Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit
akord <ak`ord akordi ak`ordi 22e s> (it accordo kooskõla; kokkulepe, leping) • muus vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla; maj võlakorralduskokkulepe
akordtasu • maj eelneva kokkuleppe alusel kogu töö eest makstav tasu
akordeerima <akord|`eerima -eerib 28 v> , akordima <ak`ordima akordib 28 v> (< it accordo kooskõla; kokkulepe, leping) • maj kokku leppima (võlgade osalise tasumise suhtes)
dusoon <dus|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld duo kaks + sonus heli, hääl) • muus kakskõla, kahehäälne kooskõla. Vt ka konsoon, unisoon
harmoonia <harm`oonia 1 s> (kr harmonia ühendus, kooskõla)
1. kooskõla, sobimine, üksmeel; osade meeldiv, õige suhe ühtlases tervikus; kunstiteose kõigi üksikosade ja -elementide kooskõlaline ja mõõdupärane ühtlus
2. muus kindlaid seaduspärasusi arvestav kooskõlade ehitus ja ühendamine heliteoses. Vastand disharmoonia
harmooniaõpetus • muus kooskõlaõpetus, akordide, nende suhete ja ühendamise õpetus
harmooniateooria • fil teooria, mis väidab, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on jumala poolt ette ära määratud
klaster <kl`ast|er -ri 2e s> (ingl cluster kobar)
1. mat alamhulk
2. info kõvakettal korraga hallatav loogikaline mäluüksus; koos töötavate ühetüübiliste seadmete rühm
3. muus kobarakord, lähestikuste helide kooskõla
4. keem → klastrid
kongruents <kongru|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld congruentia kooskõla, sobivus) • lgv ühildumine, lauses süntaktiliselt seotud sõnade esinemine samas arvus, soos, isikus v käändes, vastand inkongruents
konkordantsus <konkord`antsus -e 11~9 s> (keskld concordantia üksmeel < ld concordare kokku sobima v sobitama)
1. ühtesobivus, kooskõla
2. geol (kihistuste) rööpsus, kihi asetsemisviis: lasuv kiht asetseb enda all olevaga rööpselt ning on olulise settelüngata
3. biol mingi genotüübitunnuse sarnasus kaksikuil
konsonants <konson|`ants -antsi -`antsi 22e s> (ld consonantia) • muus kokkusobivate helide kooskõla v järgnevus. Vastand dissonants
konsoon <kons|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr consonance) • muus kooskõla, ühel ajal kõlavate helide kogum. Vt ka unisoon, dusoon, akord, klaster (3)
kontrapunkt <+ p`unkt punkti p`unkti 22e s> (keskld contrapunctum < punctus contra punctum punkt punkti vastu) muus
1. üldine polüfooniaõpetus
2. samaaegsete meloodiate kooskõla
3. peameloodia saatehääl polüfoonilises teoses
koordinatsioon <koordinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ko- + ld ordinatio korrastus) • kooskõla(stus); koostoime; lgv lausete rinnastus
noon <n`oon nooni n`ooni 22e s> (ld nonus üheksas)
1. muus üheksas aste teatavast põhihelist arvates; intervall, mis laiuselt vastab suhtele 1. ja 9. astme vahel, st mis koosneb oktavist ja sekundist
2. relig katoliku palve varapärastlõunane osa
noonakord • muus viie tertsina paikneva heli kooskõla
oktav <`oktav -i 2e s> (< ld octavus kaheksas)
1. muus kahe lähima samanimelise helikõrguse vahemik v kooskõla; kaheksa diatoonilise astme vahel olev intervall; ka diatoonilise heliastmiku 8. aste
2. kirj kaheksavärsiline kindla rütmiskeemi ja värsimõõduga stroof
3. trük kaheksandikkaust (8°), formaat, kus paberipoogen on murtud kaheksaks ja moodustab 16 lehekülge
suur oktav • muus klaveri oktav helikõrguste vahemikus C–H, oktavi võrra kõrgem kui kontraoktav
väike oktav • muus klaveri oktav helikõrguste vahemikus c–h, oktavi võrra kõrgem kui suur oktav
orel <orel -i 2e s> (sks Orgel < ld organum < kr organon tööriist) • muus klahvpill, mille heli tekitavad suure heliulatusega ja rohkete kõlavärvingutega viled
orelpunkt • muus pedaal, mitmehäälses muusikas kestvalt ühel kõrgusel kõlav heli v kooskõla, mis ei sõltu teiste häälte liikumisest ega harmoonia muutustest
proportsioon <proportsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld proportio) • mõõdukooskõla, (õige) mõõdusuhe, terviku osade omavaheline kooskõla v sobiv suurussuhe, (paras) vahekord; mat võrre, kahe suhte võrdus
proportsiooniõpetus • kunst õpetus kunstiteose osade vormi- ja mõõduvahekorra seaduspärasustest; on eriti oluline arhitektuuris, skulptuuris ja maalikunstis, sõltub ajastu ideaalidest
septakord <+ ak`ord akordi ak`ordi 22e s> (< septim + akord) • muus nelikõla (nelja heli kooskõla), mille alumise ja ülemise heli intervall on septim
sforzando [sforts·ando] (it), sforzato
[sfortsaato] (it), lüh sf, sfz • muus üht heli (akordi) tugevasti rõhutades, märk ^ noodi v kooskõla kohal
sümfoonia <sümf`oonia 1 s> (< kr symphōnia kooskõla) • muus sümfooniaorkestrile (vahel ka koorile ja solistidele) loodud, hrl 3–4 osast koosnev sonaaditsükli vormis kirjutatud heliteos
unisoon <unis|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld unisonus ühekõlaline < uni- + ld sonus heli, hääl)
1. muus ükskõla, ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine; sama meloodia või heliteose esitamine mitme esitaja poolt puhtas priimis või oktavis, vt ka konsoon, dusoon
2. (hrl inessiivis) millegagi kokkusobimine