[VSL] Võõrsõnade leksikon

akantoodid pl <akant|`ood -oodi -`oodi 22e s> (< kr akanthōdēs okkaline) • paleont vanimad teada olevad (väikesed) kalad

akupunktuur <+ punkt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld acus nõel + punctura torkamine) • med nõelravi, iidne Hiina ravimeetod, mis põhineb nõelatorgetel bioloogiliselt aktiivsetesse kehapunktidesse

amniotsentees <+ tsent|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< amnion + kentēsis torkamine) • med lootepõie punktsioon diagnoosimise eesmärgil

anadiploos <anadipl|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr anadiplōsis kordamine) • kirj lause v värsi algamine sõnadega, millega lõpeb eelmine

annominatsioon <annominatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld annominatio paronomaasia) • kirj sama sõnatüve tunderõhuline kordamine lauses v värssides

antoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr anthologia lillede korjamine v kogum) • kirj ilukirjandusteoste, eelkõige luuletuste valimik. Vt ka florileegium

apepsia <+ p`epsia 1 s> (< a- + kr pepsis seedimine) • med maoseedivuse puudumine v lakkamine

blind date [blaind deit] (ingl) • pimekohting, võõraga kokkulepitud kohtamine; tundmatu kohtumispartner

bugenvillea <bugenv`illea 1 s> (< pn L. A. de Bougainville, Prantsuse meresõitja, 1729–1811) • bot Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinev okkaline ronitaim (Bougainvillea); okasteta hübriide kasvat ka toataimedena

defloratsioon <defloratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld defloratio lillede korjamine < de- + flos lill, õis) • med neitsinahapurustus (hrl esimesel suguühtel), neitsilikkusekaotus

detsimatsioon <detsimatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld decimatio) • vähendamine ¹/₁₀ võrra; aj iga kümnenda isiku hukkamine (karistusviis sõjaväes); iga kümnenda isiku karistamine süüdlase mitteleidmise korral

diloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr dilogia kordamine)
1. aj, teater Vana-Kreeka teatris kahevaatuseline draama
2. kirj kaksikteos, kaks kirjandusteost (draamat, romaani), mis moodustavad (ühiste tegelaste, ühise teema jne poolest) ühe terviku

ditograafia <+ gr`aafia 1 s> (< dito + -graafia) • lgv mõne tähe, silbi v sõna ekslik kordamine tekstis

ehhokineesia <+ kin`eesia 1 s> (< kr ēchō kaja + kinēsis liigutus) • med teise inimese liigutuste tahtmatu kordamine

ehholaalia <ehhol`aalia 1 s> (< kr ēchō kaja + lalia lobisemine, kõne) • med kajakõne, teise isiku sõnade mõttetu kordamine (mõnede vaimuhaiguste puhul)

eksekutsioon <eksekutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld exsecutio valitsemine, juhtimine < exsequi teostama) • täidesaatmine, (otsuse) täideviimine, eriti ihunuhtluse andmine; hukkamine

epaanodos <epaanodos -e 11 s> (< kr epanodos tagasipöördumine) • kirj lausekujund, lause v lauseosa tunderõhuline kordamine vastupidises järjekorras

epitseuksis <epits´euksis -e 9 s> (< kr epizeuxis ühendamine, kordamine) • kirj sõna v sõnaühendi tunderõhuline kõrvutine kordamine lauses v värsis, nt helise, helise, ilma!

-foor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< kr phoros kandev) • -kandja, kandev; kirj -kanne, -kordamine, -kordumine

insult <ins|`ult -uldi -`ulti 22e s> (< ld insultus rünnak) • med (aju)rabandus, järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine; sageli kaasneb ühe kehapoole halvatus

isorütmia <+ r`ütmia 1 s> (< iso- + kr rhythmos korrapärane liikumine) • muus keskaegsetele motettidele omane sama rütmivormeli pidev kordamine, sõltumata meloodia ja teksti muutmisest

iteratsioon <iteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld iteratio kordamine)
1. jur kuriteo kordamine
2. farm retsepti uuendamine, kordamine
3. mat → iteratsioonimeetod

kaasus <k`aasus -e 11~9 s> (ld casus kukkumine; juhus, juhtum)
1. juhtum, üksikjuhtum
2. jur mingi tüüpiline üksikjuhtum kohtupraktikas, vt ka casus belli
3. lgv kääne

katafaasia <kataf`aasia 1 s> (< kata- + kr phasis väide < phēmi ütlen) • med kõnehäire, vastuse mitmekordne kordamine

katapleksia <katapl`eksia 1 s> (< kr kataplēxis ehmumine, kohkumine) • psühh hirmutardumus; med lihaskonna toonuse järsk lõtvumine, enamasti tugeva afekti v mingi ootamatu ärriti toimel. Vt ka katalepsia

kavernoosne <kavern`oos|ne -se 2 adj> (ld cavernosus) • geol täis kaverne v tühikuid, urkaline; med tühikuline; korkaline, korgas-

kompensatsioon <kompensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld compensatio)
1. tasakaalustus, tasandus; hüvitus, hüvitis; korvamine
2. med nõrga v ülekoormatud elundi talitluse reguleerimine organismisiseste kohastumuslike muutuste varal (vt ka dekompensatsioon)
3. psühh kahjustunud, alaarenenud v ülekoormatud psüühilise protsessi talitluse tagamine organismi varuvõimaluste abil; ka puuduliku v puuduva isiksuseomaduse korvamine kas mõne olemasoleva omaduse erilise arendamise ja esiletõstmisega v puuduva omaduse väärtuse kahandamisega
kompensatsioonimeetod • mõõtemeetod, mille puhul mõõdetav suurus tasakaalustatakse samaliigilise tuntud suurusega
kompensatsioonitehing • maj rahvusvahelistes majandussuhetes kahepoolse kaubavahetuse vorm, mille puhul kindla väärtusega kaubakogused vahetatakse teiste sama väärtusega kaupade v teenuste vastu, osa kauba eest võidakse maksta rahas

kontaminatsioon <kontaminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld contaminatio kokkupuutel määrimine)
1. ökol saastamine, saastumine; nakkamine
2. kirj, folkl kokkusulatus; mitme sündmuse segiajamine jutustuses v mitme kirjandus- v rahvaluuleteose ühtesulatamine
3. lgv ristumine, kokkusulatuse teel tekkinud sõna v väljend, sellise sõna v sõnaühendi moodustumine

kontrapunktsioon <+ punktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kontra- + ld punctio torkamine) • med vastastorge

kordotsentees <+ tsent|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< uusld chorda keelik < kr chordē sool(e) + kentēsis torkamine) • med ultraheli abil juhitud nabaväädi punktsioon loote vereproovi saamiseks

menopaus <+ p`aus pausi p`ausi 22e s> (< kr mēn kuu + paus) • füsiol menstruatsioonide lõplik lakkamine

mišna <mišna 16 s> (hbr kordamine, õppimine) • relig talmudi vanem osa (koostamine viidi lõpule II s), sisaldab pms vana testamendi seadusandluse kommentaare ja edasiarendusi

onomatolaalia <onomatol`aalia 1 s> (< kr onoma, gen onomatos nimi + lalia lobisemine; jutt) • med haiguslik sõnade kordamine

parašütt <paraš|`ütt -üti -`ütti 22e s> (pr parachute < para- + chute kukkumine)
1. langevari
2. mäend tõsteseadme kukkumist vältiv mehhanism

pleurotsentees <+ tsent|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< pleura + kr kentēsis torkamine) • med rinnakelmetorge, nõelatorge rinnakelmeõõnde nt vedeliku eemaldamiseks

provintsiaalne <provintsi`aal|ne -se 2 adj> (ld provincialis) • provintsile omane v iseloomulik; kolkaline, kolka-, provintslik

punktuur <punkt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld punctura torkamine < pungere torkama, sisse tungima) • täppide v torgetega tähistus, punktidega märgistus; med torge, torkejälg

reduplikatsioon <reduplikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld reduplicatio kahekordistamine, kordamine)
1. kahekordistumine
2. lgv sõnaosa kordumine grammatilise väljendusvahendina; esineb täielik (nt eesti keeles läkiläki) v osaline reduplikatsioon (nt ladina keeles cucurri, kreeka keeles leloipa)
3. biol kromosoomide arvu kahekordistumine

rekapitulatsioon <rekapitulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld recapitulatio < capitulum peake; peatükk)
1. lühike kokkuvõte, kokkuvõtlik kordamine
2. biol eellaste tunnuste kordumine organismi arenemise lootejärgus
3. psühh biogeneetilisele reeglile rajatud meelevaldne analoogia lapse arengu ja inimsoo arengu vahel

repetitio est mater studiorum [repetiitsio est maater studioorum] (ld) • kordamine on õppimise (st tarkuse) ema

repetitsioon <repetitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld repetitio)
1. läbivõetu kordamine, selgeks harjutamine; õppetöös järeleaitamine
2. näidendi, kontserdi, filmistseeni jne proov
3. muus klaveri haamermehhanismi mängutundlikkus sama heli kiirel kordamisel

repliik <repl|`iik -iigi -`iiki 22e s> (pr réplique < ld replicare lahti rullima, kordama, vastama)
1. lühike (tabav) vastuväide v vastus
2. kuulaja vastuvaidlev vahelehüüe v märkus (kongressil, istungil, koosolekul)
3. jur lühike vastus mõne teise kohtulikust vaidlusest osavõtja väidetele
4. kirj vastus dialoogis, laiemas tähenduses igasugune dialoogi fraas (1)
5. muus muusikalise fraasi kordamine teise hääle v teise tonaalsusega
6. kunst kunstniku omakäeline kordus oma tööst, vt ka koopia

replikatsioon <replikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl replication kopeerimine < ld replicatio kordamine, vastamine) • biol kahendumine, DNA-molekulide lõhenemine kaheks poolmikuks ja nende isetaastumine kummalegi uue poolmiku juurdeehitamise teel

repriis <repr|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr reprise kordamine)
1. muus heliteose ulatuslikuma iseseisva osa kordus; sonaadivormi kolmas osa, kus korratakse esimest osa teatud muudatustega
2. sport vehklemises korduv löök; hobuse endise liikumisviisi taastamine pärast tõkke ületamist

retsidiiv <retsid|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld recidivus tagasipöörduv) • jur korduv kuritegu, sama laadi kuriteo kordamine pärast karistuse kandmist; med haiguse taaspuhkemine pärast näilist paranemist

rütm <r`ütm rütmi r`ütmi 22e s> (kr rhythmos korrapärane liikumine, kord, mõõt) • igasugune korrapärane vaheldumine v kordamine; muus kõigi muusikaelementide reeglipärane vaheldus; kirj kõneüksuste (nt rõhuliste ja rõhutute silpide) vaheldumine; luuletuse, kõne jms rütmi laad
rütmifiguur • muus tänapäeva noodikirjas kasutatav noodivältuste rühm, milles tavajaotuse kõrval kasut kokkuleppelise tähistusega suvajaotusi

sekvents <sekv|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld sequentia järgnev, järgnevus)
1. relig katoliku suuremate pühade missa tekstis esinev hümn; keskaegses kirikumuusikas ühehäälne kirikulaul, mille tekst mahutati sõna „halleluuja“ viimase silbi melismi (2)
2. muus meloodia või kooskõlajärgnevuse kordamine järjest kõrgemalt v madalamalt astmelt
3. filmi ülesehitus- v väljendusüksus

stereotüüpia <+ t`üüpia 1 s>
1. trük stereotüübi (1) valmistamise protsess
2. med teatav vaimuhäire: jätkuv sama kõne, asendi v liigutuste seeria kordamine

suberiin <suber|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld suber korgipuu, kork) • bot korkaine

tautoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr tautologia < tauto- sama- + legō ütlen)
1. kirj tähendusliiasus, samasõnasus, sama v lähedase tähendusega sõnade ning väljendite tarbetu kordamine; stiilivõttena pleonasmi alaliik
2. loog loogikaviga, mis seisneb väite tõestamises v mõiste defineerimises sellesama väite v mõiste varal, vt ka idem per idem