[VSL] Võõrsõnade leksikon

akafist <ak´afist -i 2e s> (vn акафист < keskkr) • relig pikem ülistuslaul õigeusu liturgias

autokefaalne kirik (< keskkr autokephalos < auto- + kr kephalē pea) • relig iseseisev kirik, teisest samausulisest (katoliku) kirikust sõltumatu kirik

dragoman <dragoman -i 19 s> (sks Dragoman < pr drogman < keskkr dragoumanos < ar tarjumān tõlkija) • Idamaades diplomaatilise esinduse ja konsulaadi ametlik tõlk

epitrahheel <epitrahh|`eel -eeli -`eeli 22e s> (keskkr epitrachēlion < epi- + kr trachēlos kael) • relig teenistuspõll, õigeusu preestri liturgilise rüü osa. Vt ka stoola

hesühasm <hesüh|`asm -asmi -`asmi 22e s> (keskkr hēsychasmos < kr hēsychia vaikus, rahu, puhkus) • relig õigeusu askeetlik müstikasuund XIV s

hesühast <hesüh|`ast -asti -`asti 22e s> (keskkr hēsychastēs erak) • relig hesühasmi järgiv munk; hesühastid taotlesid jumaliku valguse nägemist erilise keskendumise abil

hierarhia <hier`arhia 1 s> (keskkr hierarchia < hierarh)
1. süsteemi eri tasandite järjestikune sõltuvus ülalt alla, kõrgemalt madalamale, üldiselt erilisele jne
2. ametiredel, ametite rida alluvuse ja alamalt kõrgemale siirdumise korras
3. relig vaimulikkond kirikuvõimu kandjana; katoliku vaimulike ametijärjestus
4. mat vahetu järjestus

ikonograafia <+ gr`aafia 1 s> (< keskkr eikonographia ikoonimaalimine < kr eikōn kuju, pilt + -graafia)
1. kunst kunstiteaduse haru, mis uurib kindla isiku v süžee (keskaegses kunstis usuteema) motiivide, sümbolite ja atribuutika kujutamise reeglistikku
2. relig pühapiltide ajaloo kirjeldamine

ikonoklast <+ kl`ast klasti kl`asti 22e s> (keskkr eikonoklastēs < kr eikōn kuju, pilt + klaō teen katki, purustan) • aj, relig pildipurustaja, pildirüüstaja VIII–IX s Bütsantsis, vastand ikonoduul

ikonolaatria <+ l`aatria 1 s> (keskkr eikonolatria < kr eikōn kuju, pilt + -laatria), ikonoduulia <ikonod`uulia 1 s> (< kr eikōn + douleia orjus, keskkr austamine, kummardamine) • relig pühapiltide austamine, pühakute piltide ees palvetamine

kaaviar <k`aaviar -i 19~2e s> (keskld caviarium, keskkr chabiari, vrd trg havyar) • kok toiduna kasutatav soolatud kalamari, eriti tuurlaste mari (must kaaviar) v lõhilaste mari (punane kaaviar)

kanonarh <kanon|`arh -arhi -`arhi 22e s> (keskkr kanonarchos) • relig õigeusu kirikus eeslugeja

katabaas <katab|`aas -aasi -`aasi 22e s> (keskkr katabasia < kr katabasis laskumine) • relig, muus õigeusu kirikus kaanoni lõpulaulu esitamise viis

kataster <kat`ast|er -ri 2e s> (sks Kataster < it catasto < keskkr katastichon märkmik, nimestik < kr kata stichon rea kaupa, rida realt) • maj, jur ametlik kinnisvarade, eriti maavalduste väärtuse v tulukuse register, nt maakataster, veekataster

martüroloogium <martürol`oogium -i 19~2e s> (keskld martyrologium < keskkr martyrologion) • relig katoliku märtrite, pühakute ja õndsate ning nende mälestuspäevade nimistu koos lühielulugudega. Vt ka menologion

melkiit <melk|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskkr melchitēs < süüria malkāyā kuningameelne < malkā kuningas) • relig Süüria vanima kristliku kiriku liige

menologion <menol´ogion -i 19 s> (keskkr mēnologion < kr mēn kuu + logos sõna, kõne, lugu) • relig õigeusu kirikus pühakute lühielulugude kogu kirikuaasta iga päeva jaoks. Vt ka martüroloogium

mesogastrium <+ g`astrium -i 19~2e s> (< meso- + kr gastēr kõht, magu) • anat keskkõht, keskkõhuala; maokinniti

monofüsiit <+ füs|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskkr monophysitēs < mono- + kr physis olemus, loomus) • relig Kristuses ühtainsat (jumalikku) loomust tunnistav usklik

monoteleet <+ tel|`eet -eedi -`eeti 22e s> (keskkr monothelētēs < mono- + kr thelēma tahe) • relig monoteletismi järgija

onkogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< keskkr onkos kasvaja < kr raskus + -geen) • biol, med (normaalse) raku pärilikkusaine geen, mis võib DNA kahjustumisel muutuda pahaloomulise kasvaja tekitajaks

onkogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< keskkr onkos kasvaja < kr raskus + -geenne) • biol, med kasvajaid tekitav
onkogeenne viirus • med viirus, mis raku genoomiga liitudes ning raku pärilikke omadusi muutes põhjustab kasvajaid

onkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keskkr onkos kasvaja < kr raskus + -loogia) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb kasvajate põhjusi, tekkemehhanismi, liigitust, diagnoosimist, ravi ja profülaktikat

onkootne <onk`oot|ne -se 2 adj> (< keskkr onkos kasvaja < kr raskus) • med tursega kaasnev, turse-

ortodoksne <ortod`oks|ne -se 2 adj> (keskkr orthodoxos õiget õpetust järgiv)
1. relig õigeusklik
2. ametlikult õigeks peetav
3. piltl kitsarinnaline

porfürogenneedid pl <porfürogenn|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< keskkr porphyrogennētos purpuris sündinud) • aj Ida-Rooma riigis printsid, kes olid sündinud isa võimuloleku ajal

protohierei <protohier`ei 26 s> (vn протоиерей < keskkr prōtoiereus < proto- + kr hiereus preester) • relig pea- e ülempreester õigeusu kirikus

rjassa <rjassa 16 s> (vn ряса < keskkr rhason mungarüü) • relig õigeusu vaimuliku pikk laiade varrukatega taljes ülerõivas

sakkos <s`akkos -e 11~9 s> (keskkr sakkos < kr jämedakoeline riie) • aj Bütsantsi keisri rüü; relig õigeusu piiskopi liturgiline rüü

stihaar <stih|`aar -aari -`aari 22e s> (vn стихарь < keskkr sticharion < kr stichē teatav tuunika < stix, stichos rida) • relig, tekst pikk sirge lõikega laiade varrukatega kirikurüü diakonitel; alumine riietus piiskoppidel ja preestritel

stihhiira <stihhiira 16 s> (vn стихира < keskkr pl stichēra < kr stichos rida, värss) • relig, muus teatavat tüüpi õigeusu kirikulaul

tropaar <trop|`aar -aari -`aari 22e s> (vn тропарь < keskkr troparion < kr tropos viis, laad) • relig pealaul, korduv laul õigeusu jumalateenistusel, mis avab selle sündmuse v tähtpäeva olemuse, millele teenistus on pühendatud