[VSL] Võõrsõnade leksikon

aflatoksiin <aflatoks|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl aflatoxin < uusld Aspergillus flavus kollane kerahallik + toksiin) • farm teatavate hallitusseente toodetav vähki tekitav ainemürk, mida leidub riknenud toiduaineis ja loomasöödas

anemoon <anem|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr anemōnē „tuule tütar“ < anemos tuul) • bot ülane (Anemone), taimeperekond tulikaliste sugukonnast; siia kuuluvad võsa-, mets- ja kollane ülane; mõned liigid on ilutaimed

antimon <antimon -i 19 s> (keskld antimonium), tähis Sb • keem keemiline element, järjenr 51, aatomm 121,75, poolmetall; antimoni modifikatsioonid: kollane, must, plahvatav ja metalne e hall antimon; kasut sulameis, kus annab teistele metallidele suurema kõvaduse

antrakinoon <+ kin|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr anthrax süsi + kinoon) • keem antratseeni oksüdeerimisel saadav kollane kristalne aine, antrakinoonvärvainete sünteesi lähteaine

astaksantiin <astaksant|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr astakos koorikloom + ksanthos kollane) • keem karotenoidide hulka kuuluv punane värvaine

auramiin <auram|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld aurum kuld + amiinid) • keem kollane orgaaniline värvaine

baklažaan <baklaž|`aan -aani -`aani 22e s> (vn баклажан < prs bādinjān) • bot India päritolu üheaastane köögiviljataim maavitsaliste sugukonnast (Solanum melongena); selle pikergune sinine, kollane, punane, valge v violetne vili

CMYK {lüh ingl sõnadest cyan, magenta, yellow, key (black) rohekassinine, purpurpunane, kollane, võtmevärv must} • trük värvimudel, mida kasut trükitööstuses ja värviprinterites. Vt ka RGB

dermatool <dermat|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< dermato- + ld oleum õli) • farm vismutit sisaldav kollane pulber; kasut antiseptilise, kootava ja kuivatava ainena naha ja limaskestade põletikuliste haiguste korral

fariinsuhkur <+ s`uhk|ur -ru 2 s> (< ld farina jahu, pulber) • kok esimeses puhastusprotsessis saadud kollane v pruun suhkur, mis sisaldab veel aroomiaineid jt toitaineid, mis edasisel puhastamisel kaovad

ferrotsüaankaalium <+ k`aalium -i 19~2e s> (< ferro- + tsüaan + kaalium) • keem kollane veresool, vees lahustuvate sidrunkollaste kristallidena esinev rauaühend

flaviin <flav|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld flavus helekollane) • keem kollane lämmastikku sisaldav (orgaaniline) värvaine

fluorestseiin <fluorestse|`iin -iini -`iini 22e s> • keem sünteesvärvaine, kollane v punane, vees roheliselt fluorestseeriv raskesti lahustuv aine; kasut pms värvide valmistamiseks

fluoriit <fluor|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner sulapagu, looduslik väga varieeruva värvusega (värvitu, violetne, kollane, roheline jne) kaltsiumfluoriid; kasut metallurgias ja optikas

fosfor <f`osfor -i 2e s> (< kr phōsphoros valgusekandja), tähis P • keem keemiline element, järjenr 15, aatomm 30,97; värvuselt kollane, punane, violetne jne; leidub looduses ainult mineraalides (apatiit, fosforiit), samuti luu- ja närvikoes, valkudes

fukoksantiin <fukoksant|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld fucus punane värvaine + xanthos kollane) • bot pruunvetikate kromosoomides leiduv pruunikaskollane värvaine

galloflaviin <+ flav|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld galla tindipähkel + flaviin) • keem peitsiv kollane värvaine; kasut villa värvimiseks

halmürolüüs <+ l`üüs lüüsi l`üüsi 22e s> (< kr halmyros soolane + lüüs2) • geol kivimite ja mineraalide veealune murenemine ja muundumine

heliodoor <heliod|`oor -oori -`oori 22e s> (< helio- + kr dōron kingitus) • miner kollane läbipaistev berülli teisend

hessoniit <hesson|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn G. H. Hess, Šveitsi-Vene keemik, 1802–50) • miner granaatide hulka kuuluv kollane kuni punakaspruun mineraal. Vt ka grossulaar

kaadmiumsulfiid <+ sulf|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kaadmium + sulfiid), kaadmiumkollane <+ kolla|ne -se -st 10 adj> • keem, eh kaadmiumi sisaldav anorgaaniline kollane maalrivärv

karamboola <karamboola 16 s> (port carambola < India k-d) • bot Kagu-Aasias kasvava igihalja viljapuu (Averrhoa carambola) kollane v oranžikas vili ehk tähtvili

kollofaan <kollof|`aan -aani -`aani 22e s> (sks Kollophan < kr kolla liim + phainō ilmun, paistan) • miner peitkristalliline kihilise, tiheda v kollomorfse struktuuriga apatiit, värvuselt hallikasvalge, kollane v punakaspruun; kollofaan on setteliste fosforiitide (ka Eesti fosforiitide) peamine koostisosa

krutoon <krut|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr croûton < croûte leivakoorik) kok
1. pruunistatud saiakuubik, nt puljongi lisandina
2. soolane suupiste: praetud saiaviil v lehttainast küpsetatud alus, millel serveeritakse seeni, sinki jms

krüsoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< krüso- + -liit) • miner roheline v kollane läbipaistev vääriskivi, oliviini erim

ksanto- (< kr xanthos kollane) • kolla-

ksantofüll <+ f`üll fülli f`ülli 22e s> (< ksanto- + kr phyllon leht) • bot lehekollane, kollane taimepigment, leidub plastiidides

kseroform <kserof|`orm -ormi -`ormi 22e s> (< ksero- + uusld (acidum) formicicum sipelghape) • farm kollane pulber nõrga karbolhapet meenutava lõhnaga; kasut kootava ja antiseptilise ainena haavaravis

markasiit <markas|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld marcasita < ar marqašītā tulekivi) • miner rombilises süngoonias kristallunud metalse läikega kollane mineraal, raudsulfiid; Eestis esineb vanaaegkonna settekivimeis

mousse [muss] (pr vaht) • kok vahukreem, vaht, võib olla nii soolane kui ka magus

mürr <m`ürr mürri m`ürri 22e s> (kr myrrha) • bot meeldivalõhnaline mõrumaitseline hrl punakaspruun v kollane kummivaik, mida saadakse Ida-Aafrikas, Araabia poolsaarel ja Ees-Aasias kasvavatest mürripuu (Commiphora) liikidest, kasut usutalitustel suitsuküünaldena

ohrodermia <+ d`ermia 1 s> (< kr ōchros kollane, kolletanud + derma nahk) • med kollanahksus

ohronoos <ohron|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr ōchros kollane + nosos haigus) • med tumepruun koepigmentumus

panna cotta [pannak·otta] (it keedetud koor) • kok Itaalia-pärane koorest valmistatud tarrendatud roog, enamasti magustoit, kuid võib ka soolane olla

port-salut [poor sal·ü] (pr < pn Port du Salut, endisaegne klooster Prantsusmaal) • kok pehme kollane Prantsuse juust

primaarvärv <+ v`ärv värvi v`ärvi 22e s> (< primaarne) • kunst põhivärv; primaarvärvid on kollane, punane ja sinine. Vt ka sekundaarvärv, tertsiaarvärv

püriit <pür|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr pyritēs tulekivi) • miner kuubilises süngoonias kristallunud kollane metalse läikega mineraal, raudsulfiid, väävelhappe põhitooraine; Eestis leidub püriiti õhukese kihina diktüoneemaargilliidi all ning soontena ja kristallidena paljudes kivimites

quiche [kiš] (pr < sks Küchen mrd kook) • kok algselt Saksamaalt pärinev Prantsuse köögis populaarne muretainapõhjal soolane täidisega pirukas

rivanool <rivan|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< pn Rivanol, kaubamärk) • farm antiseptilise toimega kollane väikesekristalliline pulber, lahustub vees ja piirituses, lahust on tarvitatud antiseptikuna; tarvit lahusena haavade pesemiseks jm

spoonerism <spooner|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn W. Spooner, Oxfordi ülikooli õppejõud, 1844–1930) • kirj sõnamäng, mille puhul vahetatakse sõnade esitähed, nt mullane kott – kollane mutt. Vt ka solötsism, malapropism

sporotsüüt <+ ts`üüt tsüüdi ts`üüti 22e s> (< kr spora seeme + -tsüüt) • zool kotlane, kakssuulase suuta ja sooltoruta arenguvorm

šeliit <šel|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn C. W. Scheele, Rootsi keemik, 1742–86) • miner tetragonaalses süngoonias kristallunud hallikasvalge, kollane v pruun mineraal, koostiselt kaltsium-volframaat, oluline volframimaak

šellak <šellak -i 2e s> (ingl shellac < pr laque en écailles lakk õhukeste plaatidena) • kollane kuni pruun looduslik vaik, tekib troopikapuudel parasiteerivate putukate elutegevuse tagajärjel; kasut lakitööstuses, isoleermaterjalina, glasuurainena toiduainetööstuses jm

zooksantell <+ ksant|`ell -elli -`elli 22e s> (< zoo- + kr xanthos kollane) • bot alamate loomade kehas nendega sümbioosis elav kollakas üherakuline vaguviburvetikas

tempera <tempera 1 s> (it < ld temperare segama) kunst • temperamaal, temperavärvidega tehtud maal
temperavärv • veega segatav pigmendist ja sideainest (munatempera puhul kuivav taimeõli, munavalge ja -kollane, kaseiintempera puhul kaseiin, polüvenüülatsetaattempera puhul sünteetiline sideaine jne) koosnev värv, mis kuivades annab teosele mati pinna
temperatehnika • maalitehnika, milles kasut temperavärve

urobiliin <urobil|`iin -iini -`iini 22e s> (< uro- + ld bilis sapp) • füsiol maksas ja soolestikus tekkiv kollane värvaine, mis annab värvi ka uriinile

viteriit <viter|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn W. Withering, Inglise teadlane, 1741–99) • miner rombilises süngoonias kristallunud valge, hallikas v kollane rabe mineraal, baariumkarbonaat; viteriit on baariumi tooraine

vollastoniit <vollaston|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn W. H. Wollaston, Inglise teadlane, 1766–1828) • miner trikliinses süngoonias kristallunud valge, kollane v mustjaspruun klaasiläikeline mineraal, koostiselt kaltsiumsilikaat; temast valmistatakse sitkeid keraamilisi materjale

vulfeniit <vulfen|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn F. Wulfen, Austria mineraloog, 1728–1805) • miner tetragonaalses süngoonias kristallunud kollane v punane pliid ja molübdeeni sisaldav mineraal, pliimolübdaat