[VSL] Võõrsõnade leksikon

aatrium <`aatrium -i 19~2e s> (ld atrium)
1. arhit Vana-Rooma elamu pearuum laeavaga, millest vihmavesi voolas põrandas olevasse basseini; elamu sammaskäiguga ümbritsetud haljastatud siseõu; basilikaalse kiriku kaevuga eesõu; sammaskäiguga ümbritsetud siseõu v -aed
2. anat (südame)koda

akriibia <akr`iibia 1 s> (kr akribeia rangus, täpsus) • relig ortodokssest seisukohast lähtuv kirikuküsimuste lahendamise põhimõte, mille kohaselt rakendatakse kiriku liikme suhtes kirikudistsipliini nõudmisi kogu nende ranguses, ilma mööndusteta. Vastand oikonomia

albilane <albila|ne -se -st 12 s> (< pn) • aj Albi linna järgi nime saanud usulises liikumises osaleja XII-XIII s Lõuna-Prantsusmaal; albilased astusid avalikult välja kirikliku maavalduse, katoliku kiriku surve ja paavsti vastu. Vt ka katar

anagnost <+ gn`ost gnosti gn`osti 22e s> (kr anagnōstēs) • relig eeslugeja õigeusu kiriku jumalateenistusel

anglikaan <anglik|`aan -aani -`aani 22e s> (< keskld Anglicanus inglise) • relig anglikaani kiriku liige, anglikaaniusuline

anglikanism <anglikan|`ism -ismi -`ismi 22e s> • relig anglokatoliiklus; rituaalsust pooldav suund anglikaani kiriku nn kõrgkiriklikus voolus

antiklerikaalne <+ klerik`aal|ne -se 2 adj> (< anti- + klerikaalne) • pol klerikalismivastane, kiriku ja vaimulike eesõigusi eitav

apostoolikud pl <apostoolik -u 2 s> (< apostel) • aj apostelvennad ja õed, usuvool Põhja-Itaalias XIII–XIV s, nõudis kiriku tagasipöördumist apostelliku lihtsuse juurde

autodafee <autodaf`ee 26i s> (port auto-da-fé usuakt) • aj inkvisitsiooni- e ketserikohtu otsuste avalik väljakuulutamine ühes täidesaatmisega, nt surmamõistetu põletamine tuleriidal; oli kasut pms Hispaanias ja Portugalis XV–XVIII s isikute suhtes, kes astusid välja katoliku kiriku ja feodaalkorra vastu

basiilika <basiilika 1 s> (ld basilica < kr basilikē stoa kuningakoda) • arhit piklik täisnurkne poolümaralt lõppev saalhoone; Vana-Kreekas ja Roomas kasutusel turu- ja kohtuhoonena; IV s kujunes varakristliku kiriku peatüübiks (jaotatud kahe v nelja sambareaga kolmeks v viieks lööviks)

bogdogeegen <bogdog`eegen -i 2e s> (mongoli богд гэгээн < богд püha, ülim + гэгээн valge, valgustatud), bogdohagaan <bogdohag|`aan -aani -`aani 22e s> (mongoli богд хаан < богд püha, ülim + хаан valitseja, khaan) • aj, relig lamaistliku kiriku pea Mongoolias 1641–1924

dissident <dissid|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits dissidens mittenõustuv, teisiti mõtlev)
1. aj muu-usuline, lahkusuline, isik, kes kaldub valitseva kiriku dogmadest kõrvale
2. teisitimõtleja, kehtiva võimu eitaja ja selle vastu võitleja

doctor ecclesiae [doktor ekleesie] (ld kirikuõpetaja) • relig katoliku kiriku aunimetus püha elu v õpetusega silma paistnud liikmele

dogma <dogma 16 s> (kr arvamus, otsus) • fil õpetuslause, mida peetakse tõeks ilma tõestamata; relig Jumala ilmutatud ja kiriku poolt defineeritud õpetuslause; piltl vääramatu tõena võetav ja jäigalt järgitav seisukoht (nt poliitikas, teaduses)

duhhoboor <duhhob|`oor -oori -`oori 22e s> (vn духобор vaimuvõitleja) • relig Venemaal XVIII s tekkinud usuliikumises osaleja; duhhoboorid hülgasid õigeusu kiriku välise kombestiku

episkopaalkirik <+ kirik -u 2 s> (< episkopaalne) • relig anglikaani kiriku haru USA-s

epitaaf <epit|`aaf -aafi -`aafi 22e s> (< kr epitaphios haua-, matuse- < epi- + kr taphos haud) • hauakiri v hauakirjaga mälestussammas; surnu mälestustahvel (kiriku seinal); kirj kellegi mälestuseks kirjutatud lühiluuletus; aj pidulik leinakõne Vana-Kreekas

etnarh <etn|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr ethnarchēs) • aj Rooma ülemvõimu ajal kohalik valitseja Süürias ja Palestiinas; relig (õigeusu kiriku) Konstantinoopoli patriarhi mitteametlik nimetus; alates XVI s-st Küprose peapiiskopi ametinimetus

evangelist <evangel|`ist -isti -`isti 22e s> relig
1. evangeeliumi koostaja (apostlid Matteus, Markus, Luukas ja Johannes)
2. evangeeliumi kuulutaja, evangeelse kiriku esindaja

feriae [feerie] (ld pl) • aj pühad ja puhkepäevad Vana-Roomas; relig katoliku kiriku kalendris kõik nädalapäevad peale laupäeva ja pühapäeva

gallikanism <gallikan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld Gallicanus Galliast pärinev, Galliasse puutuv) • aj kirikupoliitiline vool Prantsusmaal XIII–XVIII s, taotles Prantsuse kuningavõimu ja vaimulikkonna (gallikaani kiriku) huvides paavstivõimu piiramist jm eriõigusi

gregoriaanlane <gregori`aanla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Gregorius Valgustaja, esimene Armeenia patriarh, u 257 – u 331) • relig Armeenia kiriku liige

hagioskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr hagios püha + kr skopeō vaatan) • aj, arhit väike avaus keskaegse kiriku välisseinas, mis võimaldas vaadet peaaltarile ja reliikviatele ka neile, kes mingil põhjusel kirikusse ei pääsenud (nt pidalitõbised)

imprimatur [imprimaatur] (ld), lüh imp., impr. trük
1. trükitagu, võib trükkida; pärast korrektuuri autori, toimetaja vm antav trükiluba; tsensori trükiluba
2. relig katoliku kiriku ametlik kinnitus, et teos ei ole vastuolus kiriku õpetusega

index librorum prohibitorum [indeks libroorum prohibitoorum] (ld keelatud raamatute nimestik) • aj katoliku kiriku keelatud raamatute nimistu (1559–1966)

indulgents <indulg|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld indulgentia leebus, armulikkus) • aj, relig katoliku kiriku ajaliku patukaristuse amnestia; kõnek patukustutus
indulgentsikiri • relig kirjalik indulgents, mida katoliku kirik andis kirikule osutatud teenete (ka annetuste) eest; kõnek patukustutuskiri

inkardinatsioon <inkardinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld incardinatio < cardo kindla kiriku vaimulikkond < ld (ukse)hing) • relig katoliku kleerikute kohustuslik kuulumine vennas- v piiskopkonda

interjöör <interj|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr intérieur < ld interior sisemine)
1. sisemus, siseruum; siseruumi kujundus (mööbliga v ilma)
2. kunst (toa, maja, kiriku jne) sisevaadet kujutav maal, joonistus vm
3. anat loomade sisemine (anatoomiline ja histoloogiline) ehitus. Vastand eksterjöör

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

jakobiit <jakob|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld Iacobita < ld pn Iacob(us), mehenimi)
1. aj Inglismaalt 1688. a pagendatud kuninga James II Stuarti (ladina keeles Jacobus) ja temast põlvnevate Stuartite soo trooninõudlejate poolehoidja Inglis- ja Šotimaal XVII–XVIII s
2. relig Süüria monofüsiitliku kiriku liige (nimetuse saanud Edessa piiskopi Jakob Baraddai (surn 578) järgi)

kalvinist <kalvin|`ist -isti -`isti 22e s> • relig kalvinismi järgija, kalvinistliku kiriku liige

kanooniline <kanoonili|ne -se -st 12 adj> (ld canonicus) • relig kaanoniga (2) määratud, kiriklikele juhtnööridele vastav; piltl eeskujuks võetav, juhtnöörina v normina kehtiv
kanooniline iga • relig katoliku kirikus nõutav iga pühitsusastme saamiseks; piltl vanadusest põhjustatud sugulise huvi puudumine
kanooniline protsess • relig katoliku kiriku kohtumenetlus; seda sätestavate normide kogum
kanooniline õigus • relig, jur katoliku kirikus kehtivate seaduste kogum, kirikuõigus

kantileen <kantil|`een -eeni -`eeni 22e s> (ld cantilena laul, leelutus) muus
1. keskaegne lüroeepiline ühehäälne laul
2. laulev, meloodiline osa (instrumentaal)heliteoses
3. XIII-XV s mitmehäälne heliteos, kus ülemist häält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti pillidega
4. katoliku kiriku liturgia meloodiline osa

kantor <k`antor -i 2e s> , kanter <k`ant|er -ri 2e s> (ld cantor laulja) • muus, relig keskajal kirikulaulja; XVI s-st kiriku-lauluõpetaja koolis, kiriku eeslaulja ja koori juhataja; köster; uuemal ajal suure kiriku muusik

kapell1 <kap|`ell -elli -`elli 22e s> (it cappella väike kirik, kabel < keskld dem capella, cappella < capa, cappa rüü, peakate, kapuuts) • muus algselt kiriku laulukoor, hiljem üldse koor (vt ka a cappella); nüüdisajal erikoosseisuga puhkpilliorkester v instrumentaalansambel. Vt ka kapellmeister

kariljon <kar`iljon -i 2e s> (pr carillon kiriku kellamäng) • muus täpselt häälestatud kelladekogu, mis erimehhanismi abil mängib teatavat muusikapala

katolitsism <katolits|`ism -ismi -`ismi 22e s> , katoliiklus <katol`iiklus -e 11~9 s> (< kr katholikos üldine, kõikne) • relig kristluse levinuim usutunnistus; roomakatoliku kiriku õpetus ja kirikukorraldus; formeerus lõplikult 1054. a, mil kristlus lõhenes roomakatoliku ja õigeusu kirikuks. Vt ka katoliiklik

ketserlus <k`etserlus -e 11 s> (< ketser), hereesia <her`eesia 1 s> (kr hairesis võtmine, valimine, koolkond, uskkond) • relig kiriku õpetusest kõrvalekalduv ristiusukäsitus, üldtunnustatud dogmade v üldiselt kehtivate arvamuste eitamine

konkordaat <konkord|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld concordatum < ld concordo kokku leppima) • relig leping katoliku kiriku ja mõne riigi vahel kiriku ja riigi vahekorra reguleerimiseks

koor <k`oor koori k`oori 22e s> (kr choros tants, tantsutrupp, laulukoor)
1. muus lauljate kollektiiv; selle poolt esitatava muusikalise lavateose osa
2. arhit kiriku peaaltarit ümbritsev ruum koos kirikupinkidega liturgilise tunnipalve pidamiseks
3. kõnek kiriku altarivastases osas ja külgedel asetsev rõdu, oreliväär, empoor

kopt <k`opt kopti k`opti 22e s> (uusld Coptus < ar qubt < kr Aigyptioi egiptlased) • relig kopti kiriku liige, vanaegiptlaste ristiusu järglane Egiptuses

krüpt <kr`üpt krüpti kr`üpti 22e s> (kr kryptē)
1. maa-alune koobaskäik antiikajal
2. kiriku maa-alune võlvkäik, maa-alune kabel v matusepaik, reliikviate hoiukoht kiriku koori all keskajal
3. anat väike süvend, limaskesta torujas sissesopistis

kuriaal <kuri|`aal -aali -`aali 22e s> (ld curialis) • aj Rooma keisririigi ajal eesõigustatud linnakodanik, provintsi senati liige; relig katoliku kiriku keskvalitsuse (kuuria) ametnik

kuuria <k`uuria 1 s> (ld curia)
1. aj üks vanimaid rahvajaotusrühmi Vana-Roomas, ¹/₁₀ triibusest
2. Rooma senatihoone v senat; ka omavalitsusega linna senat
3. relig katoliku kiriku keskvalitsuse ametkondade üldnimetus
4. aj keskaegne tähtsamaist vasallidest koosnev nõukogu feodaali juures v feodaali poolt kokkukutsutud talupoegade koosolek
5. mõnes riigis seisusliku kuuluvuse v varalise seisundi järgi määratud valijad, kes saadavad oma esindajad parlamenti, vt ka kuriaalsüsteem

küberneetika <küberneetika 1 s> (ingl cybernetics < kr kybernētēs tüürimees, juht)
1. teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise üldistest seaduspärasustest
2. relig kirikuvalitsemisõpetus, protestantliku usuteaduse haru, mis käsitleb kiriku kui ühiskondliku institutsiooni korraldust ja valitsemiskorda, selle korra tekkimist ja kujunemist

liturgia <lit`urgia 1 s> (kr leiturgia avalik teenistus) • aj Vana-Kreekas jõukamailt kodanikelt nõutud kohustused riigi heaks rahas v teenustes; relig laiemas tähenduses: teatud kirikus v uskkonnas kasutatavad jumalateenistuse rituaalid ja kord; kitsamas tähenduses: õigeusu kirikus armulauateenistus; katoliku kiriku autoriseeritud jumalateenistuste koondnimetus; protestantlikus kirikus jumalateenistuse osa, mis koosneb vaimuliku ja koguduse vaheldumisi lauldud v räägitud tekstidest

luterlane <luterla|ne -se -st 12 s> • relig luterluse järgija, luteri usku inimene, luteri kiriku liige

melkiit <melk|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskkr melchitēs < süüria malkāyā kuningameelne < malkā kuningas) • relig Süüria vanima kristliku kiriku liige

mennoniit <mennon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Menno Simons, Hollandi preester, u 1496–1561) • relig XV s asut anabaptistliku kiriku liige; mennoniidid eitavad sõjaväeteenistust, riigiameteid ja kiriklikku hierarhiat

metropoliit <metropol|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr mētropolitēs < metropol)
1. aj pealinna piiskop
2. relig õigeusu kiriku peapiiskopi ametinimetus
3. relig katoliku kirikuprovintsi esipiiskopi ametinimetus

mormoon <morm|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< pn „Mormoni raamat“) • relig nn viimsepäevapühak, 1830. a Ameerikas tekkinud nn mormooni kiriku, ametliku nimetusega Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (Church of Jesus Christ of Latter Day Saints) liige, kelle pühakirjaks on Joseph Smithi välja antud (suuresti piiblile toetuv) „Mormoni raamat“

narteks <narteks -i 2e s> (kr narthēx vaiguputk, karbike) • arhit lahtine avar eeskoda pms varakristliku basiilika v bütsantsi kiriku peasissekäigu ees. Vt ka portikus

nomokaanon <nomok`aanon -i 2e s> (< kr nomos seadus + kanōn mõõdupuu, reegel) • relig õigeusu kiriku seaduste, määruste ja juhiste kogu

novatsiaan <novatsi|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Novatianus) • aj vastupaavst Novatianuse (u 200–258) pooldaja, kes keeldus usust taganenuid kiriku osadusse tagasi võtmast

paavst <p`aavst paavsti p`aavsti 22e s> (keskalamsks pāwest < ld papa „isa“) • relig katoliku kiriku pea

patriarh <patri|`arh -arhi -`arhi 22e s> (ld patriarcha < kr patriarchēs esiisa)
1. esiisa, sugukonna vanem
2. relig õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik
3. relig mõningate katoliku piiskoppide aunimetus
4. piltl kollektiivi, eriala vm kõige vanem ja auväärsem isik

patroon <patr|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld patronus)
1. aj Vana-Roomas isik, kel oli teise suhtes kaitsja v hooldaja õigusi: kliendi (1) kaitseisand v vabastatud orja endine omanik, kaitsja v volinik kohtus
2. relig (inimese, ameti, kiriku jne) kaitsepühak
3. jur patronaadiõiguse omaja kiriku suhtes
4. kõrge kaitsja, soosija, eestkostja

pelagianism <pelagian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Pelagius) • relig teoloogiline moraaliõpetus, mille rajas Iiri munk Pelagius (u 360–418); rõhutas inimese tahtevabadust ja loomupärast headust, mille abil võib vältida pattu ja saavutada lunastust kiriku abitagi; levis Vahemere maadel ja Kartaagos, tunnistati 431. a Efesose kirikukogul ketserluseks

placet [platset] (ld meeldib, kõlbab, on hea) • relig katoliku kiriku õiguses kõrgema ametikandja nõusoleku vormel seaduse v määruse kehtestamiseks; poolthääletamisel kasutatav vormel; jaa-hääl kirikukogul

pogost <pog|`ost -osti -`osti 22e s> (vn погост) • aj keskaegne Vene külakogukondadest koosnev haldus- ja maksustuspiirkond (eriti Loode-Venemaal) ja selle keskus (hrl kiriku ning kalmistu juures); külakalmistu

prelaat <prel|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld praelatus ette pandu, eelistatu) • relig katoliku (ka anglikaani ning mõne maa luteri) kiriku kõrgem vaimulik; paavsti poolt vaimulikele antav aunimetus

presbüteerium <presbüt`eerium -i 19~2e s> (keskld presbyterium < kr presbyterion)
1. relig kirikuvanemate (presbüteride) kogu; nende kogunemisruum
2. arhit altariruum kiriku apsiidis

presbüterlane <presbüterla|ne -se -st 12 s> , presbüteriaan <presbüteri|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr presbyteros vanem) • relig anglosaksi maades levinud kalvinistliku kiriku (asut XVI s Šotimaal) liige, kes tunnustab koguduse elu juhtivaks organiks valitavat vanematekogu, kuhu kuulub ka ilmikliikmeid; presbüterlased ei tunnusta piiskoppide võimu

priimas1 <priimas -e 9 s> (ld primas parim, tähtsaim < primus esimene) • relig anglikaani kiriku esipiiskopi aunimetus; mõnede katoliku peapiiskoppide aunimetus; endisaegne piiskopkonna ülemvaimulik

protestant <protest|`ant -andi -`anti 22e s> • relig protestantismi pooldaja, luteri vm reformitud kiriku liige

protodiakon <+ d`iakon -i 2e s> (< proto- + diakon) • relig õigeusu kiriku vanemdiakon

provintsiaalsinod <+ sinod -i 2e s> (< provintsiaalne + sinod), provintsiaalkolleegium <+ koll`eegium -i 19~2e s> (< provintsiaalne + kolleegium) • aj, relig Eestimaal 1627, Liivimaal u 1631 asut kristlike kirikute valitsemisorgan (a-st 1919 tegutsevad Eestis luteri kiriku praostkonnasinodid)

raskoll <rask|`oll -olli -`olli 22e s> (vn раскол) • relig usuline liikumine Venemaal XVII s keskpaiku, mis tõi kaasa vene õigeusu kiriku lõhenemise ja nn vanausuliste tekke

reformatsioon <reformatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld reformatio uuendus, muudatus) • aj, relig usupuhastus, kiriku uuenemist taotlenud liikumine Euroopas XVI s; põhjustas protestantismi tekke, sellest arenes omakorda mitu usuvoolu (luterlus, kalvinism); sisuliselt algas reformatsioon 1517. a, kui M. Luther vastustas indulgentside müüki

retaabel <ret`aab|el -li 2e s> (pr retable < keskld retrotabulum < ld retro taga + tabula (pildi)tahvel) • arhit, kunst kiriku altaripealmik; altaritagune ehissein v altarimaal koos raamiga

sakrament <sakram|`ent -endi -`enti 22e s> (ld sacramentum truudusvanne) • relig ristiusus Kristuse seatud püha talitus, mille kaudu usklik saab osa Jumala armust (ristimine, kinnitamine, armulaud, meeleparandus, haigete salvimine, vaimulik seisus, abielu)
sakramendiorv • arhit nišš kiriku seinas, kus säilitatakse pühitsetud armulaualeiba

sakristei <sakrist`ei 26 s> (sks Sakristei < keskld sacristia < ld sacer püha) • arhit, relig käärkamber, kiriku kõrvalruum vaimuliku ametitoimingute tarvis ja jumalateenistuseks vajalike esemete hoidmiseks

sekularisatsioon <sekularisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< sekulariseerima) • kirikuomandi ja -õiguste võõrandamine; relig vaimuelu ilmalikustumine, religiooni ja kiriku mõjust eemaldumine

sepulcrum [sep·ulkrum] (ld matmispaik; hauaküngas; hauamärk) • relig katoliku kiriku altarilauda tehtud süvend reliikvia säilitamiseks

sobor <sob´or -i 19 s> (vn собор)
1. relig peakirik, toomkirik Venemaal
2. aj kiriku- v riigitegelaste koosolek Venemaal XVI–XVII s riigi tähtsamate asjade arutamiseks

sola Scriptura [soola skriptuura] (ld) • relig ainult pühakiri (luteri kiriku põhiprintsiipe)

Te Deum laudamus [tee de˛um laudaamus] (ld Sind, Issand, kiidame) • relig, muus IV s-st pärit vaimulik hümn, mida lauldakse missal (1) suurtel pühadel ja tähtsate sündmuste puhul tänulauluna; kasut ka anglikaani kiriku liturgias

transept <trans|`ept -epti -`epti 22e s> (< trans- + ld saeptum tara, aed) • arhit ristlööv, risthoone, kiriku pikihoonet risti läbiv osa; võib olla ühe- v mitmelööviline. Vt ka basiilika

troop <tr`oop troobi tr`oopi 22e s> (< kr tropos pööre, viis, laad)
1. kirj kõnekujund: sõna v väljendi kasutamine ülekantud tähenduses
2. muus, aj keskaegne kirikumuusika žanr, kiriku liturgiatekstidesse kiilutud uued lauluosad

tsesaropapism <tsesaropap|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr + keskld papa paavst) • pol keiserpaavstlus, riigi ja kiriku vahekord, kus ilmalik valitseja on ühtlasi kirikuelu juht (nt Bütsantsis, Tsaari-Venemaal, Inglismaal). Vastand ultramontanism

urbonüüm <urbon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< ld urbs linn + -onüüm) • lgv linnasisese objekti (kiriku, silla, tänava, väljaku jne) nimi

valdeslane <valdesla|ne -se -st 12 s> (< pn P. Valdès (Vaudès), liikumise algataja) relig
1. XII s Lõuna-Prantsusmaal tekkinud askeetilises usuliikumises osaleja
2. valdeslaste liikumise pinnal kujunenud kiriku liige

votiiv <vot|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld votivus pühendatud, tõotatud < votum tõotus, tõotuspalve, pühendkink) • aj pühendand v -kink, mingi ese, mis annetati jumalale tänu- v vandetõotuse märgiks. Vt ka ex voto
votiivlaev • merehädast pääsemise puhul kultushoonele (nt kirikule) kingitud ja seal nähtavale kohale paigutatud (vahel stiliseeritud) laevamudel
votiivküünal • palve-, kiriku-, pühendusküünal