Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
aureus <`aureus -e 11 s> (ld kuldne) • aj Rooma keisririigi kuldmünt
dareik <dar|`eik -eigi -`eiki 22e s> (kr dareikos < pn Dareios I, Pärsia kuningas, u 549–486 eKr) • aj Vana-Pärsia ovaalne kuldmünt
denaar <den|`aar -aari -`aari 22e s> (ld denarius kümneline) aj
1. Vana-Rooma ja varakeskaja hõbemünt
2. kuldmünt araabia maades VII–XIII s. Vt ka dinaar
dinaar <din|`aar -aari -`aari 22e s> (ar dīnār < ld denarius kümneline)
1. aj kuldmünt araabia maades VII–XIII s
2. paljude riikide rahaühik, nt Iraagis (1 dinaar = 5 riaali, = 20 dirhemit, = 1000 filli), lüh IQD; Serbias, (1dinaar = 100 paarat), lüh YUM; Jordaanias, (1 dinaar = 1000 filli), lüh JOD; Tuneesias, (1 dinaar = 1000 millimit), lüh TND
3. Iraani vahetusrahaühik (1 dinaar = 1/100 riaali). Vt ka denaar
dubloon <dubl|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr doublon < hisp doblón kaheline) • aj Hispaania kuldmünt (1 dubloon = 2 eskuudot, sisaldas u 7,5 g kulda)
eskuudo <eskuudo 16 s> (hisp, port escudo < ld scutum kilp)
1. aj Hispaania ja Portugali kuldmünt; endine Portugali rahaühik, lüh PTE
2. maj Cabo Verde rahaühik, lüh CVE; Ida-Timori rahaühik, lüh TPE
floriin <flor|`iin -iini -`iini 22e s> (it fiorino < ld flos õis, mündil kujutatud liiliaõie järgi) aj
1. Firenze kuldmünt XIII s-st, mille järgi paljud Euroopa maad hakkasid vermima kuld-, hiljem hõbemünte
2. (ingl florin < it) 2-šillingiline münt Suurbritannias (1970. a-ni)
gini <gini 17 s> (ingl guinea < pn Guinea, piirkond Lääne-Aafrikas) • aj a-tel 1663–1816 münditud Inglise kuldmünt, hiljem arvestusühik (1 gini = 21 šillingit)
imperiaal <imperi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld imperialis imperaatorlik, impeeriumi- < impeerium)
1. aj endine Vene kuldmünt, võrdus 10 rublaga, pärast 1897. a rahareformi 15 rublaga
2. istmetega katus v lahtine ülemine korrus reisijate jaoks (nt bussis, tõllas vm)
kulden <k`uld|en -na 2 s> (sks Gulden < Gold kuld)
1. aj Hollandi endine rahaühik, lüh NLG; XIV–XIX s kuldmünt erinimelistes Saksa riikides, Madalmaal ja Skandinaavia riikides; hiljem vermiti kullast kuldna kõrval ka hõbekuldnaid, mida nimetati kuldenkrossideks
2. maj rahaühik Hollandi Antillides, lüh ANG; rahaühik Surinames, lüh SRG
lui <l`ui 26 s> (pr louis < pn Louis, kuninga portree järgi mündil), luidoor <luid|`oor -oori -`oori 22e s> (pr louis d’or kuldlui) • aj esmakordselt Louis XIII valitsemise ajal 1604. a löödud 10-livrine Prantsuse kuldmünt, mis 1803. a asendati 20-frangise kuldmündiga
napoleondoor <napoleond|`oor -oori -`oori 22e s> (pr napoléon d’or kuldnapoleon) • aj 20-frangine kuldmünt Prantsusmaal Napoleon I ja Napoleon III ajal; nüüdisajal vermitakse vaid numismaatikutele
noobel2 <n`oobel -i 2e s> (ingl noble õilis), roosnoobel <+ n`oobel -i 2e s> (< ld rosa nobilis õilis roos) • aj 1465. a-st kuni XVI s lõpuni vermitud Inglise kuldmünt, mida jäljendati hiljem Madalmaadel ja Taanis
pistool <pist|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr pistole) • aj endisaegne kuldmünt Hispaanias jm
reaal <re`aal reaali re`aali 22e s> (hisp real kuninglik)
1. aj Hispaania ja Portugali endisaegne hõbe- v vaskmünt; Hispaanias oli reaal ka arvestusühik
2. aj endisaegne hõbe- v kuldmünt Madalmaades
3. maj Brasiilia rahaühik, lüh BRL; 1 reaal = 100 sentaavot
skuudo <skuudo 16 s> (it scudo < ld scutum kilp) • aj vanaaegne Itaalia hõbe- ja kuldmünt; hiljem viieliirise mündi nimetus
solidus <solidus -e 11 s> (ld) • aj Rooma ja Bütsantsi kuldmünt; oli käibel XIII s-ni
sovrin <sovrin -i 2e s> (ingl sovereign < ülem, valitseja < pr souverain < keskld superanus < ld super kohal, üle) • aj endine Inglise kuldmünt, vastab ühele naelsterlingile; sisaldab 7,3 g puhast kulda
tsekiin <tsek|`iin -iini -`iini 22e s> (it zecchino < ar sikka mündivorm) • aj Veneetsia kuldmünt a-tel 1284–1835
tšervoonets <tšervoonets -i 2e s> (vn червонец < червонный punane, kuldne) aj
1. välismaiste kuldmüntide üldnimetus Venemaal kuni 1682
2. 1701. a esimest korda vermitud 3-rublane kuldmünt Venemaal; hiljem 5- ja 10-rublane münt
3. pangatäht endises Nõukogude Liidus a-tel 1922–47, 1 tšervoonets = 10 rubla
tukat <tukat -i 2e s> (it ducato < duca hertsog) • aj alguses Veneetsia kuldmünt tsekiin; naabermail (Ungaris, Saksamaal, Venemaal) sai tukati nimetuse
tumaan <tum|`aan -aani -`aani 22e s> (prs tuman < mongoli түмэн kümme tuhat) • aj endisaegne Iraani kuldmünt