[VSL] Võõrsõnade leksikon

agada [agadaa] (< aramea lugu, legend), hagada [hagadaa] (< hbr lugu, jutustamine) relig
1. jutustavad jm seadusandlusevälised tekstiosad rabiinlikus kirjanduses, eriti talmudis ja midrašis, vastand halaha
2. paasapühade legendi ja rituaali sisaldava raamatu nimetus juudi traditsioonis

akademism <akadem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< akadeemia)
1. kindlaksmääratud traditsioone dogmaatiliselt järgiv ainekäsitlus teaduses, kirjanduses, kunstis, muusikas jm
2. kunst XVII–XIX s kunstisuund, mis järgis antiikaja ja renessansi eeskujusid

allegooria <alleg`ooria 1 s> (kr allēgoria < allos teine + agoreuō räägin, ütlen) • kunst, kirj mõistupilt, mõistukuju, abstraktne mõiste piltlikul kujul (kirjanduses, kujutavas kunstis), nt surm vikatimehena

anglist <angl|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld pn Anglia, Inglismaa) • lgv inglise filoloog, inglise keele, kirjanduse ja kultuuri uurija v õpetaja; ka selle ala üliõpilane

avangardism <avangard|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr avant-gardisme < avangard) • kunst, kirj, muus mitme XX s kunstisuuna üldnimetus, modernismi äärmuslik väljendusvorm, ka kirjanduses ja muusikas eksperimenteeriv, tavalisi väljendusvahendeid hülgav ja uutele väljendusvormidele teed rajav suund

baironism <bairon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn) • kirj Inglise kirjanikust G. G. Byronist alguse saanud kirjandusvool XIX s

barokk <bar|`okk -oki -`okki 22e s> (pr baroque < port barroco korrapäratu kujuga pärl), barokkstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> • kunst, kirj, muus XVI s lõpus Itaalia hilisrenessansist võrsunud ja XVII s keskpaigani Euroopas valitsenud kunstistiil (ehituskunstis, kujutavas kunstis, kirjanduses ja muusikas), mida iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistusmotiivide kuhjamine, maalilisus, valguse ja varju kontrastimine

bhakti <bhakti 16 s> (sanskr pühendumine, jagamine) relig
1. hinduismis ja sikhide õpetuses üks isiksuse vabanemise ja jumalaga ühinemise teedest, asetab pearõhu armastusele isikulise jumala (hrl Višnu, Šiva v Devi) vastu
2. vool India kirjanduses ja religioonis, tekkis IV–V s, pms XII s-st arenes rahvaliikumiseks, mis eitas kastikorda ja võrdsusetust

bibliograafia <+ gr`aafia 1 s> (< biblio- + -graafia)
1. esialgu käsikirjade kirjutamine, hiljem raamatute kirjeldamine; tänapäeval teadusharu, mis käsitleb trükiste (ka käsikirjade, mikrokoopiate, heliplaatide jm) loendite, nimestike v ülevaadete koostamise meetodeid ja viise; bibliograafia ülesandeisse kuulub trükiste registreerimine üksikuil teadusaladel, teatud teemal jne, samuti trükiste kirjeldamine ja hindamine
2. kirjanduse nimestik, raamatute, ajakirjade ja kirjutiste loend ühes põhiandmetega (ilmumiskoht ja -aasta, kirjastus jm)

biidermeier <biidermeier -i 2e s> (< pn Gottlieb Biedermeier, 1855–57 ilmunud paroodialuuletuste autorite pseudonüüm) • algselt irooniline nimetus väikekodanluse elustiili ja -hoiaku kohta XIX s 1. poolel eeskätt Saksamaal, emantsipeerunud kodanluse eluhoiak
biidermeierstiil • mugavpraktiline stiil sise-, mööbli- ja rõivakujunduses; kunst, kirj kirjanduse ja maalikunsti suund eeskätt Saksamaal XIX s 1. poolel

biobibliograafia <+ gr`aafia 1 s> (< bio- + bibliograafia) • bibl personaalbibliograafia, bibliograafia liik, mis peale autori teoste loendi pakub andmeid autori ja tema teoste kohta ilmunud kirjandusest

biokosmism <+ kosm|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< bio- + kosmism) • fil Vene filosoofias ja kirjanduses viljeldud suund 1920ndatel, taotles isiksuse ja loominguvabaduse piiramatut avardamist

braahmanad pl <br`aahmana 1 s> (sanskr brāhmaṇa preesterlik) • aj, relig rühm Vana-India kirjanduse teoseid, brahmanismi pühad raamatud VIII–V s-st eKr, mis täiendavad vedasid ja sisaldavad veda usundi rituaalide kirjeldusi ja tõlgendusi

bulvar <b`ulvar -i 2e s> (pr boulevard < holl bolwerk muldkindlustus) • algselt: linna kindlustusvall ja sellele rajatud tänav jõe v mere kaldal; lai tänav, puiestee
bulvarikirjandus • kirj tõsisema sisu ja kunstitaotluseta kirjanduse üldnimetus

burlesk <burl|`esk -eski -`eski 22e s> (pr burlesque < it burla nali)
1. kirj jant, pilkelugu, millegi liialdatult kentsakas, jämekoomiline v pilkavalt järeleaimav kujutus (kirjanduses, laval)
2. muus humoristlikku laadi lühike instrumentaalpala
3. tants sensuaalses võtmes esitatud tantsuline lava-show, vt ka striptiis

cancionero [kansjoneero] (hisp, port laulude raamat) • kirj Hispaania ja Portugali kirjanduses paljude autorite (ka anonüümseid) luuletusi sisaldav antoloogia

dadaism <dada|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr dadaïsme < dada lastekeeles: (mängu)hobu, juhuslikult valitud termin) • kunst, kirj, teater avangardistlik suund kirjanduses, kujutavas ja teatrikunstis, tekkis a-tel 1915–16 Lääne-Euroopas; dadaismi taotluseks oli kunstniku täielik vabadus ja publiku šokeerimine; sulandus 1920ndate alguses sürrealismi ning avaldas hiljem mõju happening’i, bodyart’i, popkunsti ja kontseptuaalse kunsti kujunemisele

dastaan <dast|`aan -aani -`aani 22e s> (prs) • kirj Idamaade kirjanduse ja folkloori žanr, hrl muinasjuttude, legendide jm töötlus värsis v proosas

dekadent <dekad|`ent -endi -`enti 22e s> • dekadentsi esindaja kirjanduses ja kunstis

dialoog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (kr dialogos) • kahekõne, kahe v enama isiku kõne; kasut näitekirjanduses, raadiosaadetes jm, vanaajal ka filosoofilises käsitluses; sellises vormis kirjutatud kirjandusteos. Vt ka monoloog, triloog

donžuan <donžuan -i 19 s> (< pn don Juan, Hispaania kirjanduses esinenud tegelaskuju) • egoistlik nautleja ja võrgutaja, naistekütt, seelikukütt

eksistentsialism <eksistentsial|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fil olemise filosoofia, suund filosoofias ja kirjanduses, lähtub indiviidi sisemisest minaeksistentsist ja tegelikkuse lõhestumisest teadvuse ja asjade sfääris; eeldab, et eksistents eelneb olemusele, st inimene on see, kelleks ta end ise teeb

eksotism <eksot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< eksootika)
1. lgv mõne teise rahvaga seotud, meil haruldane keelend, nt gusli, joig, sabat
2. kaugetelt maadelt v võõraste rahvaste juurest pärit nähtus nt kunstis v kirjanduses

ekspressionism <ekspression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr expressionnisme < expression väljendus, ilme < ld expressio väljendusrikkus) • kunst, kirj, muus vool Euroopa kujutavas kunstis, kirjanduses, muusikas ning lava- ja filmikunstis XX s; seadis esikohale kunstnikust enesest lähtuva idee ja tema elamuste väljendamise eksalteeritud, paatoslikus, fantastiliselt liialdatud kujunditega stiilis

eruditsioon <eruditsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld eruditio) • sügav õpetatus, teaduslik haritus, paljulugemus, mingi ala kirjanduse põhjalik tundmine; teadmised mingil teadusalal

eufuism <eufu|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl euphuism < pn Euphues, J. Lyly (XVI s) kahe romaani nimikangelane) • kirj peenutsev ja maneerlik stiil Inglise kõrgrenessansi kirjanduses (barokkstiili Inglise variant)

fablioo <fabli`oo 26i s> (pr fabliau < ld fabula jutt, valm) • kirj rahvanaljandil põhinev värssjutustus keskaja Prantsuse kirjanduses. Vt ka fatseetia, švank

filoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (< kr philologos kirjanduse- v õpetatusearmastaja < filo- + logos kõne, õpetus) • lgv filoloogia eriteadlane

filoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr philologia kirjanduse- v õpetatusearmastus < filo- + -loogia) • keele-, kirjandus- ja rahvaluuleteadus

gaseel <gas|`eel -eeli -`eeli 22e s> (ar ghazal armusõnad, flirt) • kirj lüüriline luuletus Idamaade kirjanduses, koosneb 5–12 beidist

germanist <german|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloog, germaani keelte (saksa, rootsi, taani, norra, islandi, hollandi, flaami jt) v germaani rahvaste kultuuri ja kirjanduse uurija

gongorism <gongor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn L. de Góngora y Argote, Hispaania luuletaja, 1561–1627), kultism <kult|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr cultisme < hisp culteranismo < cultismo ladinapäraste sõnade tarvitamine < ld perf partits cultus haritud) • aj, kirj toretsevalt keeruka väljenduslaadiga barokkluule vool XVII s Hispaania kirjanduses

gradus ad Parnassum [gradus ad parn·assum] (ld) • sammud (v samm) Parnassosele (v parnassile), sage muusika, kirjanduse vm õpperaamatute pealkiri; noore kunstniku, muusiku jne (esimesed) avalikud ülesastumised

grisett <gris|`ett -eti -`etti 22e s> (pr grisette odav hall riie) • vabade elukommetega noore linnaneiu (õmblejanna, müüjatari jne) tüüp Prantsuse kirjanduses

halaha [halahhaa] (hbr minemine, seadus) • relig seadusandlik tekstiosa rabiinlikus kirjanduses, eriti mišnas. Vastand agada (1)

hamsa <hamsa 16 s> (ar viis) • kirj viiest poeemist koosnev luuletsükkel keskaegses Idamaade, ka iraani, usbeki ja aserbaidžaani kirjanduses

hapax legomenon [hapaks leg·omenon] (kr üks kord öeldud) • lgv ainult üks kord kirjanduses (v mingis tekstis) esinev sõna

hovanštšina <hov`anštšina 1 s> (vn хованщина < pn) • aj kirjanduses kasutatud nimetus 1682. a Moskvas toimunud streletside ja soldatite ülestõusu kohta, mille eesotsas seisis vürst J. Hovanski

imažinism <imažin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn имажинизм < pr image pilt, kujutis < ld imago, gen imaginis) • kirj imažismile vastav suund Vene kirjanduses a-tel 1919–27; tegutses väikesearvulise aktiivse rühmituse näol

impressionism <impression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr impressionnisme < impression mulje < ld impressio sissevajutamine, mulje) • kunst, muus, kirj 1870ndatel Prantsusmaal tekkinud suund kujutavas kunstis, muusikas ja kirjanduses, asetas rõhu looja põgusate muljete, hetkemeeleolude, -elamuste ja -tunnete jäädvustamisele

kaanon <k`aanon -i 2e s> (kr kanōn mõõdupuu, reegel, eeskiri)
1. eeskirjalaadne üldtunnustatud tava mingil alal (eriti kunstis, kirjanduses); reegel, norm; usuelu, usutalitusi, moraali jm reguleeriv eeskiri
2. relig piibli raamatute nimestik; katoliku pühakute nimekiri; missa (1) keskse osa tekst; kirikuõiguse säte; mittepsalmilistel piiblilauludel põhinev õigeusu kirikulaul
3. muus ahellaul, mitmehäälne heliteos, milles avahääle meloodiat kordavad üksteise järel alustades teised hääled

karelianism <karelian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld pn Carelia Karjala) • kunst, kirj, muus kirjanduse, muusika ja kujutava kunsti alal 1890ndatel kujunenud Karjala-Kalevala suund

katasterism <kataster|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr katasterismos) • müt, kirj usundiliste ja mütoloogiliste olendite samastamine tähtede ja tähtkujudega (hellenismi aja kirjanduses)

klassik <klassik -u 2 s> (< ld classicus esmaklassiline) • üldtunnustatud kirjanik, helilooja, kunstnik, teadlane vm vaimukultuuriala suurkuju, kelle looming on jääva väärtusega; klassikalise haridusega v klassikat harrastav isik, vanakreeka ja ladina keele ning kirjanduse eriteadlane

klassikaline <klassikali|ne -se -st 12 adj> • klassikasse puutuv v kuuluv, klassikale v klassikuile omane; antiiksetele eeskujudele vastav, täiuslik, väärtuslik; piltl tüüpiline, tavakohane
klassikaline filoloogia • antiikse Kreeka-Rooma kultuuriga, eriti kreeka ja ladina keele ning kirjandusega tegelev teadus

klassitsism <klassits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld classicus esmaklassiline) • kunst, kirj, arhit antiikkultuurist eeskujusid otsiv ning lihtsust, selgust, vormitäiuslikkust rõhutav suund kunstis ja kirjanduses Lääne-Euroopas XVII–XVIII s; samal ajal valitsenud arhitektuuristiil, mis jälgis osalt antiikkunsti, osalt renessansi eeskujusid

koprofiilia <+ f`iilia 1 s> (< kopro- + -fiilia) • med haiguslik roojalembus; piltl roojaülistus (kirjanduses ja kunstis)

kostumbrism <kostumbr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (hisp costumbrismo < costumbre komme, tava) • kirj, kunst olustikku ja kohalikke kombeid kujutav suund Hispaania kirjanduses ja kunstis XIX s

kriitika <kriitika 1 s> (< kr kritikē (technē) otsustamiskunst)
1. arvustus; mingi eseme, nähtuse, teo, õpetuse, raamatu, kunstiteose jne hindav eritelu
2. eitav arvamus millegi kohta (teaduses, kunstis, kirjanduses, poliitikas jm), puuduste, vigade, vastuolude esitus
3. millegi usaldatavuse teaduslik kontroll (nt tekstikriitika)

kriminaalromaan <+ rom|`aan -aani -`aani 22e s> (< kriminaalne + romaan) • kirj kirjandusteos, mille aines on kuritegu ning selle avastamine

küklos <k`üklos -e 11~9 s> (kr kyklos ratas, sõõr) • kirj, aj Vana-Kreeka kirjanduses rida Homerose eepose mõjul VII–VI s eKr tekkinud eepilisi, nn küklilisi poeeme, millest on säilinud vaid väheseid katkendeid

literaarne <liter`aar|ne -se 2 adj> (< ld litterarius lugemis- ja kirjutamis-) • kirjanduslik, kirjandusele v kirjakeelele omane

maagiline <maagili|ne -se -st 12 adj> • maagiaga seonduv, nõidusväeline v -jõuline; piltl nõia-, nõiduslik, seletamatult lummav
maagiline realism • kirj Ladina-Ameerika kirjanduses, pms romaanižanris viljeldud suund; kaasaegse reaalse elu peegeldusse põimitakse indiaani rahvaluulest ja usundist pärinevaid müütilis-fantastilisi kujutelmi; kunst XX s alguse kunstivool, kus kujutatu on ülepingutatult realistlik, samas pakutakse võõraid ebaharilikke ühendusi ja seoseid
maagiline ruut • ruut numbrite v tähtedega, mille kõik read vertikaalselt, horisontaalselt ja diagonaalselt annavad sama summa v sõna

maneer <man|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr manière < ld manuarius käepärane, käsi-, käe- < manus käsi)
1. käitumisviis, komme, harjunud toimimisviis
2. ainestiku käsitluslaad (kirjanduses, muusikas, kunstis jne)

marinist2 <marin|`ist -isti -`isti 22e s> • kirj marinismi esindaja kirjanduses

memento [mem·ento] (ld mäleta) • meeldetuletus, hoiatus
memento mori [mem·ento mori] (ld) • pea meeles, et sa sured (oled surelik), surelikkuse meeldetuletus; sage teema kunstis ja kirjanduses
memento, quod es homo [mem·ento kvod es homo] (ld) • pea meeles, et oled inimene
memento vivere [mem·ento viivere] (ld) • ära unusta elada

metseen <mets|`een -eeni -`eeni 22e s> (< pn G. Maecenas, roomlane, kuulus kirjanduse toetaja, u 70 eKr–8 pKr) • rikas teaduse, kirjanduse ja kunsti toetaja

metseenlus <mets`eenlus -e 11~9 s> (< metseen) • teaduse, kunsti, kirjanduse vms toetajana tegutsemine

migratsiooniteooria <+ te`ooria 1 s> (< migratsioon + teooria) • laenamis- e rändeteooria; kirj paljude rahvaste rahvaluules ja kirjanduses leiduva sarnasuse seletamine süžeede ja motiivide rändamisega lähterahvalt teistele rahvastele; lgv sugulasrahvaste ja -keelte kujunemine väljarännete ja harunemise teel

miimos <m`iimos -e 11~9 s> (kr mimos jäljendaja, jäljendamine)
1. matkija, veiderdaja
2. kirj rahvanalju ja pilget sisaldav Vana-Kreeka ja -Rooma kirjanduse liik

mimesis [miimesis] (kr mimēsis kujutamine, jäljendamine) • fil esteetikas põhimõte, mille järgi tegelikkuse jäljendamine on üks kunstiloome olulisi printsiipe; mõiste võtsid kasutusele Platon ja Aristoteles, kes pidasid tegelikkuse idealiseerivat üldistust kunsti olemuseks ja eesmärgiks; kunst tegelikkuse võimalikult elutäpne kujutamine kirjanduses jt kunstides

modernism <modern|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< modernne)
1. kirj, kunst, muus uuenduslikkust taotlev suund, mis kujunes välja XX s alguse kirjanduses, kunstis ja muusikas (abstraktsionism, dadaism, ekspressionism, kubism, pop art jt)
2. relig XIX s lõpus katoliiklikes ringkondades tekkinud suund usu lepitamiseks teadusega

mood1 <m`ood m`oe m`oodi 22e s> (pr mode < ld modus mõõt, viis) • ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse (jm inimese välimuse juurde kuuluva), samuti tarbeesemete, arhitektuuri, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm laadi ja ilme; mingite väärtuste suhteliselt lühiajaline tunnustatus

muhammas <muh´ammas -e 9 s> (ar viiestatud) • kirj tadžiki-pärsia kirjanduses viierealistest stroofidest koosnev luuletus; võib olla autori algupärand v mingi gaseeli arend

naturalism <natural|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld naturalis looduslik, loomulik)
1. fil maailmakäsitus, mis taotles kõigi nähtuste, sh ka inimese ja tema sisemaailma seletamist ainuüksi loodusseadustega, vastand supranaturalism
2. kirj 1860–70ndatel Prantsuse kirjanduses tekkinud ja sealt mujale levinud realismi äärmuslik kirjandusvool, mille järgi peab kirjanik tegelikkust kirjeldama objektiivselt ning kiretu täpsusega
3. kunst kujutusviis, mis seisneb tegelikkuse võimalikult truus jäljendamises; näiteid leidub kõigi aegade kunstis

naturalist <natural|`ist -isti -`isti 22e s> (pr naturaliste < ld naturalis looduslik, loomulik)
1. kirj, kunst naturalismi viljeleja v pooldaja kirjanduses v kunstis
2. looduseuurija, loodusteadlane; loodusteadusega asjaarmastajana tegeleja, loodusesõber

neorealism <+ real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + realism), uusrealism <+ real|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. fil vool XX s angloameerika filosoofias, mis vastandus idealismile, väites, et maailm eksisteerib sõltumatult tunnetavast subjektist
2. kirj suund 1940–50ndate Itaalia kirjanduses, kunstis, filmikunstis; kujutab ühiskonnakriitiliselt pms linnaelu, lihtinimeste argikonflikte ning taotleb tõsielulisust

neoromantism <+ romant|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + romantism) • kirj, kunst uusromantism, realismile ja naturalismile vastanduvate ning romantismi kalduvate modernsete voolude üldnimetus XIX s lõpu ja XX s alguse Euroopa kirjanduses ja kunstis

ossianism <ossian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl pn) • kirj vararomantismi suund kirjanduses, tekkis Šoti kirjaniku J. Macphersoni „Ossiani laulude“ (1765) mõjul

pastoraal <pastor|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld pastoralis karjase-) • kirj, muus idülliline karjaselaul v -luuletus kirjandusliigina; maaelu romantiliselt kajastav kirjandusteos, muusikapala v pilt
pastoraalkirjandus • idülliline karjuseelu kujutav kirjandus XIV–XVIII s Euroopas

postmodernism <+ modern|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< post- + modernism)
1. fil üldnimetus XX s viimase kolmandiku mitmele filosoofilisele vaatele, mis vastanduvad Descartes’ist alanud modernistlikule filosoofiale; leitakse, et ei ole enam absoluutset filosoofilist tõde ega objektiivsust, kõik vaated on vaid tõlgendused
2. 1960–70ndatel tekkinud kultuuritendentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas, arhitektuuris, filmis, teatris; postmodernismi iseloomustab määramatus, pluralism, kõigi mõistete ja väärtuste lammutamine

pretsioosne <pretsi`oos|ne -se 2 adj> (pr précieux < ld pretiosus hinnaline) • (liialdatult) peenutsev, peps
pretsioosne kirjandus • kirj XVII s Prantsuse kirjanduse barokksuund, mida viljeldi absolutismiga vastasrinnas oleva aadli salongides; taotleti peent stiili ja viimistletud vormi, taaselustati daamikultus ja rüütliideaalid, harrastati juhuluulet ja epistolaarset kirjandust

pseudoklassika <+ klassika 1 s> (< pseudo- + klassika) • kirj ebaklassika, XVII–XVIII s kirjandusvool, milles lähtuti klassikalise antiikkirjanduse eeskujudest, klassitsism kirjanduses

realism <real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld realis tegelik, tõeline)
1. tegeliku olukorra ja võimaluste arvestamine, asjalik mõtteviis
2. kirj, kunst suund kirjanduses ja kunstis, mis seab oma ülesandeks anda täielikem ja tõepäraseim pilt tegelikkusest; nõuab tüüpiliste karakterite ja olukordade kujutamist
kriitiline realism
1. kirj ühiskondliku elu pahesid kritiseeriv XIX s realism
2. teadusfilosoofias seisukoht, et teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma sellisena, nagu ta tegelikult on
3. idealistlik suund keskaegses filosoofias, tunnistas üldmõistete (universaalide (2)) objektiivset reaalsust, vt ka nominalism, kontseptualism (1)
4. ontoloogias seisukoht, et maailm eksisteerib reaalselt, meist sõltumatult

rubaii <ruba`ii 26 s> (ar rubā‛ī neljast koosnev) • kirj nelikvärss Pärsia kirjanduses (alates IX s-st) ning iraani rahvalaulus ja traditsioonilises luules

saaga <saaga 16 s> (isl saga) • folkl Islandi muistendite rahvusvaheliselt levinud nimetus; germaani muistne kangelaslaul; piltl ühe suguvõsa lugu (ka kirjandusteos)

sentimentalism <sentimental|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr sentimentalisme < sentimental sentimentaalne) • kirj XVIII s alguses Inglismaal tekkinud tundeelu ja looduslähedust rõhutanud haletundeline kirjandusvool, mis hiljem levis kogu Euroopas

simultaan <simult|`aan -aani -`aani 22e s> (< ingl simultaneous üheaegne < ld simul ühel ajal, korraga) • sport mäng korraga mitme vastasega (males, kabes)
simultaankontrast • kunst kontrast, mis väljendab värvide näivat muutumist nende kõrvutamisel, kasut näiteks opkunstis
simultaanlava • teater lava, millel on võimalik samal ajal näidata eri kohtades toimuvat tegevust
simultaantehnika • teater, kirj samal ajal eri paikades toimuvate sündmuste kujutamine kirjanduses ja teatris nii, et on tajutav nende samaaegsus

sonett <son|`ett -eti -`etti 22e s> (it dem sonetto < suono hääl) • kirj keskaegsest Itaalia kirjandusest pärinev luulevorm, 14-realine kindla vormiga luuletus, jaguneb Itaalia ja Inglise sonetiks
sonetipärg • kirj kindlal viisil omavahel seostatud 15 sonetist koosnev luuletus

sümbolism <sümbol|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr symbolisme < sümbol) • kunst, kirj kunsti- ja kirjandusvool XIX s lõpus ja XX s alguses; sümbolism püüdis argimaailma taga avastada ja sümbolite kaudu väljendada meeltega tunnetamatut ideede maailma; sümbolismi äärmuslikud vormid kaldusid estetismi ja müstikasse

sürrealism <sürreal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr surréalisme < sur peal, kohal, üle + réalisme realism) • kunst, kirj 1920ndatel Prantsusmaal tekkinud kunsti ja kirjanduse modernistlik vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus (unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms)

švank <šv`ank švangi šv`anki 22e s> (sks Schwank < keskülemsks swanc löök, piste) • kirj rahvapärimusel põhinev satiiriline v humoristlik (värss)naljand XIII–XVI s Saksa kirjanduses. Vt ka fablioo, fatseetia

žanr <ž`anr -i 2e s; ž`anr žanri ž`anri 22e s> (pr genre liik < ld genus päritolu, liik) • kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud ja ajalooliselt traditsiooniliseks saanud esitamis- v kujutamisvorm (nt kirjanduses romaan, novell1 jne, kunstis natüürmort, olustikumaal jne, muusikas laul, kantaat, kvartett jne)
žanrimaal • kunst olustikumaal, inimesi nende igapäevases ümbruses ja tegevuses kujutav maal

triloogia <+ l`oogia 1 s> (kr trilogia < tri- + logos kõne, kirjandusteos) • kolmikteos, kolm iseseisvat romaani, draamat, filmi vms, mis moodustavad sisulise terviku

tüüp <t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (kr typos jäljend, kuju, eeskuju)
1. algkuju, põhivorm; mingite ühiste tunnuste v omaduste järgi eristatav rühm; eeskuju, endasarnaseid esindav näidis; kirj, kunst üldistatud kuju kirjanduses ja kunstis
2. trük trükitüüp, trükitähe v ‑märgi reljeefse peegelpildis kujutisega risttahukas; trüki- või paljundusmenetluse liik; trükikujutis

ultraism <ultra|`ism -ismi -`ismi 22e s> (hisp ultraísmo < ultra-) • kirj pärast I maailmasõda tekkinud avangardistlik kirjandusvool Hispaanias; taotles Hispaania luule vabastamist retoorikast ja stampidest, kultiveeris vabavärssi, metafoorilisust ning novaatorlikkust

undiin <und|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Undine < ld unda laine) • müt, kirj hiliskeskaja kirjanduses naisekujuline vetevaim, kes kooselust inimesega omandab hinge. Vt ka russalka

upanišaadid pl <upaniš|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< sanskr upa nišad (õpetaja) lähedal istuma) • relig, fil Vana-India kirjandusteosed, mis on kirjutatud sanskritis ja kuuluvad vedade kirjanduse hilisemasse ajajärku (1100–600 eKr); käsitlevad hindu pärimuslikku usuõpetust, müüte, loodus- ja ühiskonnakäsitust ning filosoofiat; nad on olnud aluseks hilisemale eepilisele ja filosoofilisele kirjandusele

urbanism <urban|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr urbanisme < ld urbanus < urbs linn)
1. sotsiol (suur)linnaelu eelistamine maaelule
2. kirj, kunst kunstis ja kirjanduses suund, mis käsitleb (suur)linnaelu

vampiir <vamp|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Vampir < serbia-horvaadi vampir, вампир)
1. müt üleloomulik olend, kes käib öösiti inimverd imemas, kirjanduse ja õudusfilmide vahendusel muutunud pseudomütoloogiliseks tegelaseks, tuntud pms Balkani ja slaavi rahvaste usundis
2. zool Lõuna- ja Kesk-Ameerika hiidvampiiride perekonda (Vampyrus) kuuluv käsitiivaline, kelle mõned liigid toituvad lindude ja imetajate verest

vedad pl <veda 16 s> , veedad pl <veeda 16 s> (sanskr sg veda teadmine, pühakiri) • relig, fil India kirjanduse vanima ajajärgu kirjavara, mis on hinduismi õpetuslik lähtealus; vedade neli vanimat osa pärinevad II a-tuh-st eKr, X–IX s eKr lisandusid neid täiendavad braahmanad

vedanta <ved´anta 16 s> (sanskr vedānta vedade lõpp) • relig India pärimusliku filosoofia tähtsaim süsteem (daršana); hõlmab õpetusi, mis käsitlevad maailma puhta vaimsuse seisukohast, nii nagu see on sõnastatud vedade kirjanduse hilisajajärku kuuluvates upanišaadides ning nendega seotud suutrates

verism <ver|`ism -ismi -`ismi 22e s> (it verismo < ld verus tõeline, õige) • kirj, kunst, muus naturalismile lähedane suund Itaalia kirjanduses, kujutavas kunstis ja ooperimuusikas XIX s 2. poolel