[VSL] Võõrsõnade leksikon

anadiploos <anadipl|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr anadiplōsis kordamine) • kirj lause v värsi algamine sõnadega, millega lõpeb eelmine

annominatsioon <annominatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld annominatio paronomaasia) • kirj sama sõnatüve tunderõhuline kordamine lauses v värssides

diloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr dilogia kordamine)
1. aj, teater Vana-Kreeka teatris kahevaatuseline draama
2. kirj kaksikteos, kaks kirjandusteost (draamat, romaani), mis moodustavad (ühiste tegelaste, ühise teema jne poolest) ühe terviku

ditograafia <+ gr`aafia 1 s> (< dito + -graafia) • lgv mõne tähe, silbi v sõna ekslik kordamine tekstis

ehhokineesia <+ kin`eesia 1 s> (< kr ēchō kaja + kinēsis liigutus) • med teise inimese liigutuste tahtmatu kordamine

ehholaalia <ehhol`aalia 1 s> (< kr ēchō kaja + lalia lobisemine, kõne) • med kajakõne, teise isiku sõnade mõttetu kordamine (mõnede vaimuhaiguste puhul)

epaanodos <epaanodos -e 11 s> (< kr epanodos tagasipöördumine) • kirj lausekujund, lause v lauseosa tunderõhuline kordamine vastupidises järjekorras

epitseuksis <epits´euksis -e 9 s> (< kr epizeuxis ühendamine, kordamine) • kirj sõna v sõnaühendi tunderõhuline kõrvutine kordamine lauses v värsis, nt helise, helise, ilma!

-foor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< kr phoros kandev) • -kandja, kandev; kirj -kanne, -kordamine, -kordumine

isorütmia <+ r`ütmia 1 s> (< iso- + kr rhythmos korrapärane liikumine) • muus keskaegsetele motettidele omane sama rütmivormeli pidev kordamine, sõltumata meloodia ja teksti muutmisest

iteratsioon <iteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld iteratio kordamine)
1. jur kuriteo kordamine
2. farm retsepti uuendamine, kordamine
3. mat → iteratsioonimeetod

katafaasia <kataf`aasia 1 s> (< kata- + kr phasis väide < phēmi ütlen) • med kõnehäire, vastuse mitmekordne kordamine

mišna <mišna 16 s> (hbr kordamine, õppimine) • relig talmudi vanem osa (koostamine viidi lõpule II s), sisaldab pms vana testamendi seadusandluse kommentaare ja edasiarendusi

onomatolaalia <onomatol`aalia 1 s> (< kr onoma, gen onomatos nimi + lalia lobisemine; jutt) • med haiguslik sõnade kordamine

reduplikatsioon <reduplikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld reduplicatio kahekordistamine, kordamine)
1. kahekordistumine
2. lgv sõnaosa kordumine grammatilise väljendusvahendina; esineb täielik (nt eesti keeles läkiläki) v osaline reduplikatsioon (nt ladina keeles cucurri, kreeka keeles leloipa)
3. biol kromosoomide arvu kahekordistumine

rekapitulatsioon <rekapitulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld recapitulatio < capitulum peake; peatükk)
1. lühike kokkuvõte, kokkuvõtlik kordamine
2. biol eellaste tunnuste kordumine organismi arenemise lootejärgus
3. psühh biogeneetilisele reeglile rajatud meelevaldne analoogia lapse arengu ja inimsoo arengu vahel

repetitio est mater studiorum [repetiitsio est maater studioorum] (ld) • kordamine on õppimise (st tarkuse) ema

repetitsioon <repetitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld repetitio)
1. läbivõetu kordamine, selgeks harjutamine; õppetöös järeleaitamine
2. näidendi, kontserdi, filmistseeni jne proov
3. muus klaveri haamermehhanismi mängutundlikkus sama heli kiirel kordamisel

repliik <repl|`iik -iigi -`iiki 22e s> (pr réplique < ld replicare lahti rullima, kordama, vastama)
1. lühike (tabav) vastuväide v vastus
2. kuulaja vastuvaidlev vahelehüüe v märkus (kongressil, istungil, koosolekul)
3. jur lühike vastus mõne teise kohtulikust vaidlusest osavõtja väidetele
4. kirj vastus dialoogis, laiemas tähenduses igasugune dialoogi fraas (1)
5. muus muusikalise fraasi kordamine teise hääle v teise tonaalsusega
6. kunst kunstniku omakäeline kordus oma tööst, vt ka koopia

replikatsioon <replikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl replication kopeerimine < ld replicatio kordamine, vastamine) • biol kahendumine, DNA-molekulide lõhenemine kaheks poolmikuks ja nende isetaastumine kummalegi uue poolmiku juurdeehitamise teel

repriis <repr|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr reprise kordamine)
1. muus heliteose ulatuslikuma iseseisva osa kordus; sonaadivormi kolmas osa, kus korratakse esimest osa teatud muudatustega
2. sport vehklemises korduv löök; hobuse endise liikumisviisi taastamine pärast tõkke ületamist

retsidiiv <retsid|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld recidivus tagasipöörduv) • jur korduv kuritegu, sama laadi kuriteo kordamine pärast karistuse kandmist; med haiguse taaspuhkemine pärast näilist paranemist

rütm <r`ütm rütmi r`ütmi 22e s> (kr rhythmos korrapärane liikumine, kord, mõõt) • igasugune korrapärane vaheldumine v kordamine; muus kõigi muusikaelementide reeglipärane vaheldus; kirj kõneüksuste (nt rõhuliste ja rõhutute silpide) vaheldumine; luuletuse, kõne jms rütmi laad
rütmifiguur • muus tänapäeva noodikirjas kasutatav noodivältuste rühm, milles tavajaotuse kõrval kasut kokkuleppelise tähistusega suvajaotusi

sekvents <sekv|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld sequentia järgnev, järgnevus)
1. relig katoliku suuremate pühade missa tekstis esinev hümn; keskaegses kirikumuusikas ühehäälne kirikulaul, mille tekst mahutati sõna „halleluuja“ viimase silbi melismi (2)
2. muus meloodia või kooskõlajärgnevuse kordamine järjest kõrgemalt v madalamalt astmelt
3. filmi ülesehitus- v väljendusüksus

stereotüüpia <+ t`üüpia 1 s>
1. trük stereotüübi (1) valmistamise protsess
2. med teatav vaimuhäire: jätkuv sama kõne, asendi v liigutuste seeria kordamine

tautoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr tautologia < tauto- sama- + legō ütlen)
1. kirj tähendusliiasus, samasõnasus, sama v lähedase tähendusega sõnade ning väljendite tarbetu kordamine; stiilivõttena pleonasmi alaliik
2. loog loogikaviga, mis seisneb väite tõestamises v mõiste defineerimises sellesama väite v mõiste varal, vt ka idem per idem