[VSL] Võõrsõnade leksikon

adagietto [adadž·etto] (it) • muus pisut kiiremini kui adagio; lühike adagio-heliteos; muusikalise suurvormi adagio’st pisut kiirem osa v iseseisev heliteos

ad unum omnes [ad uunum omnes] (ld) • viimane kui üks; eranditult kõik. Vt ka absque omni exceptione

ad utrumque paratus [ad utr·umkve paraatus] (ld) • valmis mõlemaks, nt nii heaks kui ka halvaks

aeratsioon <aeratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr aération < aer-) • õhustus, õhuvahetus (nt mulla, veini, hoonete aeratsioon)
aeratsioonivöönd • geol maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui ka vett; põhjavee tasemest kõrgemale jääv pinnas ja kivimid

afiksoid <afiks|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< afiks + -oid) • lgv poolliide, keeleosis, millel on nii juurele kui ka afiksile iseloomulikke jooni; afiksoidid jagunevad prefiksoidideks ja sufiksoidideks

agregatsioon <agregatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld aggregare lisama, ühendama)
1. kuhjumine, kogunemine
2. biol kogum ühe loomaliigi isendeid, kes ei tegutse kooskõlastatult; rühmjaotumus, mingil alal elavate v kasvavate organismide kuhjumine rühmadesse, kus nende hulk on palju suurem kui keskmine arv kogupinnal

aka, a.k.a {lüh ingl sõnadest also known as} • tuntud ka kui, teise nimega, alias

à la (pr) • sama laadi kui, sama moodi kui

allegretto [allegr·etto] (it) • muus elavalt, vallatult, kergelt (aeglasemalt kui allegro); ka selles tempos heliteos

allegro [alleegro] (it) • muus lõbusasti, kiiresti (kiiremini kui andante ja aeglasemalt kui presto); ka suurema heliteose (sonaadi, sümfoonia, kvarteti) kiiretempoline osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti kiire, hrl hüpetel ja varvastehnikal rajanev tantsuline episood

allegro moderato [alleegro moderaato] (it) • muus üsna kiiresti (aeglasemalt kui allegro)

allegro vivace [alleegro vivaatše] (it) • muus eriti elavalt (kiiremini kui allegro, kuid aeglasemalt kui presto)

allstot [oolstoot] (ingl < sks alles tot kõik surnud) • jahimeeste hüüd üksteisele, kui jahiloom on maha lastud

aluminaat <alumin|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem sool, mis tekib alumiiniumhüdroksiidist, kui selles vesinik asendada metalliga

ambient [ämbient] (ingl ümbritsev) • muus algselt tavapärase popmuusika skeeme ignoreeriv muusikavool, mille kompositsioonides puudub nii salmi-refräänilisus, kulminatsioon kui ka traditsiooniline lõpposa; hiljem üks elektronmuusika popharudest, millel on rõhutatult ruumiline kõlapilt

ambulatoorium <ambulat`oorium -i 19~2e s> (< ld ambulatorius liikuv < ambulare kõndima, käima, liikuma) • med väiksem polikliinikutaoline raviasutus, mis annab arstiabi nii kodunt käivaile haigeile kui ka koduseile haigeile

amfiib <amf|`iib -iibi -`iibi 22e s> (< kr amphibios kahepaikne < amfi- + bios elu)
1. zool vt amfiibid
2. bot kahepaikne taim, mis võib kasvada niihästi vees kui maismaal
3. tehn vees ja maismaal liikuv transpordivahend (nt auto, tank, lennuk, (hõljuk)laev)

anamorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr anamorphōsis ümbervormimine)
1. tehn optilise kujutise (joonise v pildi) erinev suurendus ristsihtides silinderläätsede abil; kasut laifilmitehnikas
2. zool lülijalgsete moone, mille puhul munast koorunud vastsel on keresegmente ja jalgu vähem kui täiskasvanul. Vastand epimorfoos

andante [and·ante] (it) • muus aeglaselt, rahulikult (kiiremini kui adagio, kuid aeglasemalt kui allegro); ka mitmeosalise teose (sonaadi, sümfoonia jm) mõõdukas tempos osa v iseseisev heliteos

andantino [andantiino] (it) • muus pisut elavamalt kui andante; ka mitmeosalise teose lühem osa v iseseisev heliteos

antitsüklon <+ ts`üklon -i 2e s> (< anti- + tsüklon) • meteor kõrgrõhkkond; õhukeeris, mille keskmes on õhurõhk kõrgem kui servadel

aproksimatiivne <aproksimat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld approximare lähenema) • mat ligikaudne (avaldise v arvu kohta juhtumil, kui see ei esita silmaspeetavat suurust täpselt)

aridifikatsioon <aridifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld aridus kuiv + -fikatsioon), desertifikatsioon <desertifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr désert kõrb < ld desertum kõnnumaa < deserere hülgama, loovutama) • geogr, ökol kõrbestumine, kõrbete pealetung, nii looduslikest teguritest tingitud kui ka inimtegevusega kaasnev viljatute alade teke

arüülrühm <+ r`ühm rühma r`ühma 22i s> (< aroom) • keem radikaal, mis jääb järele, kui eraldada mõnest aromaatsest süsivesinikust üks vesinikuaatom

beebi <beebi 16 s> (ingl baby) • väike laps, lapsuke, imik, kelle sünnist on möödunud vähem kui aasta

biitnikud pl <b`iitn|`ik -iku -`ikku 25 s> (ingl beatniks < beat generation löödud sugupõlv) • pärast II maailmasõda pms USA-s tekkinud programmitu mässuline noorsooliikumine, millele on iseloomulik nii protest konformismi ja silmakirjalikkuse vastu kui ka anarhiline individualism ja sageli elementaarsete ühiselunormide rikkumine

bioessee <+ ess`ee 26i s> (< bio- + pr essai katse) • biol uurimismeetod, mis seisneb spetsiifiliste toimeainete (nt vitamiinide, antibiootikumide) avastamises ja nende hulga määramises bakterikultuuri kasvu järgi; kasut juhtudel, kui ainet on nii vähe, et selle määramine teiste meetoditega ei ole võimalik

biofüüsika <+ füüsika 1 s> (< bio- + füüsika) • füüs, biol teadus, mis uurib nii füüsilisi seaduspärasusi bioloogilistes protsessides kui ka füüsiliste mõjurite toimet protsessidele elusorganismides

bipolaarne <+ pol`aar|ne -se 2 adj> (< bi- + polaarne) • kahepooluseline; geogr nii põhja- kui ka lõunapoolkera parasvöötmes esinev; anat kahejätkeline (närviraku kohta)

blanko- (hisp blanco) • tühi, täitmata
blankokrediit • maj lühiajaline materiaalse tagatiseta pangalaen, mis rajaneb ainult isiklikul usaldusel, antakse sularaha puudusel
blankoveksel • maj veksel, millele veksliandja annab allkirja enne, kui on kirjutatud veksli tekst
blankovolitus • maj volitus, millel leidub ainult volitaja allkiri, kuna teksti kirjutab volinik hiljem; piiramata volitus

bona opinio hominum tutior pecunia est [bona opiinio hominum tuutsior pekuunia est] (ld) • hea maine on kindlam kui raha; aus nimi on rohkem väärt kui raha

bonifikatsioon <bonifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr bonification < ld bonus hea + -fikatsioon) • maj hüvitus, hinnakõrgendus (kui kaup on ettenähtust parem)

bonis avibus (ld heade lindudega, kui linnud on head), bonis auspiciis [bonis ausp·itsi˛is] (ld auspicium lindude vaatlus ennustamiseks) • heade ennetega, heade ettekuulutustega

bonistika <bon´istika 1 s> (vn бонистика) • paberrahakogumine; aj ajaloo abiteadus, mis eristus XX s alguses numismaatikast; uurib boone (3), assignaate (2), obligatsioone, paberraha jms kui finantsajaloo allikaid

centumviri [tsent·umviri] (ld < centum sada + viri mehed) • aj, jur Vana-Roomas rohkem kui sajast mehest koosnenud tsiviilasjade kohus

ceteris paribus [tseeteris paribus] (ld) • muidu võrdseil tingimusil,kui muud tingimused on võrdsed

cum laude [kum laude] (ld kiitusega) • märge, mis lisatakse haridust tõendavale ülikoolidiplomile, kui üliõpilane on õpingud lõpetanud teatud tingimustele vastavalt. Vt ka eximia cum laude, magna cum laude, summa cum laude

daatoveksel <+ v`eks|el -li 2e s> (< keskld datum, dato kuupäeval, vrd daatum) • maj aegveksel, lunastatakse, kui veksli kirjutamise päevast on kindlaksmääratud aeg möödunud

damnatio ad bestias [damnaatsio ad bestias] (ld mõistmine kiskjate kätte) • aj Rooma surmanuhtlusviis, mida kasutati kõige tõsisematel puhkudel, nt kristlaste kui pühaduseteotajate hukkamiseks

deebet <deebet -i 2e s> (< ld debet ta võlgneb) • maj raamatupidamises konto (1) vasak pool, kuhu kantakse kõik laekumised kui ka võlad ja kulud antud konto järgi. Vt ka kreedit
deebetikirjend • maj sissekanne raamatupidamiskonto deebetipoolel
deebetsaldo • maj vahendite jääki näitav aktivakonto saldo

deiktiline <de´iktili|ne -se -st 12 adj> (kr deiktikos näitav < deiknymi näitan) • ped näitlik, näiteid esitav (õppeviisi kohta); lgv ümbrusele viidata võimaldav; deiktilised võivad olla nii grammatilised morfeemid kui ka leksikaalsed üksused
deiktiline sõna • lgv sõnad, mille abil on võimalik viidata ümbrusele, eelkõige pronoomen v adverb, mis sisaldab oma kirjelduses kõneleja kategooriat, vt ka deiksis, deiktik

dekonstruktsioon <+ konstruktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de + konstruktsioon) • mingis seisukohas peituvate ebakõlade demonstreerimine selle enda mõisteid ja printsiipe kasutades; kirj teksti analüütilise uurimise meetod, mis osutab, kui mitmeti tõlgendatav ja seesmiselt vastuoluline võib tekst olla

depressioon <depressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld depressio surumine)
1. med, psühh kurvameelsus, masendus, meeleolulangus nukrus- ja alaväärsustundega, mõtlemist ja tegutsemist pidurdav püsiv psüühiline häire
2. geogr alamik, merepinnast madalamal olev maa-ala
3. hüdrol alandus, põhjavee võtu või äravooluga kaasnev põhjavee pinna alanemine
4. maj surutis; üldine majanduslangus, mis kestab vähemalt kaks kvartalit järjest
5. meteor madalrõhuala
depressioonilehter • hüdrol alanduslehter, põhjavee taseme nõgusus, mis tekib, kui vett kaevust, karjäärist vms välja pumbatakse

detsimaalkaal <+ k`aal kaalu k`aalu 22e s> (< detsimaal-) • tehn kümnendkaal; kaalutav raskus on sellel 10 korda suurem kui kaalumiseks tarvilike vihtide raskus

dialektika <dial´ektika 1 s> (kr dialektikē) • fil teadus maailma üldistest seadustest ning nähtuste seostest; ka vastav tunnetusmeetod; Vana-Kreekas väitluskunst, mis taotles tõde vastandlike arvamuste kokkupõrke ning vasturääkivuste avastamise kaudu; tänapäevases tähenduses hakkas terminit kasutama G. W. F. Hegel, kelle järgi dialektika on nii mõtlemise kui ka maailma vastuoluline arenguprotsess

diamagnetism <+ magnet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< dia- + magnetism) • füüs paljude ainete omadus avaldada magnetjõududele suuremat takistust kui tühi ruum; diamagnetiline materjal püüab magnetjõujooni eemale tõugata ja asetuda nii, et tema piklik külg oleks jõujoontega risti. Vastand paramagnetism

disaažio <dis`aažio 1 s> (it disaggio) • maj negatiivne kursivahe, vahe raha v väärtpaberi nominaal- ja börsi- v tegeliku hinna (kursi) vahel, kui viimane on madalam. Vt ka aažio

diskriminant <diskrimin|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits discriminans eraldav, lahutav) • mat algebralise võrrandi kordajaist eriliselt koostatud avaldis; on alati ja ainult siis null, kui võrrandil on kordseid lahendeid

diskriminatsioon <diskriminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld discriminatio eraldamine, lahutamine), diskrimineerimine <diskrimin`eerimi|ne -se -st 12 s>
1. sotsiol, pol eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne kuuluvuse alusel; õiguste vähendamine; alavääristamine
2. pol mingi riigi esindajaile v organisatsioonidele vähemate õiguste andmine, kui on kasutada teistel riikidel
3. psühh võime tajuda eraldi kaht ühesugust ärritust kahes teineteisest teatavas kauguses asetsevas punktis

distributiivne <distribut`iiv|ne -se 2 adj> (< ld perf partits distributus jaotatud) • jaotav; jaotuv, jaotuslik
distributiivsed arvsõnad pl • lgv jaotavad arvsõnad (vastavad küsimusele: kui palju igaühel?), nt bini ladina 'igaühel kaks'

diviis <div|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr division < ld divisio jagamine) • sõj administratiivselt iseseisvalt toimiv taktikaline väekoondis, mis koosneb jätkusuutlikuks lahingutegevuseks vajalikest väe- ja relvaliikidest; suurem kui rügement ja brigaad ning väiksem kui korpus; merejõududes ühte klassi kuuluvate sõjalaevade koondis

domitsiil <domits|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld domicilium elukoht) • maj veksli maksekoht (kui see erineb veksli andja elukohast); juriidiline aadress
domitsiilveksel • maj aadressveksel

doula <doula 16 s> (< kr doulē orjatar) • sünnitoetaja, kel puudub meditsiiniline ettevalmistus sünnitusabi osutamiseks, kuid kes nõustab sünnitajat enda kui sünnitanu kogemustest

draama <draama 16 s> (< kr drama tegevus (laval)) • kirj, teater näidend, (kitsamas tähenduses) tõsise konfliktiga lavateos, mis võib sisaldada nii traagilist kui ka koomilist elementi; dramaatika, draamakirjandus; piltl vapustav sündmus elus
draamateater • sõnalavastusteater

dultsiin <dults|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld dulcis magus) • keem tehismagusaine, u 200 korda magusam kui suhkur; tarvit suhkru aseainena

duobuss <+ b`uss bussi b`ussi 22e s> (< ld duo kaks + buss) • tehn sõiduk, mis on võimeline liikuma nii elektrienergia kui ka diiselmootori abil

dünaamiline <dünaamili|ne -se -st 12 adj>
1. füüs dünaamikasse puutuv, liikumisest tingitud
2. tulvil sisemist jõudu, jõuline, hoogne; liikumis- v arenemisvõimeline. Vastand staatiline
dünaamiline geoloogia • geol geoloogia haru, mis käsitleb Maa pinnal ja sisemuses toimivaid geoloogilisi jõude
dünaamiline meteoroloogia • meteor meteoroloogia haru, mis uurib atmosfääri liikumist, lähtudes hüdro- ja termodünaamika võrrandeist; laiemas tähenduses: teoreetiline meteoroloogia, uurib atmosfääris toimuvaid protsesse teoreetilise füüsika meetodeid rakendades
dünaamiline planeerimine • mat matemaatilise planeerimise haru, mis uurib ajas kulgevate v üldse mitmeetapiliste protsesside optimeerimise meetodeid
dünaamiline programm • info programm, mille paiknemine arvuti mälus pole ette määratud
dünaamiline psühholoogia • psühh suund psühholoogias, mis rõhutab vajadust uurida psüühiliste nähtuste ja käitumise motiive, eriti instinkte ja tunge
dünaamiline rõhk
1. lgv hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses hinguse rõhujõuga (omane ka eesti keelele)
2. füüs löökrõhk
dünaamiline stereotüüp • psühh, füsiol ajutiste seoste süsteem, mis kujuneb kindlate välisärritite mõjul, kui need pidevalt samas järjekorras korduvad

ekstravertne <ekstrav`ert|ne -se 2 adj> (< ekstraversioon) • väljapoole pööratud; psühh rohkem välismaailmale kui enesele suunatud huvidega (inimtüübi kohta). Vastand introvertne

ekstravertsus <ekstrav`ertsus -e 11~9 s> (< ekstravertne) • psühh inimtüübi iseloomulik suundus huvituda rohkem välismaailmast kui endast; on valdavalt kaasa sündinud ja põhineb ajukoore suhteliselt kõrgel aktivatsioonitasemel. Vastand introvertsus

ekvivalents <ekvival|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld aequivalens võrdväärne)
1. loog matemaatilises loogikas tehe, millele vastab keeleline seos ".. parajasti siis, kui .."
2. mat ekvivalentsiseos, suhe, mis on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne

elementmaja <+ maja m`ajja 17u s> • eh ehitis, mille karkass koosneb seinaelementidest, milles on juba nii uksed kui aknad

elevoonid pl <elev|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl elevon < elevator tõstja + eleroon) • tehn, lenn rõhtsabata ja kereta lennuki (vaidtiib) tüürklapid, mis toimivad nii kald- kui ka kõrgustüürina

elisioon <elisi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld elisio) • lgv hääliku ärajätmine; sõna lõpptäishääliku (lad ka silbi -um, -am, -em) ärajätmine, kui järgnev sõna algab täishäälikuga; ka sõna algustäishääliku ärajätmine; sulghääliku kadu sõnatüvest; folkl rahvalauludest või -juttudest vähemoluliste motiivide v värsside väljajätmine

elliptiline <ell´iptili|ne -se -st 12 adj> (uusld ellipticus < kr elleiptikos)
1. ellipsikujuline, vt ka ellips (3)
2. lgv väljajätteline
elliptiline galaktika • astr galaktika, milles on vähe gaasi ja tolmu ning ei leidu noori tähti
elliptiline geomeetria • mat mitteeukleidiline geomeetria, milles nii järjestuse kui ka paralleelsuse aksioomid erinevad eukleidilise geomeetria omadest

emmetroopia <emmetr`oopia 1 s> (< kr emmetros paras, mõõdupärane + ōps silm) • med normaalnägevus, st inimene näeb hästi nii kaugeid kui ka lähedasi esemeid. Vastand ametroopia

emotivism <emotiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ingl emotive tundeid äratav) • fil teooria, mille järgi eetikapõhistel väidetel puudub objektiivne sisu ja neid pole võimalik teaduslikult käsitleda ning et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne; levis 1920–40ndatel Euroopas ja USA-s

empiriomonism <empiriomon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< empiiria + monism) • fil empiriokrititsismi teisend, samastab ühiskondliku mõtlemise ja olemise kui ühtse kogemuse eri tahud

enantiomeerid pl <enantiom|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< kr enantios vastaspoolne, vastandlik + -meer) • füüs optiliselt aktiivsed antipoodid, mis on struktuurilt teineteise peegelpildid ja mis pööravad polariseeritud valguse tasapinda võrdse nurga all, kuid vastupidisesse suunda (seetõttu „kustutavad“ nad teineteise optilise aktiivsuse, kui esinevad segus võrdses koguses)

en passant [a(n)pas·a(n)] (pr möödaminnes, muuseas) • sport males algseisust kaksiksammu teinud etturi löömine vastase etturiga, kui esimene läbis viimase löögivälja

en primeur [a(n)prim·ör] (pr) • maj ettetasumine, kasut veini ostmisel, kui makstakse alles vaadis seisva veini eest tavaliselt u 1,5 aastat enne veini ametlikku väljalaset ja kättesaamist

epidiaskoop <+ diask|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< epi- + diaskoop) • tehn projektsiooniaparaat, millega saab näidata niihästi diapositiive kui ka pilte raamatuist, jooniseid jm

epitsükloid <+ tsükl|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< epi- + tsükloid) • mat kõver, mille kujutab ringjoone punkt, kui see ringjoon veereb teise ringjoone väliskülge mööda. Vt ka hüpotsükloid

eppur si muove [epp·ur si mu·ove] (it) • ta liigub siiski (nii olevat Galilei hüüdnud pärast seda, kui ta 1633. a inkvisitsioonikohtu ees oli sunnitud loobuma Koperniku õpetusest Maa liikumise kohta ümber Päikese)

ergatiiv <ergat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< kr ergatēs tegija) • lgv tegevuse subjekti kääne mõnedes kaukaasia jm keeltes, kui öeldiseks on sihiline pöördsõna. Vt ka ergatiiv-absolutiivne keel

eurasianism <eurasian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Euraasia) • fil, pol fil Vene filosoofia ja poliitilise mõtte suund, mis käsitleb Vene tsivilisatsiooni ainulaadsust ja paratamatust Euraasias kui geopoliitilises ruumis; seisneb imperiaalses hegemoonias, õigeusklikus messianismis ja läänemaailmale vastandumises; 1920–30ndatel välisvene filosoofia ja poliitilise mõtte suund, Nõukogude Liidus propageeris eurasianismi L. Gumiljov

eurovaluuta <+ valuuta 16 s> (< euro- + valuuta) • maj valuuta, mis on arvetel väljaspool koduriiki kui rahvusvahelise krediidi ja valuutatehingute vahend

eurüioonne <+ i`oon|ne -se 2 adj> (< eurü- + ioon) • biol suuri vesinikueksponendi erinevusi taluv, st nii happelises, neutraalses kui ka aluselises keskkonnas elada suutev (veeorganismi kohta)

evangeelium <evang`eelium -i 19~2e s> (kr euangelion rõõmusõnum) • relig Jeesuse elust ja õpetusest jutustav raamat uues testamendis, kus on 4 evangeeliumi (Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese); kristlikus teoloogias kuulutus Jeesus Kristusest kui Lunastajast

evolutsioon <evolutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld evolutio lahtiveeretamine)
1. biol areng, looduse ja ühiskonna järjepidev, kordumatu ja pöördumatu muutumine
2. astr taevakehade ja universumi kui terviku areng
3. biol Maa elu ajalooline areng

fenkol <f`enkol -i 2e s> (sks Fenchel < ld feniculum) • bot apteegitill, Vahemere piirkonnas kasvav taim sarikaliste sugukonnast (Foeniculum vulgare); toiduks tarvit nii lehti, seemneid kui ka mugulataolist juuremoodustist

fidutsiaarne tehing (< ld fiduciarius usaldusse v pärandisse puutuv < fiducia) • jur tsiviilõiguslik tehing, milles üks osaline usaldab teisele majanduslikel kaalutlustel väliselt suuremad õigused, kui kokkulepe eeldaks

fitness <f`itn|`ess -essi -`essi 22e s> (ingl fitness) • vormisolek; sportlik ja tervislik eluviis; sport kitsamas mõttes: võistlusspordiala, milles on tähtsal kohal nii keha proportsioonid kui ka ilu ja liikuvus

fluidum <fl`uidum -i 2e s> (< ld fluidus voolav)
1. voolav aine, vedelik
2. füüs, aj kuni XVIII s elekter, magnetism ja soojus kui erilised kaaluta vedelikud
3. psühh spiritistide tõlgenduses „psüühiline vool“, mis lähtuvat inimkehast
4. piltl võlu, mõju

fookus <f`ookus -e 11~9 s> (< ld focus kolle)
1. tähelepanu, tegevuse vm keskpunkt, tulipunkt
2. füüs punkt, milles koonduvad läätsedele v peeglitele langevad paralleelsed kiired pärast murdumist v peegeldumist
3. lgv lauseosa, mis on markeeritud kui eriti oluline, põhitähelepanu vääriv

fovism <fov|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr fauvisme < fauve ookrikarva; metsloom) • kunst ekspressionismi vool XX s alguse Prantsuse maalikunstis, mille esindajad eelistasid erksaid värve ja loobusid valguse ja varju kasutamisest; fovistid lähtusid kunsti kui vaimse teraapia kontseptsioonist

garantii <garant`ii 26 s> (pr garantie) • tagatis, tootja, tarnija, töövõtja vastutus üleantud asja, toote, kauba v töö kvaliteedi eest teatud aja (garantiiaja e tagatisaja) jooksul; rahasumma (garantiisumma) v materiaalsed väärtused (garantiivaru), mis panditakse tingimusel, et kui üks pooltest (garantiiandja) ei täida oma kohustusi, siis jääb tagatiseks olev summa, materjal v kaup täielikult v osaliselt teisele lepinguosalisele (garantiivõtjale)

gastroenterostoomia <+ st`oomia 1 s> (< gastro- + entero- + kr stoma suu, ava) • med mao ja peensoole ühendamine operatiivsel teel, kui väljapääsutee maost kaksteistsõrmikusse on ahenenud v umbunud

gastrostoomia <+ st`oomia 1 s> (< gastro- + kr stoma suu, ava) • med maouurisemoodustus, operatiivne avause tegemine mao seinasse haige kunstlikuks toitmiseks (kui toit ei pääse söögitoru kaudu makku)

geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioon • mõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioon • biol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioon • med eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline kood • biol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimine • info programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogia • psühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)

generalissimus <general´issimus -e 11 s> (it generalissimo, sks Generalissimus sõjaväe ülemjuhataja, käsitletuna superlatiivina sõnast kindral < ld superl generalissimus kõige peamine v üldisem) • sõj kõrgeim sõjaväeline auaste mõnes riigis; sellise auastmega isik omab nii kõrgeimat sõjaväelist kui poliitilist võimu

geodeesia <geod`eesia 1 s> (kr geōdaisia maajagamine < gē maa + daiō jagan) • teadus, mis tegeleb Maa kui terviku ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisega (kõrgem geodeesia) kui ka väiksemate alade mõõdistamise ja kaardistamisega (geodeesia kitsamas mõttes)

gloobus <gl`oobus -e 11~9 s> (< ld globus kera) • Maa kerajas, hrl oma telje ümber pöörlev mudel; annab Maa pinna kontuure ja pindalade suhteid täpsemini edasi kui kaardid

graafiline <graafili|ne -se -st 12 adj> (< kr graphikos kirju(ta)tav, joonis(ta)tav) • graafikasse kuuluv, graafikale omane; joonistuslik, joonise v graafikuna kujutatud; paljundustehnikas esinev; trükikujunduslik
graafiline ekspertiis • jur kirjaekspertiis, dokumentide kui asitõendite ekspertiis, mille eesmärk on kirjutatud teksti autori identifitseerimine käekirja üld- ja eritunnuste põhjal
graafiline leht • kunst kunstiteos graafilises tehnikas
graafiline meetod • suuruste uurimise, arvutamise v näitliku kujutamise viis joonise abil; isekirjutavate riistade rakendamine mitmesuguste nähtuste registreerimiseks (nt meditsiinis)
graafiline tehnika • kunst graafikateoste paljundamise viis, vt ka linoollõige, gravüür, ofort, akvatinta, litograafia, monotüüpia, ofsettrükk

granodioriit <+ dior|`iit -iidi -`iiti 22e s> • geol tardkivim, koostiselt graniidi ja dioriidi üleminekuvorm (koosneb kvartsist, päevakividest, vilkudest, kohati ka amfiboolidest); Eestis leidub nii rändkividena kui ka kristalses aluskorras

gutatsioon <gutatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld gutta tilk) • bot tilkvee eraldumine taimelehtedest ja idanditest juhul, kui lehtede kaudu aurub vähem vett, kui juured omastavad

gutta fortunae prae dolio sapientiae [gutta fortuune pree doolio sapi·entsie] (ld) • piisk õnne on parem kui vaat tarkust

günandromorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< gün- + andro- + -morfism) • biol mõlemasoolisus, nii emase kui isase organismi kudede olemasolu biseksuaalse liigi isendil; günandromorfismi põhjustab erinevate sugukromosoomide olemasolu eri kehaosade rakkudes

halss <h`alss halsi h`alssi 22e s> (holl hals kael) mer
1. tross v tali, mis hoiab kinni purje alumist, vastu taaki v masti olevat nurka
2. pikipurje alumisele vööripoolsele nurgale kinnitatud tross
3. kurss tuule suhtes: nt laev liigub vasakul halsil, kui tuul puhub peapurjele vasakult poolt
4. teekonnalõik, mille ühe kursiga läbib liikumissuunda korduvalt muutev laev

harf <h`arf harfi h`arfi 22e s> (sks Harfe) • muus püstkannel, vanimaid sõrmkeelpille; nüüdisaegsel kaksikpedaalharfil on 46–48 kolmnurksele püstraamile tõmmatud keelt; kasut nii soolo- kui ka orkestripillina

harmoonia <harm`oonia 1 s> (kr harmonia ühendus, kooskõla)
1. kooskõla, sobimine, üksmeel; osade meeldiv, õige suhe ühtlases tervikus; kunstiteose kõigi üksikosade ja -elementide kooskõlaline ja mõõdupärane ühtlus
2. muus kindlaid seaduspärasusi arvestav kooskõlade ehitus ja ühendamine heliteoses. Vastand disharmoonia
harmooniaõpetus • muus kooskõlaõpetus, akordide, nende suhete ja ühendamise õpetus
harmooniateooria • fil teooria, mis väidab, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on jumala poolt ette ära määratud

harmoonik <harmoonik -u 2 s> • muus helilooja kui harmooniate kujundaja; harmooniaõpetuse käsitleja

hellenid pl <h`ellen -i 2e s> (kr sg hellēn) • kreeklased, nii vana- kui ka nüüdisaja kreeklaste nimetus

helotism <helot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr heilōtes heloodid) • biol sümbioos, mille puhul peremeesorganism saab kooslusest rohkem kasu kui teine organism (nt mükoriisa ja samblikud)

hemeraloopia <hemeral`oopia 1 s> (< kr hēmera päev + alaos pime + ōps silm) • med päevapimesus, võimetus näha heledas valguses sama hästi kui pimedas. Vt ka nüktaloopia

hemieedria <hemi`eedria 1 s> (< hemi- + -eeder) • geol pooltahksus (kristalli tasapindade arv on poole väiksem, kui oleks võimalik sümmeetria põhjal)

heptarhia <hept`arhia 1 s> (ingl heptarchy < hepta- + kr -archia võim, valitsus) • aj Inglismaa ajaloos ajastu, kui maal oli samal ajal seitse kuningriiki; seitsme kuninga valitsus

heroinism <heroin|`ism -ismi -`ismi 22e s> • sõltuvus heroiinist kui narkootikumist, heroiinsõltuvus

heterofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< hetero- + -fiil)
1. biol eri loomaliikidele (erinevatele organismidele, elunditele, rakkudele) ühine
2. keem nii aluseliste kui ka happeliste värvainetega värvuv

heterofoonia <+ f`oonia 1 s> (< hetero- + kr phōnē hääl, heli) • muus meloodia esitamine ühel ajal mitme ettekandja poolt, kusjuures see kõlab nii põhikujul kui ka mõningate kõrvalekaldumiste v kaunistustega

heterokliinne <heterokl`iin|ne -se 2 adj> (< hetero- + kr klinō kallutan) • biol mõlemakaldeline, nii isas- kui ka emaslooma tunnustega

hidden curriculum [hidn kər·ikjuləm] (ingl) • variõppekava, mis tegeleb pms hoiakute, väärtuste, uskumuste ja käitumisega; võib olla nii kooli õppekava toetava kui ka takistava mõjuga

high tech [hai tek] {lüh ingl sõnadest high technology kõrgtehnoloogia}
1. valdkonnad, kus rakendatakse kõrgtehnoloogiat – uusimaid uurimustulemusi, menetlusi ja materjale; ka vastavad tehnikaharud
2. arhit nii vormis kui ka materjalis hoone konstruktsiooni ja tehnoloogilisi komponente rõhutav suund alates 1970ndatest. Vt ka low tech

homo errans fera errante peior [homo errans fera err·ante peeior] (ld) • eksiv inimene on hullem kui hulkuv kiskja

homo sapiens (ld) • tark inimene, mõistusega inimene; biol inimese kui liigi teaduslik nimetus (Homo sapiens)

homunculi quanti sunt [hom·unkuli kvanti sunt] (ld) • kui palju on inimvärdjaid (Plautus)

honesta mors turpi vita potior [hon·esta mors turpi viita potsior] (ld) • au(stus)väärne surm on parem kui häbistav elu (Tacitus)

hormoonpreparaat <+ prepar|`aat -aadi -`aati 22e s> (< hormoon + preparaat), ka hormoonipreparaat <+ prepar|`aat -aadi -`aati 22e s> • farm looduslik hormoon v selle poolsünteetiline ja sünteetiline analoog, millel on samasugune füsioloogiline toime kui hormoonil

humiles laborant, ubi potentes dissident [humiles laboorant ubi pot·entes dissident] (ld) • kui vägevad tülitsevad, siis alamad kannatavad (Phaedrus)

hurraa <hurr`aa interj; hurr`aa 26 s> (sks hurra < keskülemsks imp hurrā, inf hurren end kiiresti liigutama) • ergutus-, elagu- v lahinguhüüd
hurraapatriotism • liialdav, põhjendamatult kiitlev, rohkem sõnades kui tegudes avalduv patriotism

hübriid <hübr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (ld hybrida, ibrida ristsugutis) • zool, bot ristand, värd, ristsugutis, geneetiliselt erisuguste vanemate ristumisest v ristamisest saadud järglane; piltl eri osistest koosnev objekt
hübriidauto • tehn auto, mis kasutab liikumiseks mitut energiaallikat (enamasti nii bensiini- kui ka elektrimootorit)
hübriidsõna • lgv liitsõna, mille koostisosad pärinevad eri keeltest, nt automobiil (kreeka k + ladina k)

hüdrostaatika <+ staatika 1 s> (< hüdro- + staatika) • füüs hüdromehaanika osa, käsitleb nii vedelike tasakaalu kui ka vedelikku asetatud tahkete kehade tasakaalu
hüdrostaatika printsiip • iga keha, asetatuna vedelikku v gaasi, kaotab oma kaalust nii palju, kui palju kaalub keha poolt väljatõrjutud vee- v gaasihulk; avastajaks peetakse Vana-Kreeka matemaatikut Archimedest

hüperon <hüperon -i 19 s> (ingl hyperon < kr hyper üle) • füüs barüonide hulka kuuluv mittestabiilne elementaarosake, millel on suurem mass kui nukleonil

hüpertermia <+ t`ermia 1 s> (< hüper- + kr thermē soojus) • med liigsoojumus, ülekuumenemine, kehatemperatuuri tõus kõrge välistemperatuuri mõjul, kui soojuse äraandmine organismist on takistatud

hüponastia <+ n`astia 1 s> (< hüpo- + nastia) • bot taime siseosas kiirem kasv kui välispinnal

hüpoteetiline <hüpoteetili|ne -se -st 12 adj> (kr hypothetikos) • hüpoteesil põhinev, oletuslik
hüpoteetiline otsustus • loog tingiv otsustus, loogikas otsustus kujul „Kui A on B, siis C on D“. Vt ka implikatsioon

hüpotsükloid <+ tsükl|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< hüpo- + tsükloid) • mat tasapinnaline kõver, mille kujutab ringjoone punkt, kui see ringjoon veereb teist (suuremat) ringjoont mööda, olles viimase sees. Vt ka epitsükloid

idealiseerima <idealis|`eerima -eerib 28 v> (pr idéaliser < ideaalne) • midagi (v kedagi) paremana, kaunimana nägema v kujutlema, kui see tegelikult on; fil absoluutsete omadustega, tegelikkuses olematut objekti looma

ideoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ideo- + -loogia) • maailmavaade, poliitikat, majandust ja sotsiaalseid tingimusi puudutav uskumuste ja väärtuste süsteem, mis võimaldab inimestel nii sotsiaalset kui füüsilist maailma organiseerida, seda mõista ja muuta

illusioon <illusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld illusio pilkamine; eksitus) • psühh meelepete, tajueksimus, objektide reeglipäraselt korduv teisiti tajumine, kui need on tõeliselt; piltl aluseta lootus, täitumatu unistus; pettekujutelm

immediaatne <immedi`aat|ne -se 2 adj> (keskld immediatus < im- + ld mediare keskel v vahel olema) • vahetu, otseses seoses olev; aj otse alluv, vahetult kõrgeimale instantsile alluv (eriti Saksamaal keskajal vürstide kui otseselt riigile alluvate vasallide kohta). Vastand mediaatne

implikatsioon <implikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld implicatio sissepõimimine; põimumine) • loog järeldatav tähendus, loogiliselt järelduv tähendus; matemaatilises loogikas: binaarne loogikatehe, milles üks osalause on teise osalause eeltingimuseks ( „kui A..., siis B...")

indigenaat <indigen|`aat -aadi -`aati 22e s> (< indigeenne) • pärismaisus, sünnipära- v kodanikuõigus; jur rahvusvahelises õiguses põhimõte, mille kohaselt riigil on õigus kaitsta oma kodanikke välismaal ja kodanikel on õigus taotleda oma kodumaalt kaitset, kui nende õigusi välismaal rikutakse

individualism <individual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr individualisme < individuaalne) • maailmavaade, mis põhineb indiviidi huvide absolutiseerimisel ja tema vastandamisel ühiskonnale; avaldub nii hoiakutes, käitumises ja teguviisides kui ka teoreetilistes, nt eetilistes, filosoofilistes, ideoloogilistes, poliitilistes jt põhimõtetes. Vt ka egoism

indiviid <indiv|`iid -iidi -`iidi 22e s> (keskld individuum < ld individuus jagamatu < in- + dividere jagama) • isend, üksikolend; inimene kui üksikisik teiste inimeste seas

inkorporatsioon <inkorporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld incorporatio)
1. liitmine, (maa-ala vm) oma koosseisu lülitamine
2. jur mingi õigusala seaduste süstematiseerimine ühes kogus ilma seaduste sisu muutmata
3. lgv keele elementide seostusviis: sõnajuured liituvad grammatiliseks tervikuks, mis on nii sõna kui ka lause
4. psühh teadvustamata psüühiline kaitsemehhanism, mille abil inimene ühildab end mõne tähtsa isikuga v tema omadustega

internuntsius <+ n`untsius -e 11 s> (< inter- + nuntsius) • relig paavsti erakorraline saadik (ametiastmelt madalam kui nuntsius)

introvertsus <introv`ertsus -e 11~9 s> (< introvertne) • psühh endassepööratus, sissesuunatus; inimtüübi iseloomulik suundus huvituda rohkem endast kui välismaailmast. Vastand ekstravertsus

inversioon <inversi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inversio) ümberpööramine v -tõstmine
1. biol mutatsioon, kromosoomisisene struktuurimuutus, mille puhul kromosoomisegment pöördub 180° võrra
2. geol vastandreljeefi teke, varasema vajumise asendumine kerkeliikumisega
3. füüs füüsikalise nähtuse märgi v tüübi muutumine kindlatel tingimustel
4. lgv pöördjärg, sõnade pöördjärjestus lauses
5. keem ühe struktuuritüübi või aine üleminek teiseks, sahharoosi hüdrolüüs
6. mat kombinatoorikas kahe elemendi järjestuse muutmine, matemaatilises loogikas eitustehe
7. anat ümberpöördumine, sissekäändumine, sissepöördumine, nt jalapöia inversioon
8. meteor nähtus, mille korral kõrgemates õhukihtides on temperatuur kõrgem kui madalamates
9. muus peegelkuju, motiivi v teema kordumine vastupidises liikumises, vt ka imitatsioon

ioon <i`oon iooni i`ooni 22e s> (< kr prees partits ion minev, liikuv) • füüs elektriliselt laetud aatom v aatomite rühm; positiivne ioon (katioon) tekib neutraalsest osakesest, kui see kaotab ühe v mitu elektroni, negatiivne ioon (anioon) tekib elektroni(de) liitumisel neutraalse osakesega

irradiatsioon <irradiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld irradiatio kiirgamine < ld irradiare kiirgama)
1. füsiol erutuse v pidurduse levimine kesknärvisüsteemis tekkekohast (koldest) kaugemale
2. med valu kiirgumine haiguskoldest keha teistesse osadesse (nt rinnavoolmete puhul valu vasakus käes)
3. füüs nähtus, et heledad esemed tumedal taustal näivad suuremaina kui sama suured tumedad esemed heledal taustal

isheemia <ish`eemia 1 s> (< kr ischō pean kinni + haima veri) • med trombist, embolist vms põhjustatud paikne väheveresus, mis tekib, kui vere juurdevool mingisse kehaossa v elundisse väheneb v lakkab

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

kalifaat <kalif|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kaliif) • aj kaliifiriik; riik, kus nii vaimulik kui ka ilmalik võim kuulus kaliifile

kaliif <kal|`iif -iifi -`iifi 22e s> (ar khalīfah järglane) • aj islami vaimuliku juhi kui Muhamedi järglase tiitel; kaliifidele kuulus nii vaimulik kui ka ilmalik võim esimestes pärast Muhamedi surma rajatud riikides; hiljem kandsid kaliifi tiitlit Egiptuse ja siis Türgi sultanid

kapitulatsioon <kapitulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr capitulation < kapituleeruma) • sõj allaandmine; ühe sõdiva poole relvajõudude v väeüksuse loobumine edasisest võitlusest ja alistumine vastasele, kusjuures võitja dikteerib alistumistingimused
tingimusteta kapitulatsioon • sõj alistumine siis, kui relvajõud on täiesti purustatud; alistumisleping; ebavõrdne leping

kardioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kardio- + -loogia) • med meditsiini haru, mis käsitleb südame ja veresoonkonna ehitust ja talitlust nii terves kui ka haiges organismis, haiguste etioloogiat, diagnoosimist, ravi ja profülaktikat

kavitatsioon <kavitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld cavus õõnes, tühi) • füüs voolava vedeliku pidevuse katkemine ja tühikute tekkimine vedelikku, kui rõhk langeb küllastunud auru rõhuni

kindralstaap <+ st`aap staabi st`aapi 22e s> (< kindral- + staap) • sõj riigi relvajõudude juhtimise peamine organ nii rahu kui sõja ajal; allub kõrgemale ülemjuhatajale v kaitseministrile; Eesti kaitsejõudude keskjuhtimisorganit nimet peastaabiks

kionosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< kr chiōn lumi + sfäär) • meteor troposfääri kiht, kus tahkeid sademeid langeb aastas rohkem, kui sulada jõuab, kionosfääri ulatuval maapinnal on püsiv lumikate ja liustikud

kliitik <kliitik -u 2 s> (< kr klitikos, mitmetähenduslik grammatiline termin < klinō nõjatan, kallutan) • lgv tüvele liituv morfeem, mis on sõnatüvega nõrgemalt seotud kui nt käände- ja pöördelõpud, nt -ki/-gi (eesti liidepartikkel), tulnud/ki

kognitiivne <kognit`iiv|ne -se 2 adj> (keskld cognitivus < ld cognitio teadmine, tunnetamine) • psühh tunnetuslik, tunnetatav
kognitiivne dissonants • psühh tunnetusebakõla, pingeseisund, mis tekib, kui inimesel on ühe ja sama nähtuse kohta korraga kaks v rohkem kooskõlatut teadmist
kognitiivne lingvistika, kognitiivlingvistika • lgv 1980ndatel aastatel tekkinud keeleteaduse suund, mis keskendub keele ja mõtlemise, keele ja maailma tajumise seostele
kognitiivne psühholoogia • psühh tunnetuspsühholoogia, psühholoogia suund, mis käsitab teadvuses peegelduvat tõeluse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutades tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises

kollisioon <kollisi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld collisio kokkupõrge) • vastuoluliste huvide, püüdluste v jõudude kokkupõrge
kollisiooninorm • jur seaduses v rahvusvahelises lepingus sisalduv õigusnorm, mis määrab, millise riigi seadust peab kohaldama juhul, kui on võimalik rakendada mitme riigi seadust
kollisiooniõigus • jur õigusnormide kogum, mis sätestab põhimõtteliselt, millise riigi eeskirju tuleb kohaldada rahvusvaheliste õigussuhete korral (tsiviil-, perekonna- ja tööõiguses)

kolonn <kol|`onn -onni -`onni 22e s> (pr colonne < ld columna)
1. arhit (arhitektuuriliselt kujundatud) sammas
2. rivi, mille sügavus on suurem kui laius, eriti sõjaväelaste v teiste reas liikuvate isikute rännakrivistusrühm
3. tehn tornikujuline destilleerimis-, ekstraktsiooni- v rektifikatsiooniseade
viies kolonn • piltl vaenlase kasuks töötavad isikud riigis endas

kommunist <kommun|`ist -isti -`isti 22e s> • pol kommunistliku partei liige, kommunismi kui ühiskonnaõpetuse pooldaja

kommutaator <kommut`aator -i 2e s> (< ld commutare muutma, vahetama) • el vooluahelate ümberlülitamise seade; mõningate elektrimasinate mehaaniline voolumuundur
kommutaatormootor • tehn igasugune kommutaatoriga elektrimootor; kitsamas tähenduses kommutaatoriga elektrimootor, mis on ette nähtud kasutamiseks kas ainult vahelduvvoolul v nii vahelduv- kui ka alalisvoolul

kondensjälg <+ j`älg jälje j`älge 22i s> (< kondenseeruma) • lenn kondensjoom, kõrgemal kui 6 km lendava õhusõiduki järel mootori heitgaaside toimel moodustuv hele pilverida

konhoid <konh|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr konchē merikarp + -oid) • mat tasandiline joon, mille kujundavad lõigu otspunktid, kui keskpunkt liigub mööda etteantud tasandilist joont ja lõigu pikend läbib fikseeritud punkti

konstrukt <konstr|`ukt -ukti -`ukti 22e s> (ingl construct) • fil mõtteline konstruktsioon kui abivahend keerukate nähtuste selgitamisel; lgv konstruktsiooni konkreetne realiseering tekstis v kõnes

kontrafagott <+ fag|`ott -oti -`otti 22e s> (it contrafagotto) • muus sümfooniaorkestri puupuhkpill, heliulatuselt oktavi võrra madalam kui fagott

kontraoktav <+ `oktav -i 2e s> (< kontra + oktav) • muus klaveri oktav helikõrguste vahemikus C₁–H₁, oktavi võrra kõrgem kui subkontraoktav

kontsentraat <kontsentr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ingl concentrate) • kontsentratsiooni saadus, mingi aine tihendatud v rikastatud kujul, nt lahus, millest osa vett on välja aurutatud, kuiv pressitud toiduaine, jõusööt; mäend maavara rikastamise saadus, milles väärtusliku komponendi sisaldus on suurem kui lähteaines

kontseptualism <kontseptual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr conceptualisme < kontsept)
1. fil vool keskaegses skolastilises filosoofias, mille järgi universaalid e abstraktsed objektid (omadused, suhted, arvud) on vaid inimmõistuse moodustatud üldmõisted (vastand kriitiline realism, nominalism)
2. kunst kontseptsioonikunst, kontseptuaalne kunst, ideekunst; 1960ndate lõpus tekkinud avangardistlik kunstisuund, mis peab ideed tähtsamaks kui kunstiteose vormilist külge: kunst on eelkõige teade, info, teaduse, filosoofia jne mõistete selgitus v demonstratsioon, milleks kasut graafikat, tekste, inimkeha, loodusobjekte jms

kooniline <koonili|ne -se -st 12 adj> • kuhikjas, koonusetaoline v -kujuline
kooniline pind • mat pind, mis moodustub, kui ühendada sirgjoonte abil mingi joone punktid ühe kindla punktiga (tipuga)

korrespondents <korrespond|`ents -entsi -`entsi 22e s> (sks Korrespondenz < korrespondeerima)
1. kirjavahetus, eriti vormikohane ametlik kirjavahetus
2. ajalehele saadetavad kaastööd
3. vastavus
korrespondentsiprintsiip • füüs vastavusprintsiip, põhimõte, et eri teooriad peavad neil piirjuhtudel, kui nad on üheaegselt rakendatavad, andma ühesuguseid tulemusi
korrespondentsvõistlus • sport kirivõistlus (nt kirimale)

kosmoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kosmo- + -loogia) • astr astronoomia haru, mis käsitleb universumi kui terviku ehitust ja arenemist ning seda määravaid printsiipe ja seaduspärasusi

kovariantsus <+ vari`antsus -e 11~9 s> (< ko- + variant) • füüs füüsikaliste suuruste omadus, mis seisneb nendevaheliste seoste muutumatuses, kui suurused ise koordinaaditeisenduste puhul muutuvad

kriteriaalvõrrand <+ võrrand -i 2e s> • mat matemaatiline võrrand, mis iseloomustab füüsikalist v keemilist nähtust v protsessi kui dimensioonitute sarnasuskriteeriumide vahelist seost

krüptosporiidid pl <+ spor|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< krüpto- + kr spora külv, seeme) • zool peiteoselised (Cryptosporidium), eosloomad, kes parasiteerivad nii inimese kui ka loomade organismis

kvant <kv`ant kvandi kv`anti 22e s> (ingl quant < ld quantus kui palju) • füüs füüsikalise suuruse jagamatu mikrohulk, mille võrra see suurus saab muutuda
väljakvant • väljade kvantteoorias elementaarosake v kvaasiosake kui kindla laengu, energia, impulsi, spinni jm omaduste kandja

kvantifikatsioon <kvantifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld quantus kui palju + -fikatsioon) • stat koguse ja hulga mõõtmine statistilises menetluses; fil asjade omaduste taandamine kvantitatiivseile (seega täpselt mõõdetavaile) erinevustele; loog otsustuse subjekti ja predikaadi täpne määratlemine

kvantiteet <kvantit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld quantitas < quantus kui palju) • kogus, hulk; lgv vältus, (hääliku, silbi) pikkusjärk; fil eseme v nähtuse erinevus mingi ühe kvalitatiivse määratluse raames v identsus erisuguste kvalitatiivsete määratluste piires

kvantor <kv`antor -i 2e s> (< ld quantus kui palju) • mat loogiline operaator, mis iseloomustab esemete (või predikaadi (2)) valdkonda, mille kohta loogiline avaldis käib; lgv hulgasõna

kvantum <kv`antum -i 2e s> (< ld quantus kui palju) • hulk, määr, kogus

kvintessents <kvintess|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld quinta essentia viies olemus, st peale nelja põhielemendi) fil
1. millegi olulisim osa, põhituum
2. antiikfilosoofias viies element – eeter, mida vastandati tavalisele neljale maisele elemendile (vesi, maa, õhk ja tuli) kui taevakehade elementi
3. keskaegses filosoofias oletatav peen element, millest pidi koosnema asjade olemus

kvotatiiv <kvotat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ingl quotative < quote tsiteerima < ld quot kui palju) • lgv kaudne kõneviis

küberneetika <küberneetika 1 s> (ingl cybernetics < kr kybernētēs tüürimees, juht)
1. teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise üldistest seaduspärasustest
2. relig kirikuvalitsemisõpetus, protestantliku usuteaduse haru, mis käsitleb kiriku kui ühiskondliku institutsiooni korraldust ja valitsemiskorda, selle korra tekkimist ja kujunemist

labialisatsioon <labialisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< labiaal) • lgv huulte ümardus mõne hääliku hääldamisel, eriti kui see häälik tavaliselt hääldub ilma huulte ümarduseta

langue [lang] (pr keel) • lgv keel kui süsteem, keelekollektiivi ühine sotsiaalne normistik; termini võttis kasutusele strukturalist Ferdinand de Saussure. Vt ka parole

larghetto [larg·eto] (it) • muus natuke kiiremas tempos kui largo

lekseem <leks|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr lexis rääkimine, kõne, sõna) lgv
1. sõnavara põhiüksus, sisaldab olulist teavet sõna kohta ning säilib mälus tervikuna
2. sõna kui keele struktuuri element vastandatuna sõnale kui kõne elemendile
3. leksikaalne morfeem (nt lihttüvi)

leviraat <levir|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld levir mehevend) • etn paljudele rahvastele omane tava, mille järgi abielumehe surma puhul peab tema vend v mõni teine meessoost lähisugulane abielluma lesega, kui sel ei ole lapsi; leviraatabielust sündinud esimene poeg loetakse surnu pojaks ning pärijaks

litoraalisetted pl <+ sete s`ette 6 s> (< litoraal) • geol litoraalivööndis ladestunud nii mandrilise kui ka merelise päritoluga setted

lümfadenoos <+ aden|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< lümf + kr adēn nääre) • med üldine sidekoehaigus, nii hea- kui ka halvaloomuliste haiguste üldnimetus

magister dixit [mag·ister diksit] (ld õpetaja on (nii) ütelnud) • fil skolastikute viide Aristotelesele kui vääramatule autoriteedile; piltl viide mingile vastuvaidlematule autoriteedile

magnetron <magnetron -i 19 s> (< magnet + elektron) • el mikrolaineid tekitav elektronvaakumseadis, milles elektronidele mõjub nii elektri- kui ka magnetväli, kasut radareis, mikrolaineahjudes jm

makaronism <makaron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< makaron, viitega makaronidele kui rahvapärasele toidule) • lgv mõne uue keele sõna vorm v tuletis ladinakeelses kontekstis; makaronistiilis luulet viljeldi eriti Itaalias alates XV s-st. Vt ka makaronistiil

makroökonoomika <+ ökonoomika 1 s> (< makro- + ökonoomika) • maj suursüsteeme (maailmamajandus, rahvamajandus) uuriv majandusteaduse osa; tegeleb majanduse üldnähtustega, nagu inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv, ning analüüsib majanduse kui terviku toimimist. Vastand mikroökonoomika

marrism <marr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn N. Marr, Vene keeleteadlane, 1865–1934) • lgv vulgaarmaterialistlik üldkeeleteaduse teooria, nn uus õpetus keelest; 1950. a tunnistati ametlikult nii poliitiliselt kui ka teaduslikult vääraks

medicina non sit gravior ipso morbo [meditsiina noon sit gravior ipso morbo] (ld) • ravim ärgu olgu kahjulikum kui haigus ise

mehhanitsism <mehhanits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr mēchanē masin) • fil mehhanistlik materialism; XVII–XVIII s arusaam, et materiaalne maailm on kui suur masinavärk, mida saab täielikult kirjeldada mehaanikaseaduste abil

melism <mel|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr melisma laul, viis) muus
1. meloodiakaunistus, mis moodustub meloodiahelist kui põhihelist ja selle ülemisest v alumisest v mõlemast abihelist, vt ka triller2, grupeto, mordent
2. pikem kaunistatud meloodia, mida lauldakse lauluteksti ühel silbil

mentaalreservatsioon <+ reservatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< mentaalne + reservatsioon) • sisemine eneseõigustus, tõotuse puhul enda teada jäetav varutingimus; mõeldakse muud, kui sõnadega väljendatakse

meo voto [meo vooto] (ld) • minu hääle järgi; niivõrd, kui mina saan määrata

messiaad <messi|`aad -aadi -`aadi 22e s> • relig luuleteos, mis käsitleb Kristust kui messiat ja inimkonna lunastamist

mikrofüüsika <+ füüsika 1 s> (< mikro- + füüsika) • füüsika valdkond, milles käsitletakse nii vabade kui ka seotud mikroosakeste omadusi ja käitumise seaduspärasusi. Vastand makrofüüsika

miss <m`iss missi m`issi 22e s> (ingl)
1. preili, neiu; inglise keelt kõnelevates maades viisakustiitel vallalise naise poole pöördumiseks või juhul, kui ei soovita rõhutada naise perekonnaseisu, lüh Ms
2. missivõistluste võitja, iluduskuninganna (nt miss Estonia)

missioon <missi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr, ingl mission < ld missio saatmine, läkitamine) • vastutusrikas ülesanne; eluülesanne, kutsumus; pol eriülesandega välisriiki lähetatud delegatsioon; sõj eriülesanne mujal kui kodumaal

moderato [moderaato] (it) • muus mõõdukalt, parajas tempos, (kiiremini kui andante, kuid aeglasemalt kui allegro)

modus (ld) → moodus
modus operandi [modus oper·andi] (ld) • tegutsemisviis
modus vivendi [modus viv·endi] (ld) • elamisviis, kõigile osalejaile kas või ajutiselt vastuvõetavad tingimused, kui kohe pole võimalik saavutada püsivat kokkulepet

momendimootor <+ m`ootor -i 2e s> (< moment + mootor) • tehn elektrimootor, millega tekitatakse ettenähtud pöördemoment ka siis, kui rootor on paigal, see pöördub vaid teatud ulatuses v pöörleb aeglaselt