[VSL] Võõrsõnade leksikon

aarjalased pl <`aarjala|ne -se -st 12 s> (< sanskr ārya õilis, kõrgest seisusest) aj
1. indoiraani keeli kõnelnud suguharud ja rahvad, kes end (pärimustes, ürikutes) ise nõnda nimetasid
2. natsionaalsotsialismi rassiteoorias kõrgema rassi esindajad (aarja hõimude nimetuse järgi)

adept <ad`ept adepti ad`epti 22e s> (uusld adeptus saavutanu < ld adipisci saavutama) • aj alkeemik, kes uskus olevat leidnud „tarkade kivi“; relig, fil mingi usulahu vm saladustesse pühendatu; mingi õpetuse v idee kindel pooldaja

aeronaut <+ n`aut naudi n`auti 22e s> (< aero- + kr nautēs meresõitja) • lenn õhusõitja; isik, kes liigub õhus aerostaadil

aeroob <aer|`oob -oobi -`oobi 22e s> (< kr aēr õhk + bios elu) • biol organism, kes võib elada ainult vaba hapnikku sisaldavas keskkonnas. Vastand anaeroob

agentuur <agent|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Agentur < agent)
1. asutus, kes oma korrespondentide kaudu hangib teateid ajakirjandusele, nt uudiste agentuur
2. asutuse v ettevõtte kohalik esindus v osakond
3. (luure)agentide võrk

agregatsioon <agregatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld aggregare lisama, ühendama)
1. kuhjumine, kogunemine
2. biol kogum ühe loomaliigi isendeid, kes ei tegutse kooskõlastatult; rühmjaotumus, mingil alal elavate v kasvavate organismide kuhjumine rühmadesse, kus nende hulk on palju suurem kui keskmine arv kogupinnal

akrobaat <akrob|`aat -aadi -`aati 22e s> (kr akrobatēs kikivarvul kõndija) • sport tsirkusevõimleja, kes esineb erilist osavust, paindlikkust ja tasakaalu nõudvate harjutustega

aktseptant <aktsept|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld acceptans vastuvõttev) • maj isik, kes on kohustunud esitatud veksli v arve järgi maksma, vt ka aktsept

amfibiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< amfi- + biont) • zool amfiiborganism, kes ühes elujärgus elab vees ja teises elujärgus õhus (nt kiilid, kahepaiksed)

ammonoteelid pl <ammonot|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< ammoniaak + kr telos lõpp) • zool loomorganismid, kes eritavad ainevahetuses vabanevat ammoniaaki keskkonda otseselt, uurea vahenduseta

anaeroob <+ aer|`oob -oobi -`oobi 22e s> (< an- + aeroob) • biol organism, kes ei vaja elamiseks vaba hapnikku (nt mitmed bakterid). Vastand aeroob

animalkulist <animalkul|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld animalculum loomake) • aj, biol XVII s bioloog, kes arvas ekslikult, et isassugurakus on õige pisikesena olemas täiskasvanud loom

Antikristus pn (kr antichristos), ka antikristus <antikr`istus -e 11~9 s> • relig kristlikus teoloogias esinev kurjuse kehastus, kes laastab kirikut enne maailma lõppu, kuid kelle võidab taastulev Kristus

aoid <a`oid aoidi a`oidi 22e s> (kr aoidos laulik) • aj Vana-Kreeka rändlaulik, kes lüüra saatel kandis ette (sageli improviseerides) eepilisi laule. Vt ka rapsood

après nous le déluge [apr·e nu lödel·üž] (pr) • pärast meid (tulgu või) uputus; sõnad, mida omistatakse Prantsuse kuningale Louis XV-le või ta armukesele markiis de Pompadourile, kes elasid pillavalt luksuslikku elu

arbitraaž <arbitr|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr arbitrage) • jur vahekohus, kus varalise tüli lahendajaks on arbiiter; maj väärtpaberite v kauba ostmine ja kohe kõrgema hinnaga edasi müümine
rahvusvaheline arbitraaž • jur vahekohus varaliste vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks riikide vahel, kes on andnud vaidlusalused küsimused arbiitri otsustada

arbitražöör <arbitraž|`öör -ööri -`ööri 22e s> • maj börsispekulant, kes taotleb börsil kasumit arbitraažiga

artium liberalium magister [artsium liberaalium mag·ister] (ld vabade kunstide magister), lüh a. l. m., artium magister [artsium mag·ister] (ld kunstide magister), lüh a. m.
1. aj keskajal vabade kunstide magister e õpetaja, kes oli saavutanud nõutavad teadmised nn seitsmes vabade kunstis, vt ka septem artes liberales
2. vt magister artium

aškenazid pl <aškenazi 16 s> (hbr pn Aškenaz) • Kesk-Euroopa juudid, kes elasid või elavad Saksamaal, Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus, ja nende järeltulijad; moodustavad praegu kuni 90% maailma juutidest; traditsiooniline keel oli jidiš. Vt ka sefardid

atašee <ataš`ee 26i s> (pr attaché < attacher kinnistama, määrama) • dipl madalaima ametiastme diplomaat; mingi ala eriteadlasena diplomaatilise esinduse juurde arvatud ametiisik, kes kuulub diplomaatilise korpuse koosseisu, nt pressiatašee, sõjaväeatašee

augur <`augur -i 2e s> (ld) • aj Vana-Roomas preester, kes lindude lennu, laulu jm järgi kuulutas jumalate tahet. Vt ka auspiitsid

autodafee <autodaf`ee 26i s> (port auto-da-fé usuakt) • aj inkvisitsiooni- e ketserikohtu otsuste avalik väljakuulutamine ühes täidesaatmisega, nt surmamõistetu põletamine tuleriidal; oli kasut pms Hispaanias ja Portugalis XV–XVIII s isikute suhtes, kes astusid välja katoliku kiriku ja feodaalkorra vastu

autodidakt <+ did|`akt -akti -`akti 22e s> (< auto- + kr didaktos õpetatud) • iseõppija, iseõppinu, isik, kes omandab v on omandanud hariduse v oskuse koolis käimata omal käel

autor <`autor -i 2e s> (ld auctor) • isik, kes on loonud kirjandus-, kunsti-, teadus-, tehnilise vm teose (jutustuse, pildi, leiutise, projekti jne)

autotroof <+ tr`oof troofi tr`oofi 22e s> • biol autotroofne organism, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid lihtsaist ühendeist ise sünteesib

avangard <avang|`ard -ardi -`ardi 22e s> (pr avant-garde < avant ees + garde valvur, vaht)
1. sõj eelvägi, vägede julgestamiseks määratud väeosa, kes liigub peajõudude ees, vastand arjergard; piltl eesrindlik, juhtiv osa v salk
2. kõnek → avangardism

bakalaureus <bakal`aureus -e 11 s> (keskld baccalaureus)
1. esimese astme akadeemiline kraad ülikoolides, vt ka Bachelor of Arts, Bachelor of Science
2. Prantsusmaal ja mõnes teises riigis isik, kes on õiendanud sisseastumiseksami ülikooli
3. Venemaal vaimuliku akadeemia õppejõud
4. aj keskajal alamvasall, hiljem rüütlikslöömise taotleja
bakalaureuseõpe • õppetsükkel, mille läbija omandab bakalaureusekraadi

banaus <ban|`aus -ausi -`ausi 22e s> (< kr banausos käsitööline) • aj antiikaja orjanduslikus ühiskonnas pms lihtkäsitööline, kes hankis elatist füüsilise tööga

barista <bar´ista 16 s> (it kohvikubaarimees < baar2) • kohvikelner, teenindustöötaja, kes valmistab espressomasina taga kohvi ja kohvijooke

batübiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr bathys sügav + biont) • biol süvaveeorganism, veeorganism, kes elab ainult veekogude väga sügavates osades, kuhu päikesevalgus ei ulatu

beatus ille, qui procul negotiis [be˛aatus ille kvii prokul negootsi˛is] (ld) • õnnelik on see, kes (on igasugustest) askeldustest eemal (Horatius)

bene (ld) • hästi
bene diagnoscitur, bene curatur [bene diagn·ostsitur bene kuraatur] • hästi diagnoositud, hästi ravitud (st heaks raviks on vaja head diagnoosi)
bene qui latuit, bene vixit [bene kvi latu˛it bene viksit] • kes on elanud silmatorkamatult, on hästi elanud (Ovidius)
bene quiescat [bene kvi·eskat] , lüh b. q. • puhaku rahus (hauakiri)
bene vale , lüh b. v. • ela hästi, hüvasti

bestiaar <besti|`aar -aari -`aari 22e s> (ld bestiarius < ld bestia metsloom) • aj Vana-Roomas gladiaator, kes võitles areenil loomadega

biblioklast <+ kl`ast klasti kl`asti 22e s> (< biblio- + kr klastos tükkideks murtud) • raamaturüüstaja, kes enda tarbeks lõikab v rebib pms raamatukogudes säilitatavaist väljaandeist lehti, pilte vms

bibliotaaf <bibliot|`aaf -aafi -`aafi 22e s> (< biblio- + kr taphos haud) • raamatukogu omanik, kes oma raamatuid ise ei kasuta ega laenuta teistele

biofiltraatorid pl <+ filtr`aator -i 2e s> (< bio- + pr filtrer kurnama) • zool veeloomad (nt käsnad, sammalloomad, karbid), kes toituvad vees hõljuvatest organismidest jm, mida nad eriliste filterelundite abil kurnavad

bis dat, qui cito dat [bis dat kvii tsiito dat] (ld) • kahekordselt annab, kes kiiresti annab

boa <b`oa 26 s> (ld)
1. zool Lõuna-Ameerikas elutsev mürgihammasteta hiiglamadu (Constrictor), kes surmab oma ohvri kägistades
2. tekst naiste lahtine karusnahkne v sulgedest krae v sall

bodhisatva <bodhis´atva 16 s> (sanskr bodhisattva virgumisolend) • relig budismis olend, kes pideva enesetäiustamisega on omandanud eeldused täiuslikuks saada, nirvaanasse jõuda ja budaks saada, kuid loobub sellest armastusest elavate vastu ja tahtmisest neid aidata

bonis nocet, quisquis pepercerit malis [bonis notset kviskvis pep·ertserit malis] (ld) • kes säästab halbu, (see) kahjustab häid (Publilius Syrus)

bukool <buk|`ool -ooli -`ooli 22e s> (kr boukolos) • aj karjane (talupoeg v ori) Rooma võimu aegses Egiptuses, kes II s võttis osa Rooma orjapidajate vastu suunatud agraarliikumisest

burš <b`urš burši b`urši 22e s> (sks Bursch(e) < keskld bursa rahakott) • üliõpilane-korporant Saksamaal, ka Baltimaades
buršvilistlane • üliõpilasvilistlane, kes on õpingud katkestanud

butafoor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< butafooria) • teater teatritöötaja, kes vastutab butafooria eest

Caesar citra Rubiconem [tseesar tsitra rubikoonem] (ld) • Caesar siinpool Rubicot (s.o inimene, kes on mingi julge sammuga midagi suurt korda saatnud)

daimyō [daimjoo] (jpn dai suur + myō nimi) • aj Jaapani samuraide klassi kuuluv suurmaaomanik; daimyō’d olid sõjalised valitsejad, kes kujunesid välja klannipealikest ning ühendasid sõjakäikude abil suured maa-alad oma võimu alla; seisus kadus koos 1868. a keisrivõimu taastamise ja klassisüsteemi kaotamisega

degustaator <degust`aator -i 2e s> (keskld degustator < ld degustare maitsma, proovima < de- + gustus maitsmine, maitse) • degusteerija, eriteadlane, kes maitse järgi hindab veini, tee, tubaka vm väärtust

deism <de`ism deismi de`ismi 22e s> (pr déisme < ld deus jumal) • fil, relig XVII–XVIII s levinud usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, kes loob maailma, ent ei sekku enam selles toimuvasse. Vt ka ateism, teism

deklarant <deklar|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld declarare avaldama, teatama) • avaldaja, deklareerija; jur füüsiline v juriidiline isik, kes esitab tolli- vm deklaratsiooni v kelle nimel see esitatakse

deklasseerunu <deklass`eerunu 1 s> (pr déclassé) • isik, kes on kaotanud kõik põhilised klassitunnused, moraalselt allakäinu. Vt ka asotsiaal

delegatsioon <delegatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld delegatio saatmine, määramine) • rühm valitud v nimetatud isikuid, kes on volitatud valitsuse, ametkonna, asutuse v organisatsiooni huve esindama konverentsil, kongressil v koosolekul ning läbirääkimisi pidama jne

demagoog <demag|`oog -oogi -`oogi 22e s> (< kr dēmagōgos rahvajuht < dēmos rahvas + agōgos juhtiv) • aj vanaaja Ateenas (V s eKr) demokraatlik riigimees; ka pol isik, kes püüab poolehoidu võita vääritute abinõudega (valelike lubaduste, faktide moonutamise v meelitamisega), hämaja

demonstraator <demonstr`aator -i 2e s> (ld demonstrator) • isik, kes tegeleb millegi näitliku selgitamise v esitlemisega

despoot <desp|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< kr despotēs isand, käskija) • pol julm, piiramatu võimuga valitseja, vägivallavalitseja; piltl isemeelne isik, kes sunnib teisi oma tahtele alistuma

detriit <detr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld perf partits detritus peeneks hõõrutud) • biol pude, väikesteks osakesteks lagunenud loomse ja taimse koe jäänused veekogus (on toiduks paljudele loomadele); geol peeneks kuni ülipeeneks hõõrdunud kivimite purunemissaadused voolavas vees
detriitahel • biol laguahel, toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks)

diadohhid pl <diad|`ohh -ohhi -`ohhi 22e s> (kr sg diadochos järglane) • aj Aleksander Suure väejuhid, kes pärast ta surma (a 323 eKr) võitlesid omavahel võimu pärast

diktor <d`iktor -i 2e s> (< ld dictor kõneleja) • teadustaja, isik, kes loeb raadios v televisioonis sõnumeid ja teadustab saatekava

diletant <dilet|`ant -andi -`anti 22e s> (pr dilettante < it asjaarmastaja) • piisava ettevalmistuseta asjaarmastaja, kes üritab tegelda teaduse v kunstiga, hrl küündimatult

diplomaat <diplom|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr diplomate < diplomaatia)
1. pol riigi ametlik esindaja välismaal (rahvusvahelises suhtlemises v poliitilisteks läbirääkimisteks); diplomaatide ametinimetused on suursaadik, saadik, diplomaatiline asjur, nõunik, sekretär, atašee jm
2. piltl isik, kes taotleb oma eesmärki teisi inimesi osavalt, läbimõeldult koheldes ning paindlikult toimides
3. kõnek väike portfellilaadne kohver, nn diplomaadikohver

diskor <d`iskor -i 2e s> (< ingl disc jockey), lüh DJ • muus diskojuht, kes valib ja mängib peol plaadimuusikat

dispetšer <disp`etšer -i 2e s> (ingl dispatcher) • operatiivkorraldaja, töötaja, kes kiiresti ja olukorrale vastavalt korraldab tootmist, transporti vms

dissertant <dissert|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits dissertans uuriv, käsitlev) • isik, kes avalikult kaitseb oma väitekirja (dissertatsiooni) teadusliku kraadi saamiseks

dissident <dissid|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits dissidens mittenõustuv, teisiti mõtlev)
1. aj muu-usuline, lahkusuline, isik, kes kaldub valitseva kiriku dogmadest kõrvale
2. teisitimõtleja, kehtiva võimu eitaja ja selle vastu võitleja

doktorant <doktor|`ant -andi -`anti 22e s> (< keskld prees partits doctorans doktoriks saav) • doktorantuuris õppija; teadlane, kes valmistub doktoridissertatsiooni kaitsma

donkihhote <donkihh´ote 16 s> (< pn Don Quijote, Hispaania kirjaniku M. de Cervantese romaani nimikangelane) • omakasupüüdmatu, kuid eluvõõras unistaja, kes mitteeluliste, teostamatute ideaalide nimel tagajärjetult püüab võitluses kujutletavate takistustega inimestele kasu tuua

doonor <d`oonor -i 2e s> (ingl donor annetaja < pr donneur < ld donator)
1. med isik, kes annab oma verd, kudesid v elundi teisele isikule (retsipiendile) siirdamiseks, spermat viljastamiseks v rinnapiima imiku toitmiseks
2. füüs pooljuhi kristallivõresse elektrone andev lisandaine aatom
doonoraatom • keem aatom, mis semipolaarse sideme tekkimisel loovutab elektronipaari temaga ühinevale vaba (täitmata) orbiidiga aatomile (aktseptorile)
doonorriik • maj riik, mis annab tagastamatut arengu- või humanitaarabi teisele riigile või regioonile

doula <doula 16 s> (< kr doulē orjatar) • sünnitoetaja, kel puudub meditsiiniline ettevalmistus sünnitusabi osutamiseks, kuid kes nõustab sünnitajat enda kui sünnitanu kogemustest

džentelmen <džentelmen -i 19 s> (ingl gentleman) • Inglise kõrgklassi väliselt peen ning viisakas seltskonnamees, kes järgib rangelt kehtiva moraali nõudeid; piltl hästikasvatatud, laitmatu käitumisega mees, aumees, härrasmees

džinn2 <dž`inn džinni dž`inni 22e s> (ar ǧinnī, pl ǧinn vaimud) • müt araabia folklooris ja usundis Jumala poolt suitsuta tuleleegist loodud olend, kes inimese saatusele head v halba mõju avaldab

düstroopne <+ tr`oop|ne -se 2 adj> (< düs- + kr trophē toitmine, toit) • biol õit kahjustav (õiekülastaja putuka v looma kohta, kes tarvitab õisi toiduks)

eklektik <ekl´ektik -u 2 s> • fil, kunst eklektika rakendaja, isik, kes ilma kindlate põhimõteteta ühendab vasturääkivaid, kokkusobimatuid vaateid, teooriaid, stiile

ekspluataator <ekspluat`aator -i 2e s> (< pr exploiteur) • maj ekspluateerija, marksistlikus majandusteoorias tootmisvahendite omanik, kes omastab otsese tootja töövilja; piltl kurnaja

eksport <`eksp|`ort -ordi -`orti 22e s> (ingl export < ld exportare välja vedama) maj
1. kaupade v kapitali väljavedu, kauba müük välismaale
2. välismaale väljaveetud kaupade koguhulk ja väärtus, vastand import
ekspordilitsents • maj väljaveoluba
ekspordimaakler • maj isik v firma, kes vastava tasu eest juhib ostjad ja müüjad kokku, kuid ei osale müügitehingus
ekspordisubsiidiumid pl • maj, pol ekspordisoodustused, maksusoodustused ja sooduslaenud potentsiaalsetele eksportijatele
eksporditoll
1. maj maks v lõiv eksporditavate toodete v teenuste eest
2. info andmete salvestus mingi teise programmi jaoks sobivas vormingus

eksportija <eksp`ortija 1 s> (< eksport) • maj väljavedaja, asutus v isik, kes tegeleb kaupade väljaveoga välismaale; kaupu välismaale müüv ettevõte v ettevõtja. Vastand importija

ekstern <ekst|`ern -erni -`erni 22e s> (pr externe < ld externus väline) • iseseisvalt õppiv isik, kes sooritab ainult eksamid õppeasutuse juures

electus [el·ektus] (ld valitu), elekt <el`ekt elekti el`ekti 22e s> • relig valitu, isik, kes on valitud piiskopiks, kuid ei ole veel ametisse pühitsetud. Vt ka episcopus

éminence grise [emina(n)s griz] (pr hall kõrgeausus, kardinal Richelieu nõustaja kaputsiin Josephi järgi, kes kandis halli mungakuube) • ka pol „hall kardinal“, mõjuvõimas isik, kes silmatorkamatult ja varjatult mõjutab asjade kulgu (nt poliitikas)

endodont <endod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< endo- + kr odous, gen odontos hammas) • med stomatoloog, kes on spetsialiseerunud hammaste juurekanalite ravimisele

enfant terrible [a(n)f·a(n) ter·ibl] (pr „hirmus laps“) • isik, kes oma käitumise v sobimatu avameelsusega asetab juuresolijad piinlikku olukorda

epikuurlane <epik`uurla|ne -se -st 12~10? s> • fil epikureismi pooldaja; piltl elunautija, inimene, kes hindab üle kõige isiklikku mõnu ja meelelisi naudinguid

epulones [epuloones] (ld pl) • aj Vana-Rooma preestrid, kes hoolitsesid Jupiteri auks korraldatud pidude eest

esto, quod esse videris [esto kvod esse videeris] (ld) • ole (see), kes sa näid olevat

et in Arcadia ego [et in ark·adia ego] (ld) • mina olen ka Arkaadias; kiri N. Poussini maalil „Arkaadia karjused“; mina all mõtleb kunstnik surma, kes saabub paratamatult isegi õnnemaal Arkaadias

euroksübiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr eurys lai + oxys hapu + biont) • biol veeorganismid, kes taluvad suuri vees lahustunud hapniku sisalduse erinevusi

eurühaliinne <+ hal`iin|ne -se 2 adj> (< eurü- + kr hals sool) • biol avarapiirilistes soolsustingimustes elutsev, vastand stenohaliinne
eurühaliinne organism • biol organism, kes on võimeline taluma suuri merevee soolsuse kõikumisi

eurütermne <+ t`erm|ne -se 2 adj> (< eurü- + kr thermē soojus) • biol avarasoojane, vastand stenotermne
eurütermne organism • biol organism, kes on võimeline taluma suuri temperatuurikõikumisi

faktootum <fakt`ootum -i 2e s> (< ld fac totum tee kõik) • usaldusmees, isik, kes kellegi huvides kõike toimetab

familiaarid pl <famili|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld familiaris kodakondne) • relig mehed ja naised, kes munga- v nunnaseisusse kuulumata elavad kloostreis teenijatena

feci, quod potui, faciant meliora potentes [feetsi kvod potu˛i fatsiant melioora pot·entes] (ld) • tegin (kõik), mis võisin, kes suudavad, tehku paremini

femme fatale [fam fat·al] (pr) • saatuslik naine, vastupandamatu naine, kes mõjub meestele hukutavalt

flagellaat <flagell|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld flagellare, perf partits flagellatum piitsutama) • zool viburlane, viburloom, ainuraksete hõimkonda kuuluv loom, kes liigub pikkade protoplasmaniidikeste e viburite abil

flagellant <flagell|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld flagellans, gen flagellantis piitsutav) • aj enesepiitsutaja, usufanaatik, kes lootis enesepiitsutamisega saada pattude andeksandmist; flagellantide liikumine levis Lääne-Euroopas XIII–XIV s

fotobakter <+ b`akter -i 2e s> (< foto- + bakter) • biol helendusbakter, bakter, kes muundab osa hingamisel vabanevast energiast nähtavaks valguseks

följetonist <följeton|`ist -isti -`isti 22e s> • vestekirjanik, ajalehe kaastöötaja, kes kirjutab följetone

fööniks <fööniks -i 2e s> (kr phoinix) • müt Vana-Egiptuse muinasjutuline kotkataoline lind, kes põletas enda, et tuhast noorenenuna uuesti ellu tõusta; surematuse sümbol

fülgja <f`ülgja 1 s> (vanapõhja fylgja saatja) • müt muinaspõhja müt-s inimhaldjas (tavaliselt inimese nähtamatu kaksikolend), kes saadab teda kogu elu

garibaldiin <garibald|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn G. Garibaldi, Itaalia vabadusvõitleja, 1807–1882) • aj vabatahtlik, kes 1860–70 G. Garibaldi juhtimisel võitles Itaalia vabastamise eest Austria ülemvõimust ja taotles Itaalia rahvuslikku ühinemist

geiša <geiša 16 s> (< jpn gei kunst + sha isik), geisha [geiša] • Jaapani naisterahvas, kes on koolitatud Jaapani traditsioonilistes kunstides, nagu klassikaline tants, laul, pillimäng, ning pakub seltskondlikku meelelahutust osava suhtlejana

geko <geko 16 s> (malai gekoq) • zool troopikas, subtroopikas ja ka parasvöötmes levinud gekolaste (Gekonidae) sugukonda kuuluv sisalik, kes varvaste erilise ehituse tõttu võib liikuda mis tahes asendis oleval siledal pinnal

geofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< geo- + -faag) • zool mullasööja, loom, kes toitub mulla orgaanilistest ainetest

glossaator <gloss`aator -i 2e s> (keskld glossator) • lgv sõnaseletaja, vanaaja (pms juriidilistes) teostes esinevate vanade ja haruldaste sõnade tõlgendaja; aj jurist XI–XIII s alguses Bolognas (Itaalias), kes tõlgendas Rooma õigust, varustades Corpus iuris civilis’t glossidega (1)

graveerija <grav`eerija 1 s> (< graveerima) • kunstnik v meister, kes uurendab kujutisi puule, metallile, kivile, linoleumile jne

gruum <gr`uum gruumi gr`uumi 22e s> (ingl groom) • tallipoiss, teener, kes ratsa saadab ratsanikku v sõidab sõiduki pukis v tagaistmel

guru <guru 17 s> (sanskr õpetaja) • relig hinduistide usuõpetaja, vaimne juht, kes vahendab oma õpilastele traditsioonilisi usulisi ja filosoofilisi teadmisi; sikhide kogukonna juht; piltl vaimne juht, õpetaja

göös <g`öös göösi g`öösi 22e s> (holl geus, pl geuzen < pr gueux kerjused) aj
1. Brüsselis XVI s asut opositsioonilise (Hispaania-vastase) aadliühingu liige
2. Madalmaade kodanliku revolutsiooni ajal partisan-vabadusvõitleja, kes võitles maal ja merel hispaanlastega

hagioskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr hagios püha + kr skopeō vaatan) • aj, arhit väike avaus keskaegse kiriku välisseinas, mis võimaldas vaadet peaaltarile ja reliikviatele ka neile, kes mingil põhjusel kirikusse ei pääsenud (nt pidalitõbised)

haidamakk <haidam|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr гайдамака < trg haydut röövel) aj
1. XVIII s Poola ülemvõimu vastases võitluses osaleja (Ukraina talupojad, kasakad, käsitöölised jt)
2. Ukraina Keskraada väeosa liige, kes võitles Ukraina riigi loomise eest a-tel 1918–20

halkaspiidid pl <halkasp|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr chalkaspis, pl chalkaspides < chalkos vask, pronks + aspis kilp) • aj Makedoonia faalanksi sõdurid, kes kandsid pronkskaunistusega kilpe

halübid pl <halüb -i 2e s> (kr chalybes) • aj Musta mere kagurannikul elanud hõim, kes arvatakse olevat leiutanud rauatootmise

haruspeks <har´uspeks -i 2e s> (ld haruspex) • aj etruski, hiljem Rooma preester, kes ohvriloomade sisikonna jm põhjal ennustas tulevikku

helmint <helm|`int -indi -`inti 22e s> (kr helmins, gen helminthos) • biol nugiuss, kes parasiteerib inimese v looma kehas

hemerofoob <+ f`oob foobi f`oobi 22e s> (< kr hēmeros kodustatud, inimese kasvatatud + -foob) • biol inimpageja organism, kes taandub inimtegevuse mõjul, inimkaaslematu. Vastand hemerofiil

hetäär <het|`äär -ääri -`ääri 22e s> (kr hetaira sõbratar, armuke) • lõbutüdruk; aj Vana-Kreekas vabade elukommetega haritud vallaline naine, kes ahvatles mehi oma ilu ja kunstivõimetega

hic Rhodus, hic salta [hiik rodus hiik salta] (ld) • siin (on) Rhodos, siin hüppa, s.o et sind usutaks, pead sa ka siin suutma teha sama, mida oled mujal teinud (Vana-Kreeka valmikirjutaja Aisopose jutustuse järgi palju reisinud kiitlejast, kes hoobelnud haruldaste hüpetega, millega ta Rhodosel toime tulnud; üks kuulajaist soovitanud tal seda kohe näidata)

hiparh <hip|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr hipparchos < hippos hobune, ratsavägi + archos juht) • aj Makedoonia ratsaväe ülemjuhataja; Ateenas jt Kreeka linnriikides magistraadid, kes juhatasid ratsaväge

holoparasiit <+ paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< holo- + parasiit) • biol täisparasiit (ka taim), täisnugiline, kes pole võimeline eksisteerima lahus oma peremehest. Vastand hemiparasiit

homeeriline naer (< pn Homeros, Vana-Kreeka luuletaja, kes kirjeldab sellisena jumalate naeru) • südame põhjast tulev, kestev, kajav naer

honni soit qui mal y pense [on·i su·a ki mal i pa(n)s] (pr) • häbi olgu sel, kes seejuures pahasti mõtleb! (Suurbritannia Sukapaelaordeni deviis, ordenil: honi ..)

hüaadid pl <hü`aad hüaadi hü`aadi 22e s> (kr Hyades < hyein vihma sadama) • müt Kreeka müt-s nümfid, Atlase tütred, kes kurvastusest oma venna Hyase tapmise pärast end surmasid ning muudeti seejärel Sõnni tähtkuju tähtedeks, nn Vihmatähtedeks (Eesti rahvaastronoomias Vana Sõel)

hüpoteegimaakler <+ m`aakler -i 2e s> (< hüpoteek + maakler) • maj laenuandja esindaja, kes viib laenuandja ja -võtja kokku ning saab selle eest maakleritasu

illuminaator <illumin`aator -i 2e s> (< ld illuminator valgustaja < illuminare valgustama)
1. klaasitud, vee- ja õhutihe, hrl ümmargune laeva- v lennukiaken
2. (keskld < ld) aj meister, kes kaunistab kaarte, käsikirju jm värviliste initsiaalide ja joonistega
3. hrv ilutulestiku e illuminatsiooni korraldaja

illustraator <illustr`aator -i 2e s> (< ld illustrator valgustaja) • kunst illustreerija, kunstnik, kes valmistab illustratsioone raamatu, ajakirja v ajalehe teksti juurde

imaam <im`aam imaami im`aami 22e s> (ar imām eesolija) relig
1. aj islamiusuliste vaimulik valitseja (seda nimetust kandsid nt kaliifid)
2. islamiusulistel vaimulik, kes juhatab mošees ühispalvust
3. šiiitidel kogukonna kõrgeim vaimulik
4. usujuht; usutegelase aunimetus muslimitel

impressaario <impress`aario 1 s> (it impresario) • ettevõtja v kutseline agent, kes korraldab külalisetendusi ja -kontserte

indossant <indoss|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Indossant < indosseerima) • jur, maj veksli v tšeki edasiandja (kes kirjutab veksli pöördele edasiandepealdise). Vt ka žirant

inkassaator <inkass`aator -i 2e s> (< inkasseerima) • maj summade sissekasseerija, ametiisik, kes tegeleb raha vastuvõtu ja väljaandmisega (pms väljaspool asutust)

inkuub <ink|`uub -uubi -`uubi 22e s> (ld incubus < incubare peal lamama) • müt painaja, keskaegse uskumuse kohaselt kuri vaim, kes tuleb magaja peale, eriti deemon, kes astub suguühtesse magava naisterahvaga. Vt ka sukuub

insener <insener -i 19 s> (pr ingénieur < ld ingenium võime, andekus, leidlikkus) • tehn kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, konstrueerib v kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, organiseerib nende valmistamist v juhib nende tööd

interpellant <interpell|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits interpellans vahele segav) • pol parlamendisaadik, kes esineb parlamendis arupärimisega

interrogatiiv <interrogat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> , interrogatiivpronoomen <+ pron`oomen -i 2e s> (< ld interrogativus küsiv + pronoomen) • lgv küsiv asesõna, nt kes?, kumb?

intsest <ints|`est -esti -`esti 22e s> (< ld incestum kõlvatus) • verepilastus, suguline vahekord lähedaste sugulaste vahel, kes seaduse vm ühiskonnareeglite järgi ei tohi abielluda

investor <inv`estor -i 2e s> (ingl < investeerima) • maj investeerija, füüsiline v juriidiline isik, kes tulu teenimiseks paigutab oma vaba raha väärtpaberitesse, kinnisvarasse vms

iram qui vincit, hostem superat maximum [iiram kvii vintsit hostem superat maksimum] (ld) • kes saab jagu (oma) vihast, võidab suurima vaenlase (Publilius Syrus)

ismailiit <ismail|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Ismail ibn Djafar, imaam, u 720 - u 760) • relig šiiitliku islami usulahu liige, kes tunnistab kaliif Ali järglastena ainult seitset imaami (neist viimane Ismail)

jeunesse dorée [žön·es dor·e] (pr kuldne noorus) • aj lõbuhimuline Prantsuse noorsugu, kes pärast 9. termidoori pööret (1794) terroriseeris kõiki demokraate; tänapäevases keelekasutuses: muretu, pillava eluviisiga noorsugu

jünger <j`üng|er -ri 2e s> (sks Jünger < jung noor)
1. relig üks Jeesuse 12 õpilasest, kes tema õpetust levitasid
2. teadlase, kunstniku vm õpilane v järelkäija; õpetuse, idee, koolkonna vm vaimustatud pooldaja v eestvõitleja

kaadi <kaadi 16 s> (ar (al)-qāḍī see, kes otsustab) • relig islami vaimulik, kes täidab kohtuniku ülesandeid ja teeb otsuseid šariaadi alusel

kalid <kalid -i 2e s> (ar juht) • aj, pol Alžeerias, Marokos ja Tuneesias hiliskeskajast 1950–60ndateni keskvõimu esindaja, kes valitses mingit piirkonda, linna v hõimu; tänapäeva Marokos ringkonnaülem

kamikaze [kamikadze] (jpn „jumalik tuul“ < kami + kaze tuul)
1. aj pärimuse järgi taifuun, mis 1274. ja 1281. a hävitas mongolite sõjaväe ja laevastiku, misjärel mongolid enam kunagi Jaapanit ei rünnanud
2. aj, sõj surmalendur (Jaapani lennuväes a-tel 1944–45 tegutsenud lendurid, kes lõhkeainelastis lennukiga rammisid vastase sihtmärke, teades, et hukkuvad koos lennukiga)
3. piltl külmavereline enesehävitaja

kamisaarid pl <kamis|`aar -aari -`aari 22e s> (pr camisards < oksitaani camiso särk) • aj talupojad ja linnakehvikud, kes XVIII s alguses Lõuna-Prantsusmaal tõusid üles feodaalkorra vastu

kandidaat <kandid|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld candidatus valgesse riietatu, Vana-Roomas riietusid riigiameti taotlejad valgesse toogasse < candidus lumivalge), lüh cand.
1. isik, kes on esitatud mingile kohale valimiseks v määramiseks, mingi organisatsiooni liikmete hulka vastuvõtmiseks jne
2. aj nõuk madalaim teaduskraad Nõukogude Liidus, mis anti pärast väitekirja kaitsmist

kanefoor <kanef|`oor -oori -`oori 22e s> (kr kanēphoros < kaneon korv + pherō kannan)
1. aj korvikandja, Muinas-Kreeka suursugune neitsi, kes jumalate auks korraldatud pidustustel kandis pühi esemeid
2. arhit, kunst korvi pea kohal hoidva tütarlapse kuju(tis)

kantonist <kanton|`ist -isti -`isti 22e s> (sks Kantonist < kanton) • aj Preisi XVIII s sõjaväekohuslane, kinnistatud väeteenistuseks oma ringkonna (kantoni) rügemendi juurde; Venemaal (kuni 1856. a-ni) soldati poeg, kes sündimisest peale kuulus sõjaväeametkonna käsutusse

kapitalist <kapital|`ist -isti -`isti 22e s> • maj majandusettevõttesse investeerija, kes annab ettevõtte rajamiseks v reorganiseerimiseks vajalikku kapitali, kapitaliomanik

kaplan <k`aplan -i 2e s> (sks Kaplan < keskld capellanus < capella, cappella väike kirik, kabel < capa, cappa rüü, peakate, kapuuts) relig
1. eriülesandega vaimulik, nt sõjaväekaplan, haiglakaplan
2. katoliku preester, kes teenib kabelis; abipreester

kaskadöör <kaskad|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr cascadeur) • trikimeister, filminäitleja, kes esineb tehniliselt v füüsiliselt eriti rasketes v eluohtlikes stseenides (hrl põhiosatäitja asemel)

kastraat <kastr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits castratus kohitsetud)
1. kastreeritu (inimene või loom); kohimees, vt ka eunuhh
2. muus, aj meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks enne murdeiga kastreeriti; kastraate kasutati soprani- ja aldilauljaina kuni XIX s alguseni kirikukoorides, XVII ja XVIII s ooperis

katafoor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< kata- + -foor) • lgv edasiviide; sõna v fraas, mis viitab tekstis sellele järgnevale sõnale v fraasile, nt see lauses See, kes tuli, oli isa. Vt ka anafoor

kataroob <katar|`oob -oobi -`oobi 22e s> (< kr katharos puhas + bios elu), katarobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr katharos puhas + biont) • biol organism, kes elab ainult väga puhtas, orgaaniliste reoainetega saastamata vees. Vastand saproob

keerid pl <k`eer keeri k`eeri 22e s> (kr Kēres) • müt Vana-Kreeka usundis õnnetuse- ja surmadeemonid, Nyxi (Öö) mustad lapsed, kes inimesi varitsevad ja surma viivad

kenotaaf <kenot|`aaf -aafi -`aafi 22e s> (< kr kenos tühi + taphos haud) • kalme v hauamärk, mis on püstitatud inimese mälestuseks, kes on maetud mujale v hukkunud kaugel

kindralkortermeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (< kindral-) • sõj, aj alates XVI s-st kõrgem staabiohvitser, kes juhatas maastikuluuret, vägede paigutamist ning majutamist, kaartide pidamist, kindlustustöid jm

klass <kl`ass klassi kl`assi 22e s> (< ld classis inimrühm, sõjavägi)
1. ühiste tunnustega objektide rühm, suurus- v väärtusrühm
2. ped ligikaudu ühesuguste teadmistega õpilasrühm, kes õpib sama õppekava alusel; kooli õpperuum
3. sotsiol ühiskonna suurim inimrühm, mille piiritlemisel tuginetakse inimeste majanduslikule seisundile, tööalale, haridusele vms
4. zool, bot hõimkonna ja seltsi vahepealne üksus süstemaatikas

kohort <koh|`ort -ordi -`orti 22e s> (ld cohors) • aj, sõj Vana-Rooma väeüksus, kümnendik leegioni (u 500 meest); sotsiol, stat inimrühm, kes on samal ajavahemikul läbi elanud mingi samalaadse sündmuse

kombatant <kombat|`ant -andi -`anti 22e s> (pr combattant võitleja) • sõj rahvusvahelises õiguses isik, kes kuulub relvajõududesse ja osaleb vahetult sõjategevuses

kommandiitor <kommand`iitor -i 2e s> , kommanditist <kommandit|`ist -isti -`isti 22e s> • maj kommandiitühingu liige, kes vastutab ettevõtte tegevuse eest sissemakstud kapitali ulatuses

konferansjee <konferansj`ee 26i s> (pr conférencier) • teadustaja, kontserdi v loengu juht; estraadinäitleja, kes teadustab humoorikalt ettekandeid ja esitab päevakajalisi satiirilisi vahepalu

konsument <konsum|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Konsument < ld consumere (lõpuni) ära tarvitama) • tarbija; biol organism, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toitub muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest, vastand produtsent

kontsertmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Konzertmeister) muus
1. esimene viiuldaja, esineb ka solistina ja asendas varem tarbe korral orkestrijuhti; suures sümfooniaorkestris iga keelpillirühma esimängija
2. pianist, kes abistab solisti osa õppimisel ja saadab teda esinemisel

koomik <koomik -u 2 s> (kr kōmikos) • teater koomilisi osi mängiv näitleja; isik, kes tajub ja toob esile olukordade lõbusaid külgi. Vastand traagik

koreeg <kor|`eeg -eegi -`eegi 22e s> (kr chorēgos < choros tants + hēgeomai juhtima) • aj Vana-Kreekas jõukas kodanik, kes aukohustusena organiseeris omal kulul kooride esinemisi pidustustel, eriti draamaetendustel

korrepetiitor <+ repet`iitor -i 2e s> (< kor- + repetiitor) • teater pianist, kes abistab koori, vokaalsoliste v tantsijaid partiide õppimisel

korrespondent <korrespond|`ent -endi -`enti 22e s> (keskld correspondens, gen correspondentis) • (ajalehe) kirjasaatja, kaastöö saatja; kirjavahetaja; maj ettevõtte ülesandel tehinguid sooritav isik
korrespondentkonto • maj panga konto, millel arvestatakse teise panga vm krediidiasutuse korraldusel ja arvel sooritatud tehinguid
korrespondentliige • kirjavahetajaliige, teadusühingu v -akadeemia liige, kes on valitud väljastpoolt, ka välismaalt

korübandid pl <korüb|`ant -andi -`anti 22e s> (kr korybantes) • müt Kreeka usundis deemonlikud olendid, viljakusjumalanna Kybele saatjad ning teenrid, kes metsiku tantsu ning lauluga teenisid jumalannat

kronism <kron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Kronos, Kreeka müt-s titaan, kes neelas alla oma lapsed) • zool lindude kannibalism

kräkker <kr`äkker -i 2e s> (ingl cracker) • info arvutimuukija, tehniliselt oskuslik häkker, kes kasutab oma teadmisi ja oskusi kaitstud andmetele ja ressurssidele volitamatuks juurdepääsuks

krüptosporiidid pl <+ spor|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< krüpto- + kr spora külv, seeme) • zool peiteoselised (Cryptosporidium), eosloomad, kes parasiteerivad nii inimese kui ka loomade organismis

kulak <kulak -u 2 s> (vn кулак rusikas < tat кул käsi) • aj bolševistliku ideoloogia järgi Venemaal, hiljem Nõukogude Liidus jõukas talunik, kes kuulus likvideerimisele v väljasaatmisele

kultuuriheeros <+ h`eeros -e 11~9 s> (< kultuur + heeros) • müt paljude rahvaste müt-s inimese- v loomakujuline muinaskangelane, esiisa, kes on pannud aluse rahva kultuurivarale ja ühiskonna institutsioonidele ning õpetanud inimesi koduloomi kasvatama, põldu harima, kombetalitusi täitma ja vaenlaste vastu sõdima

kultuurtreeger <+ tr`eeger -i 2e s> (sks Kulturträger kultuurikandja) • kultuurikandja, halvustav nimetus nende kohta, kes nagu oleksid vallutades kultuuri (1) levitanud

kuuria <k`uuria 1 s> (ld curia)
1. aj üks vanimaid rahvajaotusrühmi Vana-Roomas, ¹/₁₀ triibusest
2. Rooma senatihoone v senat; ka omavalitsusega linna senat
3. relig katoliku kiriku keskvalitsuse ametkondade üldnimetus
4. aj keskaegne tähtsamaist vasallidest koosnev nõukogu feodaali juures v feodaali poolt kokkukutsutud talupoegade koosolek
5. mõnes riigis seisusliku kuuluvuse v varalise seisundi järgi määratud valijad, kes saadavad oma esindajad parlamenti, vt ka kuriaalsüsteem

kvassia <kv`assia 1 s> , kvassiapuu <+ p`uu 26i s> (< pn Kwasi, Surinami neegerori, kes avastas taime raviomadused) • bot mõrupuu, troopilisest Ameerikast pärinev põõsaspuu (Quassia); puidu mõru ekstrakt on seedimist soodustav ravim ja taimekahjurite tõrjevahend

kvestor <kv`estor -i 2e s> (ld quaestor)
1. aj Vana-Rooma riigiametnik, kelle halduses oli riigikassa ja riigiarhiiv, provintsis rahandusasjad
2. Euroopa Parlamendi saadik, kes vastutab parlamendiliikmeid ja nende töötingimusi puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest

küborg <küborg -i 2e s> (ingl cyborg < küberneetiline + organism) • ulmetegelane, elektroonika ja elusolendi hübriid, vt ka robot, tehisintellekt; piltl inimene, kes kasutab oma füüsilise puude kompenseerimiseks mitmesuguseid tehnoloogilisi abivahendeid

lasciate ogni speranza voi ch’entrate [lašaate onji sper·antsa voi kentraate] (it) • jätke kõik lootus, teie, kes sisse astute (Dante Alighieri „Jumalikus komöödias“ raidkiri põrgu värava kohal)

le tiers état [lötj·erzet·a] (pr) • aj kolmas seisus (enne suurt Prantsuse revolutsiooni need, kes ei kuulunud aadel- ega vaimulikkonda)

leukaspid pl <leuk|`asp -aspi -`aspi 22e s> (kr leukaspides < leukos valge + aspis kilp) • aj, sõj Makedoonia faalanksi sõdurid, kes kandsid valgeks värvitud v valgeks pargitud nahkkilpe

leviaatan <levi`aatan -i 2e s> (hbr pn Livjathan) • relig vanas testamendis hiiglaslik mereelukas, kes kehastab kaost ja Jumala-vastast jõudu; piltl midagi koletislikku, hiigelsuurt

liinur <l`iinur -i 2e s> (< liin) • sõj sõjaväelane, kes tähistab paraadil lipukesega väeosade liikumisjoont ja üksuste vahemaad

litsentsiaat <litsentsi|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld licentiatus loaga varustatu)
1. aj keskajal õpetlane, kes oli eksami põhjal saanud õiguse ülikoolis loenguid pidada, aga polnud veel doktoriväitekirja kaitsnud
2. tänapäeval mõnes Euroopa riigis doktorist madalam teaduskraad (licentia docendi)
3. litsentsi kasutaja v ostja; litsentsilepingu pool, vt ka litsentsiaar

logokraatia <+ kr`aatia 1 s> (< kr logos mõistus, mõte + -kraatia) • juhtivtöötajate kiht, kes usub mingi universaalse võtme olemasolu, mis tagab kõigi majandusprobleemide lahendamise

mahajaana <mahajaana 16 s> (sanskr mahāyāna suur sõiduk) • relig budismi levinuim vool hinajaana kõrval; lähtub põhimõttest, et nirvaanasse võib jõuda mitte ainult munk, vaid ka lihtsurelik, kes püüdleb vaimse täiuslikkuse poole

mahdi <mahdi 16 s> (ar mahdī õigesti juhitud) • relig islami usujuht ja messias, kes pidavat Muhamedi töö lõpule viima; selle nime on endale võtnud mõned rahvusliku-usulise liikumise juhid

maiden horse [meid(ə)n hoo(r)ss] (ingl neitsihobune) • sport hobune, kes ei ole veel (võidujooksul) võitnud ühtki auhinda

makrofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< makro- + -faag)
1. biol selgroogsete veres jt kudedes esinev suur õgirakk
2. zool loom, kes toitub suuri toidupalu neelates. Vt ka mikrofaag

maraanid pl <mar|`aan -aani -`aani 22e s> (hisp marranos sead) • Hispaanias ja Portugalis XIV–XV s sunniviisil ristitud juudid (ka nende järeltulijad), kes pidasid salaja kinni oma endise usu kommetest ning kannatasid seetõttu inkvisitsiooni julma jälitamist; oli algselt pilkenimi

marginaal <margin|`aal -aali -`aali 22e s> (< marginaalne)
1. märkus raamatu valgel äärel, ääremärkus
2. kirj esseistika väikevorm, mõtiskleva iseloomuga lühikirjutis, mõttekild v kommentaar
3. maj protsentides väljendatavate intressimäärade vms määrade vahe; avansisumma, mille klient annab börsil tema ülesandeid täitvale maaklerile; tasemete vahe (nt hinna- v rentaablustasemetes); müügi- ja omahinna erinevus, ka hinnatäiend, juurdehindlus
4. marginaalne isik, kes kuulub korraga kahte v enamasse temale olulisse, omavahel mõneti vastuolulisse inimrühma v kultuuri; sageli sotsiaalse marginaalsuse seisundis olev, ühest ühiskonnakihist teise üle minev inimene

marksism <marks|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn K. Marx, Saksa majandusteadlane, 1818–83) • fil majanduslike, sotsiaalpoliitiliste ja filosoofiliste vaadete süsteem, mis propageeris ühiskonna seniste aluste põhjalikku muutmist; sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel rajaneva ekspluateerimiseta ühiskonnakorra

markšeider <m`arkš`eider -i 2e s> (sks Markscheider) • mäend kaevandusgeodeet, kes teeb mäetööstuslikke mõõtmisi

matadoor <matad|`oor -oori -`oori 22e s> (hisp matador < matar tapma) • espaada, härjavõitleja, kes annab härjale surmava hoobi

meistersingerid pl <meisters`inger -i 2e s> (sks sg Meistersinger meisterlaulik) • muus Saksa luuletajad-käsitöölised, kes XIV–XVI s moodustasid vastavaid kutseorganisatsioone, laulukoole, kus harrastati luulekunsti

menaadid pl <men|`aad -aadi -`aadi 22e s> (kr sg mainas, pl mainades hullunud) • müt Kreeka müt-s Dionysose kultuse pidustustel naised, kes veinist hullunult tormasid tantsiva jõuguna läbi metsade ja üle mägede. Vt ka bakhant

messianism <messian|`ism -ismi -`ismi 22e s> • relig religioonivorm, mis rajaneb usul messiasse, kes hävitab kurjuse ja rajab oma äravalitud rahvale üldise rahu- ja õiglusriigi; piltl oma ideede pealesurumine üldise hüvangu teenimise õigustusel

metroseksuaal <+ seksu|`aal -aali -`aali 22e s> (ingl metrosexual < metropolitan pealinna, suurlinna + heterosexual heteroseksuaal) • kõnek mees, kes pöörab suurt tähelepanu oma välimusele ning imagole ja elustiilile

mimesis [miimesis] (kr mimēsis kujutamine, jäljendamine) • fil esteetikas põhimõte, mille järgi tegelikkuse jäljendamine on üks kunstiloome olulisi printsiipe; mõiste võtsid kasutusele Platon ja Aristoteles, kes pidasid tegelikkuse idealiseerivat üldistust kunsti olemuseks ja eesmärgiks; kunst tegelikkuse võimalikult elutäpne kujutamine kirjanduses jt kunstides

minister <min`ist|er -ri 2e s> (< ld teenija, abitöötaja) • valitsuse liige, kes juhib mingit riigihalduse ala ja ministeeriumi, (portfellita ministril pole juhitavat ministeeriumi); mõnes riigis ka kõrge diplomaatilise esindaja ametinimetus

monofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< mono- + -faag) • zool ainutoiduline; loom, kes kogu elu v mingis arengujärgus sööb ainult ühesugust toitu

moolok <moolok -i 2e s> (< pn Moolok, vanaaja jumalus piiblis, kellele olevat inimesi, eriti lapsi ohvriks toodud)
1. ka müt julm küllastumatu jõud, kes nõuab pidevalt ohvreid
2. zool ogaline Austraalia sisalik (Moloch horridus)

moriskid pl <mor|`isk -iski -`iski 22e s> (hisp moriscos) • aj pärast rekonkista võitu (1492) Hispaaniasse jäänud maurid, kes võtsid vastu ristiusu, kuid säilitasid mõjuka rühmitisena oma keele ja kombed; 1609. a dekreedi alusel saadeti nad Hispaaniast välja, asusid elama Põhja-Aafrikasse jm

mudžtahiid <mudžtah|`iid -iidi -`iidi 22e s> (ar mujtahid) • relig islami usuteadlane ja jurist, kes tõlgendab koraani ja sunnat prohvetlikul inspiratsioonil põhineva isikliku arvamuse kohaselt

muezzin [mu˛ess·in] (ar), muessin <mu`essin -i 2e s> (pr muezzin < ar mu’addin < azzana palvusele kutsuma) • relig islami vaimulik, kes kuulutab minaretist rituaalse palvuse algust