aj, sõj paažikorpuse õpilane; piltl daami saatja, austaja
paažikorpus • aj, sõj kinnine sõjaväeline keskõppeasutus Venemaal 1759–1917; paažikorpuses õppisid üksnes aadlinoormehed, kes said lõpetamisel sõjaväelise auastme

pansion <p`ansion -i 19~2e s> (pr pension < ld pensio maksmine)
1. → pansionaat
2. van korter koos kostiga
3. ped internaatkool, kinnine õppeasutus, kus õpilased on täielikul ülalpidamisel

paradiis <parad|`iis -iisi -`iisi 22e s> (kr paradeisos suletud aed < avesta pairidaēza suletud ala)
1. relig ristiusus esimeste inimeste kaunis ja muretu elupaik enne pattulangemist; müt paljude rahvaste usulis-müstilises kujutluses esinev õnnemaa, õndsate asupaik; piltl vaimustav paik, õnnelik, muretu olukord
2. aj, relig varakristliku basiilika kinnine sammaskäiguga eesõu, kus võisid viibida patukahetsejad, keda ei lubatud kirikusse

penn <p`enn penni p`enni 22e s> (keskalamsks penninc)
1. maj Suurbritannia peenrahaühik (= 1/100 naelsterlingit), vt ka penny
2. aj väheldane hõbemünt (algul u 1,5, hiljem 0,5 g); Eesti Vabariigi algusaastate paberraha (1/100 marka)

perimeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (kr perimetron)
1. mat tasandilist kujundit piirav kinnine joon; ka selle joone pikkus, kujundi ümbermõõt
2. med seadis silma vaatevälja uurimiseks

perimetraalne hoonestus (< perimeeter) • arhit tänavajoonega paralleelne kinnine hoonestusviis, iseloomulik ajaloolisele linnakeskkonnale

probiir <prob|`iir -iiri -`iiri 22e s> (vn пробирка < sks Probierglas < ld probare proovima, katsuma) • katseklaas, laboritöödel kasutatav ühest otsast kinnine õhuke klaastoru

pupp <p`upp pupi p`uppi 22e s> (ingl poop < ld puppis ahter) • mer jüüt, pardast pardani ulatuv kinnine tekiehitis laevapäras

sedaan <sed|`aan -aani -`aani 22e s> (Ameerika ingl sedan) • tehn hrl nelja uksega ning kahe istmereaga kinnine ja enamasti omaette pakiruumiga sõiduauto

sinningia <sinn`ingia 1 s> (< pn W. Sinning, Bonni ülikooli botaanikaaia aednik, 1792–1874) • bot Brasiiliast pärinev mugulja risoomiga rohttaimede perekond (Sinningia), u 20 liiki, suurte kellukjate õitega

tetraeeder <+ `eed|er -ri 2e s> (< tetra- + -eeder) • mat nelitahukas, kolmnurkne püramiid; miner neljast tahust koosnev kinnine kristallograafiline lihtvorm

toroid <tor|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< toor + -oid) • füüs pöördpind, mis tekib, kui tasandiline kinnine joon pöörleb ümber sirge, mis on selle joonega samal tasandil, kuid millel ei ole sellega ühispunkti. Vt ka toor

vernissaaž <verniss|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr vernissage värnitsaga katmine < vernis värnits) • kunst kunstinäituse kinnine pidulik avamine


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur