[VSL] Võõrsõnade leksikon

abioseston <+ s`eston -i 2e s> (< a- + bioseston) • biol tripton, veekogude vees hõljuvate tahkete elutute mineraalaineosakeste kogum, (detriit). Vt ka seston

absoluutalkohol <+ alkohol -i 19 s> (< absoluutne + alkohol) • veevaba etanool; piiritus, millest on eraldatud selles tavapäraselt sisalduv väike kogus vett

absurditeater <+ t`eat|er -ri 2e s> (< absurd) • teater antiteater, pärast II maailmasõda tekkinud avangardistlik suund, mis eitab kogu varasemat teatrit, lähtub eksistentsiaalsest veendumusest, et olemine on absurdne, mõttetu, ning kujutab maailma aloogilisena

advokatuur <advokat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (vn адвокатура, sks Advokatur) • jur advokaatide kogu, kutseühendus; advokaadikutse v -amet

agregaat <agreg|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld aggregare lisama, ühendama)
1. kuhjatis; mehaaniline segu v ühend
2. tehn mitme eri tüüpi masina, hrl jõu- ja töömasina ühend (nt turbiin koos elektrigeneraatoriga moodustab turboagregaadi); omaette tervikut moodustav masina koostisosa (nt auto mootor v käigukast)
3. geol kivimit moodustavate mineraalide kogum (nt graniit on kvartsi, päevakivi ja vilgukivi agregaat)

agregatsioon <agregatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld aggregare lisama, ühendama)
1. kuhjumine, kogunemine
2. biol kogum ühe loomaliigi isendeid, kes ei tegutse kooskõlastatult; rühmjaotumus, mingil alal elavate v kasvavate organismide kuhjumine rühmadesse, kus nende hulk on palju suurem kui keskmine arv kogupinnal

akord <ak`ord akordi ak`ordi 22e s> (it accordo kooskõla; kokkulepe, leping) • muus vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla; maj võlakorralduskokkulepe
akordtasu • maj eelneva kokkuleppe alusel kogu töö eest makstav tasu

akriibia <akr`iibia 1 s> (kr akribeia rangus, täpsus) • relig ortodokssest seisukohast lähtuv kirikuküsimuste lahendamise põhimõte, mille kohaselt rakendatakse kiriku liikme suhtes kirikudistsipliini nõudmisi kogu nende ranguses, ilma mööndusteta. Vastand oikonomia

aktiiv <akt|`iiv -iivi -`iivi 22e s; `akt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld activus tegev, toimekas < agere, perf partits actus tegutsema)
1. mingi organisatsiooni agaraimate tegevliikmete kogu
2. lgv tegumood, mille puhul lause alus tähistab verbiga väljendatud tegevuse tegijat, nt John ate the apple inglise keeles 'John sõi õuna', vastand passiiv

aktsia <`aktsia 1 s> (sks Aktie, vn акция < ld actio tegevus, toiming) maj
1. osak, mille väärtuse ulatuses maksab aktsionär aktsiaseltsi asutamisel v laiendamisel selle põhi- e aktsiakapitali rahalisi vahendeid
2. osatäht, väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist
aktsiaportfell • maj investori kõigi aktsiate kogum

algoritm <algor|`itm -itmi -`itmi 22e s> (keskld algorismus < pn al-Horazmi, IX s araabia matemaatik) • mat korrastatud reeglikogum ülesande lahendamiseks
algoritmikeel • mingi ülesande lahendamise eeskirja ehk algoritmi formaalseks ülesmärkimiseks kasutatavate sümbolite ja reeglite kogum

andrötseum <andröts|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< andro- + kr oikion maja) • bot tolmukkond, tolmukate kogum õies

antoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr anthologia lillede korjamine v kogum) • kirj ilukirjandusteoste, eelkõige luuletuste valimik. Vt ka florileegium

antropotolerantsus <+ toler`antsus -e 11~9 s> (< antropo- + tolerantsus) • ökol inimtaluvus, organismide ja koosluste omaduste kogum, mis võimaldab taluda inimtegevusega kaasnevat, eriti keskkonna saastatust

antropotsentriline <+ ts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< antropo- + tsentriline) • fil inimest kõige keskmesse asetav, teda kogu maailmaruumi olemasolu eesmärgina ja mõttena käsitav

antropotsentrism <+ tsentr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< antropo- + ld centrum keskpunkt < kr kentron) • fil maailmavaade, mille kohaselt inimene on maailmaruumi keskpunkt ja kogu universumi olemasolu eesmärk

aort <a`ort aordi a`orti 22e s> (kr aortē) • anat suurtuiksoon, suure vereringe suurim arter, varustab oma harude kaudu arteriaalse verega kogu keha peale kopsude

aparatuur <aparat|`uur -uuri -`uuri 22e s> • tehn aparaadid, aparaatide kogu, tervikseade

apendikulaarid pl <apendikul|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld dem appendicula ripatsike < appendix riputis) • zool ripikloomad, mantelloomade klass, väikesed sõudesabaga mereloomad, säilitavad korda kogu eluaja

apteek <`apt|`eek -eegi -`eeki 22e s> (keskld apotheca < kr apothēkē ladu)
1. algselt asutus ravimite valmistamiseks ja säilitamiseks; VIII s-st ka ravimite müügi koht
2. kogum ravimeid esmaabiks v eriotstarbeks

areopaag <areop|`aag -aagi -`aagi 22e s> (< kr Areios pagos (sõjajumal) Arese küngas) • aj kõrgem kohtukoda vanaaja Ateenas; piltl mõjuvõimsate isikute kogu (ka pilkava varjundiga)

arhiiv <arh|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld archivum < kr archeion valitsushoone)
1. asutus vanade dokumentide ja kirjalike mälestiste säilitamiseks
2. ametiasutuse osakond, kus säilitatakse teadusliku v praktilise väärtusega dokumente
3. kirjakogu, kogum kirjalikke mälestisi (kirju, käsikirju, ülesvõtteid jne), mis puutuvad mõne asutuse v isiku tegevusse
heliarhiiv vt fonoteek

arsenal <arsenal -i 19 s> (it arsenale < ar dār aṣ-ṣinā‛ah töökoda, tootmishoone) • sõj sõjaväeasutus, kus valmistatakse, parandatakse ja hoitakse relvi ning lahingumoona; piltl millegi suur ja mitmekesine varu v kogu

assiisid pl <ass|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr assises < s'asseoir istuma < ld assidere) • aj erilised feodaalajastu kohtud Prantsus- ja Inglismaal; ka feodaalajastu tavaõiguste kogud; vandekohus Prantsusmaal ja Šveitsis; kohtu väljasõiduistungid Inglis- ja Prantsusmaal

atlas <`atlas -e 11~9 s> (< pn Atlas, tegelane Kreeka müt-s; gloobust valmistava Atlase kujutise järgi varasemate atlaste tiitellehtedel)
1. kaardistik, geograafiliste, ajalooliste jm kaartide kogu albumi v raamatu näol; loomade, taimede jms kujutiste kogu (nt anatoomiaatlas, zooloogiaatlas, botaanikaatlas, täheatlas, pilveatlas)
2. anat kandelüli, lülisamba esimene, koljut kandev lüli
3. arhit vt atlant

atleetvõimlemine <+ v`õimlemi|ne -se -st 12 s> (< atleet), atletism <atlet|`ism -ismi -`ismi 22e s> , kulturism <kultur|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld cultura viljelus) • sport kogum eri spordivahendite abil sooritatavaid kehalisi harjutusi kehavormide ja muskulatuuri arendamiseks

automaatliin <+ l`iin liini l`iini 22e s> (< automaatne) • tehn automaatseist töömasinaist, teisaldusseadmeist ning juhtimis-, reguleerimis- ja kontrollaparatuurist koosnev kogum toote valmistamiseks ilma inimese vahetu osavõtuta

avraal <avr|`aal -aali -`aali 22e s> (vn аврал < ingl overall kogu-, üld-) • mer avraaltöö, laevapere kiireloomuline ühistöö

baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoon • geod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaev • mer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis teenindab allveelaevu jt väiksemaid sõjalaevu

basso ostinato [basso ostinaato] (it ostinato jonnakas) • muus kogu heliteose ulatuses pidevalt korduv bassimotiiv v -teema

bentos <b`entos -e 11~9 s> (< kr benthos meresügavus) • biol põhjaelustik, veekogude põhjas elavate loomade ja taimede kogum

bioindikatsioon <+ indikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< bio- + indikatsioon) • ökol uurimismeetodite ja menetluste kogum, mis lähtub organismide ökoloogilisest individuaalsusest ning sõltuvusest ja on rakendusliku tähtsusega nt keskkonnakaitses

bioom <bi`oom bioomi bi`oomi 22e s> (sks Biom < bio-) • biol veekogu v mõne maismaa biotsönoositüübi (nt taiga) organismide kogum

biorütm <+ r`ütm rütmi r`ütmi 22e s> (< bio- + rütm) • füsiol inimorganismi (ja kogu looduse) elutegevuse intensiivsuse rütmiliselt korduv, regulaarne kõikumine, nt ööpäeva- ja aastarütm

breviaar <brevi|`aar -aari -`aari 22e s> (ld breviarium < brevis lühike) • lühike ülevaade, väljavõtete kogu; relig katoliiklaste tunnipalveraamat

broom <br`oom broomi br`oomi 22e s> (< kr brōmos hais), tähis Br • keem keemiline element, mittemetall, järjenr 35, aatomm 79,904; punakaspruun raske mürgine terava lõhnaga vedelik; broomi ühendeid (bromaadid, bromiidid) kasut arstiteaduses ja fotograafias
broomiarv keem • broomi kogus grammides, mis liitub 100 g orgaanilise ainega

bruto <bruto adv> (sks brutto < it inetu, määritud < ld brutus raske), lüh bto • maj kogu- (koos pakendiga), maha arvamata, vastand neto
brutokaal • maj kauba ja pakendi kaal kokku
brutoregistertonnaaž, tähis brt • mer van registertonnides mõõdetav laeva kogumahutavus
brutotonnaaž • mer laeva kinniste ruumide kogumaht
brutotulu • maj kogutulu, kulusid maha arvamata

bullaarium <bull`aarium -i 19~2e s> • aj paavsti ürikute, bullade kogu

Bundesrat [bundesraat] pn (sks) • pol Liidunõukogu: Saksamaa ja Austria parlamendi teine koda; Šveitsi parlamendi poolt valitud valitsus; aj 1867–71 Põhja-Saksa Liidus ja 1871–1918 Saksa keisririigi liiduriikide esindajate kogu

burka1 <burka 16 s> (ar burquʿ) • tekst muslimi naiste kogu keha kattev riietusese. Vt ka niqab, parandžaa

bushidō [bušidoo] (jpn < bushi sõdalane, sõjamees + dō tee) • aj keskaegne Jaapani samuraide suuliselt edasi antud moraalinormide kogu ja aukoodeks

collectanea [kollektaanea] (ld pl kogutu) • väljavõtete kogu kirjanduslikest, teaduslikest jm teostest; kogutud teaduslikud täheldused, märkused

corps [koor] (pr) • keha; korpus, kogu
corps de ballet [koor de ball·e] (pr) → kordeballett
corps diplomatique [koor diplomat·ik] , lüh CD • diplomaatiline korpus

corpus [korpus] (ld) • keha; kogu. Vt ka korpus
corpus delicti [korpus del·ikti] (ld) • jur kuriteo koosseis; põhilised süütõendid
Corpus iuris civilis [korpus juuris tsiviilis] (ld) • jur keiser Justinianuse (VI s) ajast pärinev Rooma õiguse kodifikatsioon

daktülioteek <+ t`eek teegi t`eeki 22e s> (< kr daktylios sõrmus + teek) • kunst nikerdatud vääriskivide (gemmide, kameede) ja sõrmuste v nende jäljendite kogu

demograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> (< demograafia) • sotsiol rahvastikuteaduslik
demograafiline plahvatus • rahvastikuplahvatus, rahvaarvu järsk kasv mingis piirkonnas v kogu maailmas

deontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr deon vajalik, õige + -loogia) • eetika osa, milles käsitletakse kohust ja kohustuslikkust; mingil kutsealal töötajate kohustuste kogum

deputatsioon <deputatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deputatio < ld deputare määrama) • saatkond, mingi organisatsiooni, asutuse v kogu poolt valitud rühm isikuid esindamiseks, taotluste esitamiseks jm pms kõrgemais instantsides

desideraat <desider|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits desideratum, pl desiderata soovitu) • puuduv ese, eriti raamat, mida soovitakse soetada kollektsiooni v raamatukogu täiendamiseks; lünk, tühik (mingis kogus)

devastatsioon <devastatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld devastatio laastamine < de- + ld vastatio laastamine, hävitamine) • med ründhävitamine, nakkus- ja invasioonihaiguste tekitajate aktiivse tõrje meetmete kogum, mis võimaldab hävitada kõigis arenemisjärkudes haigusetekitajad

dharmašaastra <dharmaš`aastra 1 s> (sanskr dharmaśāstra) • relig hinduistlik seaduste kogu, õpetus dharmast

diaheliotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< dia- + heliotropism) • bot taimede ööpäevane kasvuliikumine: lehelaba asetumine päeva jooksul kogu aeg päikesekiirtega risti. Vt ka paraheliotropism

diasporaa <diaspor`aa 26 s> (kr diaspora) • rahva hajutatus võõrsil pärast sunnitud v vabatahtlikku väljarännet oma kodumaalt (algselt vanaaja juutide kohta); selliste uutes maades elavate inimeste kogum

diatoonika <diatoonika 1 s> (< kr diatonikos diatooniline) • muus kõlalises lähisuguluses olevate helide kogum, mis kõrguslikult järjestatuna moodustab diatoonilise heliastmiku

diivan <d`iivan -i 2e s> (prs dīwān)
1. polsterdatud, lahtiste patjadega v seljatoega puhkemööbliese
2. mõnel islamimaal valitsusasutus haldus- ja kohtuasjade lahendamiseks
3. aj keskajal Araabia kalifaadis makse kogunud ametnikkond; ministreist ja kõrgemaist võimukandjaist koosnenud riiginõukogu endises Sultani-Türgis
4. islami kultuuri piirkonnas palee
5. kirj idamaine lüüriliste luuletuste kogu

diplomaatiline <diplomaatili|ne -se -st 12 adj> • diplomaatiasse puutuv; diplomaadile omane
diplomaatiline asjur • dipl suursaadikust ja saadikust astmelt madalam diplomaatiline esindaja, chargé d’affaires
diplomaatiline immuniteet, eksterritoriaalsus • pol välismaa diplomaatide ja nende perekonnaliikmete isiku-, varanduse, teenistus- ja eluruumide puutumatus, mittealluvus asukoha kohtuorganeile jm eriõigused
diplomaatiline korpus • pol välisriikide diplomaatiliste esinduste juhid v nende esinduste kogu isikkond mõnes riigis
diplomaatiline kuller • diplomaatilist posti kohaletoimetav ametiisik

diplomataarium <diplomat`aarium -i 19~2e s> (uusld diplomatarium < ld diploma dokument, ürik < kr diplōma pooleks murtud leht, dokument) • bibl ürikute kogu, koguteos

direktoorium <direkt`oorium -i 19~2e s> (sks Direktorium) • asutust v ettevõtet juhtiv isikute (direktorite) kogu mõnes riigis
Direktoorium pn • aj 5 valitavast direktorist koosnenud valitsuskolleegium Prantsusmaal a-tel 1795–99; selle aja poliitiline režiim

direktoraat <direktor|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Direktorat) • mingi suurema asutuse v ettevõtte direktorite kogu eesotsas peadirektoriga

diskonto <disk´onto 16 s> (sks Diskont(o) < it sconto < keskld discomputare maha arvama, alla hindama < dis- + ld computare arvutama) • maj oodus, võla ennetähtaegsel tasumisel (vekslite väljaostmisel v edasiandmisel) võlasummalt tehtav mahaarvatis
diskontoobligatsioon • maj võladokument, mis müüakse alla tema nimiväärtuse
diskontopank • maj veksleid diskonteerimiseks vastuvõttev äripank (1)
diskontopoliitika • maj oodustamispoliitika, kogum mitmesuguseid vahendeid, mille varal keskemissioonipank reguleerib diskontoprotsenti lühiajalistelt kohustustelt, mõjutamaks laenuturu aktiivsust

diskoteek <+ t`eek teegi t`eeki 22e s> (pr discothèque < disk + teek)
1. muus heliplaadikogu, helikassettide kogu
2. meelelahutusasutus

dokumentaarium <dokument`aarium -i 19~2e s>
1. bibl dokumentide kogum
2. dokumentaalne film, kirjandus- v lavateos

domostroi <domostr`oi 26 s> (vn домострой kodukord) • aj patriarhaalselt vali v range kodukord (sõna on kujunenud XVI s koostatud linnakodanike käitumisnormide kogu nimetusest)

dossier [dosj·e] (pr) • dokumentide kogu mingi asja v küsimuse kohta, toimik

druus <dr`uus druusi dr`uusi 22e s> (sks Druse) • geol kristallipesa, kristallide kogum kivimis; biol kaltsiummetaandiaadi kristallide kobar, mis tekib paljudes taimerakkudes

duuma <duuma 16 s> (vn дума)
1. seadusandlike v administratiivsete ülesannetega voli- v esinduskogu Venemaal (riigiduuma); aj bojaaride nõuandev kogu Venemaal XII–XVII s
2. folkl, muus ukraina (lüro)eepiline rahvalaul

düstroofia <+ tr`oofia 1 s> (< düs- + -troofia) • med kudede, elundite v kogu organismi toitumishäire; kõhetus, kõhnus
alimentaarne düstroofia • med organismi üldine toitumishäire pms kestva alatoitluse tagajärjel

düstüümia <+ t`üümia 1 s> (düs- + kr thymos vaim, hing) • med, psühh meeleoluhäire, pikem, sageli kogu elu kestev kurvameelsuse seisund. Vt ka tsüklotüümia

edafon <edafon -i 19 s> (< kr edaphos maapind, muld) • biol mullaelustik, pinnases elunevate organismide kogum

eetika <eetika 1 s> (kr ēthikē < ēthikos eetiline)
1. fil filosoofia valdkond, mis uurib moraali, kõlblusõpetus
2. kõlblusnormide kogum, mis piiristab ühiskonna liikmete käitumist

eksikaat <eksik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld exsiccare kuivatama) • bot määramis- ja leiuandmetega varustatud kuivatatud taim, herbaareksemplar
eksikaatkogu • teatava maa-ala täpselt määratud ja leiuandmetega varustatud herbaartaimede kogu

ekviliibrium <ekvil`iibrium -i 19~2e s> (ld aequilibrium tasasus, tasakaalustatus < ekvi- + librare tasakaalustama) • pol jõudude tasakaal piirkonnas v kogu rahvusvahelises süsteemis

ekvinoktsium <ekvin`oktsium -i 19~2e s> (ld aequinoctium) • astr võrdpäevsus, päeva ja öö võrdsus kogu maakeral (21. märtsil ja 23. septembril)

élan vital [el·a(n) vit·al] (pr) • fil elujõud, Prantsuse filosoofi H. Bergsoni (1859–1941) järgi kogu arengut põhjustav loomisjõud. Vt ka elaan

eleaat <ele|`aat -aadi -`aati 22e s> (< pn Elea, Vana-Kreeka linn Lõuna-Itaalias) • fil Vana-Kreeka filosoofiakoolkonna filosoof; eleaadid arendasid VI–V s eKr õpetust, mille kohaselt tõeline olemine on ilma erinevusteta ja muutumatu, sest kogu näilik muutlik mitmekesisus on meelepete; see õpetus oli üheks platonismi allikaks

electoral college [el·ekt(ə)r(ə)l kolidž] (ingl) • pol valijameeste kogu, iga nelja aasta järel USA-s valitav valijameeste kolleegium presidendi ja asepresidendi valimistel

El Niño [el ninjo] pn (hisp < el niño Jesús Jeesuslaps) • meteor ilmastikunähtuste kogum, mis seostub Vaikse ookeani troopilise ala ida- ja lääneosa õhurõhkude vahe muutustega; tekib periooditi (hrl 3–4 a järel) lõunapoolkera suvise pööripäeva (s.o jõulude) paiku, kestab 12–18 kuud; põhjustab suuri ilmastikuhälbeid, omandades kohati loodusõnnetuse mõõtmed

empaatia <emp`aatia 1 s> (ingl empathy < kr empatheia kiindumus) • psühh osadustunne, teise inimese tunnetamise viis, mis väljendub temaga samastumises, tema tunnetesse ja mõttemaailma sisseelamises; üldisemalt: mõistev ja kaasatundev suhtumine inimestesse, kogu elusloodusesse

endoliition <+ l`iition -i 19~2e s> (< endo- + liition) • biol kivimiõõntes elavate organismide kogum (nt vetikad, seened, samblikud)

epigeion <epig`eion -i 2e s> (< kr epigeios maapealne, maa-, maismaa- < epi- + gē maa) • biol maapinnaelustik (vastandina mullaelustikule); laiemas tähenduses: kogu maismaataimestik ja -loomastik

epistolaar <epistol|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld epistolare, epistolarium) • relig jumalateenistusel etteloetavate epistlite kogu

epistolograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr epistolē kiri + -graafia) • kirjakirjutamiskunst; kirjakirjutamisjuhiste kogu

etnobotaanika <+ botaanika 1 s> (< etno- + botaanika) • bot botaanika haru, mis kogub ja süstematiseerib rahva teadmisi taimedest (taimede rahvapäraseid nimetusi, kasutusalasid, taimedega seotud uskumusi jne)

evangeliaar <evangeli|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld evangeliarium) • relig väljavõte uue testamendi neljast evangeeliumist, jumalateenistustel kasutatav evangeeliumipalade kogu

ex animo [eks animo] (ld) • kogu südamest, kogu hingest, hingepõhjast

faktograafia <+ gr`aafia 1 s> (< fakt + -graafia) • faktide kirjeldamine; mingi alaga seotud faktide kogum

feenifond <+ f`ond fondi f`ondi 22e s> (< feen2 + fond) • biol populatsiooni v liigi erinevate feenide kogum

fenotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< kr phainō ilmun + tüüp) • biol organismi kõigi välis- ja sisetunnuste ning omaduste kogum kindlal arenguastmel

fiksanaal <fiksan|`aal -aali -`aali 22e s> (< pn Fixanal, kaubamärk) • keem ampullis sisalduv täpne kogus (hrl 0,1 mooli) vedelat v tahket ainet, mida kasut soovitava kontsentratsiooniga lahuse valmistamiseks

fonoteek <+ t`eek teegi t`eeki 22e s> (< fono- + teek) • muus heliarhiiv, helisalvestiste süstematiseeritud kogu ja hoidla

fotograafia <+ gr`aafia 1 s> (< foto- + -graafia) • päevapildistus, kogum protsesse, millega tekitatakse fotomaterjalile reaalse maailma esemeist tõepäraseid kujutisi

fotomorfogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< foto- + morfo- + genees) • biol valguse reguleerivale toimele alluvate nähtuste kogum, mis suunab taimede kasvu ja arenemist, kuid ei sõltu fotosünteesist

fototeek <+ t`eek teegi t`eeki 22e s> (< foto- + teek) • fotode v negatiivide süstematiseeritud kogu; selle hoidla

fraseoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr phrasis kõne, väljend + -loogia) • lgv fraseologisme uuriv keeleteaduse haru; mingile keelele omased fraseologismid, idioomid; mõne isiku v rahvakihi omapäraste väljendite kogum

fülgja <f`ülgja 1 s> (vanapõhja fylgja saatja) • müt muinaspõhja müt-s inimhaldjas (tavaliselt inimese nähtamatu kaksikolend), kes saadab teda kogu elu

fütoplankton <+ pl`ankton -i 2e s> (< füto- + plankton) • bot taimplankton, taimhõljum, vees hõljuvate taimsete organismide kogum

ganglion <g`anglion -i 19~2e s> (kr ganglion)
1. anat tänk, närvisõlm, närvirakkude sõlmjas kogum
2. med kooljaluu, liigesekihnu v kõõlusetupe väljasopistus, eriti käel v jalapöial

garderoob <garder|`oob -oobi -`oobi 22e s> (pr garde-robe < garder hoidma, valvama + robe rüü, kuub, kleit) • tekst rõivad, ühe isiku kogu rõivatagavara; riidehoiuruum, rõivistu; näitlejate rõivastumisruum teatris

garnituur <garnit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr garniture)
1. ühtekuuluvate esemete terviklik kogu, komplekt (nt mööbligarnituur)
2. mingi suurema eseme juurde kuuluvad lisandid, kaunistus
3. trük samanimeliste trükikirjade komplekt, mis sisaldab kõiki kirjasuurusi, -jämedusi ja -kujusid

geenifond <+ f`ond fondi f`ondi 22e s> , genofond <+ f`ond fondi f`ondi 22e s> (< geen + fond) • biol populatsioonis (liigis) olemasolevate geenide ja nende alleelide kogum

geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioon • mõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioon • biol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioon • med eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline kood • biol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimine • info programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogia • psühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)

generalisatsioon <generalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr généralisation < ld generalis üldine)
1. üldistus, üldistamine
2. med haigusprotsessi levimine algsest piiratud haiguskoldest üle kogu organismi v elundi
3. geogr kaardi mõõtkava vähendamisel kujutatavate objektide valik ja üldistamine
4. loog antud mõistest laiema mahuga mõiste leidmine

generaliseeruma <generalis`eeruma 27 v> (pr généraliser < ld generalis üldine) • med üle kogu organismi levima (haigusliku protsessi v nakkuse kohta)

genius (ld) • müt Rooma usundis inimese saatja ja kaitsevaim kogu elu kestel; ka perekondadel, kogukondadel, riikidel jm oli oma genius
genius loci [genius lotsi] (ld locus, gen loci koht) • müt mingi paiga kaitsevaim. Vt ka geenius

genotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< geen + tüüp) • biol organismi kõigis kromosoomides paiknevate geenide kogum; laiemas mõttes organismi kõigi, sh kromosoomiväliste pärilikkustegurite kogum

genuiinne <genu`iin|ne -se 2 adj> (ld genuinus) • med sünnipärane, kaasasündinud; algupärane, põline, ehtne, loomulik
genuiinne sõnavara, genuiinsõnavara • lgv põlissõnavara; vanade oma keele sõnatüvede kogum ühes keeles
genuiinne tüvi, genuiintüvi • lgv vana oma keele sõnatüvi

geobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< geo- + biont), edafobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr edaphos maapind, muld + biont) • biol kogu elu vältel mullas elav organism, kuulub edafoni. Vastand atmobiont

globaalne <glob`aal|ne -se 2 adj> (ingl global < ld globus kera)
1. kogu Maad hõlmav, ülemaailmne
2. tervikuna võetud, üldine, kogu-

globaalprobleem <+ probl|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< globaalne) • ülemaailmne probleem, inimkonna ühisprobleem, mille lahendamisest oleneb kogu inimkonna saatus lähi- ja eriti kaugemas tulevikus (energiakriis, taastumatute toorainevarude kahanemine, sõda ja rahu jne)

globaalsõda <+ sõda sõja s`õtta 18u s> (< globaalne) • sõj kogu maailma ja maailmalähist kosmost hõlmav sõda, milles kasut piiranguteta kõiki olemasolevaid sõjapidamisvahendeid

globaalökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< globaalne) • ökol ökoloogia haru, mis tegeleb kogu biosfääri hõlmavate nähtustega (nt rahvastikuplahvatus, loodusvarade kahanemine, keskkonnasaaste suurenemine jne)

glossaar <gloss|`aar -aari -`aari 22e s> (ld glossarium) • lgv glosside kogu, tundmatuid sõnu selgitav sõnastik mingi teksti juurde

glüptoteek <+ t`eek teegi t`eeki 22e s> (< kr glyptos lõigatud, graveeritud + teek) • kivilõiketööde v skulptuuride kogu; ruum v hoone selliste kogude hoidmiseks, ka näituseruum v -hoone

gnomoloogia <+ l`oogia 1 s> (< gnoom2 + -loogia) • kirj mõttesalmide kogu, aforismikogu

gootika <gootika 1 s> (pr gothique < ld gothicus goodi, gooti < goodid), gooti stiil • kunst, arhit kunstistiil Euroopas, romaani stiilile järgnenud stiiliperiood keskajal; kujunes XII s Põhja-Prantsusmaal, levis kogu Lääne-Euroopas, asendus alates XV s aegamööda renessanss-stiiliga; gootikat iseloomustavad ehituskunstis teravkaared, roietele toetuvad ristvõlvid, skulptuurkaunistused, värvilised aknad, kõrgusse pürgimine

GPS {lüh ingl sõnadest global positioning system} • ülemaailmne asukoha määramise süsteem kogu maakera hõlmava tehiskaaslaste võrgu abil; rakendatakse maastikul orienteerumisel ja objektide jälgimisel, navigatsioonis, geodeesias jm

gramm <gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (pr gramme < kr gramma kirjatäht, väike massiühik), tähis g • massiühik, CGS-süsteemi põhiühikuid; 1 g = 0,001 kg
grammaatom • keem elemendi kogus, mille mass grammides arvuliselt võrdub elemendi aatommassiga

grammekvivalent <+ ekvival|`ent -endi -`enti 22e s> (< gramm + ekvivalent) • keem aine kogus, mille mass grammekvivalentides võrdub arvuliselt aine ekvivalentmassiga. Vt ka mool1

greemium <gr`eemium -i 19~2e s> (keskld gremium < ld süli, rüpp) • kogu, koondis, kolleegium

grupp <gr`upp grupi gr`uppi 22e s> (pr groupe < it gruppo) • rühm; psühh, sotsiol mingil viisil organiseerunud, suhteliselt püsiva koosseisuga inimühendus, mille liikmetel on ühised huvid, väärtushinnangud ja käitumisnormid
grupidünaamika • psühh sotsiaalpsühholoogia valdkondi; uuritakse väikeste rühmade psühholoogilisi protsesse: rühma teket ja arengufaase, liidri ja rollisuhete kujunemist jm
grupiefekt • zool liigikaaslaste läheduse ja nendega suhtlemise soodus mõju isendile: hõlbustab elu ja vähendab ohtu
grupiteadvus • psühh rühma liikmeid ühendav väärtuste, normide ja arusaamade kogum, mis kujuneb rühma ühise kogemuse mõjul

gümnospermid pl <+ sp`erm spermi sp`ermi 22e s> (< kr gymnos paljas + sperma seeme) • bot paljasseemnetaimed, puitunud tüvega õistaimed, mille seemned asetsevad lahtiselt seemnesoomusel (viimaste kogu nimet käbiks); gümnospermid on palmlehikud, okaspuud ja ebaokaspuud. Vastand angiospermid

günetseum <günets|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< ld gynaeceum naistetoad < kr gynaikeion v uusld gynoecium < kr gynē naine + oikion maja) • bot emakkond, viljaleht v viljalehtede kogu, mis moodustavad ühe v mitu emakat

haafiz <haafiz -i 2e s> (ar ḥāfiz vardja, kaitsja) • relig kogu koraani peast oskava muslimi austav nimetus

haskala [haskalaa] (hbr valgustus) • judaismi tavade kogu; XIX s pms Saksamaal levinud juudi valgustusliikumine

hematotseele <+ tseele 16 s> (< hemato- + -tseele) • med verisong, hüübinud vere kogum õõnes

heuristika <heur´istika 1 s> (< kr heuriskō leian) • avastusõpetus, teoreetilise uurimistöö loogiliste võtete ja metoodiliste juhiste kogum

historiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr historia ajalugu + -graafia) aj
1. ajalooteaduste ajalugu, teadus, mis uurib inimühiskonna arenemise kohta käivate teadmiste kogunemise ja ajaloo uurimise meetodite täiustamise ajalugu
2. ajalookirjandus, kogum ajalooalaseid töid, mis on ilmunud ühel v teisel ajajärgul v käsitlevad mõnda ajajärku v ajalooprobleemi

holism <hol|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < kr holos terve, kogu) • fil terviklikkuse filosoofia, õpetus, mis absolutiseerib terviku taandamatust osade mehaaniliseks summaks; tekkis 1920ndatel, levinud bioloogias, psühholoogias jt inimest uurivates teadustes

holo- (< kr holos terve, kogu) • täis-

holoteetanus <+ teetanus -e 11 s> (< holo- + teetanus) • med üldteetanus, kogu keha haarav kangestuskramptõbi

holotoopia <+ t`oopia 1 s> (< holo- + kr topos koht) • kehasuhtelisus, mingi kehaosa asetus kogu keha suhtes

homonüümika <homonüümika 1 s> • lgv õpetus homonüümidest; mingi keele homonüümide kogum

hunta <hunta 16 s> (hisp junta ühendus, kogu) • pol ajutine täidesaatev riigiorgan Hispaanias, Portugalis ja Ladina-Ameerikas

hüdrosõlm <+ s`õlm sõlme s`õlme 22i s> (< hüdro-) • tehn hüdrotehniliste ehitiste kogum

hügieen <hügi|`een -eeni -`eeni 22e s> (kr hygieinē (technē)) • med tervishoiuõpetus, profülaktilise arstiteaduse osa, mis käsitleb inimese tervist mõjustavaid tegureid ja abinõusid haiguste ärahoidmiseks; vastavate meetmete kogum, tervishoid

hülosoism <hüloso|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr hylē aine + zōē elu) • fil filosoofiline õpetus, mille kohaselt kogu mateeria on elav ning kõigil tema vormidel on aistimis- ja tajumisvõime

hüpnotism <hüpnot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl hypnotism) • õpetus hüpnoosist ja selle rakendamisest; hüpnoosiga seotud nähtuste kogum

ideograafia <+ gr`aafia 1 s> (< ideo- + -graafia) • lgv mõistekiri, kiri, milles üks märk tähistab kogu mõistet (nt hiina kiri, egiptuse hieroglüüfid, numbrid ja matemaatilised märgid). Vastand fonograafia

ideogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< ideo- + -gramm) • lgv mõistemärk, tinglik kirjamärk, mis (vastandina kirjatähele) tähistab mitte mõne keele häälikut, vaid kogu mõistet (nt number, liiklusmärk)

idiofon <idiofon -i 19 s> (< idio- + kr phōnē hääl, heli) • muus „iseheliseja“, korpuspill, löökpill, kus heli tekib kogu instrumendi võnkumisest, nt gong, kastanjetid, triangel

idiomaatika <idiomaatika 1 s> (< kr idiōmatikos omapärane) • lgv mingi keele idioomide kogum; õpetus mingi keele idioomidest. Vt ka fraseoloogia

idiotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< idio- + tüüp) • biol isendi pärilike tegurite kogum, genotüüp laiemas tähenduses

imperialism <imperial|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < ld imperialis imperaatorlik, impeeriumi-) • pol suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on võimalikult suure mõjuvõimu saavutamine kogu maailmas; aj diktaatorlike suurriikide (Saksamaa, NSV Liit) anastuspoliitika, mis põhjustas II maailmasõja puhkemise

individuaalsus <individu`aalsus -e 11~9 s> (< individuaalne), individualiteet <individualit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr individualité) • isikupärasus, omanäolisus; psühh sünnipäraste eelduste ja elu jooksul kogemuse tulemusena kujunenud kehaliste ja psüühiliste omaduste kogum, ka enda ainulaadsuse tunnetamine, enese arendamise ja teistele vastandamise püüd

infootsisüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> • info info (1) säilitamise ja selle seast vajalike andmete kiiresti leidmise vahendite kogum; infootsisüsteemi põhiosa on andmebaas, mis sisaldab objektide (dokumentide, tööstustoodete vms) kindlate reeglite kohaselt koostatud kirjeldusi e otsikujusid

infosüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< info + süsteem) • teabe kogumise, säilitamise ja väljastamise vahendite kogum; põhiosad on infokogum (andmebaas), töötluseeskirjad (algoritmid, programmid jm) ning tehnilised vahendid (riistvara)

inklusioon <inklusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld inclusio sulgemine, piiramine) • sulgumine, sulundus; biol rakusisaldis, mis koosneb toitainetest (valkudest, rasvadest, tärklisest, sekreetidest ja pigmentidest); ka bakterite v viiruste kogum rakkudes

inkorporatsioon <inkorporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld incorporatio)
1. liitmine, (maa-ala vm) oma koosseisu lülitamine
2. jur mingi õigusala seaduste süstematiseerimine ühes kogus ilma seaduste sisu muutmata
3. lgv keele elementide seostusviis: sõnajuured liituvad grammatiliseks tervikuks, mis on nii sõna kui ka lause
4. psühh teadvustamata psüühiline kaitsemehhanism, mille abil inimene ühildab end mõne tähtsa isikuga v tema omadustega

inspektuur <inspekt|`uur -uuri -`uuri 22e s> • järelevalveasutus; inspektoriamet; inspektorite kogu

instituut <instit|`uut -uudi -`uuti 22e s> (< ld institutum korraldus, kindlaksmääratu) • teadus-, uurimis- v õppeasutus (ka kõrgkooli osana); jur kogum õigusnorme, mis puudutavad üht ühiskondlike suhete ala ja on omavahel sisemiselt seotud (nt abielu instituut)

instruktsioon <instruktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld instructio korraldamine, õpetus) • juhend, eeskiri, juhtnöör; mõne ala juhiste kogu

instrumentaarium <instrument`aarium -i 19~2e s> (< instrument) • riistastik, teatavaks otstarbeks tarvitatav instrumentide kogu

integralism <integral|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr intégralisme < integraalne) • relig kogu avaliku elu katoliseerimist taotlev mõttelaad

intelligentsustest <+ t`est testi t`esti 22e s> • arukustest, intelligentsuse hindamiseks määratud sõnalistegevuslike ülesannete kogum; testimise tulemusi analüüsides teisendatakse lahenduste eest saadud punktid intelligentsusteguriks

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

kabinet <kabin|`et -eti -`etti 22e s> (pr cabinet)
1. töö- v vastuvõtutuba (arstil, teadlasel, ametiisikul); eriotstarbeline vastava sisseseadega ruum õppe- v raviasutuses; väikese kunstikogu hoiuruum; väikese seltskonna ruum restoranis
2. pol ministrite kogu nimetus mitmes riigis
3. kunstipärane paljude sahtlitega kapp
kabinetiteadlane • piltl eluvõõras, elukaugete v väga kitsaste teemadega tegelev teadlane
kabinetsüsteem • ped õppekorraldus, mille puhul enamikku aineid õpetatakse ainekabinettides, kuhu on koondatud erialane õppekirjandus, näitematerjal, tehnilised, labori- ja praktiliste tööde vahendid jms
kabinetkaust • fot van varem laialt levinud päevapildiformaat (10 × 14 cm)
kabinetklaver • muus väiksem klaver

kameraalteadused pl <+ t`eadus -e 11~9 s> (sks pl Kameralwissenschaften < kameraalne), kameralistika <kameral´istika 1 s> (sks Kameralistik < kameraalne) • aj haldus-, majandus- ja rahandusalaste teadmiste kogum XVII ja XVIII s Saksamaal vürstide varakambrite halduses olevate varanduste valitsemiseks

kanalisatsioon <kanalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr canalisation < ld canalis toru, renn) • kanalite, torude jt tehniliste vahendite kogum reovee eemaldamiseks ning puhastamiseks
kanalisatsioonikaev • kontrollkaev, kanalisatsioonitorustiku puhastamiseks ehitatud püstik, mille põhjas on toru asemel lahtine voolurenn
kanalisatsioonisüsteem • rajatiste süsteem reovee eemaldamiseks ja puhastamiseks

kanooniline <kanoonili|ne -se -st 12 adj> (ld canonicus) • relig kaanoniga (2) määratud, kiriklikele juhtnööridele vastav; piltl eeskujuks võetav, juhtnöörina v normina kehtiv
kanooniline iga • relig katoliku kirikus nõutav iga pühitsusastme saamiseks; piltl vanadusest põhjustatud sugulise huvi puudumine
kanooniline protsess • relig katoliku kiriku kohtumenetlus; seda sätestavate normide kogum
kanooniline õigus • relig, jur katoliku kirikus kehtivate seaduste kogum, kirikuõigus

kartoteek <+ t`eek teegi t`eeki 22e s> (< karto- + teek) • ühesuuruste arvestuskaartide (sedelite, perfokaartide jm) süstematiseeritud kogu info registreerimiseks, pms tähestikjärjestuses)

karüotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< karüo- + tüüp) • biol rakule, isendile v liigile iseloomulik kromosoomide kogum (erinevused kromosoomide arvus, kujus, ehituses jm)

klaviatuur <klaviat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Klaviatur < klaver) • klahvistik, sõrmistik, pilli, kirjutusmasina, arvuti jm klahvide kogum

kloon <kl`oon klooni kl`ooni 22e s> (< kr klōn oks, võsu) • biol ühest rakust põlvnevate mittesugulisel jagunemisel saadud identse pärilikkusega rakkude kogum
organismikloon • biol isendi suguta sigimisel tekkinud, üksteisega ja vanemorganismiga geneetiliselt identsete isendite kogum; info algtoodet jäljendav seade v programm

koinee <koin`ee 26i s> (kr koinē (dialektos) ühine (keelepruuk)) lgv
1. hellenismi ajal (alates IV s-st eKr) kogu antiikmaailmas levinud kreeka ühiskeel
2. eri murdeid v keeli kõnelevate keelekollektiivide suhtluskeel; ka üks neist murdeist (keeltest) v nende alusel tekkinud keelekuju

kolleegium <koll`eegium -i 19~2e s> (ld collegium < kolleeg)
1. aj ühise ameti v elukutsega seotud isikute kogu Vana-Roomas; riigivalitsemisorgan Venemaal XVIII s, asut Peeter I ajal, 1802. a asendati kolleegiumid ministeeriumidega
2. ped mõnede internaadiga õppeasutuste nimetus (nt jesuiitide kolleegium)
3. administratiivne v nõuandev organ, mille liikmed otsustavad arutusel olevaid asju ühiselt

kollektiiv <kollekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld collectivus kogutud, koguv < colligere koguma) • tegevuse ja eesmärkide, ka huvide poolest ühtekuuluv inimeste rühm; asutuse, organisatsiooni vms liikmed, töötajaskond
kollektiivalateadvus • psühh C. G. Jungi analüütilises psühholoogias inimkonna v selle osa (rassi, rahvuse) bioloogilise evolutsiooni ja ajaloo vältel talletunud kogemus, mida edastatakse pärilikult arhetüüpide kujul
kollektiivsubstantiiv • lgv kogunimisõna, hulka samalaadseid kokkukuuluvaid üksusi tähistav nimisõna, nt lepik, meeskond

kollektor <koll`ektor -i 2e s> (keskld collector koguja < ld colligere koguma) millegi koguv v koondav osa, koguja
1. tehn gaasi, auru v vedeliku kogumise ja edasijuhtimise toru, millesse suubuvad peenemad torud
2. tunnelitaoline maa-alune käik mitmesuguste kaablite, juhtmete, torude paigutamiseks suurlinna tänavate alla
3. el bipolaartransistori piirkond, kuhu siirduvad laengukandjad

kollektsioon <kollektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr collection < ld collectio kogumine) • ühelaadsete esemete süstematiseeritud kogu

kollisioon <kollisi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld collisio kokkupõrge) • vastuoluliste huvide, püüdluste v jõudude kokkupõrge
kollisiooninorm • jur seaduses v rahvusvahelises lepingus sisalduv õigusnorm, mis määrab, millise riigi seadust peab kohaldama juhul, kui on võimalik rakendada mitme riigi seadust
kollisiooniõigus • jur õigusnormide kogum, mis sätestab põhimõtteliselt, millise riigi eeskirju tuleb kohaldada rahvusvaheliste õigussuhete korral (tsiviil-, perekonna- ja tööõiguses)

koloniaalsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< koloniaalne + süsteem) • pol metropolist majanduslikult ja poliitiliselt sõltuvate maade hõivamise ja valitsemise meetodite, vahendite ning vormide kogum, iseseisvate riikide poliitiline, majanduslik ja kultuuriline allutamine ülimuslike seadustega

koloonia <kol`oonia 1 s> (ld colonia)
1. aj asundus, antiikajal kreeklaste väljaspool emamaad paiknev, metropoliga tihedad sidemed säilitanud asula; Rooma võimu kindlustamiseks vallutatud Itaalia aladele rajatud kodanike asula
2. asumaa, kolonialismiajastul alistatud alade maa
3. rühm ühest rahvusest siirdlasi välismaal v välismaa linnas
4. teatav kinnipidamiskoht
5. biol ühe liigi isendite seltsing v kogum

kombain <komb|`ain -aini -`aini 22e s> (ingl combine harvester kombineeritud koristusmasin) • tehn kogu töötsüklit korraga sooritav liikuv ühendmasin, mille tööseadised teevad kõik operatsioonid järjestikku, nt teraviljakombain, kartulikombain, puuvillakombain, köögikombain

kombinatsioon <kombinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld combinare ühendama)
1. koosesinemine; kooskõlastatud osadest koosnev plaan; mingite elementide teataval viisil korrastatud rühm; males v mõnes teises mängus plaanipärane käikude järjestus seatud eesmärgi saavutamiseks; piltl kaval plaan, riukaline toimimisvõtete kogu
2. mat osahulk, mis erineb teistest vähemalt ühe elemendi poolest

kommandiitühing <+ ühing -u 2 s> (< pr commandite) • maj usaldusaktsiaühing, äriühing, milles ühed osanikud kannavad ettevõtte eest vastutust kogu oma varandusega, teised aga ainult sissemakstud kapitali ulatuses

kommentaarium <komment`aarium -i 19~2e s> • kommentaaride kogu

kompleks <k`ompl|`eks -eksi -`eksi 22e s> (< ld perf partits complexus kokku põimitud)
1. tervikut moodustav omaette ehitiste, esemete, nähtuste, toimingute vm kogum
2. psühh hingeelu häire, mõtete, kujutluste, tunnete kogum, mis on alateadvuslik ja vastuolus teiste, indiviidi enda poolt tunnustatud mõtete ja veendumustega

komplekt <kompl|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (vn комплект < ld completus täielik, lõpuleviidud)
1. terviklik v täielik kogum ühtekuuluvaid, ühes ja samas laadis kujundatud esemeid
2. täielik arv koosseisus ettenähtud isikuid

kongregatsioon <kongregatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld congregatio liit, ühendus) relig
1. kogu, liit, vennaskond
2. samasse ordusse kuuluvate katoliku kloostrite ühendus
3. ordutaoline kiriklikult kinnitatud põhikirja järgi elav katoliku vennas- v õeskond
4. kuuria (3) amet- v osakond (nt sakramentide kongregatsioon)

kongress <k`ongr|`ess -essi -`essi 22e s> (< ld congressus kokkusaamine)
1. partei, seltsi vm organisatsiooni, ka mingi eriala esindajate suur, sageli rahvusvaheline kokkutulek nõupidamiseks ja otsuste tegemiseks
2. partei vm organisatsiooni kõrgeim organ
3. kahekojalise seadusandliku kogu nimetus mitmes riigis, nt USA-s

konsoon <kons|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr consonance) • muus kooskõla, ühel ajal kõlavate helide kogum. Vt ka unisoon, dusoon, akord, klaster (3)

konstitutsioon <konstitutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld constitutio korraldus, määrus)
1. pol põhiseadus, seadusandlik akt, mis sätestab riigi põhikorra
2. biol isendi kehaehituslike ja talitluslike tunnuste kogum; isendi põhilaad, mis on kujunenud pärilikkuse ja välistegurite koostoimel

konsulaarõigus <+ `õigus -e 11~9 s> (< konsulaarne) • jur rahvusvahelise õiguse haru, õigusnormide kogum, mis reguleerib konsulite määramisega, nende ülesannete, eesõiguste ja immuniteediga ning tegevuse lõppemisega seostuvaid riikide suhteid

kontingent <konting|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld contingens, gen contingentis asjasse puutuv) • määrosa, kohusosa, määratud kogus v arv

kontsiil <konts|`iil -iili -`iili 22e s> (ld concilium) • nõupidav kogu, koosolek; relig kirikukogu, sinod

koodeks <koodeks -i 2e s> (ld codex tüvi, pakk, kirjutustahvel, raamat, köide)
1. aj Vana-Roomas vahaga kaetud puutahvlikestest koosnev märkmeraamat; alates hilisantiigist papüüruse- v pärgamendi-, hiliskeskajal ka paberilehtedest köidetud käsikiri
2. jur seaduste kogu; õigusnormide süstematiseeritud kogu, millega reguleeritakse üheliigilisi ühiskondlikke suhteid; piltl reeglistik (nt moraalikoodeks)

kopulatsioon <kopulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld copulatio ühendamine, ühinemine)
1. suguühe, sugutus
2. biol seigumine, sugurakkude v kahe suguisendeiks eristunud ainurakse liitumine sigimisel
3. aiand jätkamine, pookimisel oksastamisviis, kus alus ja niisama jäme vääristusoks asetatakse kogu lõikepinnaga vastakuti

korporatsioon <korporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld corporatio < ld corpus keha, kogu)
1. ühiste seisuslike v ametialaste huvidega isikute ring
2. maj juriidilise isiku õigustega majandusorganisatsioon v liit, mis on loodud liikmete eesõiguste kaitseks; USA-s aktsiaseltside ühisnimetus
3. kinnine üliõpilasorganisatsioon, mille liige (korporant) kannab eraldusvärvidega mütsi ja rinnapaela, lüh korp!

korpus <k`orpus -e 11~9 s> (< ld corpus keha)
1. (masina, aparaadi, laeva jms) kere
2. arhit teatavasse hoonerühma kuuluv üksikhoone
3. ühiste ülesannete v ühise kutsega seotud isikute kogu, nt diplomaatiline korpus, ohvitseride korpus
4. sõj mitmest diviisist ja eriüksusest koosnev väekoondis
5. aj Venemaal mõnede sõjaväeliste õppeasutuste nimetus, nt kadetikorpus, paažikorpus
6. trük vt korpuskiri
7. lgv keelematerjali kogu

korpuskiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> (< ld corpus keha, kogu), korpus <k`orpus -e 11~9 s> • trük trükikirja liik, suurus 10 punkti (u 3,76 mm); kasutati esmakordselt Rooma õiguse kogu Corpus iuris civilis trükkimisel

kosmopoliit <kosmopol|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr kosmopolitēs maailmakodanik < kosmos maailm + politēs kodanik) • maailmakodanik, kosmopolitismi pooldaja; biol üldlevinud, kogu maakeral v selle suuremal osal levinud loom v taim

kotüledoon <kotüled|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr kotylēdōn õnarus) • bot iduleht, idul arenev leht v üks esimesest kahest lehest; anat, zool hatik, inimesel platsenta sagar, mäletsejalistel põõsasjate koorionihattude kogum

kriminaalkoodeks <+ koodeks -i 2e s> (< kriminaalne + koodeks), lüh KrK • jur seadusandlik akt, kriminaalõiguse normide süstematiseeritud kogu

kristallivõre <+ võre 16 s> • füüs, keem kristalli koostisse kuuluvate aatomite, ioonide v molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus kolmes sihis

krüosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< krüo- + sfäär) • meteor atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri piiril olev negatiivse temperatuuriga kiht, kus on kogu aeg v ajuti jää

krüsanteem <krüsant|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr chrysanthemon tulikas, käokuld < chrysos kuld + anthemon lill) • bot rühm mitmeaastasi rohttaimi v poolpõõsaid (Chrysanthemum) korvõieliste sugukonnast; kasvat ilutaimena kogu maailmas

kultuur <kult|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld cultura viljelus, harimine)
1. inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum
2. tase mingil alal, nt töökultuur, käitumiskultuur
3. põll viljeldav taimeliik v liikide rühm, nt tehnilised kultuurid
4. biol mõnede katse- ja uurimisobjektide söötmel kasvatamise moodus, nt bakterikultuur

kurultai <kurult`ai 26 s> (vn курултай < trg kurultay) • rahvaesindajate kogu mongoli ja türgi rahvastel

kvantiteet <kvantit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld quantitas < quantus kui palju) • kogus, hulk; lgv vältus, (hääliku, silbi) pikkusjärk; fil eseme v nähtuse erinevus mingi ühe kvalitatiivse määratluse raames v identsus erisuguste kvalitatiivsete määratluste piires

kvantum <kv`antum -i 2e s> (< ld quantus kui palju) • hulk, määr, kogus

legislatiiv <legislat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr (assemblée) législative seadusandlik kogu) • seadusandlik võim v kogu; aj 1791–92 ja 1849–51 tegutsenud Prantsusmaa rahvaesinduste nimetus