[VSL] Võõrsõnade leksikon

afrikanistika <afrikan´istika 1 s> (< pn Aafrika) • ka lgv Aafrikat kompleksselt uuriv teadus, eriti Aafrika keelte ja kultuuri uurimine

amerikanist <amerikan|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn) lgv
1. Põhja-Ameerika, eriti USA kultuuri ja seal kõneldava inglise keele uurija
2. indiaani ja eskimo keelte, samuti nende rahvaste kultuuri uurija

anglist <angl|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld pn Anglia, Inglismaa) • lgv inglise filoloog, inglise keele, kirjanduse ja kultuuri uurija v õpetaja; ka selle ala üliõpilane

antiik <ant|`iik -iigi -`iiki 22e s> (< ld antiquus vana, muistne) • vanaaja Kreeka ja Rooma elunähtuste ja kultuuri kogunimetus; vanaaegsed esemed

antiikaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> (< antiik) • vanaaeg, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna ja kultuuri ajastu, alates u IX s eKr kuni keskaja alguseni (IV–V s)

antropohoor <+ h`oor hoori h`oori 22e s> (< antropo- + kr chōreō levin) • bot inimese poolt võõrsilt sissetoodud ja kultuuri mõjul püsiv taimeliik

arabiseeruma <arabis`eeruma 27 v> (< pn Araabia) • araabialikuks muutuma, araabia keelt, kultuuri ja elulaadi omandama

assimilatsioon <assimilatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld assimilatio sarnasus, sarnastumine)
1. assimileerimine, sarnastamine; sarnastumine, samastumine
2. biol vt anabolism
3. lgv hääliku muutumine naaberhääliku sarnaseks, nt venda – venna
4. vähemusrahva sulanemine enamusrahvasse tema keele, kommete jne omandamise teel. Vastand dissimilatsioon
assimilatsioonipoliitika • pol mõne riigi rahvuspoliitika, mis taotleb vähemusrahvaste erisuste hävitamist valitseva rahvuse keele, kultuuri ja usundi pealesurumise teel

assürioloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Assüüria + -loogia) • aj Mesopotaamia, Ees-Aasia ja Iraani rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri, eriti kiilkirju uuriv teadus

baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoon • geod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaev • mer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis teenindab allveelaevu jt väiksemaid sõjalaevu

banausne <ban`aus|ne -se 2 adj> (< kr banausos käsitööline) • vaimse kultuuri jaoks tähtsusetu

biologism <biolog|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< bioloogia) • fil inimkäitumise seletamine bioloogia abil; tugineb väitele inimrasside bioloogilisest ebavõrdsusest ja erinevast võimelisusest luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Vt ka sotsiaaldarvinism

bütsantinistika <bütsantin´istika 1 s> (< kr pn Byzantion, Istanbuli linna algne nimi) • aj Bütsantsi e Ida-Rooma ajaloo ja kultuuri uurimine

denatsionalisatsioon <+ natsionalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr dénationalisation < de- + natsionaliseerima), denatsionaliseerimine <+ natsionalis`eerimi|ne -se -st 12 s>
1. rahvusliku omapära (keele, kultuuri jm) kaotamine
2. maj taaserastamine, riigistatud vara tagastamine endisele omanikule

diivan <d`iivan -i 2e s> (prs dīwān)
1. polsterdatud, lahtiste patjadega v seljatoega puhkemööbliese
2. mõnel islamimaal valitsusasutus haldus- ja kohtuasjade lahendamiseks
3. aj keskajal Araabia kalifaadis makse kogunud ametnikkond; ministreist ja kõrgemaist võimukandjaist koosnenud riiginõukogu endises Sultani-Türgis
4. islami kultuuri piirkonnas palee
5. kirj idamaine lüüriliste luuletuste kogu

egüptoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Egiptus + -loogia) • Vana-Egiptuse ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

estofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< keskld Esto eestlane, pn Estonia Eesti + -fiil) • eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane

etnofuturism <+ futur|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< etno- + futurism) • tulevikule orienteeritud suundumus kultuuris, mis taotleb rahvapärimuse ja moodsa kultuuri ühendamist (nt Uurali rahvaste püsimise tagamine nende keelte arendamise kaudu)

etnograafia <+ gr`aafia 1 s> (< etno- + -graafia)
1. ühe rahva kultuuri kirjeldav ja uuriv teadus
2. → etnoloogia; etnograafia oli Eestis kasutusel etnoloogia tähenduses kuni 1990ndate alguseni

etnopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib rahvaste jt etniliste rühmade psüühikat ning kultuuri kohanemust oma keskkonnaga

etnotsentrism <+ tsentr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< etno- + ld centrum keskpunkt < kr kentron) • rahva- v rahvusekesksus, maailma nägemine ja hindamine ühe kindla (sageli kõrgemaks peetud) kultuuri seisukohalt

etnoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + ökoloogia) • etnograafia ja ökoloogia piiriteadus, uurib etnoste kujunemise ja ainelise kultuuri arengu looduslikke tingimusi

etruskoloogia <+ l`oogia 1 s> (< etruskid + -loogia) • aj teadusharu, mis tegeleb etruski keele ja kultuuri uurimisega

evolutsionism <evolutsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr évolutionnisme) • fil õpetus nähtuste (universumi, looduse, inimühiskonna, kultuuri) ajaloolisest arengust (evolutsioonist), mis allub üldistele (kohati ka eriomastele) seaduspärasustele

farm <f`arm farmi f`armi 22e s> (ingl) • maj eraomanduslik v renditalund (Inglise kultuuri maades); majandi loomakasvatusüksus

fennofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< ld Fenni soomlased + -fiil) • kõige soomepärase huviline, soome keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik

fennomaania <+ m`aania 1 s> (< ld Fenni soomlased + maania) • kõige soomepärase ihalus, liialdatud ülistamine; aj soome keele ja kultuuri eest võitlev liikumine Soomes XIX s

fennougristika <+ ugr´istika 1 s> (< ld Fenni soomlased + vn угры van ungarlased) • lgv soome-ugri rahvaste keeli ja kultuuri uuriv teadusharu; kitsamas tähenduses: soome-ugri keeleteadus

germanist <german|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloog, germaani keelte (saksa, rootsi, taani, norra, islandi, hollandi, flaami jt) v germaani rahvaste kultuuri ja kirjanduse uurija

germanistika <german´istika 1 s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloogia, germaani rahvaste keeli (kitsamalt saksa keelt), kirjandust ja kultuuri käsitlev teadus

grekomaania <+ m`aania 1 s> (< ld Graecus kreeklane, kreeka + maania) • Vana-Kreeka kultuuri liialdatud austamine; kõige kreekapärase eelistamine

hebraistika <hebra´istika 1 s> (< kr hebraios juut, juudi) • lgv heebrea keelt, kultuuri ja usundit uuriv teadus

hellenist <hellen|`ist -isti -`isti 22e s> (< kr hellēnistēs kreeka keeles rääkiv < hellēn kreeklane), gretsist <grets|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Graecus kreeklane, kreeka) • kreeka filoloog, Vana-Kreeka keele ja kultuuri uurija v tundja

hellenistika <hellen´istika 1 s> (< kr hellēn kreeklane) • Vana-Kreeka keele ja kultuuri uurimine

hetitoloogia <+ l`oogia 1 s> , hetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< hetiidid) • teadus, mis uurib Väike-Aasia rahvaste (nt hetid e hetiidid) ajalugu, kultuuri ja keeli; levinud on heti kiilkirja uurimine

indoloogia <+ l`oogia 1 s> (< indo- + -loogia) • lgv India rahvaste keeli, kultuuri, ajalugu ja nüüdisprobleeme uuriv teadus

infoteenindus <+ teenindus -e 11 s> (< info) • teabeteenistus, tegevusala, mille sisu on erialase teadus-, kultuuri-, tehnika- ja majandusteabe levitamine infotarbijatele

innovatsioon <innovatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld innovatio < in- + novus uus) • uuendus, mingi teadusliku, tehnilise v organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine; etn mingis kultuuris leviv uus nähtus (arusaam, komme, ese), mis ei tulene vahetult selle kultuuri arengust

iranistika <iran´istika 1 s> (< pn Iraan) • Iraani rahvaste keeli, kultuuri ja ajalugu käsitlev teadus, orientalistika harusid

islamistika <islam´istika 1 s> • islami usu ja kultuuri uurimine

japanoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Jaapan), japanistika <japan´istika 1 s> • jaapani keelt, kultuuri ja ajalugu, nüüdisajal ka majandust ja poliitikat uuriv teadus

judaistika <juda´istika 1 s> (sks Judaistik < kr Ioudaios juut) • juute ja nende kultuuri käsitlev teadusharu. Vt ka judaism

keltoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (< keldid + -loog) • lgv keldi keelte ja kultuuri uurija

keltoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keldid + -loogia) • lgv keldi keeli ja kultuuri uuriv teadus

kinematograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr kinēma liigutus, liikumine + -graafia) • optiliselt ja akustiliselt jälgitava liikumise jäädvustamise ja demonstreerimise meetod; filmikunst; filmide tootmine ja linastamine; sellega tegelev kultuuri- ja majandusharu

klassika <klassika 1 s> (< ld classicus esmaklassiline) • antiikne Kreeka-Rooma kunst ja kultuur, mida renessansiajal peeti Lääne-Euroopas kultuuri kõrgeimaks saavutuseks; inimkonna v mingi rahva kultuuriloos eriti tähtsaid traditsioone ja eeskujusid rajanud loomesaavutused; klassikute loodud teosed

konservatiivsus <konservat`iivsus -e 11~9 s> (< konservatiivne), konservatism <konservat|`ism -ismi -`ismi 22e s> • alalhoidlus, alalhoidlikkus; ühiskonnaelus, poliitikas, moraali ja kultuuri valdkonnas ilmnev traditsiooniliste vaadete ja struktuuride säilitamine ja ajaloolise järjepidevuse tähtsustamine

kosmopolitism <kosmopolit|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kosmopoliit) • pol maailmakodanikuideed esindav suundumus; peab rahvusi, rahvuskeeli ja -kultuuri väheoluliseks, seondub majandusliitude ja kapitali akumulatsiooni ideoloogiaga. Vastand natsionalism

kotedž <kotedž -i 2e s> (ingl cottage) • väike maamaja, linnalähedane suvila Inglise kultuuri maades

kuliss <kul|`iss -issi -`issi 22e s> (pr coulisse)
1. teater raamile pinguldatud riidest, papist v paberist õhuke teisaldatav sein, millele on maalitud dekoratsiooniosa; algselt lavakülgi kattev paikne dekoratsiooniosa
2. mets raiel allesjäetav metsariba (kulissraie e ribaraie)
3. põll kõrge taimkattega maariba õrna kultuuri kaitsmiseks külma tuule, põuatuule vms eest
4. muus trombooni U-kujuline tõmmiktoru
kulissmehhanism • tehn varbmehhanism, milles kaks liikuvat lüli on omavahel ühendatud translatsioonipaariga

kulturoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kultuur + -loogia) • teadusharu, mis uurib kultuuri

kultuuriline <kultuurili|ne -se -st 12 adj> • kultuuri- (1) , kultuurisse puutuv, kultuurialane, hariduslik

kultuurtreeger <+ tr`eeger -i 2e s> (sks Kulturträger kultuurikandja) • kultuurikandja, halvustav nimetus nende kohta, kes nagu oleksid vallutades kultuuri (1) levitanud

kultuurtreegerlus <+ tr`eegerlus -e 11 s> (< kultuurtreeger) • aj kultuurikandlus, kultuuri (1) viimine teistele rahvastele, XVII s Saksamaal tekkinud teooria, mis õigustab kultuuri levitamise ettekäändel teiste rahvaste alistamist ja maade vallutamist

lapoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Lapimaa, laplased + -loogia) • lgv lapi keele ja kultuuri uurimine

marginaal <margin|`aal -aali -`aali 22e s> (< marginaalne)
1. märkus raamatu valgel äärel, ääremärkus
2. kirj esseistika väikevorm, mõtiskleva iseloomuga lühikirjutis, mõttekild v kommentaar
3. maj protsentides väljendatavate intressimäärade vms määrade vahe; avansisumma, mille klient annab börsil tema ülesandeid täitvale maaklerile; tasemete vahe (nt hinna- v rentaablustasemetes); müügi- ja omahinna erinevus, ka hinnatäiend, juurdehindlus
4. marginaalne isik, kes kuulub korraga kahte v enamasse temale olulisse, omavahel mõneti vastuolulisse inimrühma v kultuuri; sageli sotsiaalse marginaalsuse seisundis olev, ühest ühiskonnakihist teise üle minev inimene

mongolistika <mongol´istika 1 s> (< mongolid) • lgv mongoli keeli ja kultuuri uuriv teadus

multikultuurne <+ kult`uur|ne -se 2 adj> , multikultuuriline <+ kultuurili|ne -se -st 12 adj> (< multi- + kultuur) • mitut kultuuri sisaldav, paljukultuuriline

multikultuursus <+ kult`uursus -e 11~9 s> , multikultuurilisus <+ kultuurilisus -e 11~9? s> (< multikultuuriline) • kultuuride paljusus, mitme kultuuri põimumine v kooseksisteerimine teataval territooriumil

natsionalism <natsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Nationalismus < ld natio päritolu, rahvas, rahvus) • pol rahvuslus, samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunne, taotleb rahvuse säilitamist ja põlistamist, rahvustunde, keele ja oma kultuuri teadvustamist, arendamist ja säilitamist. Vastand kosmopolitism

objektistamine <obj´ektistami|ne -se -st 12 s> (< objekt)
1. protsess, milles omavahel seotud tähendused projitseeritakse mingi kultuuri objektidele, luues seega tajumuse, et need moodustavad lõimunud süsteemi
2. kulturoloogias objektiks muutmine

obskurant <obskur|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld obscurans pimendav, varjav) • pimedusjünger, hariduse ja kultuuri vaenlane

orientalist <oriental|`ist -isti -`isti 22e s> (< orient) • lgv Idamaade keelte ja kultuuri tundja v uurija

orientalistika <oriental´istika 1 s> (sks Orientalistik) • lgv Idamaade keeli ja kultuuri uuriv teadus

panamerikanism <+ amerikan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + pn Ameerika) • pol Ameerika riikide solidaarsusideoloogia ja -liikumine eesmärgiga tihendada omavahelist majandus-, kultuuri- ja poliitilist suhtlust ning ühtlasi vastu seista eeskätt Euroopa riikide katseile saada läänepoolkeral ülevõim

patio (hisp) • õu, hrl ehitistega ümbritsetud siseõu Hispaania kultuuri maades

poststrukturalism <+ struktural|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< post- + strukturalism) • fil 1970–80ndatel tekkinud, strukturalismi arendavad ja arvustavad mõttesuunad kultuuri valdkonnis

proletkultlane <proletk`ultla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Proletkult) • aj proletaarse vasakäärmusliku kultuuriorganisatsiooni Proletkult liige v selle vaadete pooldaja; proletkultlased eitasid klassikalist kultuuripärandit ja püüdsid luua proletaarset kultuuri

romanisatsioon <romanisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld Romanus Rooma-pärane) • Rooma-päraseks (hilisema aja suhtes: romaani rahvaste kultuuri mõjualuseks) muutumine

romaniseerima <romanis|`eerima -eerib 28 v> (pr romaniser < ld Romanus Rooma-pärane)
1. Rooma kultuuri mõjualuseks muutma
2. romaaniks kujundama

romaniseeruma <romanis`eeruma 27 v> (< romaniseerima) • Rooma kultuuri mõjualuseks muutuma

semiootika <semiootika 1 s> (< kr sēmeiōtikos märke uuriv < sēmeion tunnus, märk) • fil teadus märkidest ja märgisüsteemidest; hõlmab kõiki kultuuri- ja kommunikatsiooniprotsesse ning uurib kõike, mida võib käsitada kui märki; kujunes USA, Šveitsi ja Praha keelefilosoofide seisukohtade põhjal 1920–30ndatel
biosemiootika (< bio-) • bioloogia ja semiootika piiriteadus, käsitab elussüsteemide osiseid kui märke v tekste ning enamikku eluprotsesse kui märgiprotsesse

semitoloogia <+ l`oogia 1 s> (< uusld Semita semiit < pn Seem, piibli tegelane + -loogia) • lgv semi keeli ja kultuuri uuriv teadusharu

sinoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keskld Sinae Hiina + -loogia) • lgv hiina keelt, kultuuri ja ajalugu uuriv teadus

skandinavist <skandinav|`ist -isti -`isti 22e s> • lgv Skandinaavia ajaloo, keelte, kultuuri jm uurija; pol skandinavismi pooldaja

slavistika <slav´istika 1 s> (ingl Slavistic) • lgv slaavi keeli, kirjandust, ajalugu ja kultuuri käsitlev teadusala

sotsiaalpsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< sotsiaalne + psühholoogia) • psühh ühiskonnapsühholoogia, psühholoogia haru, mis uurib eriti isiksuse ja sotsiaalse süsteemi ning kultuuri vastastikmõju

sotsiolingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< sotsio- + lingvistika) • lgv lingvistika haru, mis uurib keele ja ühiskonna ning keele ja kultuuri vahekorda ning vastastikust mõju

sovetiseerima <sovetis|`eerima -eerib 28 v> (ingl sovietize < vn совет nõukogu) • pol nõukogustama; riiki, ühiskonda, majandust, kultuuri ja igapäevaelu nõukogude mudeli järgi ümber korraldama

sumeroloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • lgv sumeroloogia eriteadlane, sumeri keele ja kultuuri uurija

sumeroloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Sumer, piirkond vanaaja Mesopotaamias + -loogia) • lgv sumeri keelt, kultuuri ja ajalugu uuriv teadus

sünkretism <sünkret|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr synkrētismos (Kreeta) ühendus < sün- + kr Krēs, gen Krētos kreetalane)
1. kultuuri varaseimale arenguastmele omane liigendumatus
2. eri usundite v filosoofiliste süsteemide kokkusulamine. Vt ka eklektitsism

šovinism <šovin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr chauvinisme < pn Nicolas Chauvin, legendaarne patriootlik Prantsuse sõdur)
1. pol äärmuslik marurahvuslus, rahvusupsakus, suurrahva, selle kultuuri ja keele eelistamine väikerahvaste arvel, viimaste tagakiusamise ja rõhumise poliitika
2. eelarvamuslik ja alavääristav suhtumine teise soo, rahvuse, ühiskonnaklassi või kultuuri esindajatesse

tibetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Tiibet) • Tiibeti riigi ajalugu, tiibeti keelt, kultuuri ja pärimuslikku teadust uuriv orientalistika haru

traditsionalist <traditsional|`ist -isti -`isti 22e s> (pr traditionaliste) • traditsionalismi esindaja v pooldaja, oma kultuuri ja keele kaitsja

traditsioonilisus <traditsioonilisus -e 11~9? s> (< traditsiooniline), traditsionaalsus <traditsion`aalsus -e 11~9 s> • traditsioonide järgimine, oma kultuuri ja keele säilitamise püüe; tavapärasus

triaad <tri|`aad -aadi -`aadi 22e s> (kr trias kolm(e)sus)
1. kolmik, kolme isiku, eseme v mõiste kogum v ühtsus
2. arheol kolmikleid, kolmest väärisesemest v esemete rühmast koosnev arheoloogiline leid, mis aitab kaasa leiupiirkonna ja selle rahva kultuuri uurimisel
3. fil kolmeastmelisus, mis iseloomustab Hegeli filosoofias dialektilist arenemist: tees, antitees, süntees (2)

tsiviliseerima <tsivilis|`eerima -eerib 28 v> • tsivilisatsiooni looma; kultuuri levitama

tsiviliseeruma <tsivilis`eeruma 27 v> • tsivilisatsiooni, kultuuri omandama, kultuuristuma

turkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keskld Turcus türklane + -loogia), türkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Türkiye Türgi + -loogia) • lgv türgi-tatari e turgi rahvaste keeli, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

ugrist <ugr|`ist -isti -`isti 22e s> (< vn угры van ungarlased) • lgv ugri keelte ja kultuuri uurija

ugristika <ugr´istika 1 s> (< vn угры van ungarlased) • lgv ugri keeli ja kultuuri uuriv teadusharu

UNESCO {lüh ingl nimest United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization} , ka Unesco pn • Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon, asut 1945

uralistika <ural´istika 1 s> (< pn Uural, mäestik) • lgv Uurali (soome-ugri ja samojeedi) keeli, kultuuri ja ajalugu uuriv teadusharu